Keskkonnaõigus › Metsandus

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. juunil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-21-1852 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(16)

3-21-1852

3-21-1852 Vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-20-605 ei ütle kohus, et metsateatis haldusaktina ei saa olla tegevusluba KeHJS tähenduses, vaid viitab, et metsa majandamine ei eelda alati ja igal juhul KeHJS § 6 kohast hindamist. Tõlgendus, et metsateatis ei saa olla KeHJS tähenduses tegevusluba, on vastuolus nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Direktiivi art 6 lg 3 kohaselt tuleb asjakohaselt hinnata iga projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. See säte ei sea tingimuseks tegevusloa taotlemist, vaid nõuab nn Natura hindamist igasuguse projekti puhul, mis vastab art 6 lg 3 tingimustele. Eesti õiguse kohaselt viiakse Natura hindamine läbi tegevusloa menetluses keskkonnamõjude hindamise raames. Ka metsateatis võib olla selline projekt, mille puhul võib osutuda vajalikuks Natura hindamise läbiviimine. Kuigi raieload eraldivõetuna ei hõlma suurt ala, on lubadega kokku kaetud valdav osa kinnisasjast. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et mitme projekti kumulatiivse mõjuga arvestamata jätmine ei tohi praktikas viia selleni, et nende kõigi puhul puudub hindamiskohustus, samal ajal kui tervikuna võivad need projektid keskkonda oluliselt mõjutada (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-142/07). Raieload omavad piirkonnas koostoimes kumulatiivset mõju. Ihaste tee 18 kasvab Tartu linna suurim, 22,2 ha suurune parkmets. Vastustaja on lubanud lageraiet kokku 10,44 ha, harvendusraiet kokku 1,59 ha ning valikraiet kokku 2,57 ha. Seega teostatakse raiet korraga rohkem kui pooles ulatuses parkmetsa alast. Tegemist ei ole tüüpilise maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaaga, mis asub sarnaste metsakinnistute vahel ja mida majandatakse metsast tulu saamise eesmärgil, ega ka maatükiga, mille kasutamise otstarve on metsa majandamine. Raietegevuse tulemusel võib muutuda kaebajatele kuuluvate kinnisasjade pinnase veerežiim, sest raielubadega hõlmatud ala on liigniiske. Enne raiete teostamist tuleks hinnata raiete mõju pinnase niiskusrežiimile ning vajadusel seada raiete teostamiseks eritingimusi. Tartu Ülikooli geoinformaatika ja kartograafia õppetooli maastikuökoloogia teaduri, maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse PhD AP ekspertarvamusest nähtub, et Pallase pst üleujutusoht ei ole tõenäoline vaid siis, kui Ihaste tee 18 ala vahetult pärast raieid kuivendatakse. Eelkõige lageraie muudab pinnase veerežiimi, mistõttu võib üleujutusala osa suureneda. Maa-ala asub põhiosas ürg-Emajõe lammisopistusel ning ala lõunaosas on tänaseni säilinud ühendus Emajõe lammiga. Lageraie võib mõjutada rohealal kasvama jäetavaid puid. Piisavalt ei ole hinnatud lageraie mõju puude elujõulisusele. Kuna tegemist on pehme pinnasega, on tõenäoline puude murdumine Pallase pst poolsele sõiduteele ja elumajade suunas. Ihaste tee 18 on barjääriks Idaringtee (lubatud sõidukiirus 70 km/h) ja kaebajate elumajade vahel. Vastustaja oleks pidanud välja selgitama raietega seotud mõju ümbritsevale keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale. Piirkonna omapära (hõredalt asustatud, looduslik ja tavapäraselt vaikne keskkond) arvestades riivab KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust ka norme mitteületav, ent looduslikust foonist oluliselt kõrgem müratase. Asjaolule, et kasvav mets võib olla müratõke, viitab otsesõnu ka MS § 231, mille kohaselt võib planeeringuga määrata metsaala elamu kaitseks muu hulgas müra tõkestamise eesmärgil. Vastustaja pole mürataseme tõusu hinnanud. Ihaste tee 18 kasvav puistu on hetkel kõige suurem kunagiste lammimetsade alale taastuv mets piirkonnas ning potentsiaalselt väga liigirikas (AP ekspertarvamus). Eesti Looduskaitse Selts on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumile taotluse Ihaste tee 18 ja sellega piirnevate alade kaitse alla võtmiseks maastikukaitseala moodustamise teel. Kuna Ihaste tee 18 raieala asub lähedal Ropka-Ihaste linnualale, ei saa välistada, et raietel võib olla oluline ebasoodne mõju 4(16)

3-21-1852 Natura 2000 kaitse-eesmärkidele linnuliikide kaitse aspektist. Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on ala kaitse-eesmärk üle 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) nimetatud linnuliigi kaitse. Lisaks on Ihaste tee 18 asuv lammikaasik Ropka-Ihaste looduskaitsealal asuva Natura 2000 alaga seotud toiduahelate kaudu. Natura alale rändavad ja sealt tagasi liiguvad kahepaiksed, kelle noorloomad on oluliseks toidubaasiks Natura alal elavatele või seal peatuvatele kaitsealustele lindudele. Vastustaja ei ole neid aspekte metsateatiste menetluses käsitlenud. Euroopa Kohus on leidnud, et erinevate kaitstavate linnuliikide alampopulatsioone ühendava metsa raiumine ka väljaspool Natura võrgustiku ala võib omada olulist negatiivset mõju Natura võrgustiku alale. Riigikohtu ja Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb Natura hindamine korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mõju Natura alale pole objektiivsete asjaolude põhjal välistatud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-529 ja seal viidatud kohtupraktika). Raieload eraldistel 1, 2 ja 9 on antud alale, kus asub III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi ahtalehise ängelheina piiritletud leiukoht. Eraldise 28 osas on metsaregistris märge, et tööala võib kattuda kaitstava loodusobjekti Kiigemäe mägi-piimputke (I kaitsekategooria) püsielupaigaga. Vastustaja ei ole välja selgitanud, millist mõju omab raietegevus kaitstavatele taimeliikidele. Lageraietega kaetud ala on määratletud väikeelamumaa juhtotstarbega maa-alana. Üldplaneering määratleb antud ala osaliselt puhkeotstarbelise parkmetsa alana, nähes sellest väljapoole jäävas osas ette elamute ehitamise. Igal juhul ei ole tegemist maatükiga, mille kasutamise eesmärk on metsa majandamine. Isegi juhul, kui Ihaste tee 18 kinnisasja omanik sooviks kinnisasjal tegeleda metsa majandamisega, ei oleks see üldplaneeringust tulenevalt võimalik. 2020. a septembris jõustunud MS § 42 lg 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Vastustajal säilib kohustus aladel, mis ei kuulu rohealade koosseisu, kontrollida vastavust mh planeeringutele. Praegusel juhul seab üldplaneering kohustuseks rohealadel asuvad metsad säilitada. Raielubadest ei nähtu, et vastustaja oleks hinnanud seda, kas lubade alusel teostatavad raied eraldistel, mis piirnevad rohealaga, tagavad rohealas asuvate puude säilimise. Vastustaja pidanuks lageraie asemel andma load raadamiseks. Lageraie tegemine tähendab, et maaomanik jätkab maa-alal metsa majandamisega. Vastustaja on andnud raieload eraldistel 1, 2, 9, 12, 15, 18, 20, 25, 27, 28 lageraieteks. Kolmandal isikul ei ole plaanis metsa uuendada. Raadamise aluseks saaks olla detailplaneering, mille osas (oma elukeskkonna kujundamise osas) saaksid kaasa rääkida ka kaebajad. Praegu on viited tulevikus rajatavale elamurajoonile paljasõnalised. Detailplaneeringuga on võimalik seada tingimusi mh müra, vibratsiooni ja saasteriski vähendamiseks, samuti muid keskkonnatingimusi (planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 12). Detailplaneeringu menetluses on võimalik läbi viia mürauuring, et kindlaks teha, millises ulatuses on vajalik metsa säilitamine müra vähendamiseks. Detailplaneeringu algatamisel tuleks anda eelhinnang ka keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkusele (KeHJS § 33 lg 2 p 4). Keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ning vajalik on arvestada suurt hulka erinevaid huvisid, pürgides nende tasakaalustamise poole, et leida konkreetsel juhtumil säästva arengu ning keskkonnakaitse vajadusi arvestav sobivaim lahendus. Kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti 5(16)

3-21-1852 sisulise õiguspärasuse ning eelnimetatud eesmärgi saavutamise tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. Seda ei ole toimunud. Vastustaja kaldus kõrvale kiire ja efektiivse menetluse põhimõttest metsateatise menetluses, esitades peaaegu kõik metsateatised enne raielubade andmist kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele. Samas jäeti kaebajad menetlusse kaasamata. Seda võimaldanuks ka keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 2 lg-st 4 tulenev 30-tööpäevane tähtaeg ning tegelikkuses ka lg-s 3 sätestatud 15-tööpäevane tähtaeg. Tartu linnale võõrandatud alade pindala on kokku 3,14 ha, mis moodustab väga väikese osa kogu raiealast (kokku 15,9 ha). Lisaks ei olnudki nendel eraldistel valdavalt ulatuslikku raietegevust ette nähtud, sest need paiknevad üldplaneeringu kohasel rohealal. Võõrandamistehing ei muuda kaebajate õiguste rikkumist olematuks ega vähenda rikkumise ulatust. Tartu linnale kuuluva ala laius kaebajate elukoha ja raiutava ala vahel on valdavalt ca 50 m. Kaebajate elukeskkond ei ole piiritletav ca 50 m raadiusega nendele kuuluvate korterite ümber.

Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu.

MS ei näe ette kaebajate ärakuulamist. Piirinaabreid ei ole võimalik lühikese menetlustähtaja jooksul ära kuulata. Haldusaktid ei riku kaebajate õigusi ja kaebajatel puudub avalikes huvides kaebuse esitamise õigus. Isegi kui kaebajad on hakanud kasutama kolmanda isiku metsa jalutamiseks ja vaba aja veetmiseks, ei muuda see ala pargiks ega haljasalaks MS tähenduses. Kaebajatel ei ole õigust nõuda kolmandale isikule kuuluva kinnisasja kasutamist. Piirkonnas on teisi metsatukki, mis on ette nähtud kasutamiseks puhkeotstarbel. Oluline puutumus ei saa tekkida teisele eraisikule kuuluva kinnisasjaga, kui sellele ei ole kehtestatud avalikku juurdepääsu. Praegusel juhul on kolmas isik piiranud juurdepääsu oma kinnistule. Kaebajate subjektiivsed õigused ei ole seotud taotlusega Ihaste tee 18 ja sellega piirneva ala kaitse alla võtmiseks maastikukaitsesalana. Üldplaneeringus ei ole ette nähtud MS §-s 231 nimetatud piiranguid, kitsendatud kasutuskorda, majandamise viise ega kokkuleppeid maaomanikuga. Tegemist on metsaga MS tähenduses. Kui üldkasutatava maa sihtotstarbega maa vastab MS § 3 lg-s 2 sätestatud metsamaa tunnustele, on tegemist metsamaaga MS tähenduses, seal saab metsa majandada ja metsateatiste registreerimine kuulub vastustaja pädevusse. Metsateatiste registreerimisest saab keelduda vaid juhul, kui raie ei vasta õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 8). Ihaste tee 18 kinnistu aladele, mis jäävad Tartu linna rohealalt välja, ei tule täiendavaid kitsendusi planeeringutest. Üldplaneeringuga linna rohealaks määratud alal kavandatud raied on kooskõlastatud Tartu Linnavalitsusega. 6(16)

3-21-1852 Vastustaja selgitas välja, millist mõju omab raie kaitstavatele taimeliikidele. Vastustaja arvestas ahtalehise ängelheina elupaiga võimalikku kahjustamist kavandatud raiete poolt ja leidis, et need ei kahjusta selle elupaika ulatuses, mis ohustaks liigi säilimist, vastupidi – valgustingimuste paranemine loob soodsamad tingimused liigi edasiseks levikuks. Eraldisel nr 28 kavandatud raieala ja Kiigemäe mägi-piimputke püsielupaiga vahele jääb sõidutee ja kavandatud raie ei kahjusta teisele poole teed jääva püsielupaiga soodsat seisundit. Praegusel juhul on välistatud kavandatud raietest 500 m kaugusel asuva Natura 2000 võrgustiku kahjustamine selliselt, mille puhul oleks võimalik rääkida kaebajate tervise ja heaolu tegelikust ja olulisest mõjutamisest. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustatakse tegevusloa taotluse menetlemisel, kuid metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõistes. Kuigi metsateatiste puhul ei anta KeHJS kohast keskkonnamõju eelhinnangut, hindas vastustaja raietega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja veendus, et olulist mõju ala kaitseeesmärgile ei kaasne. Metsateatised ei jää Natura 2000 võrgustiku alale. Ropka-Ihaste loodusja linnuala ning Anne loodusala eraldab raietest lääne suunas Idaringtee ning põhja suunas Lammi sõidutee. Samuti jäävad raiesse kavandatud metsade ja sõidutee vahele mõlemas suunas avamaastiku kõlvikud. Kolmandal isikul on metsa uuendamise kohustus. Tähtsust ei oma, mida kolmas isik avalikkusele väidab. Kaebajad ei saa eeldada, et ala jääb lagedaks raiutuna seisma aastateks. Raadamine eeldanuks alusdokumendi olemasolu, mida praegusel juhul ei ole esitatud. Kuni ei ole muudetud Ihaste tee 18 kinnistu sihtotstarvet elamumaaks või koostatud detailplaneeringut, ei ole üldkasutataval maal metsa majandamine seadusega vastuolus. Üldplaneeringuga on määratud piirkonnas rohealad, kus puistud säilivad, seega on tagatud ka üldplaneeringu elluviimisel (väikeelamute rajamisel piirkonda) kõrghaljastuse olemasolu. Üldplaneeringuga rohealaks määratud alad ei ole automaatselt käsitatavad pargi või haljasalana. Vastupidisel tõlgendusel muutuks sisutuks MS § 42 lg 3, mis ei luba rohealal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. AP hinnangul ei ole üldplaneeringuga määratud roheala laius piisav, kuid vastustaja ei saa seda metsateatiste menetlemisel muuta.

Paju Arendus OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebajatel ei ole kaebeõigust. Kaebajate elukoha juures raiet ei tehta. Üldplaneering ei keela raiet. Naabreid ei tulnud menetlusse kaasata. Väide kinnisasja väärtuse vähenemisest on paljasõnaline ega ole tõene. Korrastatud linnaruum avaldab kinnisasja väärtusele positiivset mõju. Raietegevus ei kahjusta kaebajate õigust heaolule ja tervisele. Linnulaulu kuulamise ja jalutamise võimalus kodulähedases metsatukas ei saa olla ülekaalukas huvi, mida eelistada teistele erahuvidele, nt kolmanda isiku huvile enda kinnistut eesmärgipäraselt majandada ja tulu teenida. Üksnes puude mahavõtmisega ei saa kaebajate kinnisasjade veerežiim muutuda. Vastav väide on tõendamata ega tulene ka AP ekspertarvamusest. AP on öelnud, et Pallase pst üleujutusoht on vähetõenäoline. AP ekspertarvamuses on küsitavusi, mis muudavad selle kallutatuks ja ebausaldusväärseks. Kolmanda isiku kinnistu ja Natura 2000 ala vahele jääb intensiivne liiklussõlm, mis nagunii kaotab võimalikud Natura 2000 ja muu roheala sidusused. Kasvama jäänud puude murdumisoht pehme pinnase tõttu ei tulene raietegevusest, vaid puude kasvamisest liigniiskel alal, kusjuures puud on ülekasvanud, eluea lõpus ja aastakümneid hooldamata. Õige ei ole väide, et tegu on suurima Tartu linnas säilinud metsaga. Küsitav on, 7(16)

3-21-1852 milliseid spordialasid inimesed läbimatul ja võsastunud alal harrastasid. Kaebajate kodude läheduses on palju avalikult kasutatavaid haljastuid ja metsaalasid. Väited müra leviku osas tõendamata. Isegi kui müra peaks puude raiumise tõttu suurenema, ei tähenda igasugune müra tõus kaebajate õiguste rikkumist. Ihaste tee on küllalt kaugel kaebajate kodudest, et sealt võiks sedavõrd suur müra kaebajateni kanduda. Mürakaardi järgi ei ulatu ka praegu lagedama Lammi tn 15 ja 17 kaudu kaebajate kinnistuni ülemäärast müra. Kaebajate kinnistust Ihaste teeni üle Ihaste tee 18 kinnistu on rohkem maad kui otse üle Lammi tn 15 ja 17 kinnistute. Ihaste tee 18 kaitse alla võtmiseks ei ole põhjust. Taotluse esitamine ei anna õigustatud ootust alade kaitse alla võtmiseks. Kaebajatel ei ole õigustatud ootust, et nad saavad enda kodude kõrval oleva Ihaste tee 18 kinnistu säilitada senisel kujul. Ihaste tee 18 ei ole haljasala ega pargi maa MS § 3 lg 3 tähenduses. Kaebajate käsitlus oleks vastuolus MS § 42 lg-ga 3. Raie rohealal kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Seda nõuet on järgitud. Üldplaneering määratleb maa tulevase kasutusfunktsiooni. See ei võta ära õigust maad senisel viisil edasi kasutada. Olukorras, kus kinnistul asub metsamaa, samuti muu raiekõlbulik mets, on ka kinnistu omanikul õigus kinnistut mh metsa majandamisena kasutada. Vastustaja ei ole kaitsealuseid objekte jätnud tähelepanuta. Raielubades on seatud tingimus, et aladel tuleb raied teostada külmunud pinnasega, millega välistatakse kaitsealuse liigi kahjustumine. Mägi-piimputke osas on antud viide, et sellega tuleb tegeleda ja vajadusel Keskkonnaametilt lisa küsida, ehkki metsateatisel viidatud mägi-piimputk ei asu Ihaste tee 18 kinnistul, vaid teisel kinnistul.

Tartu linna arvates ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust.

Raielube ei saa tühistada, sest raie on suures ulatuses tehtud. Katastriüksustel kasvab mets MS tähenduses. Üle 13 ha kinnistust on kantud maakatastrisse metsamaa kõlvikuna. Ka parkmets on mets, mitte park selle tavatähenduses. Parkmetsas toimub raie MS, mitte looduskaitseseaduse (LKS) § 45 alusel. Üldplaneeringuga rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei saa pidada üldplaneeringu mõttes parkmetsaks, sest ala ei ole viimase 20 a jooksul inimese poolt kujundatud. Katastriüksuse sihtotstarve ei oma raieloa andmisel tähtsust. Metsamaa võib olla mistahes sihtotstarbega maa koosseisus. Üldplaneeringu p 2.3.4 kohaselt, kui üldplaneeringus on maakasutuse juhtotstarbe tõttu määratud territooriumi osa avalik kasutus, tuleb saavutada kokkulepe linnale võõrandamise või piiratud asjaõiguse seadmiseks enne detailplaneeringu kehtestamist, ehitusloa väljastamist või maakorralduslike toimingute tegemist linna poolt. Kuna Ihaste tee 18 katastriüksuse osas ei ole koostatud detailplaneeringut, puudub üldplaneeringuga määratud rohealadel avalik funktsioon. Seetõttu ei olnud lageraie planeeringuga keelatud. Tähtsust ei oma Ihaste tee 18 kinnistu osas varem toimunud detailplaneeringu koostamine, sest kehtivat detailplaneeringut ei ole. Pärast raiete tegemist on puud küll tuultele rohkem avatud, kuid isegi kui puud peaksid rohealal murduma ja esimese rinde täius langeb alla 40%, tagab roheala olemasolu selle, et eraldist ei raiuta täiesti lagedaks ning saab tekkida looduslik uuendus, millest kasvab uus mets. Säilitamisele kuuluv roheala on suures osas Pallase pst poolel, mistõttu on olemasolevad ning Pallase pst ääres kasvavad puud kohanenud metsaäärse ja tuultele avatud olustikuga. Tugevate 8(16)

3-21-1852 ja tervete puude murdumine Pallase pst poolsel küljel seoses lageraiega on vähetõenäoline. Kaebajate kinnistutega vahetult piirneval alal ei toimu lageraiet ning kaasatud haldusorgan on pärast linna arboristidega olukorra hindamist jõudnud järeldusele, et lageraie ei mõjuta säilitatavaid rohealasid määral, mis seaks ohtu nende püsimise.

9(16)

3-21-1852 Kuni Ihaste tee 18 kinnistu sihtotstarvet pole muudetud elamumaaks või koostatud sellele detailplaneeringut, ei ole alust pidada üldkasutataval maal metsa majandamist seadusega vastuolus olevaks. Metsa majandamine kõnealusel alal ei välista hiljem ka üldplaneeringuga seatud maa juhtotstarbe kohast kasutamist. Kaebajate väitel tuleb Idaringteelt raie tulemusel kaebajate kinnistutele rohkem müra, tolmu ja õhusaastet. Halduskohus leidis, et need negatiivsed mõjutused ei ole intensiivsed, sest Idaringtee on kaebajate kinnistutest ca 500 m kaugusel ning vahele jäävad ka rohealana säilitatavad metsaga kaetud alad. Ehkki MS § 231 reguleerib keskkonnaseisundi kaitseks määratud metsa majandamist, nähes ette, et planeeringuga mh elamu kaitseks õhusaaste ja müra eest määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele, ei olnud praegusel juhul selliseid kokkuleppeid maaomanikuga sõlmitud. Kaebajad ei saanud juba üldplaneeringust tulenevalt eeldada, et raiet kõnealusel kinnistul ei tehta ja mets säilitatakse. Seetõttu ei piirata kaebajate õigusi ja neil ei ole KeÜS § 30 lg 1 järgi kaebeõigust. Samal põhjusel ei ole kaebajatel õigust nõuda KeÜS § 23 lg 1 alusel Natura ala kaitset. Vastustaja hindas raie mõju kaitsealale ja veendus, et raiega ei kaasne olulist mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile. Metsateatistega lubatud raie jääb Anne looduskaitsealast 300 m kaugusele ning Ropka-Ihaste looduskaitsealast 400 m kaugusele. Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikidel (valdavalt veekeskkonnaga seotud elupaikadel ja liikidel) puudub oluline seos kõnealustel raiealadel olevate metsakooslustega. Ka Anne loodusala kaitse-eesmärgiks olevatel liikidel (harilik kobarpea ja emaputk) puudub nende metsadega oluline seos. Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala ning Anne loodusala eraldavad kõnealustest raietest Idaringtee ning Lammi sõidutee, kusjuures raiesse kavandatud metsade ja sõidutee vahele jäävad mõlemas suunas avamaastiku kõlvikud. Vastustaja järeldus olulise mõju puudumisest on seetõttu põhjendatud. Kaebajad väidavad omandiõiguse rikkumist lageraie ja sellest tuleneva üleujutusohu tõttu. Liigniiskuse tõttu võivad kaebajate hinnangul murduda ka kasvama jäetavad puud ja tekitada kaebajatele ohtu. Halduskohus leidis, et kaebajate kinnisasjade väärtuse võimalik vähenemine ei ole tõendatud. Kaebajate kinnistute vahetus läheduses raiet ei tehta. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et kinnistute omandamise ajal eksisteerinud miljöö säiliks muutumatuna. Üleujutusohuga alad suurenevad, kuid ei ohusta kaebajate kinnistuid (kaebajate 29.03.2022 menetlusdokumendi lk-l 3 olev kaart nr 3). AP ekspertarvamuse 4. lk-l (p 2) on viidatud, et Pallase pst üleujutusoht on arenduse tõttu vähetõenäoline, kusjuures lisaks on välja toodud, et Pallase pst asub kõrgemal mineraalmaal, nagu ka arendusala kagunurk (kõrgus 35–41 m), samas kui kinnistu keskosas on maapinna kõrgus 33–34 m. Puude murdumine Pallase pst poolses osas lageraie tõttu on Tartu linna arboristide hinnangul vähetõenäoline. Ala on MS tähenduses metsamaa ja MS kohaldamine oli seetõttu õige. Vastustaja oli pädev vaidlusaluseid haldusakte andma. Vastustaja ei pidanud kaaluma raadamiseks loa andmist, sest selle alusdokumenti pole esitatud. Asjaolu, et Eesti Looduskaitse Selts kavatseb taotleda ala kaitse alla võtmist, ei mõjuta vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-1852 tuvastamiskaebusele, kuna alates 28.06.2022 on kõik praeguses asjas vaidlustatud metsateatised kaotanud kehtivuse. Kolmandal isikul ei ole kavatsust kasutada vaidlusalust ala metsakasvatuseks, vaid ta soovib rajada sinna elamurajooni enam kui sajale perele. Lageraiet sooviti üldmaa sihtotstarbega alale. Selline raie mõjutab kaebajate elukeskkonda oluliselt. Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda, et nende elukeskkonna miljöö olulises ulatuses muutmine toimuks õiguspäraselt (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-06-188, p 16). Haldusasjas nr 3-07-102 jaatati kaebeõigust olukorras, kus kaebajad ei olnud lähimad naabrid. Kaebajate õigus tuleneb KeÜS § 23 lg-st 1. Tegemist on kaebajate igapäevase elukeskkonnaga. Kaebeõigust ei välista asjaolu, et Tartu linnale võõrandatud alal tunnistati metsateatised kehtetuks. See ala on kaebajate kodude vahetus läheduses ja vaid ca 18–38 m laiune. Maa-ala sihtotstarve on üldkasutatav maa. Üldplaneeringu järgi on alale kavandatud lisaks korterelamutele ka ärihooned, rohealad ja haridusasutus. Ekslik on seetõttu halduskohtu seisukoht, et Ihaste tee 18 on privaatne ala, mis ei ole mõeldud kõrvalistele isikutele juurdepääsuks. Kaebajate kinnisasjade väärtus väheneb miljöö muutumise tõttu. Pallase pst äärsele alale kasvama jäetavate puude murdumine pehme pinnase tõttu võib kahjustada apellantide vara ja ohustab kaebajate elu ja tervist. Puudub Ihaste tee 18 kinnisasja arendamiseks vajalik detailplaneering. Metsa majandamist vaidlusalusel alal ei ole üldplaneeringuga ette nähtud. Kaebajatel ei ole olnud võimalik oma elukeskkonna kujundamises seetõttu kaasa rääkida. Lageraie on lubatav metsa uuendamiseks (MS § 16 ja § 28 lg 6). Metsa majandamiseks on ette nähtud maatulundusmaa sihtotstarve (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 9). Metsa majandamine muu sihtotstarbega alal saab olla vaid erandlik. Ihaste tee 18 kinnisasja sihtotstarve oli metsateatiste esitamise hetkel 100% üldkasutatav maa. MaaKatS § 181 lg 12 p 2 kohaselt on üldkasutatav maa avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Üldplaneering piirab kinnisasja kasutamise viisi, välistades kinnisasja kasutamise valdavalt metsamajanduslikel eesmärkidel. Vastustaja pidanuks välja selgitama, milline oli kolmanda isiku eesmärk metsateatiste esitamisel. Seda ei tehtud. Praegusel juhul tuli kolmanda isiku eesmärki metsateatiste registreerimisel arvesse võtta. Kolmandal isikul ei ole kavas metsa uuendada, vaid alustada alal elamuarendusega. Elamurajooni arendamiseks on loodud veebileht (www.ihastetee18.ee), milles kirjeldatakse kavandatavat arendusprojekti. Kolmanda isiku arendatavate Ihaste tee 12a ja Ihaste tee 16b detailplaneeringus juhindutakse sellest, et Ihaste tee 18 krundile on kavandatud elamuarendus. Selle detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et planeeringualast põhja suunda asuvale Ihaste tee 18 krundile on üldplaneeringuga kavandatud kuni kolme korruselised korterelamud. Ridaelamute hoonestus kahekorruselisena ning lamekatustega on sobivaks üleminekuks Ihaste ühe-ja kahekorruseliste üksikelamute piirkonna ja planeeringualast põhja suunda Ihaste tee 18 krundile kavandatud kolmekorruseliste korterelamute vahel. Maa kasutusse võtmisel muul otstarbel kui metsa majandamiseks oleks tegemist raadamisega, mida oleks vastustajal olnud võimalik lubada ainult detailplaneeringu olemasolu korral, mille koostamisse tuleb kaasata ka apellante. Detailplaneeringuga oleks võimalik seada müra, vibratsiooni ja saasteriski vähendamiseks tingimusi, samuti muid keskkonnatingimusi (PlanS § 126 lg 1 p 12). Detailplaneeringu menetluse käigus on võimalik lisaks saavutada kokkuleppeid ala linnale võõrandamise või piiratud asjaõiguse seadmise osas. Ka nende kokkulepete sõlmimise vajaduse üle tuleks otsustada enne raiete teostamist. Kaebajad ei saa raie järel detailplaneeringu menetluses tugineda enam miljöö säilitamise huvile. Asjaolu, et üldplaneeringu menetluses oli kaebajatel võimalik kaasa rääkida, ei ole piisav, sest üldplaneering ja detailplaneering on erineva 11(16)

3-21-1852 detailsusega. Lageraiet (metsateatised 50000501176, 50000501178, 50000501182, 50000501188, 50000501190, 50000501192, 50000501174, 50000501220, 50000501122, 50000501142) ja üldplaneeringu järgi korterelamumaa, ärimaa või väikeelamumaa kasutusotstarbega ala puudutavad harvendusraiet või valikraiet lubavad registreeringud (metsateatised 50000503678, 50000503686 ja 50000503694) on seetõttu õigusvastased. Raie keskkonnamõju ei ole välja selgitatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-212074, p 13). Metsateatistel võib olla kumulatiivne mõju, sest need muudavad oluliselt ümbritsevat keskkonda; ala liigniiskuse tõttu võib raie mõjutada ka pinnase veerežiimi, mis mõjutab ka naaberkinnisasju. Direktiivi 92/43/EMÜ art 6 lg 3 nõuab praegusel juhul Natura hindamist. Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik ebasoodne keskkonnamõju tuleb kindlaks määrata ja vajadusel ebasoodsa mõju leevendamiseks meetmed kindlaks määrata haldusmenetluses enne ebasoodsa mõju avaldumist. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, leides pelgalt üleujutusala kaardile viidates, et ei ole tõenäoline, et üleujutusoht apellantide kinnistutel suureneks ja nende vara ohustaks või tooks kaasa apellantide kinnistute veerežiimi muutused. Juba pelgalt kolmanda isiku raietegevus kohtumenetluse ajal on kaasa toonud Ihaste tee 18 maa-ala hüdrogeoloogiliste tingimuste muutumise ning veehulga suurenemise kinnistul. Kolmas isik on toonud suure koguse pinnast Ihaste tee 12a ja Ihaste tee 16b kinnistutele, mis ei võimalda kuivenduskraavide kaudu vee valgumist Emajõkke. Samuti on Ihaste tee 18 maa-alal tuul praeguseks juba maha murdnud kõik seemnepuud. Alal olevad vanad kuivenduskraavid on kolmas isik raieid tehes metsatraktoriga ristipidi kinni sõitnud. AP ekspertarvamuse kohaselt on üleujutuse oht vähetõenäoline ainult siis, kui alal hakatakse tegelema arendustegevusega ja raieala vahetult pärast raieid kuivendatakse. Kolmandal isikul ei ole ala kuivendamise kohustust. Pehme pinnase tõttu mõjutab lageraie teostamine ebasoodsalt kasvama jäetavate puude elujõulisust eraldistel, millel on lubatud harvendus-, valik- ja sanitaarraiet. Raie tulemusel võivad murduda Tartu linnale kuuluvatel eraldistel asuvad puud, arvestades ala liigniisket pinnast. Puude murdumine kogu Pallase pst äärsel alal võib omakorda seada ohtu apellantide vara ning nende elu ja tervise. Raiete korral jääksid apellantide kinnistud visuaalselt maantee liiklusvoo suhtes avatuks. Seoses müraga on kohtupraktika rõhutanud, et piirkonna omapära (hõredalt asustatud, looduslik ja tavapäraselt vaikne keskkond) arvestades riivab KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust ka norme mitteületav, ent looduslikust foonist oluliselt kõrgem müratase (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-1518; Riigikohtu 11.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 15). Riigikohus on otsuses asjas nr 3-3-1-56-12 (p 11) leidnud, et KeHJS Natura hindamise reeglid kaitsevad avalike huvide kõrval ka üksikisiku huve, leides, et KeHJS § 3 p 2 eesmärk ei ole küll otseselt isikute omandiõiguse kaitse, kuid selle sättega kaitstakse õigushüve, mis on samaaegselt ka omandiõiguse kaitsealas. Lahendis nr 3-18-913 tunnistas Riigikohus isiku õigust nõuda Natura ala kaitset KeÜS § 23 alusel. Natura hindamist ei ole toimunud. RopkaIhaste looduskaitseala kaitse alla võtmisel ei ole läbi viidud KeHJS-s sätestatud korras Natura mõju hindamise menetlust. Kuna raieala asub Ropka-Ihaste linnuala lähedal, ei saa ilma KeHJS-s ettenähtud eelhindamist läbi viimata tõendatult välistada seda, et raietel võib olla oluline ebasoodne mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkidele just nende linnuliikide kaitse aspektist. Eelkõige on Ihaste tee 18 kinnistul asuv lammikaasik Ropka-Ihaste linnualal asuvate kaitstavate liikidega seotud toiduahelate kaudu. Looduskaitseala ja vaidlusaluse kinnistu vahel liiguvad kahepaiksed, kelle noorloomad on oluliseks toidubaasiks kaitsealadel elavatele või seal

12(16)

3-21-1852 peatuvatele kaitsealustele lindudele. Hindamisel tuli arvestada ka teiste, juba käimasolevate projektide kumulatiivset mõju.

13(16)

3-21-1852 sekkuda. Kolmas isik on suures osas üldplaneeringu järgse haridusasutuste ala ja roheala juba Tartu linnale võõrandanud. Kaebajate viited ringkonnakohtu lahenditele haldusasjades nr 3-06-188 ja 3-07-102 tuleb jätta tähelepanuta, sest neis asjades oli tegemist planeeringuvaidlustega. Haldusasjas nr 3-06-1136 tehtud lahend ei võimalda järeldada, et kaebajatel on õigus kasutada kodu lähedal asuvat võõrast maad. Kaebajate kinnistute väärtuse vähenemine on paljasõnaline. Puud ei ulatu kukkudes kaebajate väidetud kaugusele ning kaebajatel pole õigust parkida sõidukeid kolmanda isiku kinnistul. Asjasse ei puutu kaebajate väited seoses läheduses paikneva arendusalaga. Tõele ei vasta veerežiimi muutmist puudutavad väited. AP arvamusest ei saa teha sellist järeldust, mille apellandid tegid. Idaringtee, millest tulenevale mürale ja peenosakeste levikule kaebajad viitavad, on kaebajate kodudest küllalt kaugel ning need mõjud, kui need ka on, ei saa olla suured. Lisaks ei raiuta kogu Ihaste 18 ala lagedaks. Kaebajate kodude kõrval olev maariba on võõrandatud Tartu linnale, kes raieid ei tee.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1852

3-21-1852 – valgustingimuste paranemine loob soodsamad tingimused liigi edasiseks levikuks. Eraldisel nr 28 kavandatud raieala ja Kiigemäe mägi-piimputke püsielupaiga vahele jääb sõidutee ja kavandatud raie ei kahjusta teisele poole teed jääva püsielupaiga soodsat seisundit. Ringkonnakohus peab sellist hinnangut piisavaks, et eitada keskkonnamõju hindamise kohustuse puudumist. Kaebaja väidab, et üleujutusohu suurenemise tõttu võib lindude toidulauale kuuluvate kahepaiksete elukeskkond halveneda, kuid see kahtlus ei ole teaduslikust seisukohast usutav. Vaidlusalusele alale ei ole kaitse-eeskirja kehtestamisel seatud ühtki piirangut ning arvestades, et üldplaneeringuga ala arendamise lubamisega ei peetud oluliseks säilitada vaidlusaluse ala senine pinnase niiskusrežiim ja kahepaiksete elukeskkond, ei ole alust arvata, et linnustiku kaitse seisukohalt tuleks just seda ala pidada senises seisundis oluliseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.