lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1331/10

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1331/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 69 lg 1, 2, 3Täiendavad julgeolekuabinõudHKMS § 249 lg 2Esialgne õiguskaitseHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamineHKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1331/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja08.05.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
3-24-2341/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.08.20243-24-2183/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.08.20243-24-1931/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.07.20243-24-1708/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.06.20243-24-1643/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.06.20243-24-1708/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja07.06.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1331

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. mai 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. mai 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1331 resolutsiooni punkti 2 peale.

Jätta rahuldamata X taotlus tõendite kogumiseks.

Võtta Tallinna Vangla dokument nr KI2450050045 haldusasja nr 3-24-1331 materjalide juurde.

Kuulutada haldusasja nr 3-24-1331 menetlus kinniseks.

Keelata Xl ja tema võimalikel esindajatel tutvuda kohtutoimikuga haldusasjas nr 324-1331 määruse resolutsiooni punktis 3 märgitud dokumenti puudutavas osas ning saada sellest dokumendist ärakirju.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. mai 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1331 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Ülejäänud osas ei saa määruse peale edasi kaevata ( lg 1, § 252 lg 7).

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
HKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
HKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
HKMS § 77 lg 1Kohtumenetluse avalikkus ja tagamine
HKMS § 79 lg 1Menetlusosalise eemaldamine
HKMS § 88 lg 5Menetlusosalise tutvumine toimikuga
VangS § 52Tervishoiuteenuse osutamine vanglas
3-24-1643/5
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
06.06.2024
3-24-1609/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.05.2024
3-24-1417/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.05.2024
3-24-1504/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.05.2024
HKMS § 235

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Halduskohtule 03.05.2024 esialgse õiguskaitse taotluse lõpetada tema üksikkambris hoidmine ja anda talle meditsiinilist abi. Taotlejal on probleemid vaimse ja füüsilise tervisega (depressioon, närvilisus, apaatia, stress, psühhoosid, paanikahood, selja- ja

3-24-1331 peavalud) ning üksikvangistus üksnes süvendab neid probleeme. Ühtlasi tegelevad vanglaametnikud taotleja piinamisega ning talle ei anta arstiabi. Taotlejat hoitakse üksikkambris alates 03.05.2024 ning selle kohta ei ole vangla esitanud haldusakti ega andnud selgitusi. Taotleja soovib vabalt liikuda ja trenni teha.

2.Tallinna Vangla palus 07.05.2024 seisukohas jätta taotlus rahuldamata. Tallinna Vangla 03.05.2024 käskkirja nr 5-1/24/820 alusel lukustati 03.05.2024 julgeolekukaalutlustel vangla III üksuse R1 eluosakonna kambrite uksed kuni asjaolude selgumiseni, kuna vanglale laekus teave, et osakonnas on kinnipeetavate vahel konfliktioht. X esitas vanglale 03.05.2024 vaide seoses kambri lukustamisega ja üksikvangistuses hoidmisega ning vaie on menetluses. Tallinna Vangla lõpetas 06.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/845 R1 eluosakonna lukustamise ning kohaldas 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 X suhtes kuni asjaolude äralangemiseni vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine). Julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli X poolt R1 eluosakonnas konflikti õhutamine ja seeläbi vangla julgeoleku ohustamine. X esitas tema lukustatud kambris hoidmisega seonduvalt 05.05.2024 ja 06.05.2024 vaided, mis on samuti menetluses. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli põhjendatud vangla julgeoleku tagamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Ennetava meetme rakendamiseks ei pea õigushüve olema olema juba kahjustatud, vaid kahjustamine peab olema tõenäoline (vt Riigikohtu 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09, p 16). Vangiregistrist nähtuvalt on Xl olnud aastatel 2021–2024 mitmeid intsidente seoses ebakohase ja agressiivse käitumisega (sh füüsilised ja verbaalsed konfliktid teiste kinnipeetavate ja vanglaametnikega). Need intsidendid näitavad, et X käitumine on ohtlik ja ettearvamatu. Seega ei saanud vangla jätta teabe- ja uurimisosakonnale laekunud infole reageerimata ning X tuli julgeolekukaalutlustel isoleerida lukustatud kambrisse. Julgeolekukaalutlustel ei ole teabe- ja uurimisosakonnale laekunud infot võimalik Xle avaldada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et X suudab käituda õiguskuulekalt ning ei ole enam teistele isikutele ohtlik. Praeguse aja seisuga ei ole julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud. Ka teised kinnipeetavad on esitanud vanglale pöördumisi X käitumise kohta, mis näitab, et tema käitumine häirib neid ja nad tunnevad end ohustatult. Vangla julgeolek ja teiste kinnipeetavate turvalisus kaalub üles X vajaduse vabalt liikuda ja suhelda ning spordiga tegeleda. X viibib lukustatud kambris alles viiendat päeva ja seega ei saa rääkida pikaajalisest üksikvangistuses hoidmisest. Enne osakonna lukustamist 03.05.2024 viibis X ca kuu aega avatud osakonnas ning tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ei piiratud. Xl on diagnoositud segatüüpi isiksusehäired F61.0 ja kaasneva diagnoosina F68.1, kuid tal puuduvad sellised terviseprobleemid, mis välistaksid lukustatud kambrisse paigutamise. Psühhiaater on märkinud, et X uhkustab oma F61.0 diagnoosiga ja loodab sellega saada lisasoodustusi (vt 28.09.2020 haigusjuht nr A16717). Seega esineb X puhul manipuleerivat käitumist ning ta hakkab terviseprobleemidele rõhuma siis, kui satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt suletud režiimile. Psühhiaater on palunud X puhul jälgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarmeetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel, kuid arst ei ole tema ajutist isoleerimist keelanud (vt 18.04.2024 haigusjuht nr A7084). Vahemikus 19.04.2024–07.05.2024 ei ole X pöördunud meedikute poole ühegi kaebusega ning teised vanglateenistujad ei ole täheldanud lukustatud kambris hoidmisest tingitud negatiivseid muutusi. X tarvitab regulaarselt arsti määratud ravimeid ja esitas 07.05.2024 avalduse arsti vastuvõtule saamiseks (vastuvõtu aeg ei ole veel teada). X ei viibi täielikus isolatsioonis, kuna ta saab käia jalutuskäigul, helistada ja kirjutada oma lähedastele, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid ning vestelda 2(6)

3-24-1331 vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga. X ei ole kohtumist seni soovinud. Kokkuvõttes leiab vangla, et X on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse selleks, et oma vaimsele tervisele rõhudes pääseda tagasi tavarežiimile, mis aga ohustaks teisi temaga samas osakonnas viibivate kinnipeetavate elu ja tervist.

3.Tallinna Halduskohus vabastas 08.05.2024 määrusega X riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kuna taotleja on esitanud vanglale 03.05.2024 ja 06.05.2024 vaided seoses lukustatud kambris hoidmisega, siis on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav (HKMS § 249 lg 2). Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg-d 1, 3), kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine võib ohustada nii vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid kui ka taotlejat ennast, arvestades taotleja poolt toime pandud rikkumisi ning uute õigusrikkumiste ohtu. Vangla on põhjendanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust ja esitanud ülevaate taotleja poolt toime pandud rikkumistest alates 04.10.2021. Vangla kinnitusel tarvitab taotleja temale arsti määratud ravimeid ja vanglaametnikud ei ole tema tervisega seondavalt täheldanud negatiivseid muutusi. Samuti on registreeritud taotleja soov saada arsti juurde, kuid vastuvõtu aeg ei ole veel paigas. Taotleja raviskeemist ja haigusjuhtude väljavõttest nähtuvad regulaarsed arsti külastused ning taotleja on ise kinnitanud, et saab oma vaimse tervise toetamiseks igapäevaselt ravimeid. Seega puudub alus kahelda, et taotlejale on vanglas tagatud vajalik arstiabi ja ravimid (VangS § 52). Psühhiaater ei ole taotleja puhul üksikvangistuse kohaldamist välistanud, kuigi palus vanglal järgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarsete meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel. Vangla kinnitusel ei viibi taotleja täielikus isolatsioonis: tal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, vestelda inspektor-kontaktisikuga ja kohtuda kaplaniga, kui ta selleks soovi avaldab. Eeltoodust tulenevalt kaalub vangla julgeolek (sh teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ja taotleja enda ohutus) hetkel üles taotleja vajaduse vaidemenetluse kestel vabalt liikuda, suhelda ja sportida. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli tingitud eeskätt taotleja enda käitumisest, siis on tal piirangute kohaldamise kestust ja edaspidi lukustatud kambrisse sattumist võimalik vältida, muutes oma käitumist ning järgides vanglas kehtestatud käitumiseeskirju.
4.X palub 08.05.2024 määruskaebuses (hiljem korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu 08.05.2024 määruse resolutsiooni p 2 ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus on rikkunud taotlejale põhiseaduse §-dest 12–15 ja 146, HKMS §-st 2, riigivastutuse seaduse §-st 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st 1 ning art-test 13 ja 14 tulenevaid õigusi. Taotleja ei ole teinud midagi valesti ja tema peale on valetatud. Lukustatud kambris viibimine ei mõju hästi taotleja vaimsele tervisele, vaid süvendab tema probleeme ja raskendab kohanemist avatud režiimiga. Kohtupraktika järgi ei tohi kinnipeetavat hoida üksikvangistuses järjest rohkem kui 14 päeva ja psüühikahäiretega isiku suhtes ei tohi üksikvangistust kohaldada. Pikaajaline üksikvangistus on suurendanud taotlejale vajalike ravimite hulka, kuid kõiki neid talle ei anta. Tallinna Vangla välja toodud intsidendid ei anna taotlejast tervikpilti ning osade intsidentide kohta on esitatud valeandmeid (nt 04.10.2021 ja 29.06.2023 intsidentide kohta puuduvad tõendid). Taotleja palub kohtul nõuda välja tõendid ja materjalid 04.10.2021, 29.06.2023 ja 17.12.2023 intsidentide kohta. Taotleja kirjutab iga päev arstile ja kutsub meedikut, sest tal on psühhoosid ning raske depressioon, samuti valutavad pea ja selg, kuid vangla keeldub temale abi andmisest. Taotleja võtab iga päev 18 tabletti. Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 määrusega nr 3-24-1123 peatati esialgse õiguskaitse korras taotleja suhtes kartserikaristuse täitmisele pööramine. Taotleja palub arvestada terviseandmetega aastatest 2007–2023. Tervisega seotud probleemid on diagnoositud ning taotlejal puudub põhjus nendega manipuleerimiseks. 3(6)

3-24-1331

5.Tallinna Vangla esitas 17.05.2024 ringkonnakohtu nõudel teabe- ja uurimisosakonnale laekunud info, mis oli X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks (dokument nr KI2450050045) ning palus HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel piirata X juurdepääsu sellele dokumendile.
6.X palus 17.05.2024 vastuses jätta Tallinna Vangla taotlus toimikule juurdepääsu piiramiseks rahuldamata ning võimaldada tal tutvuda vangla esitatud dokumendiga. Tegemist ei ole riigisaladusega ning taotleja soovib oma õiguste kaitseks selle dokumendiga tutvuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida vastustajalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel teabe- ja uurimisosakonnale laekunud info, mis oli X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks (dokument nr KI2450050045). Tegemist on asjas tähtsust omava tõendiga, mis tuleb HKMS § 62 lg 2 alusel võtta haldusasja materjalide juurde.
9.X on 09.05.2024 täiendustes palunud nõuda vastustajalt välja tõendid ja materjalid 04.10.2021, 29.06.2023 ja 17.12.2023 intsidentide kohta, millele oli taotleja senise käitumise iseloomustamisel Tallinna Vangla 07.05.2024 seisukohas viidatud. Ringkonnakohus jätab need tõendid HKMS § 62 lg 2 alusel vastustajalt välja nõudmata, sest isegi kui kõnealused juhtumid kõrvale jätta, ei mõjutaks see hinnangut, et taotleja on varem korduvalt käitunud agressiivselt ja ebakohaselt. Taotleja lukustatud kambrisse paigutamist ei tinginud varasemad intsidendid, vaid vanglale laekunud info, et X õhutab R1 eluosakonnas konflikti, mida vangla pidas taotleja senise käitumise ja suhtumise põhjal usutavaks ning ei pidanud julgeoleku tagamiseks võimalikuks jätta sellele reageerimata.
10.Kuivõrd Tallinna Vangla on palunud piirata X juurdepääsu 17.05.2024 esitatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumendile nr KI2450050045 ning praeguses asjas käsitletakse ulatuslikult taotleja terviseandmeid ja puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu, kuulutab ringkonnakohus HKMS § 77 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel haldusasja nr 3-24-1331 menetluse kinniseks. Ringkonnakohus piirab ühtlasi HKMS § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 7 alusel X ja tema võimalike esindajate juurdepääsu Tallinna Vangla dokumendile nr KI2450050045. Tegemist ei ole riigisaladusega, kuid dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-de 11 ja 12 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealuses dokumendis sisalduv teave taotlejale avaldatud minimaalselt vajalikus ulatuses, mis võimaldab taotlejal oma õigusi kaitsta. Taotleja on teadlik, et vanglale on laekunud info, et just tema võib õhutada R1 eluosakonnas kinnipeetavate vahelist konflikti või kedagi rünnata, mistõttu on talle teada peamine põhjendus, miks peeti vajalikuks kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuna taotlejale täpsema teabe avaldamine võiks põhjustada kinnipeetavate vahel täiendavaid konflikte ja seega suurendada ohtu vangla julgeolekule ning vanglas viibivatele isikutele, kaalub avalik huvi info saladuses hoidmiseks üles taotleja õiguse tutvuda selle dokumendi osas haldusasja toimikuga.

4(6)

3-24-1331

11.X määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude võimalikke tagajärgi ei oleks tagantjärele võimalik täiel määral likvideerida ning esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista ka kahju hüvitamise võimalikkus. Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud eeskätt vaimse tervise probleemidega ja nende süvenemisega tulenevalt pikaajalisest suletud kambri režiimil viibimisest. Vaidluse all ei ole, et taotlejal on määratud põhidiagnoosiks segatüüpi isiksushäired (F61.0) ning talle on lisaks raviskeemis (Tallinna Vangla 07.05.2024 vastuse lisa 7) kajastatud ravimitele korduvalt antud närvilisuse ja ärevuse vastu palderjanitablette. Haldusasjas nr 3-24-440 esitatud tervisekaardi andmete põhjal (vt Tallinna Vangla 19.02.2024 vastuse lisa 4) on taotlejat vangistuses viibimise ajal (hetkel vangistuses alates 15.06.2020) tihti paigutatud kartserisse või eraldatud lukustatud kambrisse (nt 21.12.2022 sissekanne). Eeltoodule vaatamata on vangla psühhiaater 18.04.2024 sissekandes (vt Tallinna Vangla 07.05.2024 vastuse lisa 6) leidnud, et taotleja isiksushäire on kompenseeritud ja määratud raviskeem optimaalne. Kuigi psühhiaater tõi välja vajaduse järgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarmeetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel, ei ole psühhiaatri hinnangul taotleja isoleerimine tema vaimse tervise seisundit arvestades täielikult vastunäidustatud. Psühhiaatrid on avaldanud ka seisukohta, et taotleja kipub oma vaimse tervise probleeme võimendama, et saavutada enda soodsamat kohtlemist (nt 19.06.2020, 28.09.2020, 07.12.2020, 26.08.2021 ja 28.02.2024 sissekanded).
12.Kuigi taotleja on määruskaebuse menetluses esitanud andmed selle kohta, et on esitanud ajavahemikul 04.05.2024–19.05.2024 sisuliselt igapäevaselt pöördumisi (kokku 19 avaldust) Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poole arstiabi saamiseks seonduvalt tema üksikvangistuses hoidmisega, soovides ravimeid ja psühhoteraapiat ning seljavalu vastu lisamadratsit. Kuivõrd pöördumistes välja toodud tervisekaebused on üldsõnalised (st puuduvad viited konkreetsetele sümptomitele) ja piirduvad esmajoones viitega, et taotlejal on diagnoositud psüühikahäire ning seetõttu peaks tema nn üksikvangistuses kinnipidamine olema välistatud, on põhjust järeldada, et tegemist ei ole tegelike tervisekaebustega, vaid taotleja tegevus on pigem kantud eesmärgist jätta mulje tõsistest psüühilistest probleemidest ning mõjutada sellega vangla psühhiaatrit või kohut keelama tema lukustatud kambri režiimil hoidmise. Taotleja väited, et talle ei anta arstide määratud ravimeid, ei ole usutavad, kuna taotleja on ise kinnitanud, et võtab päevas 18 tabletti. Raviskeemi on psühhiaater viimati 18.04.2024 tunnistanud optimaalseks ning haldusasjas nr 324-1417 esitatud Tallinna Vangla 16.05.2024 vastusest nähtuvalt toimub järgmine psühhiaatri konsultatsioon 16.05.2024. Samuti jälgivad X käitumist ja selle võimalikku muutumist igapäevaselt muud vanglateenistujad. Kokkuvõttes ei ole alust arvata, et taotleja oleks jäetud vanglas vajaliku meditsiinilise abita ja X vaimse tervise seisund oleks sedavõrd halb, et ta tuleks lukustatud kambri režiimilt viivitamata vabastada, olenemata sellega tõenäoliselt kaasnevast julgeolekuohust.
13.X on 03.05.2024, 05.05.2024 ja 06.05.2024 vaietes viidanud üldistavalt mitmetele kohtulahenditele ja raportitele ning oma terviseandmetele ja soovile vabalt liikuda ja treenida, kuid ei ole esitanud mingeid sisulisi põhjendusi, millest saaks järeldada, et vangla on taotlejast lähtuvat julgeolekuohtu prognoosinud ebaõigesti. VangS § 69 lg-s 2 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul on vangla asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud, miks tuli X vangla julgeoleku tagamiseks ning vanglas viibivate isikute õiguste kaitseks teistest kinnipeetavatest eraldada (VangS § 69 lg 1). Seejuures lukustati konfliktiohu ilmnedes esmalt Tallinna Vangla 03.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/820 eluosakond asjaolude selgitamise ajaks 5(6)

3-24-1331 tervikuna ning Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 seonduvalt on vangla esitanud tõendi, et kinnipeetavate vahelise võimaliku konflikti põhjustajaks saab pidada just X. Seda toetavad vangla esitatud ja tervisekaardiga seostatavad andmed, et taotleja on vangistuses viibimise ajal olnud üldiselt agressiivne ja konfliktne nii suhetes vanglaametnike kui ka teiste kinnipeetavatega. Võimaliku konflikti olemust ja põhjuseid on vangla täpsemalt kirjeldanud asja juurde võetud dokumendis nr KI2450050045. Vaideid ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituteks, kuid neil puuduvad ka ülekaalukad eduväljavaated.

14.Ehkki vangla julgeoleku ohustamise kaalutlused ei saa iseenesest õigustada kinnipeetava kohtlemist tema tervist oluliselt kahjustaval viisil, ei kinnita asjas esitatud tõendid ja andmed, et X suhtes VangS § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud meetmete rakendamine põhjustaks temale ülemääraseid kannatusi, võrreldes nende õigushüvede tähtsusega, millega kahjustamise ärahoidmiseks on taotleja teistest kinnipeetavatest eraldatud. Psühhiaater ei ole pidanud taotleja vähemasti lühiajalist eraldamist absoluutselt välistatuks. Tallinna Vangla on selgitanud, et enne eluosakonna kambrite lukustamist 03.05.2024, oli X viibinud avatud eluosakonnas ca kuu aega (haldusasjast nr 3-24-440 nähtuvalt lõpetati varasem eraldamine alates 12.04.2024). Järelikult ei ole tegemist pikaajalise katkematu eraldamisega. VangS § 69 lg-st 3 tulenevalt on vanglal kohustus lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine viivitamata pärast selle meetme põhjustanud asjaolude äralangemist.
15.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
16.Kuna määrus kajastab andmeid taotleja terviseseisundi kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja