Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1402
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti 13.06.2023 otsuse nr 134/2023/2773 tühistamiseks ja Kaitseressursside Ameti kohustamiseks tuvastama kaebaja terviseseisundi mittevastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja - Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Ele-Liis Jõgi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.06.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1402
KRA esitas 28.07.2023 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata.
Kaebuse põhjendused:
1) Kaebaja ei nõustu KRA 13.06.2023 hinnanguga, et kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaebaja ei soovi seada oma elu ja tervist ohtu kaitseväeteenistuses. Kaebajal on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organisüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha. Kaebajal esinev allergiline riniit on täpsustamata iseloomuga ning ebanormaalsete vererõhunäitude põhjus on tänase päeva seisuga välja selgitamata. Kaebaja hinnangul on talle vajalik teha täiendavad terviseuuringud. 2) Kõrge vererõhk kahjustab südant, neere kui ka muid organeid. Kõrgendatud vererõhu ajal tunneb kaebaja ennast väga halvasti, tekivad peavalud ja pearinglus. Kõrgendatud vererõhk tõuseb füüsilise koormusega. 3) Ka täpsustamata allergiline riniit vähendab oluliselt kaebaja elukvaliteeti. Kaebaja võtab ravimeid allergia vastu. Samas on allergia põhjus täpsustamata ning kaebaja ei saa kontrollida allergeeniga kokku puutumist. Allergiline riniit põhjustab kaebajale probleeme silmadega (põletikku) ning kaebaja ei saa ka normaalselt hingata. Pideva allergilise nohu tõttu on kaebaja võimalused spordiga tegelemiseks ja muude tegevustega tegelemiseks piiratud. On ilmne, et hingamise probleemiga inimesele on vastunäidustatud ükskõik millised füüsilised tegevused.
Vastustaja vastuväited:
1) KRA 14.06.2021 otsusega nr 13-4.1/2021/1809 otsustati, et kaebaja terviseseisund ei vasta ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele tähtajaga 14.04.2022. Seega anti kaebajale ravipikendus kuni 14.04.2022. Selline otsus (ajutiselt ei vasta tervisenõuetele) tehakse isikul tuvastatud tervisehäire ravimise või terviseseisundi jälgimise eesmärgil, kui lõpliku otsuse tegemiseks ei ole piisavalt andmeid ravi efektiivsuse, tervisehäire avaldumise sageduse, 2(7)
3-23-1402 püsiva funktsioonihäire ulatuse vms asjaolude kohta. Arst on 14.06.2021 märkinud kaitseväekohustuslaste registri e-tervisekaarti 2 diagnoosi: (1) M54.1 Dorsalgia e seljavalu. Radikulopaatia; (2) J30.1 Vasomotoorne ja allergiline riniit. Õietolmu põhjustatud allergiline riniit. Arst on märkinud, et „vajalik ortopeedi poolsed uuringud ja hinnang, kas sobib füüsiline koormus noormehele. Varasemalt olnud seljatrauma. Vajalik ka allergoloogi poolsed uuringud ja vastus, kas sobivad kaitseväetingimused“. Praegusel hetkel on kaebajal diagnoositud kaks tervisehäiret: allergiline nohu (diagnoos J30.4) ja kõrgenenud vererõhk (diagnoos R03.0). 2) Tervise infosüsteemi (TIS) andmetest nähtub, et kaebaja perearst on kaebajale pannud diagnoosi J30.4 „Vasomotoomne ja allergiline riniit. Täpsustamata allergiline riniit“ esmakordselt 04.03.2021 ning seejärel on sama diagnoosi kaebajale pannud teised arstid 29.07.2021 ja 19.05.2023. TIS-i andmetest järeldub, et kaebajal on üldallergilise reaktsiooni näit IgE tõusnud minimaalselt 125 (norm kuni 114), samuti esineb mõõdukalt tugev allergiline reaktsioon kodutolmule ning kerge reaktsioon teatud puude õietolmule. Retseptikeskuse andmetel on kaebajale välja kirjutatud järgmised rohud allergilise nohu ja silmapõletiku vastu, mis on ka välja ostetud: (1) flutikasoon ninasprei 03.2020, 04.2020, 03.2021, 05.2023; (2) bilastiin tablett allergia vastu 05.2023; (3) olopatadiin silmatilgad 05.2023. Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määruse nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 38) lisas 1 sisalduv tabel näeb diagnoosi J30.4 osas ette, et isik vastab tervisenõuetele, kui funktsioonihäire on ravimitega kompenseeritud. TIS-i andmetel on allergiline nohu ja silmapõletik esinenud kaebajal pikemat aega. Kaebaja on saanud ravi ning TIS-is puuduvad andmed selle kohta, et kaebajale määratud ravi ei ole efektiivne. TIS-i sissekannetest nähtub üksnes see, et ravimist Zyrtec tekkis kaebajal unisus, ent muude ravimite mitteefektiivsuse kohta TIS-is andmed puuduvad. Allergilise nohu vastu on kaebaja retseptikeskuse andmetel ostnud ninaspreisid 2020. a, 2021. a ja 2023. a kevadel. Retseptikeskuses puuduvad andmed 2022. a kohta, seega on kaebaja ilmselt hakkama saanud käsimüügi vahenditega. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse kaebajal esinevate sümptomite raskust ja mõju elukvaliteedile (kaebaja ei ole allergilise nohu tõttu viibinud haiguslehel, puudub töötervishoiuarsti otsus viia kaebaja kergemale tööle vms), on tuvastatud, et kaebajal esineb kerge funktsioonihäire, mis on ravimitega kompenseeritud. Lisaks tuleb rõhutada, et diagnoosi J30.4 alusel saab isiku terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele mittevastavaks vaid teenistuse jooksul ehk teisisõnu, kui isik on juba ajateenistuses. Määruse nr 38 lisa 1 sätestab, et isik ei vasta tervisenõuetele, kui teenistuse jooksul on korduvad ägenemised ning funktsioonihäire püsib vaatamata ravile. Selline nõue sai seadusandja poolt määrusesse nr 38 sätestatud põhjusel, et ekspertide (arstide) hinnangul nimetatud diagnoosi esinemisel on isik võimeline ajateenistust läbima. Samuti on arstid seisukohal, et enne ajateenistusse asumist on väga keeruline objektiivselt hinnata, millisel määral nimetatud diagnoosiga kaasnevad kaebused teenistusülesannete täitmist mõjutavad. Seetõttu diagnoosi J30.4 alusel isiku terviseseisundi mittevastavaks tunnistamine kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ei ole põhjendatud. 3) Diagnoos R03.0 „Ebanormaalsed vererõhunäidud diagnoosita juhul. Kõrgenenud vererõhunäit hüpertensiooni diagnoosita“ määrati kaebajale esmakordselt 13.06.2023 terviseseisundi hindamise läbivaatamise tulemusel. Retseptikeskuse andmetel on kaebajale kõrgendatud vererõhu vastu välja kirjutatud metoprolool tabletid, mis on välja ostetud 2021. a juulikuus. Retseptikeskuse andmetel ei ole metoprolool tablette kõrge vererõhu raviks kaebajale hiljem uuendatud, mis viitab sellele, et kaebaja vererõhu probleemid ei saa olla sedavõrd tõsised, nagu kaebaja kaebuses väidab. TIS-i andmetel on kõrgenenud vererõhk olnud epikriisides alates 2019. a-st. 2021. a detsembris uuriti kaebajat kardioloogi poolt, kes kõrgvererõhutõve diagnoosi ei määranud, kuid märkis, et tegemist võib olla algava 3(7)
3-23-1402 hüpertooniatõvega, ent ravi ei määranud. 2021. a juulikuus ööpäevaringse vererõhu monitoorimise tulemuste kohaselt hüpertooniat ei diagnoositud, keskmine vererõhk jäi normi piiridesse. Arsti poolt määrati prooviravi metoprolool, mida tuli võtta vastavalt vajadusele (kui vererõhk tõuseb). TIS-i andmete põhjal ei välista vastustaja, et kaebajal võib olla 1. astme hüpertooniatõbi, ent üldjuhul allub see väga hästi ravile (medikamentoosne ravi) ega sega igapäevaelu. Määruse nr 38 lisas 1 on R03.0 diagnoosi osas selgitatud, et „R-koodiga tähistatud sümptomeid ja tunnuseid võib üldjuhul kasutada ainult koos põhihaiguse koodiga selle täpsemaks iseloomustamiseks. R-koodi võib kasutada üks kord ajapikenduse andmiseks, kui tegemist on ajutiste või täpsustamata sümptomite või tunnustega, ning erandjuhtudel tunnistada isik tervisenõuetele mittevastavaks, kui ravist hoolimata on tervisekahjustus püsiva iseloomuga ega parane sel määral, et võimaldaks teenistusülesandeid täita.“ TIS-is puuduvad andmed selle kohta, et kõrgenenud vererõhu tõttu oleks kaebaja töövõime või igapäevatoimingud oluliselt häiritud või et tegemist oleks ravile mitte alluva haigusega. Puuduvad ka objektiivsed andmed (nt koormustesti tulemused), mis viitaksid sellele, et ülalkirjeldatud terviseprobleemi tõttu on kaebaja üldine kehaline võimekus oluliselt vähenenud või ta ei ole võimeline olema füüsiliselt aktiivne. Puuduvad andmed, et füüsiline aktiivsus kahjustab (või on kahjustanud) kaebaja tervist. Vastupidi, teadusartiklite ja rahvusvaheliste ravisoovituste järgi on regulaarne füüsiline aktiivsus esikohal kõrgenenud vererõhu mittemedikamentoosse ravimeetmete hulgas (vt nt 2019. a-l ilmunud hüpertooniatõve ravijuhist1). 4) Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et aktiivse raviga allergia vastu ning vajadusel püsiraviga kõrgvererõhu vastu oleks võimalik kompenseerida kaebaja kaebusi sellisel määral, et need ei põhjusta olulisi probleeme. Praeguseks on aga olnud tegemist vaid mittesüstemaatilise vajaduspõhise raviga. Kaebaja terviseandmed ei toeta väidet, et kaebajal on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha. Ajateenistuse jooksul on ajateenijale tagatud vajalik arstiabi ning vajadusel suunamine ravile. Seetõttu ei ole põhjust väita, et kaebaja elu või tervis võiksid ajateenistusse asumisel ohtu sattuda rohkem kui mistahes tervel noormehel. Eeltoodule tuginedes on KRA 13.06.2023 terviseseisundi hinnang õiguspärane ja põhjendatud.
Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/189/taiskasvanute-korgvererohktovekasitlus-esmatasandil
4(7)
3-23-1402
3-23-1402 pikemat aega (eriti kevadeti), kuid see allub ravile ning seetõttu vastab kaebaja määruse lisa 1 järgi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Sealjuures ei ole ka kaebaja kaebuses märkinud, et tema tervisehäire ei alluks ravile. Vastupidiselt, kaebaja on kaebuses märkinud, et ta võtab allergia vastu ravimeid.
6(7)
3-23-1402 kutsealuse arstliku läbivaatuse ning tema terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel ning täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule tuleb kutsealune suunata vaid juhul, kui KRA arsti läbivaatuse ja olemasolevate dokumentide pinnalt saadud teave kutsealuse terviseseisundi kohta oli ilmselgelt puudulik või vastuoluline ehk selline, mis pidi KRA arstis tekitama põhjendatud kahtluse, kas kutsealuse terviseseisund ikka vastab tervisenõuetele. Kohtu hinnangul ei nähtu praegu selliseid ilmselgeid asjaolusid, mis oleks pidanud kaebajat läbi vaadanud arstides tekitama kaebaja terviseseisundi osas selliseid kahtlusi, et kaebaja oleks tulnud suunata täiendavatele uuringutele. Kaebaja ei ole sealjuures ka täpsustanud, milliseid täiendavaid terviseuuringuid tulnuks tema hinnangul talle täiendavalt teha. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebajale tehti vahetult enne 13.06.2023 terviseseisundi hindamist (s.o 17.05.2023) allergia uuring. Seonduvalt kaebajal esineva kõrge vererõhuga on kaebajale 2021. a juulikuus teostatud ööpäevaringne vererõhu monitoorimine ja sama aasta detsembrikuus uuriti kaebajat ka kardioloogi poolt, kes kaebajale ravi ei määranud ning jättis kaebaja perearsti jälgimisele. Järgnevalt on kaebaja perearst kaebaja läbi vaadanud 17.05.2023, mil kaebaja vererõhk jäi normi piiridesse. Seega pärast 2021. a detsembrikuud ei pöördunud kaebaja arstide poole seonduvalt kõrgema vererõhuga, mis viitab, et kaebajal ei olnud vererõhuga sedavõrd tõsiseid tervisehädasid.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.