Xi kaebus Transpordiameti vastu - eksamile lubamiseks vajaliku kvalifikatsiooni olemasolu tuvastamiseks; - 17.10.2022 protokolli nr SVT 85 tühistamiseks ning eksami uuesti hindamiseks kohustamiseks; - 24.10.2022 protokolli nr SVT 90, 31.10 protokolli nr SVT 94 ja 01.11.2022 eksamitesti osas eksami või testi uuesti hindamiseks kohustamiseks ning 09.01.2023 vaideotsuse nr 1.2-2/23/653-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Mare Nappir
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Keelata kaebajal tutvuda vastustaja 16.03.2023 menetlusdokumendiga ja selle lisadega (KIS dokument 11S; dtl 67-117) ning saada menetlusdokumendist ja selle lisadest ärakirju.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.06.2024 a.
1.Transpordiameti 17.10.2022 protokollilise otsuse nr SVT 85 (dtl 13), 24.10.2022 protokollilise otsuse nr SVT 90 (dtl 14) ja 31.10.2022 protokollilise otsuse nr SVT 94 (dtl 15) ja 01.11.2022 eksamitesti tulemuse (dtl 107 jj; kaebajale avaldamata) kohaselt ei sooritanud X 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe eksamit.
1(8)
X esitas 23.11.2022 17.10.2022 protokollilisele otsusele nr SVT 85 ja 24.10.2022 protokollilisele otsusele nr SVT 90 vaide 24 jj), mille Transpordiamet 17.10.2022 otsuse osas tagastas (dtl 28). X esitas 02.11.2022 24.10.2022 eksamitulemuse osas täiendatud vaide ning 05.12.2022 vaide 31.10.2022 protokollilisele otsusele nr SVT 94 ning 01.11.2022 eksamitulemusele. Transpordiamet rahuldas 09.01.2023 vaideotsusega nr 1.2-2/23/653-1 vaide osaliselt ja tunnistaks kehtetuks eksamiprotokollid nr SVT 90 ja SVT 94 ning 01.11.2022 eksamitesti. Vaideotsuse põhjendused:
1.Meresõiduohutuse seadus (MSOS) § 20 lõige 53 ja Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ (edaspidi määrus nr 96) § 50 lõige 1 näevad ette, et 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vajalik omada kõrgharidust, 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolitust, 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomit, vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam ning sooritada eksam Transpordiametis.
2.X esitas vanemtüürimehe diplomi taotlemiseks Odessa Riikliku Mereakadeemia poolt 30. novembril 2020 väljastatud bakalaureusetaseme diplomi nr B20 No 271793 koos diplomi juurde kuuluva lisaga (diploma suplement) registreerimisnumber 1101020300 (väljastatud 30. novembril 2020), milles on viidatud muu hulgas meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise koodeksi (edaspidi STCW) reeglitele II/1 ja II/2. Vaide läbivaatamise käigus uuriti täiendavalt esitatud diplomi vastavust määruse nr 96 nõuetele.
3.Laeva juhtkonna liikmed peavad vastama STCW koodeksi juhtimistasandi pädevusnõuetele. Täiendavalt näeb määruse nt 96 § 50 ette, et vanemtüürimehe diplomi saamiseks peab olema läbitud kapteni koolitus. Nimetatud koolituse heakskiidetud õppekava Eestis sisaldab STCW koodeksi reegli II/2 kohast süvendatud õpet, ehk 4 aastat teoreetilist õpet ja 12 kuud meresõidupraktikat praktikapäevikuga.
4.Ukrainast saadud täiendava informatsiooni kohaselt on Ukrainas 3 aastat teoreetilist õpet ja 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehe meresõidudiplomi saamiseks ning seejärel on õigus, pärast heakskiidetud meresõidupraktika läbimist, taotleda vanemtüürimehe meresõidudiplomit. Ukraina diplomeerimise süsteemi reguleeriva Ukraina Infrastruktuuri ministri 07.08.2013 määruse No 567 kohaselt on kapteni koolituse tase laevajuhtimise erialal – magistritaseme õppes.
5.Vaide esitajal puudub nimetatud taset tõendav diplom. Ukraina väljaõppe ja diplomeerimise süsteem bakalaureuse tasemel ei sisalda määruse nr 96 §-s 50 nõutavat koolitust.
6.Vaide esitaja esitatud diplom ei võimalda Eestis taotleda 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi väljastamist ning X lubati ekslikult 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe eksamile.
2.X pöördus protokolliliste otsuste vaidlustamiseks 30.12.2022 Tallinna Halduskohtusse. Pärast kaebuse nõuete täpsustamist on kohtu menetluses järgmised nõuded: - tuvastada kaebajal eksamile lubamiseks vajaliku kvalifikatsiooni olemasolu; - tühistada 17.10.2022 protokoll nr SVT 85 tühistamiseks ning kohustada eksamit uuesti hindama; - kohustada uuesti hindama eksamit või testi 24.10.2022 protokolli nr SVT 90, 31.10 protokolli nr SVT 94 ja 01.11.2022 eksamitesti osas ning tühistada 09.01.2023 vaideotsus nr 1.2-2/23/653-1.
3.Kaebaja põhjendused (09.02.2023 kaebuse terviktekst ja hilisemad seisukohad):
1.Kaebajal on olemas vastav kvalifikatsioon selleks, et saada vanemtüürimehe diplom. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vaja kõrgharidust (piisab ka bakalaureusekraadist) ja STCW koodeksi jaotis A-II/2 järgne õpe peab olema läbitud.
2.Üheski Eesti Vabariigi õigusaktis ei ole selgitatud, mis on kapteni koolitus ja millistest ainetest või teema käsitlustest peab see koosnema. Koolituse läbimise nõuet vanemtüürimehe kutsetunnistuste saamiseks ei ole sätestatud ka STCW koodeksis. Vastustaja on laeva kapteni koolituse sidunud Eesti Mereakadeemia ainekavaga (bakalaureusekraad), mis koosneb 240 ainepunktist ja sisal2(8)
dab endas ka kapteni koolitust. Mereakadeemia õppekavas ei ole aga kusagil mainitud laeva kapteni koolitust või selle koolituse osa. Mereakadeemia õppekava kinnitamine ei muuda seda kohustuslikuks teisest riigist pärit isikutele ja seda ei saa võtta aluseks rahvusvahelisel tasandil haridustaseme või koolituse läbimise kontrollimisele.
3.Vastustaja on kaebaja bakalaureusekraadi hinnanud valesti. Nimelt Ukraina õppesüsteemi kohaselt arvestab kõrgkool kutseõppes omandatud punkte kuni 60 ainepunkti ulatuses kõrghariduse omandamisel. Kuna kaebaja on läbinud kutseõppe siis on Odessa Riiklik Mereakadeemia arvestanud bakalaureuse õppeprogrammi läbimisel kaebaja poolt kutseõppes kogutud 60 ainepunkti. Sellest tulenevalt on kaebaja läbinud õppe, mis vastab tegelikult 240 ainepunktile (60EAP+180EAP). Sisulisel on kaebaja õppinud seega lühendatud õppekava järgi, kuid on saanud kokkuvõttes ikkagi Eesti Vabariigi regulatsiooni kohaselt 240 EAP kohase kraadi. Eesti ENIC/NARIC samuti kinnitab, et Ukraina meremeeste poolt omandatud bakalaureuse kraad vastab Eestis omandatud samale kraadile.
4.Ukraina Mereadministratsiooni vastus ei puuduta kuidagi vanemtüürimehe ametinimetuse taotlemise kvalifikatsiooni. Vastuse viimases lauses toodust järeldades on vastus antud ilma kaebaja diplomit arvesse võtmata ja seda hindamata, kuna vastustaja diplomit Ukraina Mereadministratsioonile ei edastanud. Ei saa eeldada, et vastustaja tõlgendus Ukraina õigusest ja selle kooskõlast koodeksile on õige. Vastustaja puhul ei ole tegemist Ukraina õigusteadust tundva isikuga. Samuti ei ole vastustaja lisanud oma otsusele ühtegi ametlikku väljavõtet või muud dokumenti, mis tõendaks vastustaja väiteid.
5.Kaebaja on läbinud vajaliku meresõidupraktika. STCW koodeksi A-II/2 tabelis märgitud oskused (proficiency) omandataksegi ettenähtud meresõidupraktika käigus.
4.Vastustaja selgitas lisaks vaideotsuses toodule kohtumenetluses järgmist:
1.MSOS § 20 lõige 1 alusel kehtestatud määruse nr 96 § 2 punkti 1 kohaselt on kohustuslik lähtuda „Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatustest“, mis võeti vastu 25. juunil 2010. aastal Manilas. Välisleping jõustus Eesti suhtes 1. jaanuaril 2012. aastal, selle koodeksi A osa sisaldab kohustuslikke sätteid, millele on otseselt viidatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise koodeksi, 1978, koos muudatustega (edaspidi STCW) lisas. STCW-s on määratletud pädevustasemed, millest tuleb juhinduda sellega ühinenud riikidel. Pädevustasemed ei vaja konkretiseerimist Eesti õigusega.
2.Meremeeste diplomeerimise osaks olevate õppekavade, sh STCW nõutud õppekursuste ja meresõidupraktika heakskiitmine toimub mereõppeasutusele loa väljastamisel laevapere liikme erialaseks ettevalmistamiseks (MSOS § 7 p 11 ja § 9 lg 4). Läbi tegevusloa menetluse Transpordiameti heaks kiidetud TalTech Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) laevajuhtimise õppekava on õiguslikult siduv välisriigis väljastatud kõrghariduse diplomite võrdlemisel. Viidatud õppekava on ainus õppekava Eestis, mille alusel viiakse läbi väljaõpet STCW juhtimistasandi erialade osas.
3.Kaebaja omandatud bakalaureusekraad ei vasta STCW koodeksi miinimumnõuetele reegli II/2 ja koodeksi jaotise A-II/2 osas ega määruse nr 96 § 50 lg 1 p 1 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolituse osas. Seda kinnitab ka Ukraina poolt väljastatud meresõidudiplom koos kinnituslehega ja Ukraina Laevandusameti 23.12.2022 kiri nr 3849. Kaebaja Ukraina meresõidudiplomil ja kinnituslehel on märgitud kvalifikatsioon vastavalt STCW koodeksi reegli II/1 sätetele, pädevus STCW järgi II/1. STCW ei reguleeri otseselt akadeemilist haridust tõendavaid diplomeid ja õiendeid, kuid seal märgitud pädevustase ja kvalifikatsioon võetakse aluseks meresõidudiplomile ja kinnituslehele kandmisel (STCW koodeksi jaotise A-I/2 p 9.3, määrus nr 96 § 411). STCW-ga ühinenud riigid märgivad konventsionaalse õppe puhul STCW kvalifikatsiooni/pädevustasemed akadeemilisele õiendile ja seda nõuet täidab ka Ukraina.
4.Ukraina diplomi võrdlemisel vastavate EMERA erialaste õppeainete ja nende mahtudega kinnitab, et kaebaja ei ole õpingute käigus omandanud erialaseid teadmisi mahus, mis vastaks kapteni koolituse nõuetele. Ukraina õiguse järgi läbitakse kapteni koolitus magistriõppes, mida kaebaja läbinud ei ole. Kaebaja on omandatud STCW koodeksi lisa reegli II/2 kohased teadmised ja arusaamad, 3(8)
kuid ei ole omandanud vanemtüürimehele ja kaptenile STCW koodeksi lisa reegli II/2 ja koodeksi jaotises A-II/2 nõutud kogemust ja kompetentsi.
5.Nõutav meresõidupraktika on kaebajal täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja nõuded jagunevad sisu poolest kaheks: kvalifikatsiooni olemasolu tuvastamine ja eksamitööde hindamine. Pooled nõustusid asjas tuvastusnõude osas vaheotsuse tegemisega (HKMS § 171 lg 1; kaebaja 08.05.2023 seisukoht ja vastustaja 26.04.2023 seisukoht). Seega teeb kohus käesolevaga otsuse tuvastusnõude osas, kuna eksamitega seotud nõuded on vältimatult seotud sellega, kas kaebajat saab eksamile lubada.
6.Laevapere liikmete erialast ettevalmistust reguleerivad Eestis meresõiduohutuse seaduse (MSOS)1 5. peatükk ja § 20 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“2. MSOS § 20 lg 51 p 2 kohaselt väljastab Transpordiamet meresõidudiplomi Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele, kes on läbinud määruse nr 96 kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO ja Euroopa Liidu poolt tunnustatud, tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses. MSOS § 20 lg 53 p 3 kohaselt peab taotleja 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplomi saamiseks omama kutsekvalifikatsiooni vastavat taset ning kõrgharidust, mille omandamisel on ta saanud teadmised ja praktilised oskused valitud ametikohal töötamiseks. Määruse nr 96 § 50 lg 1 kohaselt on vanemtüürimehe diplomi saamiseks vajalik: 1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolitus; 2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom; 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam; 4) eksami sooritamine Transpordiameti komisjoni ees.
7.Eesti suhtes jõustus 01.01.2012 Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatused3 (STCW koodeks), millele läbivalt viitab ka määrus nr 96. Tegemist on välislepinguga, mille täitmine on Eestile kohustuslik. STCW koodeksi A osa sissejuhatuse p 1 kohaselt kehtestatakse üksikasjalikud miinimumnõuded, mida osalisriigid peavad konventsiooni täielikuks ja lõplikuks kehtestamiseks täitma. Punkti 2 kohaselt sisaldab käesolev osa ka pädevusnõudeid, mida taotleja peab täitma, et saada meresõidudiplomit vastavalt konventsiooni sätetele. STCW koodeksis sätestatud miinimumnõuete järgimise kohustus tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 08.06.2022 direktiivi nr 2022/993 „Meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta“ (edaspidi direktiiv 2022/993)4 artikli 3 lõikest 1. Eelnevast nähtub, et igal juhul peab kaeabaja Eestis vanemtüürimehe meresõidudiplomi saamiseks täitma koodeksi nõudeid. Kohus kontrollib seetõttu kaebaja kvalifikatsiooni vastavust STCW koodeksi miinimumnõuetele. Kui kaebaja kvalifikatsioon ei vasta koodeksi miinimumnõuetele, ei vasta
Kaebaja eksamitele lubamise ajal kehtinud redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/104082022006 Kaebaja eksamitele lubamise ajal kehtinud redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072021003
https://www.riigiteataja.ee/akt/223082013001; inglise keeles https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/OurWork/HumanElement/Documents/33.pdf
see ka Eesti õigusega kehtestatud nõuetele, sh juhul kui Eestis on sätestatud osaliselt rangemad nõuded.
8.STCW koodeksi reegli II/2 p 2 kohaselt peab 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplomi taotleja: 1) täitma 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks kehtestatud nõudeid ja olema läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse meresõidupraktika oma ametikohal (p 2.1.1); 2) olema saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täitma koodeksi jaotises A-II/2 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe suhtes kindlaks määratud pädevusnõudeid (p 2.2). Lihtsustatult sätestab STCW koodeksi reegel II/2 3000-se ja suurema laeva vanemtüürimehe meresõidudiplomi saamiseks kaks nõuet: 1) madalama taseme ametikohal nõutava kvalifikatsiooni ja praktika olemasolu; 2) taotletava taseme ametikoha koolituse ja väljaõppe läbimine ning koodeksi jaotises A-II/2 määratud pädevusnõuete täitmine.
9.Kohtule nähtub, et vahitüürimehe meresõidudiplomi nõue on kaebajal täidetud (AAP nr 009265; dtl 142, tõlge dtl 146; vastav kinnitusleht dtl 144, tõlge dtl 148-149), sj ei ole selles varasemalt vaidlust olnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal on vahitüürimehena läbitud vajalik meresõidupraktika. Vaidlus on seega selles, kas kaebaja: - on omandatud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning - täidab koodeksi jaotises A-II/2 kindlaks määratud pädevusnõudeid.
10.Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et koodeksi kohaselt heakskiidetud õppekava vahitüürimehe ja kapteni teadmiste arusaamade ja pädevuste omandamiseks on Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (EMERA) laevajuhtimise õppekava, mis vastab ka määruse nr 96 § 50 lg 1 p 1 nimetatud kapteni koolitusele. Viidatud õppekava on ainus õppekava Eestis, mille alusel viiakse läbi väljaõpet STCW juhtimistasandi erialade, s.o nii vanemtüürimehe kui ka kapteni osas. Õppekava on vastustaja selgituste kohaselt saanud heakskiidu läbi tegevusloa menetluse MSOS § 7 p 11 ja § 9 lg 6 alusel. Tegevusloa menetluses on kontrollitud laevajuhtimise eriala õppekava vastavust STCW konventsioonile ja Eesti nõuetele. Transpordiamet on varasemalt väljastanud meresõidudiplomi isikule, kes on omandanud kutsekvalifikatsiooni välisriigis ning kes on läbinud tegevusluba omava mereõppeasutuse õppekavaga samaväärse väljaõppe. Kohtule nähtub, et EMERA-le on väljastatud vastav tegevusluba (dtl 493 jj) ning kinnitatud, et laevajuhtimise õppekava vastab STCW koodeksi reeglile II/2, vastavale pädevustabelile ning IMO mudelkursustele (dtl 345). Seega on laevajuhtimise õppekava vanemtüürimehe meresõidudiplomi taotlemiseks heakskiidetud koolitus ja väljaõpe STCW koodeksi reegli II/2 mõttes. Kohus nõustub, et taotleja jaoks on kehtiva õiguse alusel kapteni koolitusele vastava õppekava leidmine keerukas, mistõttu on välisriigis hariduse omandanud taotlejal ka keeruline leida õppekava, millega tema läbitud õppekava võrreldakse. See aga ei tähenda, et koodeksi reegli II/2 kohane heakskiidetud koolitus puuduks Eestis õiguslikult puuduks ja kaebaja kvalifikatsioon tuleks vastavaks lugeda. Vastustaja selgituste kohaselt on ka juba asutud puudust kõrvaldama (vt 18.03.2024 seisukoha p 1). Arvestades, et laevajuhi õppekava on Eestis STCW koodeksi nõuetele vastav õppekava, millega omandatakse koodeksi jaotise A-II/2 tabelis A-II/2 märgitud pädevused, on kohtu hinnangul põhjendatud võrrelda välisriigis omandatud koolitust ja väljaõpet eelnimetatud õppekavaga. Arvestades STCW koodeksi reegli II/2 asjakohase p 2.2 sõnastust tähendab Eestis laevajuhtimise eriala läbimine ühtlasi nii heakskiidetud koolituse ja väljaõppe läbimist kui ka koodeksi jaotises A5(8)
II/2 kindlaksmääratud pädevusnõuete täitmist, kuivõrd pädevusnõuded omandataksegi vastava õppekava, sh meresõidupraktika läbimisel.
11.Kaebajal on bakalaureusediplom Ukraina Rahvusülikooli Odessa Mereakadeemiast mere- ja jõetranspordi õppesuunal navigatsiooni erialal (dtl 126, tõlge 134). Diplomile vastavale akadeemilisele õiendile (dtl 127-133, tõlge 135-140) on erialase seisundi kohta märgitud võimalus omandada tekiohvitseri (vrd ingl Deck Officer; dtl 130) amet pärast diplomeerimist konventsiooni nõuete kohaselt. Kaebaja bakalaureusekraadi diplomi akadeemilisel õiendil on õppekava täitmise tingimuste ja tulemuste all (p 2, dtl 136) märgitud, et õppekava läbimine annab: - teadmised ja arusaamad 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reeglite II/1 ja II/2 (muudetud kujul) ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi jaotiste A‐II/1 ja A‐II/2 (muudetud kujul) kohta; - oskused ja pädevus seoses 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reegliga II/1 (muudetud kujul) ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi jaotisega A‐II/1 (muudetud kujul). STCW ei reguleeri kõrgharidusdiplomeid ega neile kantavat teavet. Sellegipoolest ei näe kohus põhjust kahelda kaebaja akadeemilisele õiendile kantud teabe õigsuses, sh millisele STCW kohasele pädevusstandardile omandatud haridus vastab. Vastustaja on võrdluseks esitanud ka Ukraina magistrikraadi diplomi, millele on samuti kantud teave selle koha, millisele STCW pädevusstandardile õppekava vastab (dtl 279 kollane markeering). Seega tõendab kaebaja bakalaureusediplom, et tal on teadmised ja arusaamad koodeksi reeglite II/1 ja II/2 ning koodeksi jaotiste A-II/1 ja A-II/2 kohta, kuid pädevused üksnes reegli II/1 ja jaotise A-II/1 osas. Ainult reegli II/1 ja jaotise A-II/1 kohaste pädevuste olemasolu annab õiguse taotleda vahitüürimehe meresõidudiplomit (vt ka STCW koodeksi reegel II/1), mis kaebajal olemas on (dtl 142 jj). Läbitud õppe ainepunktide arv ei ole oluline olukorras, kus kaebaja akadeemilisel õiendil puudub teave STCW jaotise A-II/2 pädevusnõuete omandamise kohta.
12.Vastustaja esitas kohtule ka EMERA koostatud võrdluse STCW jaotise A-II/2 pädevusnõuete, laevajuhtimise õppekava ning Ukraina meresõiduasutuse bakalaureuse ning magistriõppe õppekavades toodud õppeainete vahel (dtl 276). Kuigi EMERA võrdluses toodud Ukraina bakalaureuseõppe õppekavas toodud õppeained ei kattu üks-ühele kaebaja akadeemiliselt õiendilt nähtuvate õppeainetega, viitab võrdlus sellele, et Ukraina bakalaureuseõpe ei pruugi täielikult vastata STCW koodeksi jaotise A-II/2 tabelis vanemtüürimehele ja kaptenile esitatavatele pädevusnõuetele.
13.Kaebaja heitis kohtumenetluses ette asjaolu, et Ukraina Merenduse, siseveetranspordi ja laevanduse riikliku teenistuse 23.12.2022 kiri nr 3849/ел/0/9-22 (dtl 152-153; tõlge 154) ei käsitle vanemtüürimehe kutsetunnistuse väljastamist, vaid kapteni kutsetunnistuse väljastamist ning et kaebaja bakalaureusediplomit ega selle vastavust ei ole hinnatud. Kohus leiab, et kaebaja kvalifikatsiooni STCW nõuetele vastamise hindamise seisukohast ei ole eelkirjeldatud minetused olulised. STCW reegel II/2 sätestab vanemtüürimehe ja kapteni meresõidudiplomi taotlejatele sarnased nõuded. Erisus on ainult meresõidupraktika läbimise kestuses ja tingimustes, mis praegu aga vaidluse all ei ole. Heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning jaotises A-II/2 sätestatud pädevusnõuete täitmise nõue on nii vanemtüürimehele kui kaptenile sama. Samade koolitus- ja pädevusnõuete kehtestamine (vrd ka määruse nr 96 § 50 lg 1 p 1 ja § 51 lg 1 p 1) on ka vanemtüürimehe ülesannetest tulenevalt põhjendatud, kuivõrd vanemtüürimees peab olema valmis 6(8)
vajadusel laeva juhtimist üle võtma (vt STCW koodeksi reegel I/1 p 6). Kuivõrd vanemtüürimees ja kapten peavad koodeksi kohaselt vastama samadele pädevusnõuetele, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et olukorras, kus Ukrainas omandatakse 500 ja suurema kogumahutavusega merelaeva kapteni STCW koodeksi jaotise A-II/2 kohane pädevus magistrikraadi tasemel (vt dtl 279 kollane markeering), on kaebajal sama pädevus omandatud vahitüürimehena töötamise õiguse aluseks oleva bakalaureuseõppe raames.
14.Kaebaja on sisuliselt soovinud STCW koodeksi reegli II/2 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe haridusnõuet ja jaotises A-II/2 pädevusnõudeid (p 2) täita bakalaureusediplomiga, mis on aluseks reegli II/1 alusel vahitüürimehe meresõidudiplomi saamisele. STCW koodeks reegel II/2 nõuab aga vanemtüürimehe meresõidudiplomi taotlejalt vahitüürimehe kvalifikatsioonile täiendavat heakskiidetud koolitust ja väljaõpet ning jaotise A-II/2 pädevusnõuete täitmist. STCW koodeksi jaotis A-I/1 eristab ka juhtimistasandi ja ekspluatatsioonitasandi vastutustasandeid (vt p 1.2 ja 1.3). Juhtimistasand on seotud muuhulgas kapteni ja vanemtüürimehe tööga ning ekspluatatsioonitasand vahitüürimehe tööga, mis viitab täiendavalt sellele, et vahitüürimehe meresõidudiplomi saamiseks vajaliku kvalifikatsiooniga ei ole ilma täiendava koolituseta võimalik täita vanemtüürimehe kvalifikatsiooninõudeid.
15.Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebaja haridus ei vasta STCW koodeksi reegli II/2 ja jaotise AII/2 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehele esitatavatele miinimumnõuetele ega seega ka määruse nr 96 § 50 lg 1 p 1 nõuetele. Seega tuleb kaebaja tuvastusnõue jätta rahuldamata. Olukorras, kus kaebajal puudub eksamile lubamiseks vajalik kvalifikatsioon, ei kontrolli kohus täiendavalt ka eksamitega seotud tühistamis- ja kohustamisnõudeid, vaid kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Käesolev otsus on asjas lõppotsus (HKMS § 171 lg 2 ls 3).
16.Otsuse tegemise seisuga on Transpordiameti kodulehel kättesaadav ka heakskiidetud õppekavade nimekiri.5 Arvestades kaebaja poolt juba läbitud õppeainete mahtu, võib olla kaebajal võimalik ka taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA)6.
17.Kohtul on lahendamata vastustaja 16.03.2023 taotlus (kaebajale nähtav versioon esitatud 24.03.2023; dtl 168) kaebaja eksamitestide osas menetluse kinniseks kuulutamiseks. Vastustaja eesmärk on vältida testi küsimuste avalikustamist. Vastustaja soovib seetõttu piirata menetlusväliste isikute ja kaebaja juurdepääsu, jättes kaebajale võimaluse eksamitestidega tutvumiseks Transpordiametis kohapeal. Eksamitestide avalikustamine tähendaks, et küsimusi ei saaks korduvalt kasutada. Eksamitestid on avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks. Tegemist on hindamise objektiivsuse ja hinnatavate võrdse kohtlemise tagamiseks koostatud ning kasutatavate materjalidega. Kaebaja on eksamitestidega pärast eksami sooritamist tutvunud ning samuti on kaebajale pakutud võimalust tulla testidega Transpordiametisse kohapeale tutvuma. Seetõttu on huvi eksamitestide saladuses hoidmiseks kaalukam kaebaja huvist nendega tutvuda. Kuigi vastustaja on esitatud taotluse HKMS § 79 lg 1 p 5 alusel menetluse kinniseks kuulutamiseks, on vastustaja taotluse põhjendustest tulenevalt sisuliselt tegemist HKMS § 88 lg 2 kohase taotlusega piirata kaebaja õigust eksamitestide osas toimikuga tutvuda ja saada toimikust ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju piirata käesoleva seadustiku § 79 lõikes 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes
juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastustaja selgitas, et meremeeste kvalifikatsiooni eksamitestid on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võib riigiasutuse juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm). Kohtule ei ole esitanud vastavat dokumenti, millega on eksamitestid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kohtule ei nähtu ka, et eksamitestid, mille küsimused saavad eksaminandidele eksami sooritamisel teatavaks ja millega võimaldatakse hilisemalt tutvuda, oleksid asutusesiseselt adresseeritud dokumendid. Eksamiküsimused ei ole kohtu hinnangul ka HKMS § 79 lg 1 p 5 nimetatud äri-, arutorisaladus või muu sellesarnane saladus7. Arvestades aga, et kohus jättis tuvastusnõude rahuldamata ja tegi asjas lõppotsuse, ei ole eksamitestide hindamine enam asjakohane ega kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega ei ole kaebaja huvi kohtumenetluses eksamitestide terviktekstiga tutvuda suurem vastustaja huvist piirata kaebaja ligipääsu testiküsimustele e-toimiku süsteemi vahendusel ja sellega võimalust teha testiküsimustest ärakirju. Kohus on selgitanud 27.03.2023 määruses (dtl 172), kuidas oleks võimalik eksamitestide osaline avaldamine korraldada, kuid ka sellisel viisil avaldamise korraldamine ei ole kaebuse tervikuna rahuldamata jätmise tõttu olukorras, kus kohus eksamiteste ei hinnanudki, enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal on võimalik soovi Transpordiametis testidega tutvuda (HMS § 37 lg 1). Eelnevat arvestades keelab kohus kaebajal tutvuda vastustaja 16.03.2023 menetlusdokumendi ja selle lisadega. Menetlusväliste isikute juurdepääsu kohtuasja toimikule lahendab kohus vastava taotluse saamisel, kuulates eelnevalt menetlusosalised ära (HKMS § 89 lg 1 ja 2).
18.Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
HKMS § 79 lg 1 p 5 sarnase TsMS § 38 lg 1 p 6 all peetakse üldjuhul silmas ärisaladust, kutse- ja majandustegevusega seotud saladust ja maksusaladust. Vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 38 komm, p 3.2.7.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.