Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuli 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1518
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. mai 2024. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja LS Puudutatud isik – X
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. mai 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-1518 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 21.05.2024 taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-de 1 ja 3, § 131 ning § 1361 lg 1 alusel luba arestida Xle kuuluvad panga- ja hoiukontod (sh tulevikus avatavad panga- ja hoiukontod) summas 238 890,24 eurot ning seada kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge selliselt, et Xl on keelatud käsutada temale kuuluvat 1/2 kaasomandi osa XXX asuvast XXX kinnisasjast (registriosa nr XXXXXXXX). Maksuhaldur nõuab sisse Q OÜ (varasem ärinimi F OÜ) maksuvõlga, mis on 17.05.2024 seisuga 238 890,24 eurot (sh põhivõlg 162 201,76 eurot ja intress 76 688,48 eurot). Q OÜ-l on tasumata MTA 27.04.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/056375-7 määratud 30 900,31 eurot, MTA 16.02.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/057972-32 määratud 54 388,14 eurot ja MTA 02.05.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/059505-12 määratud 37 623,18 eurot. Need maksukohustused on tekkinud maksustamisperioodidel 2021. a jaanuar kuni juuli, 2021. a november kuni 2022. a jaanuar ning 2022. a mai kuni august. Samuti on äriühingul tasumata maksustamisperioodidel
MKS § 40 lg 1Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutus
3-24-1518 2022. a märts kuni 2023. a juuli deklareeritud maksukohustused kokku 39 290,13 eurot. Q OÜ ainus juhatuse liige ajavahemikul 21.03.2017 – 15.08.2023 oli X. MTA alustab taotluse esitamisega X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust (MKS § 40 lg 1, § 96 lg 1), mille tulemusel võib X solidaarselt vastutada Q OÜ maksukohustuste eest kokku 238 890,24 eurot. Kõigi maksuotsuste puhul esines sama muster: Q OÜ jättis esitamata nõutud teabe ja raamatupidamise algdokumendid, äriühing teostas ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid nii enda juhatuse liikmele kui ka temaga seotud äriühingule U OÜ (likvideerimisel) ning tehingute toimumine ei leidnud kinnitust, mis välistas sisendkäibemaksu mahaarvamise. X poolt äriühingu majandustegevuse sel viisil korraldamine ei saanud olla juhuslik, vaid ettekavatsetud käitumine. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et X rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi vähemalt raskest hooletusest ning X tegevuse ja Q OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Q OÜ deklareeris 2022. a märtsist kuni 2023. a juulini käibemaksu ning tööjõumakse ja makseid 39 290,13 eurot, kuid ei ole neid tasunud ega taotlenud selles osas ka ajatamist. Viimane laekumine ettemaksukontole toimus 11.10.2022 ning sedagi MTA korralduse alusel. Samas kandsid Q OÜ tehingupartnerid 2022. a juunist kuni augustini X isiklikule pangakontole 123 306,20 eurot. Seetõttu on põhjendatud kahtlus, et Q OÜ jättis deklareeritud maksukohustused teadlikult tasumata. Maksvõla tekkepõhjuste kohta tuleb vastutusmenetluses koguda täiendavaid tõendeid. Ainsa juhatuse liikmena oli X vastutav äriühingu kohustuste täitmise eest ning tal oli täielik ülevaade äriühingu majandustegevusest (sh tegid Q OÜ ja tema tehingupartnerid väljamakseid Xle ning Q OÜ tegi väidetavaid tehinguid Xga seotud äriühinguga). X pahatahtlikku suhtumist äriühingu maksukohustuste täitmisesse iseloomustab seegi, et pärast maksuvõlgade tekkimist võõrandati äriühing Cle, kes on seotud 43 probleemse äriühinguga. Q OÜ ei oma vara maksukohustuste täitmiseks. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib pärast selle väljastamist osutuda raskeks või võimatuks. Xle ei deklareerita regulaarselt väljamakseid (töötasu, dividend). Viimati deklareeris töötasu Q OÜ 2023. a juulis 1212 eurot. Xl on alates 01.09.2023 kehtiv tööleping OÜ-s Z ning juhtimis- või kontrollorgani liikme leping U OÜ-ga ja D OÜ-ga. X on juhatuse liige, osanik või tegelik kasusaaja OÜ-des Z, D, U, O, J. X on abielus ja tal on kaks ülalpeetavat. X varasemat käitumist arvestades esineb kahtlus, et isik võib enda tegelikku sissetulekut varjata. Vastutusotsusega võimalikult määratava maksukohustuse suuruse, ülalpeetavate arvu ja deklareeritud sissetulekute põhjal on ilmne, et tõenäoliselt esineb tulevikus vajadus vastutusotsust sundtäita. Maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Kõige varasemad maksukohustused seonduvad 2021. a aprilli TSD-ga, mille esitamise ja tasumise tähtpäev oli 10.05.2021. Seega aegub maksusumma määramine 5-aastast tähtaega arvestades kõige varem 10.05.2026. Q OÜ maksuvõlga ei ole kustutatud ja selle sissenõudmine äriühingult ei ole andnud tulemust. MTA arestitoimingute tulemusel vähenes maksuvõlg üksnes 21 771,22 euro võrra (viimane laekumine toimus 11.10.2022). Q OÜ-le on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus ja äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 17.08.2023. Äriühingul puudub registervara ja majandustegevus, millest saadava tulu arvelt maksukohustusi täita. Xle kuulub 1/2 XXX asuvast XXX kinnisasjast ning tema kaasomandi osa on koormatud kohtuliku hüpoteegiga (10 000 eurot) ja omanikuhüpoteegiga (20 000 eurot). Maa-ameti tehingute andmebaasi kohaselt oli Lääneranna vallas maatulundusmaa keskmine müügihind 2023. aastal 5226,74 eurot/ha. XXX kinnistu suurus on 11 889 m2, mistõttu ei ületa X kaasomandi osa väärtus ilmselt ca 2700 eurot. Xle kuulub 1991. aastal registreeritud BMW 325i, mis võib osutuda väheväärtuslikuks ning on täitemenetluses raskesti realiseeritav. 2(7)
3-24-1518 Seetõttu ei ole sõidukile käsutamise keelumärke seadmine põhjendatud. Xl on väärtpaberikonto, kuid kontol ei ole väärtpabereid. Kuna X vara hinnanguline väärtus ei vasta ligilähedaseltki sissenõutava maksukohustuse suurusele, on otstarbekas seada käsutuskeeld X kaasomandi osale kinnisasjast (kinnistu väärtust arvestades ei oleks kohtuliku hüpoteegi seadmine põhjendatud ja samuti on tegemist maatulundusmaaga, mitte isiku koduga). Keelumärge ei piira teise kaasomaniku õigusi kinnistu käsutamisel. MTA taotleb lisaks luba arestida X arveldus- ja hoiukontod (sh tulevikus avatavad) kõigis krediidiasutustes 238 890,24 euro ulatuses. See võimaldaks nõuda isikult sisse vähemalt osa planeeritava vastutusotsusega määratavast maksukohustusest. Riive intensiivsust maandab MKS § 131 lg 3. MTA lõpetab MKS § 1361 lg 2 p 3 järgi täitetoimingud, kui X esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise, mis katab nõude ja sundtäitmise kulud. Tagatissumma deposiiti kandmisel tuleb deposiiti kanda 238 890,24 eurot.
2.Tallinna Halduskohus andis 22.05.2024 määrusega MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmist X kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga XXXXXXX (asukohaga XXX, XXX) ning aresti seadmist X (sh tulevikus avatavatele) panga- ja hoiukontodele kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 238 890,24 euro ulatuses. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. Maksuhaldur algatas 21.05.2024 taotlusega X suhtes maksumenetluse, mis on suunatud MKS §-de 40 ja 96 kohase vastutusotsuse koostamisele. Taotluse esitamine võibki olla esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Q OÜ-l on tasumata 27.04.2022, 16.02.2023 ja 02.05.2023 maksuotsustega määratud maksukohustused kokku 122 911,63 eurot ning maksustamisperioodidel 2022. a märts kuni 2023. a juuli deklareeritud maksukohustused kokku 39 290,13 eurot. Maksukohustused tekkisid ja jäid tasumata X juhatuse liikmeks oleku ajal ning seejuures oli Xl taotlusest nähtuvalt täielik ülevaade äriühingu majandustegevuse korraldamisest (sh tegid Q OÜ ja tema tehingupartnerid väljamakseid Xle ning Q OÜ tegi väidetavaid tehinguid U OÜ-ga (likvideerimisel), mille juhatuse liikmeks oli samuti X). Pärast maksuvõlgade tekkimist võõrandati äriühing isikule, kes on seotud veel mitmekümne kustutamishoiatusi ja maksuvõlgasid omava äriühinguga. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Q OÜ maksuvõla tekkimise põhjustas X tegevus. Taotluses toodud asjaoludel võib X pidada Q OÜ maksukohustuste täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks, kes võib solidaarselt äriühinguga vastutada kokku 238 890,24 euro suuruse maksuvõla tasumise eest (sh maksuotsustega määratud põhivõlg 122 911,63 eurot; deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused 39 290,13 eurot; intressivõlg 76 688,48 eurot). Vastutusotsuse tegemine ei ole välistatud ega ilmselgelt võimatu. Arestitoimingute tulemusena vähenes Q OÜ maksuvõlg üksnes 21 771,22 euro võrra ja viimane laekumine toimus 11.10.2022. Q OÜ-l puudub registervara ning tegemist ei ole tegutseva ettevõttega. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud ja maksusumma määramine ei ole aegunud. Xle ei deklareerita töötasu väljamakseid (viimati deklareeris Q OÜ väljamakseid 2023. a juulis 1212 eurot). Samas on Xl kehtiv tööleping OÜ-s Z (juhatuse liige, osanik, tegelik kasusaaja) ning juhtimis- või kontrollorgani liikme leping U OÜ-ga (kustutamisel) ja D OÜ-ga (juhatuse liige, tegelik kasusaaja). X on lisaks O OÜ otsene kasusaaja ning juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja J OÜ-s. X on abielus ja tal on kaks ülalpeetavat. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et isik võib enda sissetulekuid varjata. Kuna X deklareeritud sissetulek on vastutusotsusega määratava kohustuse täitmiseks ebapiisav, esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsust sundtäita. Arvestades X käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, on võimalik, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama või rahavoogusid mujale suunama. Sel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse hilisem sundtäitmine ei ole enam võimalik. Selle vältimiseks tuleb anda 3(7)
3-24-1518 maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. MTA taotletud täitetoimingute valik on põhjendatud. X kaasomandi osa XXX kinnisasjast väärtuseks on hinnanguliselt 2700 eurot ning kinnisasi on juba koormatud erinevate hüpoteekidega. Tegemist ei ole X koduga, vaid maatulundusmaaga. Käsutuskeeld ei takista kinnisasja kasutamist ega piira isikut rohkem, kui on vaja võimaliku vastutusotsuse täitmiseks. Seetõttu saab keelumärke kinnistusraamatusse kandmist pidada proportsionaalseks. Kohus nõustub MTA põhjendustega, miks ei ole otstarbekas seada käsutamise keelumärget Xle kuuluvale sõidukile. Kuivõrd X registervara hinnanguline väärtus ei kata tõenäoliselt määratavat maksukohustust, siis on põhjendatud ka tema pangakontode arestimine. See on üks enim koormavaid täitetoiminguid ja mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui isiku muu vara ei kata määratavat maksukohustust ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Põhjendatud on ka hoiukonto(de) arestimine. MTA on ära näidanud, et Xl puudub piisav sissetulek maksukohustuse koheseks tasumiseks ning maksukohustust ei taga ka olemasolev registervara. Füüsilise isiku puhul ei kuulu igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta ning vajadusel on MTA nõusolekul võimalik arestitud pangakontolt täita ka muid kohustusi (MKS § 131 lg-d 3 ja 4). Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise, mille väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka võimalikud sundtäitmise kulud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X palub 14.06.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.05.2024 määrus ja uue määrusega jätta MTA taotlus rahuldamata. Täitetoimingud ei ole põhjendatud ja on ebamõistlikult koormavad. Kohus andis loa pangakonto arestimiseks suuremas ulatuses, kui määruskaebuse esitajale saab ette heita. X volitused Q OÜ juhatuse liikmena lõppesid 15.08.2023 ja selleks ajaks oli väidetav maksuvõlg mitte suurem kui 122 911,63 eurot. Asjaolu, et äriühing on 2022. a märtsist kuni 2023. a juulini deklareerinud makse 39 290,13 eurot, ei kujuta endast rikkumist, mis saaks tingida X suhtes vastutusotsuse koostamise. Deklaratsioonide esitamise kohustus on täidetud ja asjaolu, et äriühingul puudus deklareeritud maksukohustuste täitmiseks raha, ei ole ette heidetav Xle, sest maksukohustuslaseks oli äriühing. Seega ei saa maksumenetluse tulemusel määratav kohustus ületada 122 911,63 eurot. Maksuvõla suurenemine ajal, mil X ei olnud enam juhatuse liige (nt 19.12.2023 seisuga 225 144,76 eurot) kinnitab, et see on tingitud uue juhatuse liikme tegevusest või tegevusetusest. Õige ei ole ka intressinõude arvutuskäik, sest äriühingu uus juhatus pidanuks alates 15.08.2023 astuma samme maksukohustuste täitmiseks (nt taotlema ajatamist vm). Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks deklareerinud maksukohustustelt intressi arvestamist, sest puudub põhjuslik seos X tegevusega. MTA taotluses toodud asjaolud on lisaks ebatäpsed. MTA 27.04.2022 maksuotsuse tegemisel jäeti kõik X väited arvestamata. Samuti on X isiklikku arvelduskontot kasutanud ainult äriühingu huvides, et täita selle kohustused tehingupartnerite ees. Kõik ülekanded on olnud seotud ettevõtlusega ning seda on selgitatud ka maksuhaldurile. Täiendavalt on X äriühingu nimel korduvalt taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist. Määruskaebuse esitaja palub kontrollida MTA taotluses esitatud asjaolude õigsust ja teha uus määrus, mis vastaks seadusele ning ei kahjustaks ülemääraselt X huve.
4.MTA palub 01.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Kohtumäärusega lubatud täitetoimingud ei koorma puudutatud isikut ülemääraselt, sest XXX kinnistu ei ole tema elukoht ning pangakontode arestimise korral 4(7)
3-24-1518 jäetakse seaduses ettenähtud ulatuses raha vabaks kasutamiseks, samuti on maksuhalduri loal võimalik täita arestitud kontolt muid kohustusi. Kontode arestimist ei ole lubatud suuremas ulatuses, kui on Xle võimalik määrata kavandatava vastutusotsusega. Kui X viis juhatuse liikmena äriühingust raha välja ja muutis äriühingu rahatuks, siis on ta rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamis- ja tasumiskohustust, sest deklareeritud maksusummasid ei saanud selle tõttu tasuda. Määruskaebuse esitaja vastutab ka intressi eest, mis on arvestatud pärast tema juhatuse liikme kohustuste lõppemist (MKS § 115 lg 1; nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2023 otsus nr 3-21-2902, p 17). See, et MTA on varasemates maksu- ja vaidemenetlustes leidnud, et X vastuväited ei anna alust jätta maksukohustused määramata, ei saa kuidagi mõjutada kohtumääruse õiguspärasust. Äriühing ei täitnud maksumenetlustes kaasaaitamiskohustust ning ei esitanud maksuhaldurile ühtegi dokumenti, mis tõendaks väljamaksete seotust ettevõtlusega. Praeguses asjas ei oma mingit tähtsust, kas X esitas taotlusi maksuvõlgade ajatamiseks või mitte. MTA taotluses on üksnes märgitud, et äriühing ei ole esitanud ühtegi ajatamistaotlust deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Maksuhaldur alustas 21.05.2024 taotlusega X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. MKS § 1361 lg 1 alusel esitatava taotluse aluseks olev kahtlus võib maksuhalduril olla tekkinud mh äriühingu maksumenetluse põhjal (nt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9).
6.MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, mistõttu ei saa ega peagi maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ning taotluse lahendamisel ei hinda ka kohus üksikasjalikult, kas vastutusotsuse tegemise sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. Halduskohus kontrollib üksnes seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on lõppenud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline – vt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-191672, p 18). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto või ettemaksukonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline. Seega ei analüüsi ringkonnakohus, kas Q OÜ maksuvõla tekkimine ja täitmata jätmine võis olla tingitud objektiivsetest asjaoludest, mitte puudutatud isiku tahtlikust või raskelt hooletust tegevusest, vaid hindab üksnes seda, kas MTA taotluses ja selle lisades kajastatud asjaolude pinnalt tuleb pidada vastutusotsuse koostamist võimatuks või ebatõenäoliseks.
7.Määruskaebuses on esmajoones leitud, et X suhtes vastutusotsuse koostamine saab olla võimalik maksimaalselt 122 911,63 euro ulatuses. Nimetatud summa vastab MTA 27.04.2022, 16.02.2023 ja 02.05.2023 maksuotsustega Q OÜ-le tasumiseks määratud maksukohustustele (s.o 30 900,31 + 54 388,14 + 37 623,18 eurot). Määruskaebuse esitaja arvates ei saa X vastutada Q OÜ poolt 2022. a märtsist kuni 2023. a juulini deklareeritud maksukohustuste (39 290,13 eurot) tasumata jätmise ning kõigilt tasumata jäänud maksukohustustelt arvestatud intressi (76 688,48 eurot) eest, sest ta ei olnud alates 15.08.2023 enam Q OÜ juhatuse liige. Sellega ei 5(7)
3-24-1518 saa nõustuda. Maksukohustusi ei pea seaduses sätestatud tähtpäevaks üksnes deklareerima, vaid need tuleb ühtlasi täita. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel (MKS § 8 lg 1 ls 2). Seetõttu ei saa ainuüksi äriühingu deklareeritud maksukohustuste pikaajalisest täitmata jätmisest veel järeldada, et juhatuse liige on vähemalt raskest hooletusest rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi ja võib seega MKS § 40 lg 1 alusel vastutada tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Samas ei olegi maksuhaldur lähtunud üksnes maksukohustuste tasumata jätmisest, vaid toonud välja, et osaliselt samal perioodil, kui äriühing jättis täitmata deklareeritud maksukohustused, kandsid Q OÜ tehingupartnerid X isiklikule pangakontole 123 306,20 eurot, samuti on X teinud Q OÜ juhatuse liikmena tegelikult mittetoimunud tehinguid endaga seotud äriühinguga. Kui maksumenetluses leiab tuvastamist, et äriühingu suutmatus täita oma maksukohustusi oli tingitud X poolt äriühingust raha väljaviimisest, siis on tõenäoline, et määruskaebuse esitaja vastutab maksukohustuste eest solidaarselt maksukohustuslasega (st Q OÜ-ga). MTA taotluses esitatust lähtudes ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks maksuhalduri kahtlust, et X kui Q OÜ kohustuste täitmise eest vastutav isik jättis äriühingu deklareeritud maksukohustused teadlikult tasumata. Lõplikud seisukohad tuleb kujundada maksumenetluse käigus (sh kontrollida puudutatud isiku väiteid isikliku pangakonto kasutamisest ainult ettevõtluse huvides). Kui määruskaebuse esitaja möönab, et talle võib olla ette heidetav äriühingu põhivõlg, siis on tõenäoline ka tema vastutus intressivõla eest. Endiselt juhatuse liikmelt võib vastutusotsusega nõuda intressi tasumist aja eest, kui ta ei ole enam juhatuse liige ja põhivõla tekkimise on kaasa toonud tema MKS § 40 lg 1 tingimustele vastav kohustuste rikkumine. See lähtub põhjusliku seose ahelast, kus isiku tegevusest tulenev tagajärg võib kesta edasi ka pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist (vt Riigikohtu 19.04.2022 otsus nr 3-20-1213, p 15; 16.10.2019 määrus nr 3-19-269, p 9).
8.Vastutusotsuse adressaadil on vastutusotsuse vaidlustamisel võimalik esitada vastuväited mh äriühingu maksuvõla kujunemisele, mis on kindlaks tehtud varasemas kontrollimenetluses ja mille puhul on vastutusotsuses tuginetud üksnes varasema maksukontrolli tulemustele (nt Riigikohtu 20.02.2018 otsus nr 3-15-706, p 14.2). Vastutusotsuses võib viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele, kuid vajaduse korral tuleb koguda ka uusi tõendeid (nt Riigikohtu 18.01.2023 otsus nr 3-19-2430, p 14). Seega on Xl võimalik esitada vastutusotsuse raames kõik oma vastuväited äriühingule varem koostatud maksuotsuste suhtes.
9.Määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid sellele, et Q OÜ maksukohustusi ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda (MKS § 96 lg 5) ning puudutatud isik ei ole väitnud ka vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (MKS § 96 lg 6) esinemist. Seetõttu ei pea ringkonnakohus otstarbekaks neid küsimusi eraldi käsitleda, vaid nõustub selles osas MTA taotluse ja halduskohtu määruse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
10.MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mistõttu sättes märgitud kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda seda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
6(7)
3-24-1518
11.MTA taotluses on veenvalt põhjendatud, et X varasem tegevus Q OÜ majandustegevuse ja maksude tasumise korraldamisel ning pärast maksuvõlgade tekkimist äriühingu võõrandamine nn likvideerijale tekitab tõsise kahtluse, et puudutatud isik võib asuda kõrvale hoidma võimaliku vastutusotsusega määratava rahalise kohustuse täitmisest. X suhtes rakendatud täitetoiminguid ei ole alust pidada ebaproportsionaalseteks. Kuigi üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks maksuhalduri nõude tagamiseks keelata kinnisasja käsutamist, vaid eelistada tuleks kohtuliku hüpoteegi seadmist, võtab ringkonnakohus arvesse, et praegusel juhul on XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) osas teise 1/2 kaasomaniku mõttelise osa käsutamine juba 07.09.2021 keelatud MTA kasuks ning hinnanguliselt 2700 euro väärtusega X 1/2 mõtteline osa kinnistust on koormatud I järjekohal asuva hüpoteegiga (20 000 eurot) X enda kasuks. Kuna Xle kuuluva registervara väärtus ei kataks tõenäoliselt määratavat maksukohustust, siis on puudutatud isiku pangakontode arestimine põhjendatud. Pangakontode arestimine on üldjuhul isiku õigusi väga intensiivselt piirav meede, olenemata sellest, et füüsilise isiku puhul ei kuulu MKS § 131 lg 3 järgi arestimisele igakuiselt ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta ning samuti on MTA loal võimalik arestitud pangakontolt täita ka muid kohustusi (MKS § 131 lg 4). Samas ei deklareerita Xle regulaarselt töötasu ega dividendide väljamakseid ning on alust kahelda, et isik varjab enda tegelikke sissetulekuid. Seega ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus regulaarselt pangakontole laekuvat töötasu arvestades lükkaks täitmist tagavate toimingute sooritamata jätmine maksusumma tasumist üksnes edasi, vaid on põhjust arvata, et nn eeltäitetoiminguid rakendamata võib maksusumma jääda suure tõenäosusega üldse tasumata. Puudutatud isikul on soovi korral võimalik anda maksuhaldurile 21.05.2024 taotluses märgitud tingimustele vastav tagatis, mille esitamise korral tuleb maksuhalduril täitetoiming viivitamata lõpetada (MKS § 1361 lg 3).
12.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.05.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.