Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 30. mai 2024, Tartu 3-22-71
Haldusasi
Kivirahnu OÜ kaebus riigihangete vaidluskomisjoni 30. detsembri 2021. a otsuse osaliseks tühistamiseks vaidlustusasjas nr 219-21/240996 ja uue otsuse tegemiseks, millega lõpetada vaidlustusmenetlus riigihangete seaduse § 197 lõike 1 punkti 3 ja lõike 5 alusel, ning Rakvere vallalt kaebaja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2023. a otsus Kivirahnu OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (vaidlustaja) Kivirahnu OÜ esindaja v.adv Kaidi Reiljan-Sihvart Vastustaja (hankija) Rakvere vald esindaja v.adv Veiko Viisileht Kaasatud haldusorgan riigihangete vaidlustuskomisjon esindaja Angelika Timusk
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kivirahnu OÜ apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu
16.oktoobri 2023. a otsuse resolutsiooni punkt 2 Rakvere valla menetluskulude Kivirahnu OÜ-lt väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Rakvere valla menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta kaebaja ja vastustaja apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. juuni 2024.
1.Kivirahnu OÜ esitas teiste ettevõtjate seas pakkumuse Rakvere Vallavalitsuse välja kuulutatud riigihankel „Tõrma kalmistu hooldamine 2022-2024“ (viitenumber 240996). Rakvere Vallavalitsuse 15. detsembri 2021. a korralduse nr 676 punktiga 1 tunnistati kõikide pakkujate pakkumused vastavaks, punktiga 2 tunnistati Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus edukaks ning punktiga 3 kvalifitseeriti Rakvere Linnahoolduse OÜ.
2.Kivirahnu OÜ esitas 22. detsembril 2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse korralduse nr 676 punktide 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks.
3.Rakvere Vallavalitsuse 29. detsembri 2021. a korraldusega nr 698 tunnistati korraldus nr 676 tervikuna kehtetuks, lükati tagasi kõikide pakkujate pakkumused ning lõpetati riigihanke nr 240996 menetlus.
4.VAKO jättis vaidlustuse läbi vaatamata 30. detsembri 2021. a otsusega, märkides, et vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu saab vaidlustajale tagastada, kuid tema muud menetluskulud ei kuulu hankijalt välja mõistmisele.
5.Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule, milles taotles VAKO 30. detsembri 2021. a otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega lõpetada vaidlustusmenetlus riigihangete seaduse (RHS) § 197 lg 1 p-i 3 ja lg 5 alusel, ning mõista vastustajalt välja kaebaja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud. Kaebuse kohaselt hankija on de facto tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks RHS § 197 lg 1 p-i 3 tähenduses. Hankija tunnistas 29. detsembri 2021. a korraldusega kehtetuks terve riigihanke. Riigihanke kehtetuks tunnistamine oli ka kaebaja üks selgelt sõnastatud eesmärke vaidlustuses, sh kirjeldas kaebaja asjaolusid, mis toovad kaasa riigihanke kehtetuks tunnistamise Rahandusministeeriumi poolt. Hankija 29. detsembri 2021. a korralduses nõustus vaidlustuse väitega, et pakkujate kvalifitseerimise tingimus (sobivus tegeleda kutsetööga) oli õigusvastane ning selle alusel ei saa kontrollida eduka pakkuja (ega kellegi teise) kvalifikatsiooni. Hankija nõustus kaebaja käsitlusega ja leidis, et riigihankes on tehtud niivõrd palju vigu, et sellega jätkamine ei ole võimalik. Seega kohaldas VAKO vaidlustust läbi vaatamata jättes vale õiguslikku alust. Kuivõrd seadusandja tahe oli ühtlustada vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist üldise õigusvaidluste lahendamise loogikaga, on kohane lähtuda analoogia korras HKMS § 108 lg-st 6. Õigel õiguslikul alusel vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel oleks VAKO pidanud kaebaja õigusabikulud hankijalt välja mõistma.
6.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja (hankija) kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja leidis, et on nii korralduses 698 kui ka oma 29. detsembri 2021. a vastuses vaidlustusele selgitanud, et olenemata vaidlustuse sisust ja seal esitatud argumentidest, ei ole võimalik hankemenetlusega jätkata, sest hankelepingu õiguspärane sõlmimine ei ole enam võimalik. Asjaolu, et hankija refereeris vaidlustaja väiteid, sh esitas korralduses 698 ja vastuses vaidlustusele oma vastuväiteid või nentis, et kõnealust majandustegevuse registri (MTR) registreeringut ei ole ühelgi pakkujal, ei tähenda, et hankija oleks tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks. Vaidlustaja ainus õiguspärane eesmärk sai vaidlustusmenetluses olla see, et ta saaks vaidlustuse edu korral ise sõlmida hankijaga hankelepingu. Vastasel korral puudunuks tal vaidlustuse
esitamise õigus (sisuline kaebeõigus). Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise eesmärgiga esitatud vaidlustus tuleks jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata kulusid hüvitamata.
7.Vastuses kaebusele vaidles kaasatud haldusorgan (VAKO) kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. VAKO hinnangul ei ole vaidlust, et kaebaja on esitanud hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse ja hankemenetlus ei oleks iseenesest lõppenud isegi juhul, kui vaidlustus oleks rahuldatud. Kuigi kaebaja pidas vajalikuks vaidlustuses käsitleda probleeme, mis seonduvad riikliku järelevalve menetlusega ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega, ei muutunud see problemaatika vaidlustusmenetluse osaks. Kaebaja on taotlenud korralduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et kaebaja arvates on edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ning edukas pakkuja ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei ole tunnistanud hankemenetlust kehtetuks nendel põhjustel. Hankija ei ole tunnistanud vaidlustust ei otseselt ega kaudselt põhjendatuks, kuna võimatus jõuda hankelepingu sõlmimiseni selgus vaidlustusmenetluse ajal.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
8.16. oktoobri 2023. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
9.Halduskohus sedastas, et pärast VAKO-lt kaebaja poolt vaidlustuse esitamise kohta teate saamist andis vastustaja 29. detsembril 2021 korralduse nr 698, millega tunnistas korralduse nr 676 tervikuna kehtetuks, lükkas tagasi kõikide pakkujate pakkumused ning lõpetas riigihanke nr 240996 menetluse. Korralduse nr 698 põhjendustest nähtub, et vastustaja ei ole täielikult nõustunud vaidlustuses esitatud põhjendustega. Vastustaja ei soostunud kaebaja etteheitega põhjendamatult madala maksumuse osas. Kaebaja väitega, et Rakvere Linnahoolduse OÜ-l ei ole MTR-s registreeringut heakorra- ja haljastustöödes, on aga vastustaja nõustunud. Vastustaja on kaebaja väitest ajendatuna täiendavalt tuvastanud, et sellist registreeringut ei ole ühelgi pakkujal, sest heakorra- ja haljastustööde tegemine ei nõua kutset ega tegevusluba. Lisaks on vastustaja pidanud oluliseks takistuseks riigihanke läbiviimisel seda, et hankelepingu sõlmimine ei olnud riigihanke alusdokumentides määratud tähtpäevaks võimalik, mis on Rahandusministeeriumi, kui riigihangete üle riikliku järelevalve teostaja, praktikat arvestades asjaoluks, mis vältimatult tingib riigihanke kehtetuks tunnistamise.
10.VAKO lõpetas menetluse RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel. VAKO otsuse tegemise ajal kehtinud RHS (RHS v.r) § 192 lg 3 p 5 sätestas, et vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud. Nendel alustel menetluse lõppemise korral ei näe RHS ette, et hankijal tuleks vaidlustajale vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulud hüvitada, vaid vaidlustajale tagastatakse üksnes riigilõiv riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel.
11.Kaebaja on VAKO-le esitanud nõuded korralduse nr 676 punktide 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks, mis on RHS § 185 järgi vaidlustusmenetluses lubatavad nõuded. Vastustaja on korraldusega nr 698 korralduse nr 676 tervikuna kehtetuks tunnistanud, seega muu hulgas kaebaja taotletud ulatuses. See asjaolu ei tähenda praeguse vaidluse kontekstis siiski vaidlustuse põhjendatuks tunnistamist. Vastustaja rõhutas kohtumenetluses, et korralduse nr 676 kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et kogu riigihange tuli kehtetuks tunnistada.
12.Halduskohtumenetluse põhimõtted menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel ei ole vaidlustusmenetlusele otseselt ülekantavad. Seadusandja on teinud teadliku valiku, et riigihanke kehtetuks tunnistamise korral vaidlustajale vaidlustusmenetluse menetluskulusid hankijalt välja ei mõisteta.
13.Kaebaja viidatud kohtupraktika ei ole otseselt ülekantav praegusele vaidlusele, sest siinse vaidluse asjaolud on teistsugused. Praeguse vaidlusega on mõnevõrra sarnane haldusasi nr 321-2988, millele kaebaja ei ole viidanud. Ka selles asjas oli tegu riigihanke kehtetuks tunnistamisega ning kohus leidis, et õige oli vaidlustusmenetlus lõpetada RHS § 197 lõike 1 punkti 8 ja § 192 lõike 3 punkti 5 alusel ning jätta vaidlustaja vaidlustusmenetluse menetluskulud hankijalt välja mõistmata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et RHS § 197 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks on vaidlustuse sisuliselt ehk de facto põhjendatuks tunnistamine, so hankija faktiline tegevus ja tegelik tahe. Kui hankija on vaidlustatud otsuse tunnistanud kehtetuks vaidlustusega samadel alustel, on hankijal kohustus tõendada, et see oli kantud muudest kui vaidlustuse esitamisega seonduvatest asjaoludest. Olukorras, kus kohus tuvastas, et riigihanke ja vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise põhjuste puhul on tegemist kaebaja vaidlustuses esile toodud põhjendustega, vastustaja tunnistas riigihanke ja vaidlustatud otsused kehtetuks pärast vaidlustuse esitamist ning koos riigihanke kehtetuks tunnistamisega tunnistas selgesõnaliselt kehtetuks ka kaebaja vaidlustatud korralduse (otsused), on vastustaja vaidlustuse oma tegevusega de facto põhjendatuks tunnistanud. Halduskohus ei ole RHS 197 lg 1 p-i 3 eesmärki analüüsinud ega kaebaja vastavaid seisukohti otsuses käsitlenud. Seisukoht, et kui kaebaja ei saa vaidlustusega nõuda riigihanke kehtetuks tunnistamist, ei saa ka riigihanke kehtetuks tunnistamine olla käsitletav vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisena, on formaalne. Selline lähenemine ei ole sätte eesmärgiga kooskõlas ning muudab sätte olulises osas sisutühjaks. Asjaolu, et kaebaja ei saanud vaidlustuses formaalse nõudena nõuda riigihanke kehtetuks tunnistamist, ei oma RHS § 197 lg 1 p 3 kohaldamise osas tähtsust. Riigihanke kehtetuks tunnistamine oli kaebaja üks selgelt väljendatud eesmärke kogu vaidlustusmenetluse vältel, sealhulgas taotles kaebaja vaidlustuses Rahandusministeeriumi teavitamist.
15.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul tingis hankemenetluse kehtetuks tunnistamise pelgalt vaidlustuse esitamise fakt, mitte vaidlustuse sisu või seal esitatud argumendid. Tulenevalt vaidlustuse esitamisest (RHS § 194 lg-st 4 koosmõjus §-ga 201) ei olnud vastustajal võimalik sõlmida eduka pakkujaga hankelepingut nii, et seda oleks olnud võimalik asuda täitma riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtpäevast ehk alates 1. jaanuarist 2022. VAKO on käesolevas haldusasjas õigesti märkinud, et kaebaja huvi, et vaidlusaluses riigihankes ei sõlmitaks hankelepingut kellegagi, ei ole vaidlustusmenetluses kaitstav. Kaebaja on teadlikult hankemenetlust perspektiivitu vaidlustusega n-ö torpedeerinud.
16.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb VAKO apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
18.Kaebaja taotles VAKO-le esitatud vaidlustuses tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavalitsuse
16.detsembri 2021. a korralduse nr 676 resolutsiooni p-d 2 ja 3, s.o otsused Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus edukaks tunnistamise ja pakkuja kvalifitseerimise kohta. Vaidlustus keskendus suuresti väitele, et Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga. Lisaks märkis kaebaja, et Rakvere Linnahooldus OÜ-d ei saanud kvalifitseerida, sest ta ei täida riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimust – tal puudub heakorra- ja haljastustööde tegevusalal registreering Eesti Majandustegevuse registris. Kaebaja osutas siinkohal, et majandustegevuse registris ei olegi võimalik registreerida tegevusalana heakorra- ja haljastustööde tegemist, kuid ta jättis riigihanke alusdokumendid selles osas vaidlustamata, sest ei kasutanud õigusnõustajat pakkumuse koostamise ajal.
19.Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et VAKO ja halduskohus märkisid põhjendatult, et kaebaja vaidlustus oli suunatud hankemenetluse tulemust määravate otsuste kehtetuks tunnistamisele, mitte hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele tervikuna. Hankemenetluse tingimusi saanuks kaebaja vaidlustada esitades vaidlustuse VAKO-le viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva (HKMS § 189 lg 2 p 2). Selleks tähtajaks vaidlustuse esitamata jätmisel pidi kaebaja arvestama sellega, et hankemenetluse alusdokumentides sätestatud hankemenetluse tingimused on hanke läbiviimisel ja pakkujate kvalifitseerimisel siduvad ka juhul, kui need mõnes osas on õigusvastased. Pakkumuse edukaks tunnistamise ja eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuste vaidlustamisel ei saa kaebaja enam tugineda väitele, et hankemenetluse tingimused on tema hinnangul õigusvastased. Seega on VAKO õigesti osutanud sellelegi, et kaebaja VAKO-le esitatud vaidlustus ei saagi olla suunatud hankemenetluse tervikuna kehtetuks tunnistamisele. Kaebaja ei saanud VAKO-le vaidlustuse esitamisega taotleda eesmärki, mille saavutamiseks kohase õiguskaitsevahendi ta jättis (tähtaegselt kasutamata). Kehtiv õigus ei näe siinkohal ette erisusi sõltuvalt sellest, kas pakkuja pakkumuste koostamise ajal kasutas kvalifitseeritud õigusabi või mitte. Ringkonnakohus ei leia, et tegemist oleks sedavõrd keeruka õigusliku küsimusega, et ettevõtjalt oodatava tavapärase hoolsuse rakendamisel kaebaja ei oleks pidanud õigusabi kasutamata aru saama vajadusest võtta samme oma õiguste kaitseks. Ilmne on see, et kaebaja pidi pakkumuse koostamisel aru saama, et tal ei ole võimalik täita hanketingimustes nõutud majandustegevuse registris heakorra- ja haljastustööde tegevusalal registreeringu tingimust. Seejuures ei saanud kaebaja eeldada, et hankemenetluse alusdokumentides sätestatud tingimust ei rakendata või, et tal on võimalik hankemenetluses edukalt osaleda tingimust täitmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada kaebaja käitumist ettevõtjalt oodatava hoolsuse standardile vastavaks, kui kaebaja tutvus hankemenetluse tingimustega ajal, mis hankemenetluse alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg oli juba möödas või kui ta jättis välja selgitamata asjakohase õiguskaitsevahendi oma õiguste kaitseks.
20.Kaebaja võimalused taotleda hankemenetluse tervikuna kehtetuks tunnistamise eesmärki ei olnud siiski ammendunud ka vaidlustuse esitamise ajaks. Nagu kaebaja isegi osutas on riigihangete seaduse 9. peatükiga pandud rahandusministeeriumile järelevalvepädevus riigihangete seaduse täitmise üle. Kaebajal oli võimalus esitada rahandusministeeriumile järelevalveteade (RHS § 207 lg 2) ning paluda rahandusministeeriumil kontrollida kaebaja väidet, et hankija kavatseb sõlmida hankelepingu olukorras, kus hanketingimuste järgi ei saa kvalifitseerida ühtegi pakkujat. Kaebaja aga seda võimalust ei kasutanud. Kaebaja märkus vaidlustuses, et soovib, et VAKO esitaks rahandusministeeriumile järelevalveteate, ei olnud VAKO-le sõltuvalt siduv sõltuvalt vaidlustusmenetluse tulemusest. Seega võttis kaebaja ise järelevalveteadet esitamata jättes riski, et tal ei õnnestu saavutada hankemenetluse tervikuna kehtetuks tunnistamise eesmärki.
21.Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et tema vaidlustust tuleks mõista laiemalt, s.o et kaebaja taotles vaidlustusega oma õiguste kaitse eesmärki kaudselt ka hankemenetluse kehtetuks tunnistamise ja uues hankes osalemise võimaluse kaudu. Kaebajal oli tegelik võimalus kasutada õiguskaitsevahendit olukorras, kus tal ei olnud võimalik täita hankel kvalifitseerumise tingimust. Kohase õiguskaitsevahendi kasutamise riski kannab kaebaja ise. Kehtiv õigus ei toeta seisukohta, et kohase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise tõttu tuleks laiendada teiste õiguskaitsevahendite toimet ja/või omistada neile tavapärasest üldisem tähendus. Seetõttu tuleb kaebaja vaidlustust piiritleda selles esitatud ja riigihangete seadusega kooskõlas oleva nõude kaudu, mitte laiendada vaidlustuse nõuet või eesmärki vaidlustuse põhjenduste kaudu, mis vaidlustuse nõudega otse ei seondu.
22.Vaidlust ei ole, et kaebaja vaidlustuse esitamise ajal nägi RHS 197 lg 1 koostoimes RHS § 198 lg-ga 1 ette vaidlustuse esitaja õigusabikulude jätmise hankija kanda põhjendatud ulatuses juhul, kui hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks. Praegusel juhul vaidles hankija vastu vaidlustuses esitatud kaebaja väidetele parimaks tunnistatud pakkumuse põhjendamatult madala hinna kohta. Samas möönis vastustaja, et vaidlustuse esitamise tõttu ei ole võimalik sõlmida hankelepingut enne hankemenetluses kuupäevaliselt määratletud lepinguperioodi algust ning, et hankemenetluse alusdokumentides pakkujate kvalifitseerimise tingimuse sätestatud registreeringut majandustegevuse registris ei ole võimalik teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankija sellega tunnistanud vaidlustust põhjendatuks ühegi vaidlustuse nõude osas.
23.Hankija nõustus, et ainuüksi vaidlustuse esitamise fakti tõttu ei ole võimalik hankelepingu tähtaegne sõlmimine ja seega ei saa hankega taotletud eesmärki saavutada ega hankemenetlust lõpuni viia. Selline tagajärg oli vaidlustuse esitamisel sõltumata sellest, kas vaidlustus oli sisuliselt põhjendatud või mitte. Hankija vaidlustatud otsuste õiguspärasus ei sõltu sellest, kas hankemenetluse tulemuslik lõpuleviimine oli pärast vaidlustuse esitamist veel võimalik.
24.Hankija möönis, et hanke alusdokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tingimust ei olegi võimalik täita. Jällegi ei sõltu hinnang hankija vaidlustatud otsuste õiguspärasusele sellest, kas teistel pakkujatel oli võimalik kvalifitseerimise tingimust üldse täita. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas oli pakkujatel võimalik hankemenetluse alusdokumente vaidlustada, kuid kaebaja ega teised pakkujad seda õiguskaitsevahendit ei kasutanud.
25.Kokkuvõttes oli vaidlustusele vastuse esitamise ajaks hankijale selge, et hankemenetluse tulemusena ei ole tal võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni parimaks tunnistatud pakkumuse tegija, kaebaja ega ka ühegi teise pakkujaga. Nendel asjaoludel oli hankijal avar otsustusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks vastavalt RHS § 73 lg 3 p-le 6. Kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankemenetlus lõpeb, siis on ilmne, et ühtlasi ammendus ka kõigi hankemenetluse toimingute ja haldusakti õiguslik toime. Seetõttu ei ole õiguslikus mõttes iseseisvat väärtust sellel, et koos hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega tunnistas hankija kehtetuks ka oma 15. detsembri korralduse pakkumuse edukaks tunnistamise ja parima pakkumuse teinud isiku kvalifitseerimise kohta. Olukorras, kus hankija tunnistas korralduse kehtetuks hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõttu, ei ole põhjendatud tõlgendada korralduse kehtetuks tunnistamist kaebaja vaidlustuse kaudselt põhjendatuks tunnistamisena. Seega ei vii vaidlustuse põhjenduste kõrvutamine hankija VAKO-le esitatud seisukohtadega ega hankija 29. detsembri 2021. a korralduse põhjendustega, samuti mitte 29. detsembri 2021. a korralduse resolutsiooniga iseseisvalt järelduseni, et hankija oleks tunnistanud vaidlustuse otseselt või kaudselt põhjendatuks. Vastavalt on VAKO põhjendatult lõpetanud vaidlustusmenetluse RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel ning jätnud kaebaja õigusabikulud hankijalt välja mõistmata.
26.Ringkonnakohus osutab täiendavalt veel sellele, et kaebaja vaidlustuse väidetest ja põhjendustest nähtub, et tema jaoks oli ettenähtav, et vaidlustuse esitamise korral ei ole hankelepingu sõlmimine võimalik, arvestades hanketingimustes kuupäevaliselt sätestatud lepinguperioodi. Seega pidi kaebaja vaidlustuse esitamisel arvestama sellegagi, et vaidlustuse esitamise tulemusena hankija tõenäoliselt tunnistab hankemenetluse kehtetuks ning see omakorda toob kaasa vaidlustuse läbi vaatamata jätmise. Selles olukorras pidi kaebaja arvesse võtma sedagi, et riigihangete seadus ei näinud ette kaebaja õigusabi kulude hankijalt väljamõistmist. Oli kaebaja otsustada, milliseid kulusid ta nendel asjaoludel pidas vajalikuks teha vaidlustuse esitamiseks. Iseenesest on õige, et õiguskaitsevahendi kasutamisega seotud kulude või nende hüvitamise mehhanism ei tohiks takistada õiguskaitsevahendi kasutamist. Ringkonnakohtu hinnangul see praegusel juhul nii ei olnudki. Nimelt sai kaebaja tagasi vaidlustuse esitamisega seotud vältimatu kulutuse – riigilõivu. Õigusabikulude suurust sai kaebaja aga reguleerida koostöös õigusabi teenuse osutajaga.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei muutuks asja lahendus, kui vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinuks riigihangete seadus selle praeguses redaktsioonis, s.t koos RHS § 198 lg-ga 5 1. RHS § 198 lg 51 kohaselt, kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Viidatud säte on analoogne HKMS § 108 lg-le 6, mille kohaldamispraktika järgi on kaebaja kulude vastustaja kanda jätmiseks nõutav, et kaebuse esitamine oleks vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise määrav põhjus. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, tingis vaidlustusega vaidlustatud hankija korralduse kehtetuks tunnistamise hankemenetluse kehtetuks tunnistamine, mitte vahetult vaidlustuse põhjendatus. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli aga vaidlustusmenetlusest tingitud viivitus ühes riigihanke alusdokumentide koostamisel tehtud eksimusega.
28.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus põhiosas rahuldamata. Siiski tuleb muuta menetluskulude jaotust. Nimelt mõistis halduskohus kaebajalt vastustaja kasuks välja viimase poolt kantud õigusabikulu 1260. Seejuures ei selgitanud halduskohus, miks ta peab põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt olukorras, kus kohtupraktikas on haldusorgani õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt peetud õigustatuks üksnes juhul, kui vaidluse ese väljub haldusorgani põhiülesannete raamest. Õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt taotleb vastustaja ka apellatsioonimenetluses. RHS § 5 lg 2 p-s 2 on kohaliku omavalitsuse üksus nimetatud hankijana riigihangete seaduse tähenduses. Seega laieneb vastustajale kohustus soetada teenuseid ja kaupu hankemenetluse kaudu arvestades RHS §-s 14 sätestatud hanke piirmäärasid. Kalmistuseaduse § 6 lg-te 1 ja 3 kohaselt on vastustajal kalmistu haldajana muu hulgas kohustus tagada kalmistu heakord. Seega kuuluvad nii kalmistu hooldamine kui ka selleks vajaliku teenuse ostmiseks hankemenetluse korraldamine vastustaja põhiülesannete hulka. Vastavalt ei ole õigustatud praeguses vaidluses vastustaja kasutatud välise õigusabi kulude panemine kaebaja kanda ka juhul, kui kaebus jääb rahuldamata 1. Kohtumenetluses vaieldi kaebaja VAKO-s kantud õigusabikulude vastustaja kanda jätmise üle, kuid vastustaja haldusakt, millest vaidlus alguse sai ei välju vastustaja põhitegevuse raamest. Seetõttu tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Ringkonnakohus tühistab selles osas halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab vastustaja menetluskulud halduskohtus vastustaja enda kanda. Samuti jäävad vastustaja kanda tema õigusabikulud apellatsioonimenetluses.
RKHK 24. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-18-867 (p 24 ja seal viidatud praktika)
Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.