Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 19. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number
3-24-484
Haldusasi
X. X kaebus Justiitsministeeriumi 19.01.2024 ettekirjutuse nr 15-1/734-1 tühisuse tuvastamise või alternatiivselt selle tühistamise nõudes.
Kohtuasja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X Esindaja: v.adv Raiko Paas Vastustaja: Justiitsministeerium Esindaja: Aleksandr Logussov Kolmas isik I: Y. Y Kolmas isik II: C. C
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. Xi kaebus osaliselt ning tühistada Justiitsministeeriumi 19.01.2024 ettekirjutuse nr 15-1/734-1 resolutiivosa punkt 3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Justiitsministeeriumilt X. Xi kasuks välja menetluskulu 124 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 20. mail 2024 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.1.Kaebaja on Tallinna kohtutäitur, nagu ka kolmandad isikud. Julianus Inkasso OÜ kui sissenõudja esitas kaebajale 01.03.2023 ja 02.03.2023 täitemenetluse seadustiku (edaspidi „TMS“) § 47 1 lg 2 alusel avaldused teatava hulga täiteasjade menetlemise üle andmiseks kolmandatele isikutele.
1.2.Justiitsministeerium tegi 19.01.2024 kaebajale ettekirjutuse nr 151/734-1 (edaspidi „vaidlustatud ettekirjutus“), pannes talle kohustuse edastada kolmandatele isikutele Julianus Inkasso OÜ avalduse alusel üleantavate täiteasjade täitetoimikute sisukorrad ning eelnimetatud täitetoimikute andmed, iseäranis detailsed andmed täitemenetlustes toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 30 päeva ning täpsustati, et edastatavad andmed peavad võimaldama kopeerimist ja masintöötlemist, kusjuures toimikute sisukorrad ja andmed täitemenetlustes toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta tuleb edastada üldlevinud tabelarvutuse vormis (XMLi-põhises failivormingus või CSV formaadis). Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena on märgitud kohtutäiturimäärustiku § 69 lõiked 1 ja 3 ning selle põhjendused on kokkuvõttes järgmised: ▪ Justiitsministeerium tuvastas 05.12.2023 järelevalvetoimingu käigus, et mitme täitemenetluse puhul, mille kaebaja pidi kolmandatele isikutele TMS § 471 lg 2 alusel üle andma, ei ole võimalik tuvastada, kas kõik täitemenetluse ning täitetoimingute kohta käivad dokumendid on üle antud või mitte, näiteks puuduvad dokumendid nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisele järgnenud täitetoimingute sooritamise kohta; ▪ üle antud pabertoimikute sisukorrad kajastavad parimal juhul esmaste täitetoimingutega seotud dokumente, pabertoimikutes sisalduvad sisukorrad ei sisalda viiteid elektroonilisel kujul hoitavate dokumentide kohta; kaebaja ei ole kolmandatele isikutele edastanud ka elektroonilisel kujul peetud täitetoimikute sisukordasid; ▪ kaebaja ei ole andnud kolmandatele isikutele üle andmeid täiteasjades toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta;
2.1.Kaebaja esitas 19.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 04.04.2024 menetlusdokumendis (dtl 118 jj) ning milles ta taotleb vaidlustatud ettekirjutuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt selle tühistamist. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 punkti 5 alusel tühine, kuna seda ei ole objektiivselt võimalik täita, sest ettekirjutuses viidatud
täitemenetlused on ettekirjutuse tegemise ajaks juba kolmandatele isikutele üle antud. Kaebaja leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole tal võimalik nendesse täitemenetlustesse enam mingil viisil sekkuda, sh täitetoimiku jaoks vajalikke materjale koguda ja koondada.
2.2.Kaebaja hinnangul on vaidlustatud ettekirjutus igal juhul õigusvastane kuna selles pole märgitud, milliseid konkreetseid täiteasju see puudutab ning mis on iga sellise üleantud täiteasjaga seotud konkreetsed probleemid. Samuti leiab kaebaja, et kuna temal pole enam nimetatud täiteasjade materjale, siis on ilmselgelt ebaproportsionaalne nõuda kaebajalt toimikute sisukordade koostamist ja täiteasja laekumiste kohta andmete esitamist. Samas väidab kaebaja, et ta on kolmandatele isikutele laekumiste ja väljamaksete kohta andmed edastanud juba 2023. aasta maikuus e-kirjadega saadetud tabelites.
2.3.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole talle enne ettekirjutuse tegemist taganud ärakuulamisõigust ega olegi püüdnud välja selgitada, millised dokumendid kaebaja üle andis ega ole selleks viinud läbi ühtki kontrollitoimingut kaebaja büroos. Kaebaja peab asjakohatuks ja põhjendamatuks vastustaja seisukohta, et kaebajal oleks võimalik asjaomaste täitetoimikute sisukorrad infosüsteemis lihtsa vaevaga taastada.
3.1.Vastustaja esitas kaebuse kohta kirjaliku seletuse (dtl. 66), mida täpsustas 15.04.2024 menetlusdokumendis (dtl. 325) ning milles vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja leiab, et kolmandate isikute tehtud avaldused kinnitavad, et kaebaja ei ole kõiki täitetoimikute dokumente kolmandatele isikutele üle andnud. Vastustaja rõhutab, et täitetoimikul peab olema sisukord ja see peab andma täieliku ülevaate seni täitemenetluses tehtu kohta, kusjuures erinevalt täitemenetluse üldandmetest, ei ole täitetoimiku dokumendid alati kantud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt peetavasse kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi ning kogu täitetoimiku dokumentatsioon on üksnes täiteasja menetleva kohtutäituri käes.
3.2.Vastustaja leiab, et sissenõudja avalduse alusel täiteasjade üleandmise protsessis lasub aktiivsem roll ja suurem vastutus täiteasju üleandval kohtutäituril, kuna üksnes temal on täielik ülevaade seni täitemenetluses toimunu kohta.
3.3.Vastustaja väitel ei pea kaebaja täitetoimikute sisukordade koostamiseks sekkuma teiste kohtutäiturite menetlusse, kuna täitemenetluse üleandmise järel läks edasiste toimingute osas täitetoimiku andmete ja sisukorra pidamise kohustus üle kolmandatele isikutele.
3.4.Vastustaja märgib, et kaebaja peab andma üle 2 500 täitetoimiku materjalid ning ei saa eeldada, et haldusorgan peaks enne ettekirjutuse tegemist üksikasjalikult tuvastama toimikupõhiselt seda, milline dokument on üle antud või mitte. Vastustaja märgib, et kuna ükski seni
üle antud täitetoimik ei sisalda sisukorda selle üleandmise aja seisuga, ei ole võimalik tuvastada, mis dokumendid on ajalooliselt igas toimikus koostatud, millised nendest on üle antud ja millised on seni üle andmata, mistõttu tehtigi ettekirjutus sisukordade üleandmiseks, et järgmise sammuna tuvastada, millised dokumendid on veel üle andmata.
3.5.Vastustaja hinnangul on ettekirjutus proportsionaalne, arvestades, et kaebaja poolt kasutatava menetlustarkvara abil on võimalik lihtsalt ja vähekoormaval viisil teha väljavõtteid masintöötlemist võimaldaval kujul üldlevinud tabelarvutuse vormis. Vastustaja märgib, et kui kaebaja ei ole üleantavate täiteasjade menetlemise ajal nõuetekohaseid täitetoimikuid pidanud ja sisukordi koostanud, on tegemist kaebaja riskiga.
3.6.Vastustaja leiab, et kaebajale tagati nõuetekohane ärakuulamisõigus, kuna Justiitsministeeriumi 14.07.2023 järelepärimises nr 15-1/4976-1 küsiti kaebajalt selgitust selle kohta, mis aja jooksul tagab viimane täitetoimikute üleandmise ning kaebaja vastas sellele oma 25.07.2023 kirjaga.
4.Kolmas isik I esitas kaebuse kohta kirjaliku vastuse (dtl. 63), milles teatas sisuliselt, et ei pea vajalikuks seisukohta esitada.
5.Kolmas isik II esitas kaebuse kohta seisukoha (dtl. 53), leides, et kaebus on põhjendamatu. Ta selgitab, et kaebaja ei ole talle esitanud üleantavate dokumentide loetelu, kuigi seda on temalt korduvalt palutud, mistõttu puudub täitetoimikutes ülevaade, kas ja millised täitetoimingud on tehtud enne täiteasja üleandmist. Kolmas isik II märgib, et kaebajal on kohustus täitemenetluse üleandmise korral anda üle täitetoimik koos sinna kuuluvate dokumentidega, mida kaebaja aga ei teinud, vaid edastas mälupulgal 325 kaustas kokku 13620 sorteerimata digitaalselt faili, mille nimetusest ei ole üheselt mõistetav, mis faili sisuks on. Samuti kinnitab kolmas isik II, et kaebaja ei ole talle üle andnud täitetoimikute sisukordasid ega ka andmeid konkreetsete laekumiste ja väljamaksete kohta. Kolmas isik II peab asjakohatuks kaebaja väidet täitemenetlustesse sekkumise võimatuse kohta, kuna kaebaja kohustus on puudused täiteasjade üleandmisel likvideerida.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebus on põhjendatud üksnes osas, mis puudutab vaidlustatud ettekirjutuse resolutsiooni punktis 3 sõnastatud nõudeid seoses edastatavate andmete vormiga. Selles osas on vaidlustatud ettekirjutus õigusvastane ja tuleb tühistada, kuna täitetoimiku pidamist reguleerivatest õigusnormidest ei tulene kaebajale kohustust säilitada täitetoimikute andmeid vaidlustatud ettekirjutuse kõnealuses punktis nimetatud vormis. Muus osas on kaebus põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta.
7.Sisuliselt on käesolevas asjas vaidlus selles, millised dokumendid ja millisel kujul peab kohtutäitur teisele kohtutäiturile üle andma täitemenetluse üleandmise korral vastavalt TMS §-le 471.
Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et sissenõudja Julianus Inkasso OÜ esitas vastavalt 01.03.2023 ning 02.03.2023 avaldused terve rea sel hetkel kaebaja menetluses olnud täitemenetluste üle andmiseks kolmandatele isikutele. Olgugi, et vaidlustatud ettekirjutuses ei ole asjaomaseid täitemenetlusi üles loetletud, saab menetlusosaliste seisukohtadest üheselt järeldada, et tegelikult ei ole mistahes vaidlust selles, millised täitemenetlused tuli kaebajal kolmandatele isikutele vastavalt Julianus Inkasso OÜ avaldustele üle anda.
8.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et vaidlustatud ettekirjutus on tühine. Haldusakti tühisuse alused on ammendavalt sätestatud HMS § 63 lõikes
2.Viidatud sätte punkti 5 kohaselt on haldusakt muuhulgas tühine, „kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita“. Väljakujunenud kohtupraktikas on seejuures leitud, et selleks, et haldusakt oleks tühine, peab tühisuse aluse esinemine olema ilmne (vt RKHK kohtuotsus kohtuasjas 3-18-1725, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Vaidlustatud ettekirjutusega on kaebajale pandud kohustus edastada kolmandatele isikutele andmed kaebaja poolt kolmandatele isikutele üleantavate täitemenetluste kohta. Vaidlustatud ettekirjutuse resolutsioonis sõnastatud kohustus ei ole ühelgi juhul sedavõrd ebaselge, et seda ei oleks objektiivsetel põhjustel kellelgi võimalik täita.
9.TMS § 471 lõikest 2 tulenevalt on sissenõudjal õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele kohtutäiturile, kes on selleks andnud oma nõusoleku. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et täitemenetluse üleandmine peab toimuma hiljemalt kolme kuu möödumisel kohtutäiturilt täiteasja menetlemise jätkamiseks nõusoleku saamisest. Kuna täitemenetlust viib läbi ehk täiteasja menetleb kohtutäitur, mitte sissenõudja, siis tuleb eelviidatud sätteid mõista selliselt, et sissenõudja vastavasisulise avalduse ja teise kohtutäituri nõusoleku olemasolul on täitemenetlust läbi viival kohtutäituril kohustus kolme kuu jooksul anda täiteasja menetlemine üle teisele kohtutäiturile. Täitemenetluse üleandmisel jätkab menetlust teine kohtutäitur, kusjuures täiteasja eelnevalt menetlenud kohtutäituri poolt tehtud täitetoimingud jäävad jõusse. Eeltoodud sätetest tuleneb üheselt, et täitemenetluse üleandmine TMS § 47 1 alusel peab toimuma nii, et täiteasja üle võtval kohtutäituril on võimalik jätkata täitemenetluse läbiviimist sealt, kus see täiteasja seni menetlenud kohtutäituril pooleli jäi. Juba ainuüksi neist sätetest tulenevalt eeldab täitemenetluse (täiteasja menetlemise) üleandmine kogu täitemenetluse senist kulgu ja tehtud täitetoiminguid kajastavate andmete üle andmist. Seda nõuet on täpsustatud justiitsministri 15.12.2009. aasta määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ (edaspidi „KTM“) § 30 lõikes 1, kus on sätestatud, et „[t]äitedokumendi üleandmisel teisele kohtutäiturile täitemenetluse jätkamiseks edastab kohtutäitur täitedokumendi ja täitetoimikus olevate dokumentide ja aktide kinnitatud ärakirjad sissenõudja poolt nimetatud kohtutäiturile“. Kuigi KTM § 30 lõike 1 pealkirjas kasutatakse mõistet „täitedokumendi üleandmine“, TMS §-i 471 pealkirjas aga mõistet „täitemenetluse üleandmine“, on mõlemas sättes silmas peetud sama olukorda.
10.KTM § 30 lõike 1 tõlgendamisel tuleb lähtuda TMS §-st 33 ja KTM §-st 19, kust tuleneb täitetoimiku pidamise kohustus. TMS §-s 33 on sätestatud, et täitetoimikus „märgitakse ajalises järgnevuses täitetoimingud ja edastatud teated“. Sama on korratud ka KTM § 19 lg 6 esimeses lauses ning selle sätte teises lauses on sätestatud, et „[t]äitetoimikus jäädvustatakse täitmisasjas laekunud ja kohtutäituri väljastatud dokumendid, muu hulgas kajastatakse elektroonilises täitetoimikus vähemalt [samas sättes järgnevalt loetletud] andmed“. TMS §-st 33 ja KTM §-st 19 tuleneb niisiis üheselt, et täitetoimik on kronoloogiliselt süstematiseeritud dokumentide kogum, mis peab andma täieliku ja õige ülevaate täiteasja menetlusest, selle käigus tehtud toimingutest ja aset leidnud teabevahetusest. Kohustus pidada täitetoimikut ei piirdu kohustusega jäädvustada täitemenetlusega seotud andmeid suvalises süsteemis või lausa süstematiseerimatult. Veelgi selgemalt tuleneb see KTM § 19 lõikest 4, kus on sätestatud, et „[t]äitetoimik sisaldab sisukorda täitetoimikus sisalduvate dokumentide loeteluga. Sisukorda märgitakse dokumendi nimetus ja allkirjastamise kuupäev. Sisukorda peetakse ajalises järjestuses. Täitemenetluse kestel peab täitetoimiku sisukord olema igal ajal prinditav“.
11.TMS § 33 lõikest 2 ja KTM § 19 lõikest 2 tuleneb samuti, et täitetoimikut peetakse elektrooniliselt. Detailsemaid nõudeid täitetoimiku vormile siiski õigusaktides sätestatud ei ole. Menetlusosaliste esitatud seisukohtadest nähtub samuti, et erinevad kohtutäiturid kasutavad täitetoimikute pidamiseks ja haldamiseks erinevaid infosüsteeme, mille valiku osas on otsustusõigus igal kohtutäituril, kuna ainsaks nõudeks on, et täitetoimik peab olema elektrooniline.
12.Käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punktides 9—11 osundatud sätete koosmõjust tuleneb eelkõige, et täitemenetluse üleandmisel vastavalt TMS §-le 471 peab täiteasja seni menetlenud kohtutäitur ülevõtvale kohtutäiturile kolme kuu jooksul viimase nõusoleku saamisest arvates üle andma iga asjassepuutuvat täitemenetlust käsitleva täitetoimiku, mis vastab sisu osas KTM §-s 19 sätestatud nõuetele. Kuna ülevõttev täitur peab menetlust jätkama, saab KTM § 30 lõikes 1 kasutatud sõnastust „täitedokumendi ja täitetoimikus olevate dokumentide ja aktide [ärakirjad]“ mõista üksnes selliselt, et üle tuleb anda kõik vastavasse täitetoimikusse koondatud andmed, mis peavad olema süstematiseeritud nii nagu täitetoimik ehk eelkõige sisaldama sisukorda ning dokumente esitatuna ajalises järjestuses. Teisisõnu tähendab see, et üle tuleb anda kronoloogiliselt süstematiseeritud andmed kõigi igas konkreetses täitemenetluses tehtud toimingute ja teadete kohta.
13.See, millist infosüsteemi või tarkvara täiteasja seni menetlenud kohtutäitur oma töös kasutab ega ka see, millist infosüsteemi kasutab ülevõttev kohtutäitur, ei ole seejuures tegelikult oluline. Oluline on, et ülevõttev kohtutäitur saaks täitetoimiku sellisel kujul, et see on käsitatav asjaomase täitemenetluse kulgu täielikult ja õigesti kajastava kronoloogiliselt süstematiseeritud andmete kogumina ehk täitetoimikuna. See tähendab, et täitemenetluse üleandmisel peab üleantav täitetoimik olema ilma erilise
täiendava süstematiseerimiseta ning ülevõtvale kohtutäiturile mõistlikult kättesaadava tarkvara abil võimaldama täitetoimikuga tutvumist üldjoontes samamoodi, nagu see oleks siis, kui täitetoimik kujutaks endast kronoloogiliselt järjestatud paberdokumentide kogumit. Olukorras, kus erinevad kohtutäiturid kasutavad täitetoimikute pidamiseks erinevaid infosüsteeme, on sellise täitetoimiku üleandmiseks ilmselt väga erinevaid võimalusi. Täiteasja seni menetlenud kohtutäiturilt ei saa siiski nõuda, et ta edastaks täitetoimiku andmed sellisel kujul, et need ühilduvad otse ülevõtva kohtutäituri kasutuses oleva tarkvaraga või on sinna kuidagi automaatselt siirdatavad. Asjaomased kohtutäiturid võivad omavahel kokku leppida teisti, ent sellise kokkuleppe puudumisel tuleb täiteasja seni menetlenud kohtutäituril anda iga üleantava täitemenetluse senist kulgu kajastav ja KTM § 19 lõikes 6 sätestatud andmeid sisaldav täitetoimik üle kujul, mis võimaldab üldiselt kättesaadava tarkvara abil selle toimiku sisuga täitetoimingute ja teadete ajalises järjestuses tutvuda. Selliseks lahenduseks võib olla näiteks täitetoimiku üle andmine süstematiseeritud failide kogumina selliselt, et failide sisuga saab tutvuda ülevõtvale kohtutäiturile mõistlikult kättesaadava tarkvara (nt tavapärane arvuti failihaldustarkvara ja kontoritarkvara) abil. Mõeldav ilmselt on ka igasse täitetoimikusse kogutud dokumentide edastamine näiteks selle täitetoimiku sisu kajastava pdf-vormingus koonddokumendina, eeldusel, et sellises failis on täitemenetlust kajastav sisu (dokumendid) ajalises järjekorras.
14.Igal juhul on oluline, et üleantav teave oleks grupeeritud täitetoimikute kaupa ning ühes täitetoimikus sisalduv teave oleks selgelt järjestatud kronoloogiliselt. Mõeldamatu on erinevate täitetoimikute sisuks olevate dokumentide üle andmine mingisuguses süstematiseerimata failikogumis, kust ülevõttev kohtutäitur peab hakkama failide sisu või isegi failide pealkirjade järgi välja otsima, millistes failides milliste täitetoimikute dokumendid on. Mitmete täitetoimikute materjalide edastamisel süstematiseerimata andmekogumina ei ole KTM § 30 lõikest 1 tulenev täitetoimiku üleandmise kohustus täidetud ka siis, kui kokkuvõttes saaks asuda seisukohale, et kõik üleantavate täitetoimikute sisuks olevad andmed selles andmekogumis sisalduvad. Täitetoimiku pidamise nõudest tuleneb olemuslikult kohustus koguda, säilitada ning asjaomastele isikutele vajadusel tutvustada ja üle anda vastavad andmed selgelt süstematiseerituna.
15.Käesoleval juhul on vastustaja vaidlustatud ettekirjutuses piisavalt põhjendanud järeldust, et kaebaja ei ole üleandmisele kuuluvate täitemenetluste kulgu kajastavate täitetoimikute dokumente nõuetekohaselt kolmandatele isikutele üle andnud. Kolmandate isikute poolt vastustajale saadetud kirjadest (dtl. 73—79) ja neile lisatud dokumentidest (dtl. 80 jj) nähtub, et kaebaja ja kolmandate isikute vahel koostati esiteks üleandmise aktid, mis kajastasid võlgniku nime ja täiteasja numbrit. Samuti nähtub nii kolmandate isikute kirjadest vastustajale kui ka kaebaja poolt vastustajale 25.07.2023 antud selgitustest (dtl. 114), et kaebaja edastas kolmandatele isikutele mälupulkade peal hulga faile, kus kajastuvad erinevate täitetoimikute sisuks olevad dokumendid. Kaebaja ise on esitanud kohtule e-kirjad ja nendele
lisatud tabelid (dtl. 125 jj), millega ta enda väitel edastas kolmandatele isikule andmed üleantavate täitemenetluste kohta. Need tabelid kajastavad täitetoimiku numbrit, võlgniku ja sissenõudja andmeid, nõude suurust, kohtutäituri tasude ja täitekulude arvestust ning saldosid (st andmed selle kohta, kui suures osas on konkreetse täitemenetluse raames raha laekunud ja kui suures osas on see edasi kantud sissenõudjale). Nende andmete õigsust ei ole vastustaja iseenesest kahtluse alla seadnud. Selliste tabelite näol on aga tegemist pelgalt täitetoimikus sisalduvate andmete kokkuvõttega, mitte aga täitetoimiku sisu tervikuna kajastava teabega. Sel kujul nagu kaebaja üleandmisele kuuluvaid täitemenetlusi kajastavate täitetoimikute andmed edastas, ei ole tegemist ajalises järjekorras kõiki täitetoiminguid ja teateid sisaldavate andmetega. Neist tabelitest ei nähtu, mida ja millal on ükskõik millises seal tabelis nimetatud täitemenetluses tehtud, millal on laekunud summad, millal on tehtud väljamaksed jne. Isegi eeldusel, et need andmed on õiged, on oluline, et pärast täitemenetluse jätkamist oleks ülevõtval kohtutäituril olemas kõik andmed täitemenetluse senise kulgemise kohta, muuhulgas selleks, et tal oleks võimalik vajaduse korral tagada täitemenetluse osalisele TMS § 35 sätestatud õigus tutvuda täitetoimikuga.
16.Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei ole täitnud kohustust anda kolmandatele isikutele üle üleantavate täitemenetluste kulgu täielikult ja õigesti kajastavad andmed nõuetele vastavate täitetoimikute (ärakirjade) kujul, vaid on edastanud kolmandatele isikutele süstematiseerimata andmekogumi. Edastatud failide sorteerimine täitetoimikute kaupa ehk sisuliselt enne täitemenetluse ülevõtmist toimunud menetluse kronoloogiline taastamine ei ole sellises olukorras kolmandate isikute, vaid kaebaja ülesanne. Kohtutäituri kohustus täitetoimikut pidada hõlmab kohustust pidada seda viisil, et sellega (st ajalises järjekorras esitatud ning täitemenetluse kulgu täielikult ja õigesti kajastavate andmetega) on mistahes ajal võimalik tutvuda isikutel, kellel on selleks õigus ning kohtutäituril peab olema võimalik anda selliselt koostatud täitetoimik üle teisele kohtutäiturile, kui seadusest tulenevalt tuleb täiteasi menetluse jätkamiseks üle anda. Ülevõttev kohtutäitur peab edastatud andmete alusel saama kohe jätkata täitemenetluse läbi viimisega, mitte ei pea asuma neid andmeid sorteerima ja süstematiseerima selleks, et oleks võimalik aru saada, mida ja millal on täiteasja seni menetlenud kohtutäitur konkreetses täitemenetluses eelnevalt teinud ning millal ja kui suures summas on toimunud laekumisi ja väljamakseid.
17.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole üksikasjalikult esile toonud, millised konkreetsed andmed millistest toimikutest puudu on. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel kokkuvõttes õigesti leidnud, et TMS § 471 sätestatud täitemenetluse üleandmise korral lasub vastutus neid täitemenetlusi kajastavate andmete nõuetekohase üleandmise eest eeskätt täiteasja seni menetlenud kohtutäituril. Sellest tulenevalt on kaebaja ülesanne vaidluse korral tõendada, et ta on kõik andmed nõutaval kujul üle andnud või vähemalt teinud kõik temast sõltuva selleks, et ülevõttev kohtutäitur need vastu võtta saaks. Käesoleval juhul on vaidlus sisuliselt selles, kas kaebaja
andis üle täitetoimikute sisukorrad ning kronoloogiliselt süstematiseeritud dokumendid iga täitemenetluse lõikes. Kaebaja ei esitanud ei vastustajale 25.07.2023 antud seletuses (dtl. 114) ega ole ka esitanud käesolevas kohtumenetluses tõendeid ega veenvaid selgitusi, et ta oleks vastavalt kas täitetoimikute sisukorrad või siis eelkirjeldatud moel süstematiseeritud andmed kolmandatele isikutele üle andnud. Konkreetselt on vastustaja seejuures osutanud vajadusele anda üle KTM § 19 lg 6 punktis 13 nimetatud andmed laekumiste ja väljamaksete kohta igas täiteasjas. Nimetatud säte ei piirdu kohustusega üle anda n-ö täitetoimiku koondsaldo – mille andmed kaebaja on arusaadavalt kolmandatele isikutele üle andnud (vt. tabelid dtl. 125 jj) – vaid igast konkreetsest täitemenetlust kajastavast täitetoimikust peab nähtuma, millal ja millistes osades on vastavad laekumised ja väljamaksete tegemine aset leidnud. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et ta sellisel kujul andmed kolmandatele isikutele edastanud on.
18.Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, mis puudutab ärakuulamisõigust. Antud juhul on vastustaja kaebajale nõuetekohase ärakuulamisõiguse taganud, pöördudes viimase poole 14.07.2023 kirjaga (dtl. 111), kus ta on selgitanud kolmandate isikute poolt tõstatatud probleemi sisu ning küsinud kaebajalt selle kohta selgitusi. Seejuures on vastustaja üheselt mõistetavalt küsinud, millal toimub õigusaktide nõuetele vastavate täitetoimikute üleandmine. Asjaolu, et kõnealuses kirjas ei ole viidatud võimalusele teha edaspidi kaebajale kohustav ettekirjutus, ei kujuta endast sellises olukorras, nagu käesolev, ärakuulamisõiguse rikkumist. Haldusakti tühistamist kaasa toovaks ärakuulamisõiguse rikkumiseks on see, kui haldusorganil on jäänud asjassepuutuvale isikule arvamuse või vastuväidete esitamise võimaluse andmata jätmise tõttu välja selgitamata mingisugused asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud või kui ta ei ole isiku ära kuulamata jätmise tõttu saanud kaalutlusõiguse teostamist hõlmava otsuse tegemisel mõistlikult kaaluda selle isiku huve. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Asjaoluks, mille vastustaja pidi antud juhul välja selgitama, on see, kas kaebaja on kolmandatele isikutele üle andnud täitetoimikute andmed sellisel kujul nagu need käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punkides 9—11 osundatud sätete kohaselt üle anda tuli. Olukorras, kus kolmandad isikud väitsid, et nad ei ole selliseid andmeid saanud ning kus vastustaja oli kolmandate isikute büroodes käinud tutvumas andmetega, mille kaebaja kolmandate isikute väitel viimastele edastas ning kus kaebaja omakorda ei esitanud vastuseks vastustaja 14.07.2023 pöördumisele oma 25.07.2023 vastuses (dtl. 114) veenvaid andmeid, mis kinnitaks, et vajalik teave on nõutaval süstematiseeritud kujul üle antud, ent kust nähtus üheselt, et täiendavalt ei pea kaebaja vajalikuks mistahes andmete edastamist kolmandatele isikutele, võis vastustaja asuda seisukohale, et kaebaja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning teha kohtutäituri seaduse § 55 lg 1 punkti 4 ja KTM § 69 lõike 1 alusel ettekirjutuse, millega nõuda selle kohustuste täitmist ehk üle andmisele kuulunud täitemenetlusi kajastavate andmete edastamisega seotud puuduste kõrvaldamist.
19.Vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks ei anna alust see, et vastustaja ei ole seal loetlenud täpselt kõiki täitemenetlusi, mida puudutavate andmete edastamine on olnud puudulik ega täpsustanud iga täitemenetluse puhul, millised andmed on puudu. Olukorras, kus kaebaja pidi üle andma kokku 2482 toimikut (vt kaebaja 25.07.2023 kiri (dtl. 114) ning kus ta valdavas või vähemalt väga suures osas ei andnud kolmandatele isikutele üle iga konkreetse täitemenetluse kulgu ajalises järjestuses jälgida võimaldavat teavet süstematiseerituna nii, et nagu see peaks olema täitetoimikusse koondatud, ei pidanud vastustaja KTS § 55 lg 1 ja KTM § 69 lõike 1 alusel tehtavas ettekirjutuses üksikasjalikult esile tooma kõiki puudusi, vaid võis piirduda tõdemusega, et kaebaja poolt üle antud andmed on nõuetekohaselt süstematiseerimata ning panna kaebajale kohustuse esitada need andmed nõuetekohaselt (täitetoimikute kujul) süstematiseerituna. Vastustaja on õigesti leidnud, et alles pärast seda, kui kaebaja on andmed süstematiseerinud, on võimalik asuda hindama seda, kas edastatud andmed kajastavad kaebaja poolt läbi viidud täitetoiminguid täielikult ja õigesti.
20.Mis puudutab kaebaja väidet, et kolmandad isikud on asunud kaebaja poolt üle antud täitemenetlusi jätkama, siis selles iseenesest ei ole vaidlust. Küll aga ei saa sellest teha järeldust, et kaebaja on nõuetekohaselt täitnud oma kohustused, mis puudutavad üleantavate täitemenetlusi käsitlevate andmete ja dokumentide üleandmist või et kaebaja on sellest kohustusest vabanenud. On tõsi, et TMS ega KTM ei reguleeri täitemenetluste üleandmist üksikasjalikult ning küsitavaks võib pidada, millisel hetkel on täiteasi ülevõtva täituri menetlusse üle läinud ehk teisisõnu, millisest hetkest või millise toimingu järel on edasiste täitetoimingute tegemine ülevõtva kohtutäituri pädevuses. Igal juhul ei välista TMS § 47 1 aga täitemenetluse üleandmist n-ö mitmes etapis, st esmalt menetluse üleandmise fikseerimist (misjärel läheb edasiste täitetoimingute tegemine ülevõtva kohtutäituri pädevusse) ning sellele järgnevalt täiteasja seni menetlenud kohtutäituri poolt senist täitemenetlust kajastavate andmete (täitetoimikute) üle andmist. Kõik need toimingud peavad aga aset leidma TMS § 471 lõikes 5 nimetatud kolmekuulise perioodi jooksul. Asjaolu, et asja seni menetlenud kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur on kuidagi fikseerinud täitemenetluse üleandmise, samuti asjaolu, et vastav kanne menetleva kohtutäituri muutumise kohta on tehtud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmekogus, ei tähenda iseenesest seda, et asja seni menetlenud kohtutäitur on dokumentide ja andmete üleandmise kohustuse nõuetekohaselt täitnud.
21.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmine eeldaks asjaomastesse täitemenetlustesse sekkumist. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt mistahes täitetoimingute tegemist, vaid üksnes seda, et kaebaja edastaks kolmandatele isikutele teabe, mis kaebajal peab olemas olema, kuna see teave puudutab kaebaja enda poolt nende menetluste raames tehtud toiminguid või arenguid asjaomastes täitemenetlustes ajal, mil neid menetlusi viis läbi kaebaja. Arusaamatu on kaebuses esitatud väide, et kaebaja ei saa asjaomast teavet edastada, kuna tal pole enam nimetatud täiteasjade
materjale. TMS § 30 lõikest 1 koosmõjus sama paragrahvi lõikega 4, kus on sätestatud, et „[ü]leandva kohtutäituri poolt avatud täitetoimik selles sisalduvate dokumentidega, sissenõudja avaldusega ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aktiga arhiveeritakse käesolevas määruses sätestatud korras“ tuleneb, et üleandev kohtutäitur talletab tema poolt asjaomastes täitemenetluses tehtud täitetoimikute sisu (ettenähtud süstematiseeritud korras) arhiveerimiseks. Seega peavad asja menetlenud kohtutäituril olemas olema vastavad andmed ehk terviklik täitetoimik selle aja seisuga, mil tema viimase täitetoimingu tegi. Toimik selle seisuga tulebki ülevõtvale kohtutäiturile üle anda. KTM § 30 lõikes 1 kasutatud mõistet „ärakirjad“ tuleb elektrooniliselt peetava täitetoimiku puhul mõista kui toimiku elektroonilist koopiat. Seejuures, isegi kui on õige kaebaja väide, et ta edastas kolmandatele isikutele mälupulkadel failidena kõik asjaomaste täitetoimikute dokumendid, siis kuna need ei olnud nõuetekohaselt süstematiseeritud, tuleb tal need samad andmed süstematiseerida.
22.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et täitetoimikute andmete süstematiseeritud kujul edastamine on tema jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Täitetoimiku pidamine nii, et see kajastaks kronoloogilises järjestuses täielikult ja õigesti kogu täitemenetluse senist kulgu, oli kaebaja ülesanne. Kui kaebaja sellesse kohustusse ajal, mil kõnealused täiteasjad tema menetluses olid, nõuetekohase tõsidusega ei suhtunud ning kui see tõi kaasa selle, et täitemenetluste üleandmise hetkel ei olnud tal võimalik anda üle nendega seotud andmeid, mis oleksid süstematiseeritud nii nagu täitetoimik süstematiseeritud peab olema, siis on kaebaja ülesanne need andmed üleandmiseks koondada ja süstematiseerida. Ka täitetoimikute sisukordade koostamise kohustuses ei ole midagi ebaproportsionaalset, pidades silmas, et KTM § 19 lg 4 kohaselt tuleb täitetoimiku sisukorda pidada jooksvalt. Teisisõnu, kaebajal pidi täitemenetluste üleandmise hetkel iga täitetoimiku sisukord olemas olema sellisel kujul, et ta saaks selle üle anda. Kui sisukorrad, samuti ka vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud laekumiste ja väljamaksete üksikasjalik teave kaebaja enda tegevusest tingituna sel ajal pudulikud olid, on kaebaja ülesanne need puudused kõrvaldada.
23.Põhjendamatu on siiski vaidlustatud ettekirjutuse resolutsiooni punktis 3 esitatud nõue, et edastatavad andmed peavad võimaldama kopeerimist ja masintöötlemist ning et toimikute sisukorrad ja andmed täitemenetlustes toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta tuleb edastada üldlevinud tabelarvutuse vormis (XMLi-põhises failivormingus või CSV formaadis). Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole viidatud ühelegi õigusnormile, mille alusel sellise kohustuse kaebajale panna saab. Nagu eespool öeldud, ei tulene täitetoimiku pidamist ega täitemenetluse üleandmist käsitlevatest sätetest kohtutäiturile kohustust luua ja säilitada täitetoimikutes olevaid dokumente mingisuguses kindlas failivormingus. Kaebaja võib valida, millises vormingus ta neid dokumente ja andmeid talletab, eeldusel, et need on süstematiseeritud täitetoimikute kaupa ning ülevõtval kohtutäituril on võimalik neid ilma omapoolse ümber süstematiseerimiseta lugeda nagu terviklikku ja
kronoloogiliselt üles ehitatud toimikut. Üleantavad andmed peavad olema käsitatavad nii sisulises kui vormi mõttes „elektroonilise täitetoimikuna“. Ülevõtva kohtutäituri jaoks võib seni menetlenud kohtutäituri kasutatud vorming olla tülikas ning nõuda andmete oma infosüsteemidesse üle kandmiseks mingisuguseid täiendavaid tegevusi, ent seadusest ei tulene, et see peaks olema mugav. Ainus nõue, nagu eespool juba märgitud, on see, et iga täitetoimik tuleb üle anda kujul, mis on käsitatav kronoloogiliselt süstematiseeritud ja konkreetse täitemenetluse kulgemise kohta täielikku ja õiget ülevaadet andva andmekogumina. Teisisõnu, kui kaebaja mingil põhjusel leiab, et tal on kõige hõlpsam edastada iga täitetoimiku andmed näiteks pdfformaadis koonddokumendina, võib ta seda teha ilma, et vastustajal või kolmandatel isikutel oleks põhjust talle ette heita, et ta saanuks valida ka mõne kolmandate isikute jaoks lihtsamini hallatava vormingu. Kõnealune küsimus vääriks edaspidi siiski õigusaktides täpsustamist.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõigete 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Antud juhul on kaebaja esitanud taotluse menetluskulude välja mõistmiseks, kusjuures kuludeks on 40 euro suurune riigilõiv ning 780 suurune õigusabikulu. Kui tegemist ei ole rahaliselt hinnatava nõudega, tuleb seda, kui suures osas on kaebus rahuldatud, hinnata lähtudes kaebuse eesmärgist ja sellest, millise kasu kaebuse osaline rahuldamine kaebajale seda eesmärki arvestades tegelikult annab. Antud juhul on ilmne, et kaebaja soovis kaebusega vabaneda üldse vaidlustatud ettekirjutuse punktides 1 ja 2 nimetatud andmete edastamise kohustusest. Kaebaja ei ole seejuures esitanud erilisi vastuväiteid ettekirjutuse osale, mis puudutab seda, millises vormis tuleb andmed edastada. Seda arvesse võttes saab lugeda, et kaebus on rahuldatud umbes 20% ulatuses. Kaebaja on esitanud taotluse mõista vastustajalt välja 780 eurot, mis vastab 6,5 tunnile esindaja tööle. Seejuures hõlmas kaebus esialgse õiguskaitse taotlust, mis jäi rahuldamata. Eeltoodut silmas pidades saaks kaebuse täieliku rahuldamise korral esitatud arvete alusel põhjendatuks pidada õigusabikulu, mis vastab umbes 5 tunnile esindaja tööle. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele 20% ulatuses, tuleb kaebaja kasuks välja mõista 5x120x20%=120 eurot. Lisaks tuleb kaebaja kasuks välja mõista 20% kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 20x20%=4 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu välja mõistmiseks pole põhjust, kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 124 eurot. Kaebaja ülejäänud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna vastustaja ega kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad nende kulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.