lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-440/9

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-440/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1427
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3Esialgne õiguskaitseVangS § 67Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 201 lg 3Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordVangS § 69 lg 3Täiendavad julgeolekuabinõud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-440/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.02.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
3-24-1298/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.07.20243-24-1643/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.06.20243-24-1331/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.05.20243-24-1123/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.04.20243-24-893/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.03.20243-24-893/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-440

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. veebruari 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu
21.veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-440 resolutsiooni punkti 2 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
21.veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-440 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3-24-542/11
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
07.03.2024

.

2.Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 15.02.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/60 kohaldati X suhtes alates 14.02.2023 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetav paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, piirati tema suhtlemis- ja liikumisvabadust ning kehakultuuriga tegelemist. Käskkirja põhjendati sellega, et Tallinna Vangla neljanda üksuse valvur JH koostas 14.02.2024 ettekande nr 1-24-1764, mille kohaselt tegi valvur 14.02.2024 kell 10.14 ringkäiku osakonnas P2 ning avastas, et X on kott-tooli omale kambrisse viinud ja istus sellel. Kinnipeetav ei allunud valvuri korduvatele korraldustele tulla toolilt maha ja viia kott-tool ühiskasutatavasse ruumi tagasi. Korralduse andmise järel tõusis X püsti, tõstis kott-tooli kambrist välja ja seejärel sülitas valvuri suunas. Lisaks nimetas X ametnikku ebatsensuursete väljenditega, paljastas oma suguelundi ja näitas seda ametniku suunas.

3-24-440

3.X esitas 14.02.2024 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peale Tallinna Vanglale vaide. Samal päeval esitas X Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise peatamiseks. X leidis, et üksinda kambris viibimine omab kahjustavat mõju nii tema psüühilisele kui ka füüsilisele tervisele, ning taotles selle kinnituseks ekspertiisi määramist.
4.Tallinna Vangla palus jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Vangla ei saanud jätta 14.02.2024 aset leidnud sündmustele reageerimata ja julgeolekukaalutlustel tuli X isoleerida lukustatud kambrisse. Tallinna Vangla kodukorra p 1.14.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud üldkasutatavast ruumist lahkudes sisutus- või varustuselemente kaasa võtta ja p 1.14.4 kohaselt on keelatud kambrisse tuua mööbliesemeid, mis ei ole kambrisisustuse nimekirjas. Kuna X oli ühiskasutatavast ruumist kott-tooli enda kambrisse viimisega toime pannud kodukorra rikkumise, tuli valvuril anda kinnipeetavale korraldused. Korraldustele mitteallumisega pani X toime VangS § 67 p 1 rikkumise. Vanglaametniku korraldusele allumatus on raske distsipliinirikkumine. Allumatus ohustab vangla julgeolekut. Rikkumisele reageerimata jätmine võib julgustada isikut edaspidi ignoreerima vanglas kehtivaid käitumisreegleid ja võib viia konfliktsituatsioonide sagenemise, samuti oma rahulolematuse intensiivsema verbaalse või füüsilise väljendamiseni. Lisaks võib allumatus olla eeskujuks teistele kinnipeetavatele sarnase käitumismustri omaksvõtmiseks. X käitumine on otseselt teiste isikute tervist ja vangla üldist julgeolekut ohustav. Ametniku pihta sülitamine on käsitatav füüsilise ründena, mis rikub ametniku kehalist puutumatust. Tallinna Vangla viitas ka vangiregistri andmetele, mille kohaselt on X vangistuses viibimise ajal olnud mitmeid tõsiseid intsidente seoses tema käitumisega. Viidatud intsidendid näitavad, et X käitumine on agressiivne ja ettearvamatu ning ta on ohtlik. X oli vangla seisukoha esitamise hetkeks olnud lukustatud kambris viiendat päeva, seega ei saanud vangla hinnangul rääkida pikaajalisest üksikvangistuses hoidmisest. Xl on varem diagnoositud terviseprobleeme, kuid need ei ole sellised, mis välistaksid tema lukustatud kambrisse paigutamise. Psühhiaater on märkinud, et kinnipeetav uhkustab oma diagnoosiga ja loodab saada sellega lisasoodustusi. Seega esineb Xl manipuleerivat käitumist ja oma terviseprobleemidele hakkab ta rõhuma siis, kui satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt suletud režiimile. Ajavahemikus 14.02.2024–19.02.2024 ei ole X meedikute poole pöördunud kaebustega, millest võiks välja lugeda üksikvangistuse halba mõju tema tervisele. Vangla selgitas, et X oli küll lukustatud kambris, kuid ta ei olnud täielikus isolatsioonis. X sai käia jalutuskäigul, helistada ja kirjutada, ta sai kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, kinnipeetavaga vestles inspektor-kontaktisik ja soovi korral sai ta kohtuda kaplaniga. 14.02.2024 vestles inspektor-kontaktisik Xga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise temal. Kinnipeetav oma tegu ei kahetsenud ja lubas valvur JHga tulevikus veel halvemini käituda. X meelestatus kinnitas, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tuli jätkata.
5.Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 määrusega vabastati X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1), jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja X taotlus ekspertiisi määramiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus möönis taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, ent leidis taotleja toime pandud rikkumisi ning uute raskete õigusrikkumiste ohtu arvestades, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine vaidemenetluse ajaks ei olnud põhjendatud. Võttes arvesse olukorda, kus kinnipeetav ei allu vanglaametniku korraldustele, nimetab ametnikku 2(4)

3-24-440 ebatsensuursete väljenditega, sülitab ametniku suunas ja näitab suguelundit, asus kohus seisukohale, et tegemist on isikuga, kes ohustab vangla üldist julgeolekut, sest annab oma käitumisega negatiivset eeskuju kaaskinnipeetavatele ja takistab järelevalve korraldamist. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Arvestades, et taotleja oma tegu ei kahetse ning on inspektorkontaktisikule väljendanud, et „käitub JH osas ka tulevikus nii ning võimalik, et ka hullemini, sest paremat suhtumist selline valvur ei vääri“, oleks karistuse täideviimise peatamine ohuks vangla julgeolekule. Üksikvangistus jm taotleja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud võivad avaldada mõju tema vaimsele tervisele, kuid vangla on kohtule kinnitanud, et taotlejal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, kinnipeetavaga vestleb inspektor-kontaktisik ja ta saab soovi korral kohtuda kaplaniga. Samuti on taotlejal võimalik pöörduda tervishoiutöötaja poole, kui tema terviseseisund peaks halvenema. Vangla kinnitusel ei ole X 14.02.2024–19.02.2024 meedikute poole pöördunud kaebustega, millest võiks välja lugeda üksikvangistuse halba mõju tema tervisele. Kohtul puudub alus vangla väidetes kahelda. Seega kaalub vangla julgeoleku tagamise vajadus üles taotleja vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Kohus jättis rahuldamata X taotluse ekspertiisi määramiseks üksikvangistuse mõju kohta tema tervisele, leides, et taotlus on põhjendamatu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.X palub 22.02.2024 määruskaebuses ja selle juurde esitatud täiendavates seisukohtades tühistada Tallinna Halduskohtu määrus. Määruskaebuse väidetest on võimalik aru saada, et X soovib vaidlustada halduskohtu määruse osas, millega keelduti esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Tallinna Vangla on rikkunud põhjendamiskohustust, uurimispõhimõtet ja taotleja õigust olla ära kuulatud. Lisaks ei antud talle vaidlusalust käskkirja kätte 17.02.2024, vaid alles 20.02.2024. Üksikvangistuses hoidmine kahjustab taotleja füüsilist ja vaimset tervist. Vanglaametnikud valetavad kohtule, kuna tegelikult ei saa X helistada pereliikmetele ega advokaadile. X on enda sõnul selgitanud vangla meditsiinipersonalile, et tal on psüühilised probleemid ning selja- ja peavalud. Vanglaametnikud provotseerivad teda, ei anna valuvaigisteid, ei kutsu vajadusel õde ning piiravad tema õigust jalutada.

Tallinna vangla palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Tallinna Vangla direktor tagastas 22.04.2024 Xle vaide nr 5-15/24/42-1 läbivaatamatult. 12.04.2024 lõpetati X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja ta ei ole enam lukustatud režiimil. Seega ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Halduskohus on õiguspäraselt jätnud X esialgse õiguskaitse taotluse ja ekspertiisi taotluse rahuldamata.

8.X esitas 22.04.2024 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märgib Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kommentaaridele ning kohtupraktikale viidates, et psüühikahäirega isikuid ei ole lubatud paigutada üksikvangistusse ning neid ei tohi üksikvangistuse tingimustes hoida üle 14 päeva. Vanglaametnikud rikuvad PS §-i 18, kuna kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.

3(4)

3-24-440

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.
11.X taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Praeguseks hetkeks on vanglalt saadud teabe kohaselt 12.04.2024 lõpetatud X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja ta ei ole enam lukustatud režiimil. Seega on X esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. HKMS § 249 lg 3 ls 2 järgi jäetakse sellisel juhul esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei oleks seega alust ka juhul, kui halduskohtu määrus oleks õigusvastane.
12.Halduskohtu määrus oli selle tegemise ajal aga õige ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata ja nõustub nendega (HKMS § 201 lg 3 ja § 203 lg 2). Avalik huvi ära hoida vangla julgeoleku ohustamine oli ülekaalukas ning määruskaebuse esitaja ei viibinud üksikvangistuses kaua. Väited muude õiguste (võimalus viibida igapäevaselt värskes õhus, suhelda advokaadiga ja helistada pereliikmetele, ravi osutamata jätmine) rikkumisest ei anna alust pidada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ekslikuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja