Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

KOHTU PÕHJENDUSED

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. 6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X. X.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Riigikohus on pidanud võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Maksuhalduri menetluses on XXXXX OÜ maksuvõla sissenõudmine. XXXXX OÜ-l on tasumata 27.04.2022, 16.02.2023 ja 02.05.2023 maksuotsusega määratud maksukohustused kokku xxx xxx,xx eurot ning maksustamisperioodidel 03.2022 kuni 07.2023 deklareeritud käibemaks, tööjõumaksud ja maksed kokku xx xxx,xx eurot. Maksukohustuste kujunemist on täpsemalt põhjendatud taotluse punktis 2. XXXXX OÜ maksukohustused tekkisid ja jäid tasumata X. X.i juhatuse liikmeks oleku ajal. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 15). MTA taotluse kohaselt X. X.il oli täielik ülevaade äriühingu majandustegevuse korraldamise kohta, mh tegi XXXXX OÜ ja viimase tehingupartnerid väljamakseid X. X.ile ning XXXXX OÜ tegi väidetavaid tehinguid XXXXXXXXXXXX OÜ-ga (likvideerimisel), mille juhatuse liikmeks oli samuti X. X.. Pärast maksuvõlgade tekkimist võõrandati äriühing isikule, kes on seotud veel mitmekümne kustutamishoiatusi ja maksuvõlgasid omava äriühinguga. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. X.i tegevuse ning XXXXX OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Taotluses toodud asjaoludel võib kontrolliperioodil äriühingu juhatuse liikmeks olnud X. X.i pidada XXXXX OÜ maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. X. X. võib solidaarselt XXXXX OÜ-ga vastutada maksuotsustega määratud põhivõla osas kogusummas xxx xxx,xx eurot ning deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste summas xx xxx,xx eurot, millele lisandub intress summas xx xxx,xx eurot, s.o kokku xxx xxx,xx euro tasumise eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 6.3 MTA-le teadaolevalt X. X.i töötasu väljamakseid ei deklareerita (viimati deklareeris töötasu väljamakseid XXXXX OÜ 07.2023 summas xxxx eurot). Samas on X. X.il kehtiv tööleping OÜ-s XXX 7 (juhatuse liige, osanik, tegelik kasusaaja) ning juhtimis-, kontrollorgani liikme leping äriühingutega XXXXXXXXXXXX OÜ (kustutamisel) ja XXXXXXXXXXXXX OÜ (juhatuse liige, tegelik kasusaaja). Lisaks on X. X. otseseks kasusaajaks Xxxxxxxxx OÜ-s ja juhatuse liige, osanik ning tegelik kasusaaja Xxx 24 OÜ-s. X. X. on abielus ning omab kahte ülalpeetavat. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et isik võib enda tegelikku sissetulekut varjata. Kuivõrd X. X.i deklareeritud sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades X. X.i käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama/rahavoogusid mujale suunama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 6.4 Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et olenemata äriühingu olemasolevate pangakontode arestimisest, ei ole

äriühingu maksuvõla täielik sissenõudmine äriühingult endalt andnud tulemusi. Arestitoimingute tulemusena on XXXXX OÜ maksukohustus vähenenud xx xxx,xx euro võrra. Viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 11.10.2022. XXXXX OÜ-le on esitatud kustutamishoiatus ning 17.08.2023 kustutati äriühing KMKR registrist. Äriühingul puudub registervara, millele sissenõuet pöörata. Maksuhalduri hinnangul pole tegemist tegutseva ettevõttega. Seega on maksuhaldur ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksunõudeid sisse nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 6.5 Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.