Keskkonnaõigus › Looduskaitse

3-21-1743 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1743 -

-

Rakvere Vallavalitsus tellis ekspertiisi Kark OÜ-lt. Ekspertiisi ,,Ekspertarvamus Pahnimäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule ja tsoneeringule“ on koostanud Timo Kark. Nimetatud ekspertiisis on analüüsitud kaitse alla võtmise põhjendusi, otstarbekust ning kavandavate piirangute otstarbekust, mis vastab LKS § 8 lõikele 3; teated kaitseala loomise menetluse algatamise kohta saadeti 29. aprillil 2016 kaitsealasse jäävate kinnistute omanikele. Teadete sisu vastab LKS § 9 lõikele 4. Kinnistute omanikele saadeti peale ekspertiisi toimumist Pahnimäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja seletuskirja eelnõud tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, mis vastab LKS § 8 lõikele 4.

Rakvere Vallavolikogu otsustas 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 punktis 2 jätta Pahnimäe oosi kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitseeeskirja kehtima järgmistel põhjustel: - Pahnimäe maastikukaitseala loodi jääaegse pinnamoodustise kaitseks. Ala peamine väärtus seisneb maastikulises eripäras ning ajaloolises nähtuses; - Pahnimäe oos ja muistse linnuse asukoht moodustavad ühtse terviku; - Aastal 2016 kaardistati alal aas-karukella (Pulsatilla pratensis) ja palu-karukella (Pulsatilla patens) kasvukohad, kuid sõltumata sellest on peamiseks väärtuseks pinnavorm ning kaitseala tüübi valik sõltub eelkõige sellest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-1743 see, et esineksid eeldused ala kohaliku kaitse all olemiseks vastavalt LKS §-s 7 sätestatule, mis tuleb samuti ekspertiisiga tuvastada. Samuti on vajalik selgitada välja, kas kaitse all olek (eriti sellises ulatuses) on põhjendatud ja kas kehtestatud piirangud on otstarbekad. Seda kõike saab ja tuleb pädeval eksperdil ekspertiisi käigus vastavalt LKS § 8 lõikele 3 hinnata. Haldusorganil endal ei ole vastavat teadmist ja pädevust, mistõttu näebki seadus sõnaselgelt ette ekspertiisi teostamise kohustuse ja (pädeva) eksperdi kaasamise kohustuse (LKS § 8 lõige 3). 4) Kohtupraktika nimetatud küsimuses on ühtne – LKS § 8 lõike 1 järgse ettepaneku saamise järel tuleb teostada ekspertiis, alles seejärel saab haldusorgan otsustada selle üle, kas algatada menetlus või mitte. Praegusel juhul ei ole vastustaja ekspertiisi tegemist korraldanud, vaid on otsuses selgesõnaliselt öelnud, et ta ei kavatse ekspertiisi korraldada. Seadus sellist võimalust ette ei näe, tegemist on olulise rikkumisega, mis ilmselgelt kahjustab kaebajate subjektiivseid õiguseid. Sisuliselt ei taga vastustaja kaebajatele seaduses ette nähtud kohast menetlust oma õiguste kaitseks ning asjakohaseid põhjendusi esitamata lihtsalt keeldub LKS §-de 13 ja 8 jj järgse protseduuri läbiviimisest. 5) Menetluse algatamise üle otsustamisel tuleb arvestada ka kaebajate subjektiivsete õiguste ja huvidega, mh Osaühingu Largemar ettevõtlusvabaduse ja M.C omandipõhiõigusega. M.C on XXX Kiigemetsa katastriüksuse omanik ja Osaühing Largemar on 2016. a veebruaris esitanud taotluse geoloogilise uuringu läbiviimiseks XXXl. 6) Vabariigi Valitsus võttis 29. oktoobril 2015 vastu määruse nr 111 „Rakvere Vallimäe ja Pahnimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine“, millega arvati loodusobjektid loodusväärtuse puudumise tõttu kaitse alt välja, muu hulgas Pahnimäe (sh Kiigemetsa katastriüksus). Pahnimäe riikliku kaitseala hulgast väljaarvamise aluseks oli Kadri Tali kui riiklikult tunnustatud pädeva eksperdi 2008. a ekspertarvamus kaitseväärtuste hindamise kohta, kus ta on tuvastanud ja ekspertarvamuses kinnitanud, et loodusväärtusi sel alal ei esine ning et oos on säilinud vaid Pahnimäe kinnistul (mitte M.C kinnistul). 7) Kui riiklikult tunnustatud ekspert Kadri Tali tuvastas juba 2008. aastal, et oos on hävinud (säilinud on vaid selle tähelepanuväärne osa Pahnimäe kinnistul), siis hävinud pinnavormi kaitseks ei olnud ega ole põhjendatud Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmine ja seal hoidmine. Igal juhul puudub mistahes põhjus hoida kohaliku kaitseala hulgas M.C eraomandisse kuuluvat kinnistut. Oos kui jääajatekkeline pinnavorm ei saa taastekkida. Kadri Tali on ka tuvastanud, et kaitsmisväärseid loodusväärtusi alal ei esine ning ajalooliskultuurilised väärtused on kaitstud seeläbi, et Pahnimäe kinnistul olev vana linnuse asukoht (mis ei ole säilinud ja selle asemel on seal vaid üks kivi) on arheoloogiamälestisena kaitstud. Sellises olukorras on põhjendamatu ja selgelt ebaotstarbekas hoida M.C kinnistut kohaliku kaitse all. 8) Pahnimäe alal ei ole erilisi kaitseväärtusi, selliseid, mis vältimatult tingiksid kaitseala moodustamise (nt I kategooria liigid). II ja III kategooria liigid, mis Kiigemetsa katastriüksusel ei asu, ei õigusta Kiigemetsa kinnistu kaitseala hulgas hoidmist. Pole mõeldav, et iga vähegi haruldasemaks loetud liigi juurde moodustatakse kaitseala. Kohalikku kaitseala ei ole lubatud moodustada kergekäeliselt ja põhjendamatult, eriti kui see puudutab eraomanduses olevaid kinnistuid. Pealegi on liigikaitse riigi, mitte kohaliku omavalitsuse ülesanne.

3-21-1743 9) Ka Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ei ole Pahnimäe ala käsitletud väärtusliku maastikuna, seega on vastustaja poolt vastava ala maastiku kaitsmisväärse ja väärtuslikuna käsitlemine selgelt meelevaldne ega põhine teaduspõhisel seisukohal. 10) Vaidlusalune otsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Lisaks sellele, et see ei tugine eksperdi arvamusele, nagu näeb kohustuslikuna ette LKS § 8 lõige 4, on otsuses esitatud „põhjendused“ ka täielikult asjakohatud. Sisuliselt „põhjendab“ haldusorgan otsust varasemalt ebaõigesti moodustatud kaitseala väidetava menetluskäigu ülevaatega ja kordab osaliselt varasemalt kaitseala moodustamise põhjendusi. Mitte ühelegi ettepanekus esitatud etteheitele ja põhjendusele ei ole haldusorgan vastanud ega mingil viisil neid otsuses käsitlenud, veel vähem kaalunud.

Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1) Praeguse kohtuasja raames ei ole kaebajatel õiguslikult võimalik hakata 30. augusti 2017. a haldusakti nr 8 vaidlustama. Ometi just seda kaebajad teha üritavad. 2) Rakvere Vallavolikogu 30. juunil 2021 otsusega nr 27 otsustati mitte algatada Pahnimäe maastikukaitsealal uue ekspertiisi läbiviimist, kuna nõuetekohane ekspertiis on alal läbi viidud. Taotleja on Rakvere Vallavalitsust ebaõiglaselt süüdistanud ekspertiisi mitteläbiviimises. Taotleja nõue ekspertiisi läbiviimiseks tugines asjaolul, et taotleja väitel ekspertiisi ei ole kunagi varasemalt tehtud. Otsusega nr 27 tõestati volikogu poolt, et eksperthinnang on koostatud juba 2017. aastal. Ekspert Timo Kark on oma ekspertarvamuse andnud kaitse alla võtmise eeldustele ja otstarbekusele ning kaitse-eeskirja eelnõule ja selle seletuskirjale. Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas ja ekspert Timo Kark poolt koostatud ekspertarvamuses on välja toodud vastavalt LKS § 11 lõikele 4 põhjendused, otstarbekus, loodusobjekti tüübivaliku põhjendus, põhjendus välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta, põhjendus kaitsekorra kohta, kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ära kuulamise tulemused ja menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemustel tehtud muudatused koos põhjendustega. Kõik LKS-is nõutud etapid kaitseala loomisel on läbitud. 3) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõikes 2 sätestatud haldusmenetluse põhimõttega on muu hulgas kooskõlas see, kui taotluse saamisel kohaliku kaitseala moodustamise haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei vii kohalik omavalitsus mitte läbi uut ekspertiisi, vaid lähtub kaitse alla võtmise taotluse menetlemise käigus juba koostatud ekspertiisist. Seda eriti olukorras, kus kohaliku kaitseala moodustamise haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlev isik ei ole selgitanud, millised on kohaliku kaitseala moodustamise ajaga võrreldes muutunud õigusnormid või asjaolud või millised on ajaliselt peale kohaliku kaitseala moodustamist ilmnenud uued tõendid. Kui iga sellise taotluse puhul, mida isik võib esitada ükskõik kui sageli ükskõik kui pika ajaperioodi vältel, peaks kohalik omavalitsus tellima eraldi ekspertiisi taotluse põhjendatusega seonduvalt, siis võiks see kaasa tuua märkimisväärse finantskoormuse kohalikule omavalitsusel. 4) Kaebajad ei väida, nagu oleks Pahnimäe kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala moodustamise aluseks olnud õigusnorm või asjaolu ära langenud või nagu oleksid ilmnenud mingisugused uued tõendid. Samuti ei ole kaebuse esitajad väitnud ega tõendanud, et taotlus Pahnimäe kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks – kui esineks vähemalt üks HMS § 44 lõikes 1 nimetatud alustest – oleks esitatud ühe kuu jooksul vastavasisulise aluse esinemisest teadasaamisest kaebuse esitajate poolt.

3-21-1743

5) Praeguse kohtuasja tõttu on vastustaja tellinud täiendava ekspertiisi. Ka täiendavas ekspertiisis toodu ei anna alust arvamuseks, nagu oleks Panimäe kohaliku kaitseala moodustamise ajaga võrreldes leidnud looduses aset selliseid muutuseid või ilmnenud selliseid täiendavad asjaolusid, mille tõttu tuleks kas kohaliku kaitseala režiim lõpetada või tuleks kaitseala ulatust muuta. 6) Pahnimäe oos on Rakvere valla kõige esinduslikumaks oosiks. On õige, et naabervaldadesse jääb mitmeid ilusaid oose, kui Rakvere vallas neid ei leidu. Seetõttu ongi Rakvere valla sooviks kaitsta kohaliku omavalitsuse tasandil Pahnimäe oosi. Osa Pahnimäe oosist on säilinud ning säilinud Pahnimäe oosi näol on tegemist tervikliku keskkonnasüsteemiga, mis väärib kaitset. Maavara kaevandamine tooks kaasa oosi hävimise. Pahnimäe kaitsealal leidub mitmeid väärtuslikke taimi ja elutseb mitmeid väärtuslikke putukaid ning on leitud jälgi mitmetest ulukitest. Kohaliku tasandi kaitseala ei peagi leidma kajastamist maakonnaplaneeringus.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3-21-1743 võimalus esitada koos vastusega selle vastuse koostamisega seotud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Küll aga ei saanud vastustaja selle vastusega koos esitada enne 25. märtsi 2024 tehtud toimingutega seotud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente (kohus peab siinkohal silmas ekspertarvamuse saamise kulu). Ehkki ekspertarvamuse saamisega seotud kulude nimekiri ja kuludokumendid on esitatud hilinenult, peab kohus siiski võimalikuks neid menetleda, sest kaebaja on saanud nende kohta 22. aprillil 2024 oma seisukohad esitada ja nende menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist (HKMS § 51 lõige 4).

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c92b4504-6071-319f-a001-11b5130a27d5/

3-21-1743 ekspertiisi jätta korraldamata siis, kui kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanek on täielikult põhjendamata või muul põhjusel ilmselgelt pahatahtlik (nt lühikese aja jooksul korduvate ettepanekute esitamine). Kirjeldatud juhtudel saab haldusorgan keelduda uue ekspertiisi läbiviimisest, tuginedes HMS § 5 lõikes 2 toodud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttele (vrd Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-21-1675, punkt 96).

3-21-1743 l) kunagine linnus ja Saksa õhutõrje patarei on hävinenud; m) triangulatsioonitorni asukoht (geodeetiline punkt P078) asub Pahnimäe kinnistul; n) Kiigemetsa katastriüksusel on ainult võsa ning ilusat maastikku seal ei ole; o) kõik kaitsmisväärne asub ainult Pahnimäe kinnistul, kus asub ka Kloodi-Pahnimägi mälestusmärk, mis on juba niigi muinsuskaitse all; p) kaitsmisväärset maastikuilmet alal ei ole, sest kolmest küljest on ala ümbritsetud kaevandustega ja ühest küljest maanteega; q) keskkonnaregistrist ei nähtu, et alalt oleks leitud aas-karukella, nagu väidetakse seletuskirjas; r) keskkonnaregistrist nähtub, et alalt on kuivalt oosinõlvalt leitud palu-karukell ning kuna oos asub ainult Pahnimäe kinnistul, pidi palu-karukella kasvukoht olema seal; s) isegi kui alalt oleks leitud aas-karukell, ei anna see alust kaitseala loomiseks, sest aaskarukell on III kaitsekategooria taimeliik ehk tegemist ei ole hävimisohus oleva taimega; t) kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine ei ole LKS järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne; u) tähelepanuväärsete puudena esile toodud jäme kask (ü 265 cm) ja vanad türnpuud ei asu Kiigemetsa katastriüksusel ega ole erilised (jäävad jämeduselt kaugelt alla Eesti rekordile ning olid juba 2008. aastal nirus seisus); v) Pahnimäe allikajärvik ei ole kaitsealune ning Pahnimäe oos on ainult selle osaliseks toiteallikaks; w) alal ei ole eeldusi olla vaba aja veetmise või keskkonnahariduse andmise kohaks ning kaitse alla võtmise otsuse tegemisest saadik ei ole ala ka sellistel eesmärkidel kasutatud: ala on võsastunud, alale ei pääse jalgsi ligi, parkimisvõimalused puuduvad, suusa- ja krossirajad alal puuduvad, ala pole ka visuaalselt kena ja seal esineb müra, lisaks on Kiigemetsa katastriüksus eraomand, x) kaalumata on jäetud alal asuvate liiva- ja kruusavarude vajalikkus infrastruktuuri projektide elluviimiseks.

3-21-1743 lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lõike 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

3-21-1743 Kaebajad on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 9223,07 eurot (riigilõiv 15 eurot, õigusabikulud 9143,12 eurot koos käibemaksuga, esindaja sõiduaja tasu 53,25 eurot, kütusekulu 11,70 eurot). Kaebajatele osutati õigusteenust tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebajatele osutatud õigusteenuse tunnitasu on olnud kohtupraktikat arvestades aktsepteeritav. Kohtule on esitatud õigusabikulude kandmise kohustuse tekkimise tõendamiseks arved. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lõige 6). Kohus peab vajalikuks arvetel nr 2107028, 2110023, 2111025, 2112046, 2201030, 2202008, 2203018, 2204016, 2205025, 2301004, 2302028, 2311028 ja 2402042 kajastatud toiminguid ja põhjendatuks nendele kulunud aega. Kaebajate pöördumist volikogu poole ei saa pidada põhjendamatuks, sest volikogu oli see, kes oleks pidanud kompromissi tingimustega nõustuma. Seevastu arvel nr 2302029 kajastatud toiminguid kohus vajalikuks ei pea. Sellelt arvelt nähtuvalt on kaebajate esindaja 3. veebruaril 2023 kulutanud Muinsuskaitseameti 3. veebruari 2023. a vastuse läbitöötamisele ja analüüsile 1 tunni ja 9 minutit, 6. veebruaril 2023 kliendile e-kirja saatmisele 3 minutit ja 13. veebruaril 2023 kliendi osutatud isikule selgitava e-kirja saatmisele 29 minutit. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajad oleksid 3. veebruaril 2023 või pärast seda esitanud kohtule Muinsuskaitseameti 3. veebruari 2023. a kirja. Samuti jääb ebaselgeks 6. veebruaril 2023 kliendile ja 13. veebruaril 2023 kliendi osutatud isikule ekirjade saatmise seos praeguse kohtuasjaga. Seega ei nähtu kohtule, et arvel nr 2302029 kajastatud toimingud oleksid olnud praeguse kohtuasja jaoks vajalikud. Samuti ei pea kohus täies ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks arvel nr 2403055 näidatud toiminguid ja nendele kulutatud aega. Sellest arvest nähtuvalt on kaebajate esindaja kulutanud 20. märtsil 2024 ekspertarvamuse läbitöötamisele ja analüüsile, tõendite ja info kogumisele, seisukoha koostamisele ja suhtlusele kliendiga 18 tundi ja 35 minutit ning 25. märtsil 2024 telefoninõupidamisele kliendiga, täiendavate tõendite kogumisele ja seisukoha täiendamisele 2 tundi ja 40 minutit. Kaebajate esindaja jaoks pidi olema äratuntav, et praeguses kohtumenetluses ei saa määravat tähendust omada see, kas kohtumenetluse jooksul tellitud eksperdiarvamus on nõuetekohane, mistõttu puudus vajadus praeguse asja raames seda põhjalikult läbi töötada ja selle kohta kohtule detailseid seisukohti esitada. Eeltoodut arvestades peab kohus kaebajate õigusabikuludest põhjendatuks 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus ei pea võimalikuks õigusabikulusid välja mõista koos käibemaksuga. Kulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline seda ei kinnita, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Kaebajad sellist kinnitust ei esitanud. Seega tuleb taotletud õigusabikulud vastustajalt välja mõista ilma käibemaksuta. Lisaks esindajakulule paluvad kaebajad vastustajalt välja mõista 11. jaanuaril 2022 Sõmeru vallahoones toimunud kohtumisel osalemisega seotud kaebajate lepingulise esindaja sõiduaja tasu 53,25 eurot (käibemaksuta) (sõit Tallinna ja Rakvere vahel, ajakulu ühele otsale 1 tund ja 11 minutit) ning kütusekulu 11,70 eurot (käibemaksuta) (pool kütusekulust sõiduks Tallinna ja Rakvere vahel, s.o 7,5 liitrit). Kohus leiab, et nimetatud kütusekulu tuleb pidada põhjendatuks, kuid sõiduaja tasu tuleb vähendada 12,50 euroni (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 12; justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 15 1 lõike 1 punkt 3). Kaebajate esindajale ei saa ette heita Sõmeru vallahoonesse kohale sõitmist, sest kaebajate

3-21-1743

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 5039,20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.