lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1402/9

Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1402/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2997
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KVTS § 261 lg 1, 11, 3HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamineKVTS § 55KVTS § 56 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1402

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti 13.06.2023 otsuse nr 134/2023/2773 tühistamiseks ja Kaitseressursside Ameti kohustamiseks tuvastama kaebaja terviseseisundi mittevastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja - Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Ele-Liis Jõgi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.06.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-1402

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaitseressursside Amet (KRA) tegi 13.06.2023 otsuse nr 13-4/2023/2773, milles leidis, et X terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses on kajastatud järgmised diagnoosid: (1) J30.4 „Vasomotoorne ja allergiline riniit. Täpsustamata allergiline riniit“; (2) R03.0 „Ebanormaalsed vererõhunäidud diagnoosita juhul. Kõrgenenud vererõhunäit hüpertensiooni diagnoosita“.
2.X esitas 21.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 13.06.2023 otsuse nr 134/2023/2773 tühistamiseks. Samuti taotles kaebaja tuvastamist, et tema terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
3.Kohus võttis 29.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KRA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.

KRA esitas 28.07.2023 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata.

5.Kohus määras 25.03.2024 määrusega asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse ning võimaldas menetlusosalistel esitada kuni 08.04.2024 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning kuni 22.04.2024 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 07.05.2024 kl 16.00.
6.KRA esitas 04.04.2024 kohtule täiendava tõendi (KRA 14.06.2021 terviseseisundi hindamise otsuse nr 13-4.1/2021/1809).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse põhjendused:

1) Kaebaja ei nõustu KRA 13.06.2023 hinnanguga, et kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaebaja ei soovi seada oma elu ja tervist ohtu kaitseväeteenistuses. Kaebajal on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organisüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha. Kaebajal esinev allergiline riniit on täpsustamata iseloomuga ning ebanormaalsete vererõhunäitude põhjus on tänase päeva seisuga välja selgitamata. Kaebaja hinnangul on talle vajalik teha täiendavad terviseuuringud. 2) Kõrge vererõhk kahjustab südant, neere kui ka muid organeid. Kõrgendatud vererõhu ajal tunneb kaebaja ennast väga halvasti, tekivad peavalud ja pearinglus. Kõrgendatud vererõhk tõuseb füüsilise koormusega. 3) Ka täpsustamata allergiline riniit vähendab oluliselt kaebaja elukvaliteeti. Kaebaja võtab ravimeid allergia vastu. Samas on allergia põhjus täpsustamata ning kaebaja ei saa kontrollida allergeeniga kokku puutumist. Allergiline riniit põhjustab kaebajale probleeme silmadega (põletikku) ning kaebaja ei saa ka normaalselt hingata. Pideva allergilise nohu tõttu on kaebaja võimalused spordiga tegelemiseks ja muude tegevustega tegelemiseks piiratud. On ilmne, et hingamise probleemiga inimesele on vastunäidustatud ükskõik millised füüsilised tegevused.

Vastustaja vastuväited:

1) KRA 14.06.2021 otsusega nr 13-4.1/2021/1809 otsustati, et kaebaja terviseseisund ei vasta ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele tähtajaga 14.04.2022. Seega anti kaebajale ravipikendus kuni 14.04.2022. Selline otsus (ajutiselt ei vasta tervisenõuetele) tehakse isikul tuvastatud tervisehäire ravimise või terviseseisundi jälgimise eesmärgil, kui lõpliku otsuse tegemiseks ei ole piisavalt andmeid ravi efektiivsuse, tervisehäire avaldumise sageduse, 2(7)

3-23-1402 püsiva funktsioonihäire ulatuse vms asjaolude kohta. Arst on 14.06.2021 märkinud kaitseväekohustuslaste registri e-tervisekaarti 2 diagnoosi: (1) M54.1 Dorsalgia e seljavalu. Radikulopaatia; (2) J30.1 Vasomotoorne ja allergiline riniit. Õietolmu põhjustatud allergiline riniit. Arst on märkinud, et „vajalik ortopeedi poolsed uuringud ja hinnang, kas sobib füüsiline koormus noormehele. Varasemalt olnud seljatrauma. Vajalik ka allergoloogi poolsed uuringud ja vastus, kas sobivad kaitseväetingimused“. Praegusel hetkel on kaebajal diagnoositud kaks tervisehäiret: allergiline nohu (diagnoos J30.4) ja kõrgenenud vererõhk (diagnoos R03.0). 2) Tervise infosüsteemi (TIS) andmetest nähtub, et kaebaja perearst on kaebajale pannud diagnoosi J30.4 „Vasomotoomne ja allergiline riniit. Täpsustamata allergiline riniit“ esmakordselt 04.03.2021 ning seejärel on sama diagnoosi kaebajale pannud teised arstid 29.07.2021 ja 19.05.2023. TIS-i andmetest järeldub, et kaebajal on üldallergilise reaktsiooni näit IgE tõusnud minimaalselt 125 (norm kuni 114), samuti esineb mõõdukalt tugev allergiline reaktsioon kodutolmule ning kerge reaktsioon teatud puude õietolmule. Retseptikeskuse andmetel on kaebajale välja kirjutatud järgmised rohud allergilise nohu ja silmapõletiku vastu, mis on ka välja ostetud: (1) flutikasoon ninasprei 03.2020, 04.2020, 03.2021, 05.2023; (2) bilastiin tablett allergia vastu 05.2023; (3) olopatadiin silmatilgad 05.2023. Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määruse nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 38) lisas 1 sisalduv tabel näeb diagnoosi J30.4 osas ette, et isik vastab tervisenõuetele, kui funktsioonihäire on ravimitega kompenseeritud. TIS-i andmetel on allergiline nohu ja silmapõletik esinenud kaebajal pikemat aega. Kaebaja on saanud ravi ning TIS-is puuduvad andmed selle kohta, et kaebajale määratud ravi ei ole efektiivne. TIS-i sissekannetest nähtub üksnes see, et ravimist Zyrtec tekkis kaebajal unisus, ent muude ravimite mitteefektiivsuse kohta TIS-is andmed puuduvad. Allergilise nohu vastu on kaebaja retseptikeskuse andmetel ostnud ninaspreisid 2020. a, 2021. a ja 2023. a kevadel. Retseptikeskuses puuduvad andmed 2022. a kohta, seega on kaebaja ilmselt hakkama saanud käsimüügi vahenditega. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse kaebajal esinevate sümptomite raskust ja mõju elukvaliteedile (kaebaja ei ole allergilise nohu tõttu viibinud haiguslehel, puudub töötervishoiuarsti otsus viia kaebaja kergemale tööle vms), on tuvastatud, et kaebajal esineb kerge funktsioonihäire, mis on ravimitega kompenseeritud. Lisaks tuleb rõhutada, et diagnoosi J30.4 alusel saab isiku terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele mittevastavaks vaid teenistuse jooksul ehk teisisõnu, kui isik on juba ajateenistuses. Määruse nr 38 lisa 1 sätestab, et isik ei vasta tervisenõuetele, kui teenistuse jooksul on korduvad ägenemised ning funktsioonihäire püsib vaatamata ravile. Selline nõue sai seadusandja poolt määrusesse nr 38 sätestatud põhjusel, et ekspertide (arstide) hinnangul nimetatud diagnoosi esinemisel on isik võimeline ajateenistust läbima. Samuti on arstid seisukohal, et enne ajateenistusse asumist on väga keeruline objektiivselt hinnata, millisel määral nimetatud diagnoosiga kaasnevad kaebused teenistusülesannete täitmist mõjutavad. Seetõttu diagnoosi J30.4 alusel isiku terviseseisundi mittevastavaks tunnistamine kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ei ole põhjendatud. 3) Diagnoos R03.0 „Ebanormaalsed vererõhunäidud diagnoosita juhul. Kõrgenenud vererõhunäit hüpertensiooni diagnoosita“ määrati kaebajale esmakordselt 13.06.2023 terviseseisundi hindamise läbivaatamise tulemusel. Retseptikeskuse andmetel on kaebajale kõrgendatud vererõhu vastu välja kirjutatud metoprolool tabletid, mis on välja ostetud 2021. a juulikuus. Retseptikeskuse andmetel ei ole metoprolool tablette kõrge vererõhu raviks kaebajale hiljem uuendatud, mis viitab sellele, et kaebaja vererõhu probleemid ei saa olla sedavõrd tõsised, nagu kaebaja kaebuses väidab. TIS-i andmetel on kõrgenenud vererõhk olnud epikriisides alates 2019. a-st. 2021. a detsembris uuriti kaebajat kardioloogi poolt, kes kõrgvererõhutõve diagnoosi ei määranud, kuid märkis, et tegemist võib olla algava 3(7)

3-23-1402 hüpertooniatõvega, ent ravi ei määranud. 2021. a juulikuus ööpäevaringse vererõhu monitoorimise tulemuste kohaselt hüpertooniat ei diagnoositud, keskmine vererõhk jäi normi piiridesse. Arsti poolt määrati prooviravi metoprolool, mida tuli võtta vastavalt vajadusele (kui vererõhk tõuseb). TIS-i andmete põhjal ei välista vastustaja, et kaebajal võib olla 1. astme hüpertooniatõbi, ent üldjuhul allub see väga hästi ravile (medikamentoosne ravi) ega sega igapäevaelu. Määruse nr 38 lisas 1 on R03.0 diagnoosi osas selgitatud, et „R-koodiga tähistatud sümptomeid ja tunnuseid võib üldjuhul kasutada ainult koos põhihaiguse koodiga selle täpsemaks iseloomustamiseks. R-koodi võib kasutada üks kord ajapikenduse andmiseks, kui tegemist on ajutiste või täpsustamata sümptomite või tunnustega, ning erandjuhtudel tunnistada isik tervisenõuetele mittevastavaks, kui ravist hoolimata on tervisekahjustus püsiva iseloomuga ega parane sel määral, et võimaldaks teenistusülesandeid täita.“ TIS-is puuduvad andmed selle kohta, et kõrgenenud vererõhu tõttu oleks kaebaja töövõime või igapäevatoimingud oluliselt häiritud või et tegemist oleks ravile mitte alluva haigusega. Puuduvad ka objektiivsed andmed (nt koormustesti tulemused), mis viitaksid sellele, et ülalkirjeldatud terviseprobleemi tõttu on kaebaja üldine kehaline võimekus oluliselt vähenenud või ta ei ole võimeline olema füüsiliselt aktiivne. Puuduvad andmed, et füüsiline aktiivsus kahjustab (või on kahjustanud) kaebaja tervist. Vastupidi, teadusartiklite ja rahvusvaheliste ravisoovituste järgi on regulaarne füüsiline aktiivsus esikohal kõrgenenud vererõhu mittemedikamentoosse ravimeetmete hulgas (vt nt 2019. a-l ilmunud hüpertooniatõve ravijuhist1). 4) Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et aktiivse raviga allergia vastu ning vajadusel püsiraviga kõrgvererõhu vastu oleks võimalik kompenseerida kaebaja kaebusi sellisel määral, et need ei põhjusta olulisi probleeme. Praeguseks on aga olnud tegemist vaid mittesüstemaatilise vajaduspõhise raviga. Kaebaja terviseandmed ei toeta väidet, et kaebajal on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha. Ajateenistuse jooksul on ajateenijale tagatud vajalik arstiabi ning vajadusel suunamine ravile. Seetõttu ei ole põhjust väita, et kaebaja elu või tervis võiksid ajateenistusse asumisel ohtu sattuda rohkem kui mistahes tervel noormehel. Eeltoodule tuginedes on KRA 13.06.2023 terviseseisundi hinnang õiguspärane ja põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10.Kaebaja on vaidlustanud KRA otsuse, milles leiti, et kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vastav otsus on kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) §-st 261 tulenevalt arsti(de) kui eriala spetsialisti(de) arvamusel tuginev kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani ees. Kohus saab seega hinnata, kas vaidlustatud otsuse tegemisel on tehtud ilmselgeid kaalumisvigu.

https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/189/taiskasvanute-korgvererohktovekasitlus-esmatasandil

4(7)

3-23-1402

11.KVTS § 261 lg 1 p 1 kohaselt tuvastatakse kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamisega isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. KVTS § 261 lg 3 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määrus nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“. Viidatud määruse nr 38 § 1 lg 1 järgi tuleb kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel lähtuda määruse lisas 1 sätestatud kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuetest. KVTS § 261 lg-st 4 tuleneb, et kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hindab KRA peadirektori määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.
12.Praeguses asjas on KRA kohtule esitanud kaebajat puudutava e-tervisekaardi väljatrüki (KRA vastuse lisa 3), kust nähtub, et 13.07.2023 vaatasid terviseseisundi hindamise raames kaebaja läbi kolm arsti: hindav arst, kirurg ja psühhiaater. Hindav arst on seejuures kaebajale pannud diagnoosi J30.4 „Vasomotoorne ja allergiline riniit. Täpsustamata allergiline riniit“ ja diagnoosi R03.0 „Ebanormaalsed vererõhunäidud diagnoosita juhul. Kõrgenenud vererõhunäit hüpertensiooni diagnoosita“. Neid diagnoose on hindav arst arvesse võtnud ka oma lõppotsuses.
13.Kohus selgitab, et üksnes kaebajale pandud diagnoosidest J30.4 ja R03.0 ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja terviseseisund tulnuks tunnistada kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks ning kaitseväeteenistusse astudes on kaebaja elu ja tervis ohus.
13.1.Määruse nr 38 lisas 1 „Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded“ on selgitatud, et diagnooside J30–J39 „Ülemiste hingamisteede muud haigused“ korral vastab isik tervisenõuetele, kui funktsioonihäire on ravimitega kompenseeritud ning isik ei vasta tervisnõuetele, kui teenistuse jooksul korduvad ägenemised ja funktsioonihäire püsib vaatamata ravile. Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti märkinud, et eelnevast tulenevalt saab diagnoosi J30.4 alusel isiku terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele mittevastavaks vaid teenistuse jooksul (st kui isik on juba ajateenistuses). Teisisõnu, kõnesoleva diagnoosi korral ei ole võimalik isikut enne ajateenistusse astumist tunnistada tervisenõuetele mittevastavaks. Määruse nr 38 lisas 1 sätestatud tervisenõuded võib jätta kohaldamata, kui arstliku läbivaatuse ning terviseuuringute põhjal on kindlaks tehtud isiku terviseseisundist tulenevad vastunäidustused või nende puudumine teenistusülesannete täitmiseks konkreetsel ameti- või teenistuskohal või sõjaväelise väljaõppe läbimisel (määruse nr 38 § 1 lg 2). Selliseid andmeid praeguse kohtuasja materjalidest ei nähtu. Sealjuures nähtub asja materjalidest, et kaebaja on varasemalt, s.o KRA 14.06.2021 otsusega nr 13-4.1/2021/1809 tunnistatud ajutiselt (s.o kuni 14.04.2022) mittevastavaks kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Viidatud otsuses on mh kajastatud diagnoos J30.1 „Vasomotoorne ja allergiline riniit. Õietolmu põhjustatud allergiline riniit“ ning vastustaja selgitustel tingis sellise otsuse tegemise asjaolu, et lõpliku otsuse tegemiseks oli vaja täpsemaid andmeid (sh allergoloogi uuringuid selle kohta, millele konkreetselt on kaebajal allergia). Vastustaja on välja toonud, et TIS-i andmetest nähtuvalt on kaebajale 17.05.2023 tehtud uuringud, millest nähtuvalt on kaebajal üldallergilise reaktsiooni näit IgE tõusnud minimaalselt 125 kU/L (norm kuni 114), samuti esineb mõõdukalt tugev allergiline reaktsioon kodutolmule ning kerge reaktsioon teatud puude õietolmule. Neid näitajaid ning ka kaebaja varasemaid raviandmeid silmas pidades ei ole arstid praegusel juhul leidnud, et viidatud diagnoosi tõttu on kaebajal võimatu või äärmiselt keeruline täita teenistusülesandeid. Kohtul puudub alus kahelda arsti(de) vastavas otsuses, arvestades, et arst lähtub otsuste tegemisel oma parimatest teadmistest ja vajadusest kaitsta inimese elu ja tervist. Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja terviseandmetele tuginedes ja 13.06.2023 läbivaatuse tulemusena mõistlikult järeldanud, et kaebajal on allergiline nohu ja silmapõletik esinenud juba 5(7)

3-23-1402 pikemat aega (eriti kevadeti), kuid see allub ravile ning seetõttu vastab kaebaja määruse lisa 1 järgi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Sealjuures ei ole ka kaebaja kaebuses märkinud, et tema tervisehäire ei alluks ravile. Vastupidiselt, kaebaja on kaebuses märkinud, et ta võtab allergia vastu ravimeid.

13.2.Määruse nr 38 lisas 1 on selgitatud, et „R-koodiga tähistatud sümptomeid ja tunnuseid võib üldjuhul kasutada ainult koos põhihaiguse koodiga selle täpsemaks iseloomustamiseks. R-koodi võib kasutada üks kord ajapikenduse andmiseks, kui tegemist on ajutiste või täpsustamata sümptomite või tunnustega, ning erandjuhtudel tunnistada isik tervisenõuetele mittevastavaks, kui ravist hoolimata on tervisekahjustus püsiva iseloomuga ega parane sel määral, et võimaldaks teenistusülesandeid täita“. Lisaks on määruses nr 38 selgitatud, et lisas täpsustamata diagnooside puhul tuleb isiku terviseseisund lugeda nõuetele vastavaks juhul kui (1) isiku üldine terviseseisund on heal või rahuldaval tasemel, ta on terve või paranemas, (2) isikul puuduvad haigustunnused, mis põhjustaks teenistusülesannete täitmisel olulist riski isiku enda, teiste isikute või keskkonna suhtes (ent tal võib esineda lühiajalise iseloomuga äge haigusseisund või kerge tervisehäire), (3) isik võib vajada ravi, mis ei takista teenistusülesannete täitmist ning (4) isikul esineb teatud sooritusvõime piiranguid, millele vaatamata on ta võimeline teenistusülesandeid täitma. Vastustaja välja toodud kaebaja raviandmed alates 2019. a-st ei viita sellele, et kaebaja igapäevaelu oleks diagnoosi R03.0 tõttu oluliselt raskendatud. Kaebaja raviandmetest nähtub, et arst on kaebajale kõrgendatud vererõhu tõttu välja kirjutanud metoprolooli sisaldavad tabletid, mille kaebaja on välja ostnud 2021. a juulikuus, ent seda retsepti hiljem uuendatud ei ole. Lisaks nähtub vastustaja esitatud raviandmetest, et kaebaja on 17.05.2023 perearstile selgitanud, et kui tal esineb kõrgem vererõhk, siis on ta võtnud pool metoprolooli sisaldavat tabletti, mis toob tal vererõhu alla. Eelnevast nähtuvalt saab järeldada, et kaebaja vererõhk on ravimitega kompenseeritud. Kaebaja on 17.05.2023 perearstile ka väitnud, et ta tegeleb spordiga. Seega ei saa järeldada, et kõrgenenud vererõhu terviseprobleemi tõttu on tal täielikult takistatud füüsiliste tegevuste tegemine. Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja terviseandmetele tuginedes mõistlikult järeldanud, et kaebaja vererõhu probleemid ei ole sedavõrd tõsised, et tunnistada kaebaja kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Sealjuures ei ole kaebaja esitanud kohtule selliseid väiteid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda arsti poolt vastuvõetud otsuses.
14.Lisaks tuleb märkida, kui teenistuse jooksul kaebaja tervisehäire (allergiline riniit ja/või vererõhu häire) kordub tihti ja vajab pidevat ravi ning takistab oluliselt teenistusülesannete täitmist, siis on teenistuse jooksul võimalik kaebaja tunnistada tervisenõuetele mittevastavaks ja vabastada ta ajateenistusest (KVTS § 56 lg 2 p 1).
15.Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et KRA 13.06.2023 otsus on õigusvastane, kuivõrd kaebajale tulnuks teha veel täiendavad terviseuuringud. KVTS § 261 lõike 11 alusel on kaitseminister kehtestanud 28.03.2023 määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“, mille § 4 lg-s 1 on sätestatud, et terviseseisundit hinnatakse TIS-i andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide ning arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisega. Sama määruse § 8 lg 1 kohaselt teeb kutsealuse terviseseisundi hindamiseks arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud KRA arst. See tähendab, et kutsealuse saatmine täiendavatele terviseuuringutele on meditsiiniline otsus, mille teeb arst oma erialateadmiste ja patsiendi (kontrollitava isiku) tervise kohta olemasolevate andmete (mh läbivaatuse) pinnalt. Seega esmalt peab KRA arst kutsealuse terviseseisundit hindama eelkõige

6(7)

3-23-1402 kutsealuse arstliku läbivaatuse ning tema terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel ning täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule tuleb kutsealune suunata vaid juhul, kui KRA arsti läbivaatuse ja olemasolevate dokumentide pinnalt saadud teave kutsealuse terviseseisundi kohta oli ilmselgelt puudulik või vastuoluline ehk selline, mis pidi KRA arstis tekitama põhjendatud kahtluse, kas kutsealuse terviseseisund ikka vastab tervisenõuetele. Kohtu hinnangul ei nähtu praegu selliseid ilmselgeid asjaolusid, mis oleks pidanud kaebajat läbi vaadanud arstides tekitama kaebaja terviseseisundi osas selliseid kahtlusi, et kaebaja oleks tulnud suunata täiendavatele uuringutele. Kaebaja ei ole sealjuures ka täpsustanud, milliseid täiendavaid terviseuuringuid tulnuks tema hinnangul talle täiendavalt teha. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebajale tehti vahetult enne 13.06.2023 terviseseisundi hindamist (s.o 17.05.2023) allergia uuring. Seonduvalt kaebajal esineva kõrge vererõhuga on kaebajale 2021. a juulikuus teostatud ööpäevaringne vererõhu monitoorimine ja sama aasta detsembrikuus uuriti kaebajat ka kardioloogi poolt, kes kaebajale ravi ei määranud ning jättis kaebaja perearsti jälgimisele. Järgnevalt on kaebaja perearst kaebaja läbi vaadanud 17.05.2023, mil kaebaja vererõhk jäi normi piiridesse. Seega pärast 2021. a detsembrikuud ei pöördunud kaebaja arstide poole seonduvalt kõrgema vererõhuga, mis viitab, et kaebajal ei olnud vererõhuga sedavõrd tõsiseid tervisehädasid.

16.Kohus lisab täiendavalt, et riik on kohustatud tagama oma kodanike tervise kaitse ning kindlaks tegema, et isiku terviseseisund võimaldab kaitseväeteenistuses teenistusülesandeid täita ilma enda või teiste isikute elu ja tervist ohtu seadmata. Kahtlust ei saa olla selles, et sellega on arvestatud kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuete kehtestamisel. Tervisenõuetele mittevastavaks loetakse terviseseisund määruse nr 38 lisa 1 selgituste kohaselt juhul, kui (1) isikul on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha, (2) tervisehäire on püsiva iseloomuga, tihti korduv või pidevat ravi vajav, mistõttu isiku igapäevaelu on oluliselt häiritud või mis võib kaitseväeteenistuses põhjustada olulist riski isiku enda, teiste isikute või keskkonna suhtes ning (3) isiku töövõime on püsivalt vähenenud, mistõttu ta ei ole võimeline teenistusülesandeid täitma. Kaebaja puhul puuduvad viited sellistele tervisehädadele. Vastustaja on sealjuures asjakohaselt välja toonud, et ajateenistuse jooksul on ajateenijale tagatud vajalik arstiabi ning vajadusel ravile suunamine (KVTS § 55). Seetõttu ei ole põhjust väita, et kaebaja elu või tervis võiksid ajateenistusse asumisel ohtu sattuda rohkem kui mistahes teisel isikul.
17.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et KRA 13.06.2023 otsuse nr 13-4/2023/2773 tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei rahulda kaebaja tühistamisnõuet, siis jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
19.Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi avaldatavas otsuses asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3) (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja