lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1056/7

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 19.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1056/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1056

Haldusasi

X kaebus Kambja valla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Kambja vald

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata X taotlus kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamiseks.
2.Tagastada X kaebus.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1.X (kaebaja) esitas 10. aprillil 2024 e-kirja teel Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud kaebuse, milles heitis Kambja vallale ette seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmist. Kaebaja selgitas kaebuses järgmist. Ta omab kinnistut, mille ostis riigilt ning ostes oli hoonel olemas vesi, kanalisatsioon ja elekter. Hiljem avastas kaebaja, et kanalisatsioon ei tööta ning selgus, et see oli ära lõhutud. Asemele oli ehitatud kaev, kus sees on veetoru ja kanalisatsioonitoru ning viimane ei toimi normaalselt. Kaebaja kirjeldas oma suhtlust AS-iga Tartu Veevärk ning Kambja vallaga, märkides, et vald ei ole väljastanud talle uue kanalisatsioonitoru ehitamist puudutavaid dokumente. Kinnistu kanalisatsioon ei toimi ja kuigi AS Tartu Veevärk on lubanud korduvalt uut kanalisatsiooni, siis seda pole tehtud. Vald ei vasta kaebaja kirjadele ja nõuetele, kuigi peab korraldama vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Kaebaja lisas kaebuse juurde Konkurentsiametilt saadud e-kirja, märkides, et vald ei ole sellele reageerinud. Lisaks edastas

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Tartu Maakohus 10. aprillil 2024 ja 11. aprillil 2024 halduskohtule kaebaja täiendavad e-kirjad, mis seondusid käesoleva vaidlusega, ning esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja märkis taotluses, et kanalisatsioon on lakanud töötamast ning seetõttu ei saa toimida ka tema ettevõte. Sellega tekitatakse kaebajale kahju, mille ära hoidmiseks on vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja soovis, et kohus kohustaks Kambja valda tagama kanalisatsiooni olemasolu kinnistul esialgse õiguskaitse korras.

2.Kohus jättis 11. aprilli 2024. a määrusega X kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale kaebuses ja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Määruse kohaselt tuli kaebajal kohtule täpsustada, kas ta soovib kaebust esitada füüsilise isikuna või äriühingu seadusliku esindajana. Lisaks tuli kaebajal konkreetselt välja tuua, millise sisuga toimingute tegemist ta vallalt esialgse õiguskaitse raames nõuab, ehk mis on need tegevused, mis tagavad kinnistul kanalisatsiooni toimimise ja mida on kohustatud tegema Kambja vald. Kuna kaebusest ei selgunud, millist konkreetset Kambja valla haldusakti või toimingut kaebaja vaidlustada soovib ja millise nõudega ta kohtu poole pöördub, siis tuli kaebajal kaebust selles osas täpsustada. Kaebajal tuli ka selgitada, millises osas ta vaidlustab Kambja valla tegevust ja kas tal on etteheited ka AS Tartu Veevärk tegevusele. Kohus märkis, et viimasel juhul võib olla tegemist eraõiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, mille lahendamine ei pruugi kuuluda halduskohtu pädevusse. Kaebajal tuli kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasuda riigilõiv (kokku 40 eurot) ning ühtlasi tuli kohtule esitatavas vastuses märkida soovitav asja läbivaatamise vorm. Kohtule esitatav vastus tuli allkirjastada. Kaebaja pidi eeltoodud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused kõrvaldama 7 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. X sai halduskohtu 11. aprilli 2024. a määruse kätte samal päeval.
3.X esitas kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja viimasel päeval (s.o 18. aprillil 2024) kohtule avalduse, milles palub pikendada puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Kaebaja märgib, et kohalik omavalitsus alustas Justiitsministeeriumi sekkumisel AS-i Tartu Veevärk suhtes järelevalvemenetluse ning lubas seejärel anda ka oma seisukoha või haldusakti.

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohus leiab, et kaebaja 18. aprilli 2024. a taotluse alusel ei ole kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamine põhjendatud. Kaebaja 18. aprilli 2024. a avaldusest ja kaebaja poolt varem kohtule esitatud pöördumistest teeb kohus järelduse, et kaebajale ei ole senini selge, milliseid konkreetseid Kambja valla tegevusi või haldusakte ta peaks vaidlustama ning milliseid nõudeid kohtule esitama. On selgunud, et Kambja vald on kaebaja probleemidele reageerinud lubadusega algatada vaidlusküsimusega seoses järelevalvemenetlus (või on seda juba tehtud), mille tulemusena vormistatakse seisukohad või haldusakt. Järelevalvemenetlus ei toimu eelduslikult väga kiiresti ning aega nõuab ka sellele järgnevate seisukohtade ja haldusakti vormistamine. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus kaebajal on võimalik hiljem esitada kohtule juba konkreetsem kaebus, põhjendatud käesolevas asjas menetlustähtaja pikendamine ehk sisuliselt menetluse peatamine järelevalvemenetluse ajaks. Kuigi kaebaja võiks olla suuteline tasuma täiendavalt antava tähtaja jooksul riigilõivu, ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et kaebaja suudaks enne viidatud järelevalvemenetluse läbiviimist ja

tulemuste selgumist täpsustada oma esmast kohtusse pöördumise eesmärki sel määral, et esitada enda õiguste kaitseks tõhusaid nõudeid. Kaebajal on võimalik järelevalvetulemustest teadasaamisel (eelduslikult haldusakti vormis) otsustada kohtule uue kaebuse esitamine vastavalt HKMS §-des 37-39 sätestatule. Ei saa ka välistada, et järelevalvemenetluse tulemusena saavutatakse kaebajale positiivne lahendus ning vajadust kohtusse pöörduda üldse ei tekigi. Seega ei pea kohus kaebajale käesoleva haldusasja nr 3-24-1056 raames kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist otstarbekaks. Vajadusel saab kaebaja oma õigusi kaitsta edaspidistes kohtumenetlustes. Kohus jätab kaebaja 11. aprilli 2024. a taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata.

5.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Samuti sätestab HKMS § 55 lg 2, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kuna kohus kaebaja 18. aprilli 2024. a taotlust menetlustähtaja pikendamiseks ei rahulda, siis on käesolevaks ajaks möödunud kohtu poolt antud tähtaeg kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Viimane päev selleks oli 18. aprill 2024. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust sellisel kujul nagu need algselt kohtule esitati, sisuliselt läbi vaadata. Selgusetu on, mida kaebaja täpselt vaidlustada soovib ning millist esialgse õiguskaitse abinõud tuleks asjas rakendada. Samuti on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasumata riigilõiv.
6.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused on jäänud kõrvaldamata ja esitatud kujul ei ole kaebus ja taotlus kohtus lubatavad. Kohus tagastab X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega, kui kaebaja järelevalvemenetluse tulemusena oma eesmärki ei saavuta ning leiab, et tema õigusi jätkuvalt rikutakse, saab ta vajadusel pöörduda uuesti kaebusega kohtu poole.
8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium