X.A kaebus kohustada Eesti Advokatuuri väljastama advokaadi selgitused aukohtumenetluses nr 2-15/704
Menetlusosalised
Kaebaja X.A (ik XXX), esindaja Robert Sarv Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Kersti Puuri Kolmas isik Stig Hendrikson, esindaja v.adv Marko Tammann
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.A apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X.A apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 otsus. Teha asjas uus otsus, millega kohustada Eesti Advokatuuri lahendama uuesti X.A taotlust väljastada aukohtumenetluses nr 2-15/704 advokaat Stig Hendriksoni 19.07.2022 selgituste väljavõte.
3.Mõista Eesti Advokatuurilt välja X.A kasuks esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 2126,50 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.05.2024. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
3-22-2476 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.A esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat Stig Hendriksoni tegevuse peale. Aukohus edastas X.A-le 19.08.2022 resolutsioonotsuse asjas nr 2-15/704, millega jäeti advokaadi suhtes aukohtumenetlus algatamata. 19.08.2022 saatis X.A aukohtule kirja, milles soovis saada motiveeritud otsust. Motiveeritud otsus saadeti X.A-le 21.09.2022.
2.X.A saatis 24.08.2022 advokatuurile e-kirja, milles palus väljastada talle asjas esitatud advokaadi selgitused. Advokatuur vastas X.A-le 22.09.2022 e-kirjas, et advokaadi selgituste kokkuvõte on nähtav aukohtu motiveeritud otsusest. Advokaadi terviklikke selgitusi ei ole võimalik edastada, kuna advokaadi esitatud materjal sisaldab advokaadi kutsesaladusega kaitstud informatsiooni. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 45 lg 4 järgi ei peeta kutsesaladuse rikkumiseks andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarasja arutavale aukohtule. Kuid advokatuur ei avalda kutsesaladusega kaitstud informatsiooni avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 19 alusel.
3.X.A saatis 22.09.2022 advokatuurile e-kirja, milles palus selgitust, kas kirjalik vastus ja lisadokumendid on võimalik kutsesaladuse osas katta ja talle edastada. Kui dokumenti ei ole võimalik osaliselt väljastada (kattes kutsesaladuse), palus ta selgitada keeldumise õiguslikku alust. Advokatuur vastas X.A-le 30.09.2022 e-kirjas, et aukohus ei pea võimalikuks materjale avaldada. Advokaadi selgitused sisaldavad kutsesaladusega kaitstud asjaolusid. AdvS § 46 1 sätestab, et järelevalvet teostavad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile järelevalve käigus teatavaks saanud andmeid, mis on seadusega kaitstud. Aukohtumenetlus on osa advokaadi üle tehtavast järelevalvest. Advokatuuri kodukord ega AdvS ei näe aukohtu poole pöördunud isikule ette õigust tutvuda kõigi asja materjalidega. Kohtupraktikas on selgitatud, et aukohtu poole pöördunud isiku roll aukohtumenetluses ei ole võrreldav kaebaja rolliga halduskohtumenetluses või taotleja rolliga haldusmenetluses ning aukohtumenetlust on reguleeritud eelkõige karistatava isiku õiguste tagamise seisukohast.
4.X.A palus 10.10.2022 kirjas advokatuuril väljastada keelduv vastus dokumendimallil ja selgitada kaebevõimalusi. Advokatuur saatis 21.10.2022 X.A-le vastuse, milles kordas oma varasemates e-kirjades toodud seisukohti ja märkis, et ei avalda kutsesaladusega kaitstud informatsiooni AvTS § 35 lg 1 p 19 ja § 23 lg 1 p 1 alusel. Huvitatud isikul on õigus esitada kaebus halduskohtule.
5.X.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada advokatuuri väljastama advokaadi selgitused aukohtumenetluses nr 2-15/704.
6.Eesti Advokatuur ja S. Hendrikson vaidlesid kaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis X.A-lt välja S. Hendriksoni kasuks 864 eurot menetluskulude katteks. Kohus nõustus advokatuuri seisukohtadega neid kordamata. Advokatuuri dokumendiregistrist nähtub, et vastustaja on tunnistanud advokaat S. Hendriksoni selgitused juurdepääsupiiranguga teabeks AvTS § 35 lg 1 p-de 12 ning 19 alusel koosmõjus AdvS § 45 lg-ga 1. Advokatuuri 2021. aasta liigitusskeemi p 2-15 näeb ette juurdepääsupiirangute seadmise mh järgmistele dokumentidele: kaebused aukohtule menetlemiseks, sh selgituste küsimised, advokaadi selgitused ja muud aukohtu menetluse raames esitatud dokumendid, 5 2(8)
3-22-2476 aastat - AvTS § 35 lg 1 p 2 (kuni menetluse lõpuni); 75 aastat - AvTS § 35 lg 1 p 12 (vajadusel); 75 aastat - AvTS § 35 lg 1 p 13 (vajadusel); 75 aastat - AvTS § 35 lg 1 p 14 (vajadusel); 75 aastat - AvTS § 35 lg 1 p 15 (vajadusel); 999 aastat - AdvS § 45 lg 1 (vajadusel). Advokatuur on AdvS § 45 lg 1 ja § 461 alusel õiguspäraselt keeldunud kaebajale tema palutud teavet edastamast. Advokaadi selgitused olid otseselt seotud kliendi esindamisega ja erinevate tsiviilkohtumenetlustega. Selgituses on ka lauseid, mis ei ole otseselt kutsesaladusega kaitstud. Kuid nende edastamine selliselt, et ülejäänud tekst, mis on kutsesaladusega kaetud, oleks kinni kaetud, moonutaks oluliselt selgituse mõtet ja sisu. Seetõttu on vastustaja õigesti käsitanud selgitust kui tervikut, millele laienevad AdvS § 45 lg 1 ja § 46 1. Vastustaja seisukohta toetab asjaolu, et AdvS § 17 lg 2 ja advokatuuri kodukorra § 55 lg 1 näevad ette aukohtumenetluse materjalidega tutvumise õiguse üksnes advokaadile, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud. Samuti toetab vastustaja seisukohta asjaolu, et seadusandja ei ole huvitatud isikule näinud ette subjektiivset õigust osaleda aukohtumenetluses nagu menetlusosaline. Kaebaja väited selle kohta, et ta ei saa realiseerida enda põhiõigust otsustada, kas pöörduda kohtu poole (aukohtu otsuse vaidlustamiseks), on ilmselgelt otsitud ja asjakohatud. Kaebaja oli halduskohtule sellise kaebuse haldusasjas nr 3-22-2128 juba esitanud enne siinset kaebust. Teiseks on halduskohtul võimalik ka haldusasjas nr 3-22-2128 advokaadi selgitused vastustajalt välja nõuda ja hinnata kõiki tõendeid kogumis. Advokatuuri kaalutlusõigus ei olnud kahanenud nullini, kuid vastustaja on seda teostanud õiguspäraselt ja oma vastuses seda piisavalt põhjendanud. Kaebaja ka ei näidanud oma taotluses ega kohtumenetluses ära sellist õigustatud huvi teabega tutvuda, mis võiks üles kaaluda teise poole huvi. Sellest tulenevalt jääb kohtule ebaselgeks, milliseid kaebaja huve oleks vastustaja pidanud oma vastuses veel välja tooma ja võrdlema. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.X.A palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 17.10.2023 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada, või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kui põhiosas jääb apellatsioon rahuldamata, palub apellant tühistada halduskohtu otsuse menetluskulude osas ja teha uus otsus, millega jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole kaalutlusõigust kohaselt teostanud, st pole üldse hinnanud kutsesaladusega katmata info väljastamise võimalust. Halduskohus ei saanud advokatuuri asemel seda teha ja leida, et kutsesaladusega hõlmamata teksti osa avaldamine korral oleks oluliselt moonutatud selgituse mõtet ja sisu. Halduskohus nõustus advokatuuri põhjendustega neid kordamata, kuid advokatuur polnud põhjendanud, miks ei saa kaebajale teksti avaldada osaliselt. Halduskohus asus põhjendamatult hindama info mahtu ja väärtust kaebajale, seda seejuures kaebajaga läbi arutamata. Samuti on halduskohus üllatuslikult asunud hindama kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, kuid see pole praeguse menetluse ese. Halduskohus on otsuses viidanud vastustaja dokumendiregistrile, kuid pole seda tõendina toimikusse võtnud ega andnud kaebajale võimalust oma seisukohta avaldada. Halduskohus ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud kolmanda isiku kulude vajalikkust ja põhjendatust ning on ka selles osas oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust. Kuna kolmandale isikule esitatud arve on koostatud Wordi redigeeritava failina, ei ole võimalik veenduda arve väljastamises ja kulude kandmise kohustuses. Kolmas isik on võimeline ennast ise esindama. Kolmanda isiku menetluskulude kaebaja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kolmandal isikul ei olnud kohustust menetluses aktiivselt osaleda ega teha 3(8)
3-22-2476 selleks kulutusi. Kutsesaladusega katmata info väljastamine ei mõjuta kolmanda isiku õigusi, sest ta esitas need menetluses ise ja pidi arvestama võimalusega, et need saavad teatavaks ka teistele.
9.Eesti Advokatuur palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja on saanud advokaadi selgitustes sisalduvaga tutvuda aukohtu motiveeritud otsuses ulatuses, mida aukohus pidas kaalutlusotsuse alusel võimalikuks kutsesaladuse hoidmise kohustust silmas pidades avaldada. Vastustaja on 30.09.2022 vastuses kaebajale selgitanud, et aukohus on kaalunud kaebaja taotlust teksti osaliseks väljastamiseks, kuid ei pidanud seda võimalikuks tulenevalt advokaadi selgituste terviklikkusest ja kutsesaladuse kaitse eesmärgist. Aukohus on ka 21.10.2022 vastuses kaebajale põhjalikult selgitanud, miks ei ole võimalik talle soovitud kujul andmeid väljastada. Seega on alusetu kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole kaalunud andmete osaliselt väljastamise võimalust ja on seetõttu rikkunud kaalutlusreegleid. Halduskohus ei ole teostanud kaalutlusõigust vastustaja asemel. Halduskohus kontrollis kaalutlusõiguse teostamist aukohtu poolt ning pidas seda õiguspäraseks. Halduskohus pidi kontrollima kaebaja väidet, et kaebaja soovitavat teavet pole nõuetekohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kontrollides teavet advokatuuri dokumendiregistrist pole halduskohus menetlusnorme rikkunud. Poolte vahel oli seega vaidlus, kas kaebajal on subjektiivne õigus tutvuda dokumentidega, mistõttu tuli halduskohtul selles küsimuses võtta seisukoht. Seetõttu on ebaõige kaebaja väide, et halduskohus asus üllatuslikult analüüsima kaebaja huvi. Kaebaja väitis kaebuses, et talle on teave vajalik, et otsustada aukohtu otsuse peale kaebuse esitamise üle. Vastustaja viitas kaebusele esitatud vastuses, et kaebaja on sellise kaebuse juba esitanud.
10.Stig Hendrikson palub samuti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohtu põhjendused on õiged. Kaebaja on kohtu seisukohtadele osutanud ebatäpselt. Kaebaja ei ole selgelt esile toonud, milles seisneb halduskohtu poolt materiaalõiguse ekslik kohaldamine ja menetlusnormi rikkumine. Kaebajal oli võimalik halduskohtu menetluses osaleda ja seisukohti esitada. Asjaolu, et kohtuotsus pole kaebajale meelepärane, ei tähenda, et kohus rikkus üllatusliku otsuse tegemise keeldu. Halduskohus põhjendas õigesti, et advokaadi selgitusi ei saanud osaliselt väljastada. Vastustaja ja kohus on põhjendatult osutanud aukohtusse kaebuse esitanud isiku õiguste piiratusele. Advokaadi selgituste väljastamisest keeldumine ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Aukohtumenetluse dokumentidega tutvumiseks peab isikul olema mingi põhjus või huvi. Selleks ei saa olla soov kaaluda aukohtu otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumist, kuna asjaomane kaebus oli halduskohtule juba esitatud. Kaebaja on saanud tutvuda aukohtu otsuses kajastatud selgituste kokkuvõttega. Halduskohus mõistis õigesti välja kolmanda isiku esindajakulud. Tõsiseltvõetav ei ole kriitika arve Wordis koostamise kohta. Kolmas isik võis endale võtta esindaja. Apellant pidi arvestama, et kaebuse esitamine võib kaasa tuua kolmanda isiku kulude kandmise kohustuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(8)
3-22-2476
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Huvitatud isiku, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati, õigused on piiratumad kui näiteks menetlusosalisel kohtumenetluses. Riigikohus leidis 01.07.2022 otsuses asjas nr 3-201214, et huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse huvitatud isiku subjektiivseid õigusi; võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend (p 10). Huvitatud isikul on üksnes menetluslikud õigused, sh õigus esitada aukohtu otsuse peale kaebus kohtule (AdvS § 18 lg 1). AdvS § 17 näeb ette küll huvitatud isiku õiguse taotleda suulist menetlust (lg 3), kuid õiguse tutvuda asja materjalidega näeb ette ainult advokaadile, mitte huvitatud isikule (lg 2). AdvS § 17 lg 2 sätestab, et aukohtumenetluse täpsem kord määratakse advokatuuri kodukorras ning aukohtumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut ulatuses, mida AdvS ja advokatuuri kodukord ei reguleeri. Kodukord reguleerib toimikuga tutvumise õigust üksnes advokaadi puhul, kelle suhtes on aukohtumenetlus algatatud (§ 55 lg 1). Huvitatud isikul on aukohtumenetluse algatamata jätmise korral kohtukaebeõiguse realiseerimiseks õigus taotleda motiveeritud otsuse tegemist (kodukorra § 57 lg 31) ja saada aukohtu lahend. AdvS-s ja kodukorras on peetud vajalikuks eraldi reguleerida üksnes menetlusaluse advokaadi õigusi tutvuda asja materjalidega, kuid selle eesmärk ei ole ühtlasi välistada aukohtu poole pöördunud isiku õigust tutvuda toimikuga, mis võib vastavalt asjaoludele tuleneda teistest normidest (HMS, AvTS, isikuandmete kaitse üldmäärus1).
13.HMS § 37 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Samas näeb sama sätte lõige 2 ette, et haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. AdvS § 45 lg 1 kolmas lause kohustab aukohut hoidma saladuses advokaadi kutsesaladust ehk õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid. Kui advokaadi seletuskiri sisaldab kutsesaladust, on seda keelatud avaldada teistele isikutele, sh aukohtumenetluse initsieerinud huvitatud isikule. See keeld on vajalik muu hulgas selleks, et tagada distsiplinaarsüüteoasjas advokaadile tõhus kaitseõigus ning aukohtule asjas tähtsust omavate asjaolude objektiivse, täieliku ja igakülgse väljaselgitamise võimalus. Kui advokaadil puudub kindlus, et tema aukohtule esitatavas seletuses õigusteenuse osutamise kohta avaldatavad asjaolud ei jää konfidentsiaalseks, võib see pärssida advokaadil oma kaitseõiguse teostamist (sh aukohtu veenmiseks kõigi asjakohaste argumentide, ka nt advokaadi eraeluliste andmete, kaalumiseks esiletoomist) ning aukohtul tõe kindlakstegemist. Samuti peab olema tagatud, et huvitatud isik ei saaks vastaspoole advokaadi aukohtusse kaebamise teel survestada või heidutada kohtuasja vastaspoolt ega koguda infot vastaspoole kasutatava menetlustaktika ning tema kasutuses oleva teabe kohta. Seega teenib keeld avaldada advokaadi kutsesaladusega seotud seletusi ka laiemalt ausa õigusemõistmise huve. Samal põhjusel tuleb olla ettevaatlik kutsesaladusega otseselt mitte kaetud, kuid kaudselt sellega seostada võiva teabe väljastamisel.
14.Kaebaja soovis saada vastustajalt advokaadi selgitustest väljavõtet osas, mis ei sisalda kutsesaladust. Iseenesest on dokumendi teksti osaline väljastamine võimalik (HMS § 37 lg 2, AvTS § 38 lg 2). Riigikohus leidis 18.04.2022 otsuses asjas nr 3-20-1265 (p 22), et võimaluse korral saab piirata juurdepääsu avalikule teabele osaliselt. Riigikohus leidis 21.02.2019 otsuses asjas nr 3-16-2348, kus kohaldati küll isikuandmete kaitse seaduse varasemat redaktsiooni, kuid seal võetud seisukohad on olulised ka siinses asjas, et keelduvast otsusest
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), IKÜM.
5(8)
3-22-2476 peavad nähtuma põhjendused, miks teabekandjal andmete osaline kinni katmine või eemaldamine vms ei ole praktiliselt tehtav (p 20). Advokatuuri vastused kaebajale jäid selles osas üldsõnalisteks. Riigikohtu sama otsuse kohaselt (p 21) on haldusorganil võimalik esitada need põhjendused tagantjärele ka kohtule, kes saab vajadusel piirata HKMS § 79 ja § 88 alusel kaebaja õigust tutvuda nende andmetega. Kuid siinses asjas ei ole vastustaja halduskohtule esitanud selliseid põhjendusi. Halduskohus märkis siiski omal algatusel: „Kohus möönab, et selgituses on ka lauseid, mis ei ole otseselt kutsesaladusega kaitstud, kuid üksikute lausete selgitusest edastamine selliselt, et ülejäänud tekst, mis on kutsesaladusega kaetud oleks kinni kaetud, moonutaks oluliselt selgituse mõtet ja sisu, milles tulenevalt on vastustaja käsitlenud õigus[p]äraselt selgitust kui tervikut, millele laieneb AdvS § 45 lg 1 ja § 461.“ Ringkonnakohtu hinnangul pole kohtu see põhjendus piisavalt veenev ega kontrollitav. Esiteks ei käi osad advokaat S. Hendriksoni 19.07.2022 selgitustes toodud väited kliendile õigusteenuse osutamise kohta ega ole kaetud kutsesaladusega, vaid kommenteerivad X.A ja R. Sarve tegevust ja motiive (seisukoha esimene lõik, mis algab sõnadega „X.A poolt...“; lk 2 kolmas lõik ja allmärkus 1 ning viies lõik; lk 3). Teiseks on suurem osa sisulisi argumente aukohtu motiveeritud otsuses kajastatud ja X.A-le teatavaks tehtud ja pole üheselt selge, miks viidatud osade avaldamine moonutaks advokaadi selgituse mõtet ja sisu, nagu halduskohus on leidnud. Seega on jäänud asjas esile toomata kaalutlused, miks ei ole kutsesaladusega katmata tekstiosasid võimalik kaebajale väljastada. HMS § 37 lg 2 rakendamisel tuleb haldusorganil leida vastandlike huvide vahel kohane tasakaal (vrd Riigikohtu 25.04.2019 otsus asjas nr 317-1276, p-d 24 ja 25).
15.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et aukohtu menetluses aukohtu toimiku osaks olnud advokaat S. Hendriksoni 19.07.2022 selgitustes on töödeldud X.A isikuandmeid (selgituste mitmed lõigud). X.A ise ei pruugi sellest teadlik olla ning ta ei pea kohtule esitatud kaebuses kvalifitseerima õiguslikku alust, millest tuleneb tema õigus saada soovitud teavet. Kuid vastustaja kui isikuandmete vastutav töötleja pidi arvestama, et otsekohalduva IKÜM artikli 15 sätestab andmesubjekti õiguse tutvuda oma isikuandmetega. IKÜM art 15 lõike 3 esimene lause sätestab, et vastutav töötleja esitab andmesubjektile töödeldavate isikuandmete koopia. Sama artikli lõige 4 kohustab vastutavat töötlejat koopia andmise otsustamisel mitte kahjustama teiste isikute õigusi ja vabadusi. IKÜM art 23 punkt „g“ sätestab, et vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas EL-i või liikmesriigi õiguses võib seadusandliku meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas koopia väljastamine kaebaja taotletud ulatuses kahjustaks teiste isikute õigusi ja vabadusi ja kas Eesti õigusnormis kehtiv võimalik piirang on kooskõlas IKÜM art 23 nõuetega. Uue otsustuse tegemisel on advokatuuril põhjendatud juhinduda analoogia alusel Riigikohtu asjas nr 3-16-2348 p-s 18 esitatud seisukohtadest: „Teise isiku õiguse riive all ei tule mõista üksnes olukorda, kus juurdepääsuõiguse andmisel avaneks võimalus tutvuda teise isiku isikuandmetega. Teise isiku õigusena tuleb kõne alla mistahes õigusnormile tuginev subjektiivne õigus. Siiski pole igasugune teise isiku õiguste riive piisav selleks, et keelduda andmesubjektile juurdepääsuõiguse andmisest. Keeldumine on lubatav, kui juurdepääs võib kaasa tuua teise isiku õiguste riive määral, mis on kaalukam kui andmesubjekti juurdepääsuõigus. Seejuures piisab kriteeriumi „võib kahjustada“ täidetusest. Andmesubjekt ei pea põhjendama, miks ta oma isikuandmetele juurdepääsu soovib. Siiski võib põhjendus (nt on isikuandmetele juurdepääsu vaja mõne teise õiguse, sh kaitseõiguse teostamiseks) aidata isikuandmete töötlejal otsustada, kelle õigus on kaalukam. Vajaduse korral tuleb isikuandmete töötlejal see 6(8)
3-22-2476 andmesubjektilt üle küsida.“ Viimati tsiteeritud seisukohtadest tulenevalt pole määravat tähtsust ka sellel, et X.A ei märkinud advokatuurile saadetud kirjades põhjust, miks ta soovib dokumendi väljavõtet saada, ega ka sellel, et väljavõtte saamata jäämine ei takistanud tal aukohtu otsust kohtus vaidlustada. Õigus saada avalikku ja taotleja isikuandmeid sisaldavat teavet on iseseisvalt realiseeritav ja kohtus kaitstav õigus.
16.Seega on advokatuur soovitud teabe väljastamisest õigusvastaselt keeldunud ning ta peab toimingu uuesti sooritama. Kohustamiskaebus tuleb rahuldada. Kuna vastustajal on taotluse lahendamisel kaalutlusõigus, ei tee ringkonnakohus vastustajale definitiivset ettekirjutust, vaid kohustab asja uuesti otsustama. Kaebus tuleb sellegipoolest lugeda rahuldatuks täies ulatuses (HKMS § 41 lg 3). Menetluskulud
17.Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad seega vastustaja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille kohta on esitatud nõuetekohased kuludokumendid (HKMS § 109 lg-d 1, 11 ja 6).
18.Vastavalt kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjale oli kaebaja menetluskulude suurus halduskohtus õigusabikulu 1620 eurot, sh käibemaks 270 eurot (arve nr MA2300921, dtl 217), ja riigilõiv 20 eurot. Menetluskulude nimekirjast ning aruandest nähtuvalt (dtl 212, 216) kulus esindajal menetlusdokumentidega tutvumiseks, kaebaja nõustamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks kokku 9 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on aruandes kajastatud toimingutele kulunud aeg osaliselt ülepaisutatud. Arvestades asja sisu ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (sh pidades silmas, et kaebuse muutmise taotluse jättis halduskohus 25.01.2023 määrusega rahuldamata), tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendatud kuluks 900 eurot (150 eurot/tunnis × 6 tundi = 900 eurot), millele lisandub käibemaks 180 eurot ja riigilõiv 20 eurot. Kokku 1100 eurot.
19.Kaebaja apellatsioonimenetluse kuluks on riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulu 1189,50 eurot (sh käibemaks 214,50 eurot), mille kohta on esitatud arve (dtl 298). Arvestades asja sisu ja mahtu loeb ringkonnakohus põhjendatud kuluks 825 eurot (150 eurot/tunnis × 5,5 tundi = 825 eurot), millele lisandub käibemaks 181,50 eurot ja riigilõiv 20 eurot. Kokku 1026,50 eurot.
20.Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kokku 2126,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 06.02.2024 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Advokatuuri kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
24.aprilli 2024. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus asendada tema nimi tähemärgiga. 7(8)
3-22-2476
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.