Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. aprill 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-70
Haldusasi
4D Capital Management OÜ kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. detsembri 2023. a otsus vaidlustusasjas nr 182-23/270064 ja kohustada hankijat viima riigihanke „Tallinna kontori üüripinna rentimine“ (viitenumber 270064) alusdokumendid vastavusse õigusaktide nõuetega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) ‒ 4D Capital Management OÜ, seaduslik esindaja MM, lepinguline esindaja Tuulikki Laesson, nõustaja KK Vastustaja (hankija) – Eesti Energia AS, volitatud esindajad ME, AK ja UU
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Energia AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Eesti Energia AS apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2024. a otsuse haldusasjas nr 3-24-70 resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. Tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 6.
3.Mõista Eesti Energia AS-lt 4D Capital Management OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluses ja halduskohtus kantud menetluskulud kokku 3951,24 eurot.
Mõista Eesti Energia AS-lt 4D Capital Management OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 937,44 eurot.
5.Mõista 4D Capital Management OÜ-lt Eesti Energia AS kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 128 eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-24-70 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 15. aprillil 2024. a (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Energia AS viib läbi konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust „Tallinna kontori üüripinna rentimine“ (viitenumber 270064) kontserni ettevõtete jaoks büroo üüripinna leidmiseks Tallinnas, sealjuures on üüripinna vajadus minimaalselt 7400 m2, millest büroopind on 7100 m2 ja abiruumid 300 m2. Riigihanke alusdokumentides (RHAD) on hankija näinud ette nõuded hoone asukohale. RHAD-i osaks olevas dokumendikaustas „Büroopinna nõuded ja tehnilised tingimused“ sisalduva alusdokumendi „Eesti Energia üüripinna hanke põhitingimused“ p 1.3 näeb ette, et nõutav on pakutava hoone asukoha hea nähtavus ja ligipääs, paiknemine magistraali, suurema tee ääres või väljakujunenud äripiirkonnas. Punkti 1.4 kohaselt peab „hoone asuma Tallinna kaardil näidatud piirkonnas (Lisa 2)“. Selle dokumendi lisas 2 „Üüripinna asukoha kaart“ on kujutatud alad, kus hoone peab asuma.
2.4D Capital Management OÜ, kelle omandis on Tallinnas Pae tn 2 kinnistu, esitas 29.11.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hanke alusdokumentide peale, vaidlustades muu hulgas hoone asukohale esitatavaid nõudeid vastuolu tõttu riigihangete seadusega (RHS).
Hankija vaidles vaidlustusele vastu.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 29.12.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 18223/270064 vaidlustuse rahuldamata. Hankija poolt hoone asukohale esitatud nõuded on õiguspärased. Hankija on näinud hoone asukohana ette võrdlemisi suure ala Tallinna kesklinnas ja selle lähedases tsoonis, mis on valdavalt piiratud suurte magistraalteedega – Paldiski mnt, Mustamäe tee, Tammsaare tee, Järvevana tee, Tartu mnt, Liivalaia tn. Erandina jäävad nende teede ringist välja endise hipodroomi ala, eeldatavasti seoses kavandatava uusarendusega, ning Ülemiste linnak kui tuntud majanduskeskkond. Vaidlustusmenetluses esitatud menetlusdokumentides on hankija põhjendanud kaalutlusi, millest lähtudes ta nimelt selle ala välja valis, milleks on kokkuvõtlikult: 1) ligipääsetavus ja transporditaristu; 2) töötajate vajadused tööle jõudmisel; 3) transpordiühendus hankija teiste büroohoonetega; 4) strateegiline asukoht ja nähtavus. Hankija põhjendused on objektiivsed ja mittediskrimineerivad. Hankija ei pea määratlema hankelepingu eset viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid. Hankija ei ole kohustatud arvestama kõikide hankes osalemisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega ning sel viisil ise täiendavat konkurentsi looma või oma vajadustes mööndusi tegema. Ka teisi hankija vajadustele sobivaid kinnistuid paikneb väga lähedal hankija määratud ala piirile, kuid siiski väljaspool seda. Konkurents on tagatud, isegi kui nõuetekohaseid hooneid või arendusi on vaid kolm. Kuna vaidlustajal puudub võimalus riigihankes pakkumust esitada, ilma et üüripinna hanke põhitingimuste p 1.4 oleks õigusvastane, siis ei saa teised vaidlustaja poolt vaidlustuses esitatud RHAD-i tingimused tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Seetõttu ei kontrollinud riigihangete vaidlustuskomisjon teiste RHAD-s sisalduvate tingimuste õiguspärasust.
2(9)
3-24-70
5.4D Capital Management OÜ esitas 08.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.12.2023 otsuse tühistamiseks ja hankija kohustamiseks viima õigusaktidega vastavusse: 1) RHAD-i põhitingimuste p 1.4; 2) RHAD-i põhitingimuste p 1.11 koosmõjus viidatud RHAD lisa 1 „Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ (tehnilised tingimused) p-dega 5.1, 5.2 ja 5.4; 3) RHAD-i põhitingimuste p 1.11 koosmõjus RHAD-i tehniliste tingimuste p-dega 5.2 ja 5.3; 4) RHAD-i tehniliste tingimuste p 5.2; 5) RHAD-i tehniliste tingimuste p 5.3; 6) RHAD-i tehniliste tingimuste p 5.7 koosmõjus RHAD-i tehniliste tingimuste p-dega 5.6 ning 5.8, 5.9 ja 5.10; 7) RHAD-i tehniliste tingimuste p-d 5.13.1 ja 5.13.2; 8) Hankelepingu projekti (HL) preambula; 9) HL p 1.4 koosmõjus HL p-ga 1.1; 10) HL lisa nr 4 koosmõjus HL p-ga 6.1; 11) HL p 6.3; 12) HL p 7.4; 13) HL p 10.2; 14) HL p-d 11.1 ja 11.2. Üüripinna hanke põhitingimuste p 1.3 järgi on hankija jaoks oluline hoone asukoha hea nähtavus ja ligipääs, paiknemine magistraali, suurema tee ääres või väljakujunenud äripiirkonnas. Põhitingimuste p-s 1.4 viidatud Tallinna linna kaart koos rohelise alaga hõlmab suures osas selliseid alasid, mis ei asu magistraali ega suurema tee ääres ega ka väljakujunenud äripiirkonnas. Kaardil on kujutatud sobilikke hooneid/arendusi kokku 12, ent arvestades hankija poolt üüripinna kasutusse võtmise kavandatavat aega (2026. a III kvartal), ei vasta neist enamik RHAD-i tingimustele. Reaalseid alternatiive on vaid 3: Töökoja tn 1, Ülemiste kvartal ja Tammsaare ärikeskus. Neist viimane ei pruugi vastata energiatõhususe nõudele. Samuti on hankija põhitingimuste punktis 1.16 toonud välja, et eelistab uusi arendusprojekte. Kahe arendusala puhul ei ole põhjendatud väita, et riigihankes oleks konkurents tagatud. Hankija võib olla endale sobiliku hoone juba välja valinud. Olukorras, kus hankija leidis oma RHAD-i põhitingimuste punktis 1.3, et hankija jaoks on oluline hoone paiknemine magistraali/suurema tee ääres või väljakujunenud äripiirkonnas, siis Hipodroomi arenduse puhul on tegemist üksnes magistraali ääres paikneva arendusega. Kaebajale kuuluv kinnistu asub samamoodi magistraali ääres ning on väga hea nähtavuse ja ligipääsetavusega ning samuti vastab kõikidele hankija poolt nõutavale kriteeriumitele hoone asukoha osas erisusega, et kaebajale kuuluv arendus ei asu hankija poolt kaardil kujutatud alas. Puudub objektiivne põhjendus sellele, miks näiteks eelistada asukohana Ülemiste kvartalit kaebajale kuuluvale arendusalale, kui mõlemad asukohad paiknevad näiteks kesklinnaga võrreldes samaväärses asukohas; mõlemad paiknevad magistraali või suurema tee ääres (Peterburi maantee on olemuselt ka selgelt suurem magistraal kui Suur-Sõjamäe tänav) ning mõlemad on hea ligipääsuga nii eratranspordiga kui ka ühistranspordiga. Kaebaja kinnistu osas saab põhjendatult väita, et ligipääs kaebaja kinnistule on isegi parem. Kaebajale kuuluva arendusala ühistranspordiühendus on tänu Rail Baltica Ülemiste terminali lähedusele ning erinevatele ühistranspordivõimalustele (buss, tramm) tagatud tavapärasest oluliselt paremini. 3(9)
3-24-70 Hankija põhjendas vaidlustusmenetluses hoone asukohale seatud nõudeid ligipääsetavuse ja transpordiühendusega, töötajate vajadustega tööle jõudmisel, transpordiühendusega hankija teiste büroohoonetega ning strateegilise asukoha ja nähtavuse vajadusega. Need põhjendused on üldsõnalised.
Hankija vaidles kaebusele vastu.
Hankijal on õigus otsustada, millist toodet, teenust või ehitustööd peab ta vajalikuks tellida ning pakkumuse esitamisest huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teistsugust toodet, teenust või ehitustööd. Hankija valik on määratleda asukoht oma eelistuste põhjal. Hankija ei ole kohustud üürima büroohoonet piirkonnas, kuhu ta ei soovi kolida. Hankija nõuded ei ole mõeldud konkurentsi piiramiseks, vaid tagavad, et hankelepingu ese vastaks täpselt hankija seatud kriteeriumitele. Peamised kaebaja välja toodud põhjused RHADi tingimustele mittevastavuse kohta on kas ehitusloa puudumine või asjaolu, et parkimiskohtade arv on väiksem hankija soovitud arvust. Kirjeldatud põhjused teiste arendajate RHAD-le mittevastavuse kohta on paljasõnalised. Asjaolu, et praegu puudub mõnel arendajal ehitusluba, ei tähenda, et büroohoone ei jõuaks valmida 2026. aasta III kvartaliks. Kohtupraktika kohaselt on riigihange konkurentsile avatud ja takistusi pole tekitatud olukorras, kui huvi korral võiks pakkumuse esitada vähemalt kaks ettevõtjat. Kaebajal puudub reaalne võimalus riigihankes osaleda isegi juhul, kui tema kinnistu asuks hankijale sobivas piirkonnas. Vaidlustuse esitamise vajalikuks eelduseks on vaidlustuse esitanud isiku õigustatud huvi. Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja kogu majandustegevuse netokäive viimasel kahel käesoleva hanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal olema olnud vähemalt 3 miljonit eurot igal aastal ning pakkuja peab olema perioodil 2018–2023 täitnud sarnaseid (kinnisvara arenduse/ehitustööde) lepinguid kogumahus suletud netopinnaga vähemalt 10 000 m2 , mille hulgas oli vähemalt üks objekt suletud netopinnaga 3600 m2 või rohkem. Äriregistris avaldatud kahe viimase aasta majandusaasta aruannete kohaselt on olnud kaebaja 2021. ja 2022. majandusaasta majandustegevuse netokäive 0 eurot.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.02.2024 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), tühistas RHAD-i „Üüripinnale esitatavad põhitingimused ja nõuded p-i 1.4 ning kohustas hankijat viima see õigusaktide nõuetega vastavusse (resolutsiooni p 2). Halduskohus tühistas ka riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.12.2023 otsuse (resolutsiooni p 5). Muus osas jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Halduskohus mõistis hankijalt kaebaja kasuks väga kohtumenetluse kulud 2300 eurot ja vaidlustusmenetluse kulud 3046,72 eurot ning jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Põhitingimuste p-d 1.3 ja 1.4 ei ole vastuolus, vaid asukohatingimus tuleb nende punktide koostoimest. Hankija peab suutma tõendada, et tema vajadus tugineb objektiivsetele kriteeriumitele ega diskrimineeri erinevaid pakkujaid. Hankija peab oma soovitud tulemust adekvaatselt täitvad parameetrid määrama tehnilises kirjelduses ning vaidluse korral nende olemasolu põhjendama (M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019; § 88, komm. nr 41, lk 521). Hankija ei ole tõendanud, et asukohapiirang on objektiivselt põhjendatud ning järgitud on RHSi üldpõhimõtteid. Hankija väljatoodud kriteeriumite valguses peab olema objektiivselt võimalik põhjendada, miks kaebaja pakutav ala hankija vajadustele ei vasta. Hankija vajadus ei saa olla 4(9)
3-24-70 pelgalt subjektiivne hinnang, vaid peab olema objektiivselt kirjeldatud ning kontrollitav. Asukoha mõttes ei jää Pae tn 2 kaugele Ülemiste linnakust, mida hankija peab büroo jaoks sobivaks piirkonnaks. Pole selge, miks ei ole hankija vajadustele vastav Pae tn 2. Sel kinnistul on head transpordiühendused, kinnistu on magistraali ääres ja tulevikus jääb sinna juurde Ülemiste raudteeterminal, mis valmib 2026. a-l. Hankija väitel tellis ta eelnevalt turuülevaate. Seda turuanalüüsi ei ole hankija avalikustanud ega seda ka kohtule esitanud, mistõttu puudub võimalus kontrollida seal esitatud ettepanekute põhjendatust. RHS § 10 lg 2 kohaselt tagab hankija turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise korral riigihanke menetluses võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise. Hankija tegevuse õiguspärasust ei kinnita 14.12.2023 seisukoha lisana 1 turuanalüüsi juurde esitatud kaart hankija vajadustele vastavate büroohoonetega, millest osad jäävad lubatud ala sisse ja osad välja. Asjaolu, et on veelgi arendusi peale kaebaja oma, mis jäävad lubatud alast väljaspoole, ei tõenda, et asukohatingimus pole diskrimineeriv kaebaja (või ka teiste väljaspoole ala jäävate arenduste) suhtes. Asjaolu, et leidub mitmeid pakkujaid, kes tingimustele võivad vastata, ei muuda asukohatingimust mittediskrimineerivaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Eesti Energia AS esitas 19.02.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 09.02.2024 otsus osas, milles kaebus rahuldati ja hankijalt mõisteti välja kaebaja menetluskulud, ja jätta selles osas kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. RHS § 3 p-dest 1 ja 2 ei tulene apellandi kohustust hankida büroopinda asukohas, mis ei vasta tema vajadustele ja soovidele. Hankijal on õigus määrata büroohoone asukoht oma vajadustele ja soovidele tuginedes. Asukohatingimuseta jääb hanke korraldamise eesmärk suures osas täitmata. Pakkumuse esitamisest huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teistsugust toodet, teenust või ehitustööd (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 otsus asjas nr 3-15-809, p 12, Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 otsus asjas nr 3-17-491, p 14). Hipodroomi ala jäeti lubatud ala sisse, sest sinna on planeeritud neli ärihoonet kogumahuga kuni 130 000 m2. Sellest kujuneb üks Tallinna suurimaid ärilinnakuid. Selle vahetus läheduses asuvad Pipedrive’i ja Telia büroohooned. Kaebaja kinnistu ei ole arendatav äripiirkond. Pae tn 2 mittesobivust selgitas apellant 17. ja 31.01.2024 menetlusdokumentides ning tõendas oma seisukohta. Rail Baltic Estonia hinnangul on 70–80% tõenäosus, et rongiliin valmib aastaks 2030. Seega ei ole Ülemiste terminali kasutusse võtmine 2026. a-l tõenäoline. See ei mõjutaks ka linnasisest transpordiühendust. Põhitingimuste p 1.4 ei takista riigihanke avamist konkurentsile. Hanke juurde on registreerinud koos kaebajaga 9 taotlejat. Järgida ei tule ainult põhitingimuste p-s 1.3 seatud nõudeid, vaid p 1.4 seab lisatingimused. Halduskohtu tõlgendus, et piisab p-s 1.3 seatud tingimuste täitmisest, võimaldaks pakkuda ka väljaspool Tallinna või Eestit paiknevaid bürooruume. Kuigi hankija on korraldanud riigihanke, sest hangitakse büroohoone üürimist koos ehitustööga, siis sisuliselt on büroohoone asukoht määratud hankijale sobiva piiritletud territooriumiga. Juhul, kui hankija üüriks büroohoonet ilma ehitustööta, siis võiks ta kasutada RHS § 11 lg 1 p-s 7 sätestatud erandit. Praegusel juhul on hange erandi mõttega kooskõlas.
5(9)
3-24-70 Kaebaja võttis 12.12.2023 esitatud taotluse kohtumenetluse kestel tagasi ja esitas uue taotluse 12.01.2024, kui hankemenetlus oli esialgse õiguskaitse korras juba peatatud. Kaebaja ei pruugi hankele kvalifitseeruda. RHS § 185 lg 1 kohaselt saab vaidlustaja vaidlustuse esitada ainult siis, kui hankija tegevus rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab vaidlustaja huvisid. Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja kogu majandustegevuse netokäive viimasel kahel käesoleva hanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal olema olnud vähemalt 3 miljonit eurot igal aastal ning pakkuja peab olema perioodil 2018–2023 täitnud sarnaseid (kinnisvara arenduse/ehitustööde) lepinguid kogumahus suletud netopinnaga vähemalt 10 000 m2, mille hulgas oli vähemalt üks objekt suletud netopinnaga 3 600 m2 või rohkem. Äriregistris avaldatud majandusaasta aruannete järgi kaebaja sellele tingimusele ei vasta. Halduskohus mõistis menetluskulud välja ekslikult, sest ei arvestanud kaebuse rahuldamise proportsiooni. Kaebaja esitas 14 nõuet, millest rahuldati vaid 1, kuid halduskohus mõistis välja 80% kaebaja menetluskuludest. Halduskohus ei põhjendanud, miks rahuldatud nõuet saab pidada põhinõudeks ja miks sellel nõudel on niivõrd suur kaal.
Kaebaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Kaebajal on põhjendatud huvi hanketingimuse vaidlustamiseks. Ainsana piirab kaebaja võimalust hankes osaleda põhitingimuste p 1.4. Hankija ei ole oma vajadusi välja toonud ega selgitanud, milliseid mööndusi ta peab tegema, kui büroopind jääb väljapoole kaardil toodud ala. Halduskohus selgitas õigesti, et hankija peab oma soovitud tulemust adekvaatselt täitvad parameetrid välja tooma tehnilises kirjelduses ja neid ka põhjendama. Hankija ei põhjendanud ka apellatsioonimenetluses, miks büroopind peab olema kaardil märgitud alal. Nende põhjendusteta ei ole võimalik kontrollida, et tegemist on hankija tegeliku vajadusega. Analüüsi, millele hankija viitas, ta kohtule ei esitanud. Hankija kui äriettevõtte strateegiliste vajadustega ei saa olla tõsiseltvõetavalt seotud see, millise magistraaltee ääres Tallinnas asub tema büroo. Väide, et büroo asukoht on hankija toimivuse jaoks oluline, on otsitud. Büroo asukoha otsimine prestiižsesse kohta viitab, et asukoht on üksnes maine küsimus. See põhjus ei ole kooskõlas RHS § 3 p-dega 1 ja 2 ega § 88 lg-ga 7. Kui hanketingimus takistab põhjendamatult ettevõtjate võimalust esitada nõuetekohane pakkumus, võib seda pidada takistuseks riigihanke avamisel konkurentsile RHS § 88 lg 7 mõttes. Iga tingimust tuleb hinnata lähtuvalt tingimuse objektiivsest vajalikkusest, mitte pelgalt selle järgi, mitmel ettevõtjal on huvi korral võimalus pakkumus esitada (M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019; § 88, komm. nr 42, lk 521). Seega peab iga tingimus olema põhjendatav objektiivse vajadusega, mille olemasolu oleks võimalik ka kontrollida. Hipodroomi piirkonna detailplaneering kehtestati 2011. a-l ja seni ei ole seal ehitamist alustatud. Pole alust arvata, et 2026. a-ks muutuks see piirkond ärikeskuseks. 2021. a-l muudetud planeeringuga vähendati büroopindu sellel alal ca 30% (92 000 m2-ni). RHAD ei sisaldanud tingimust, et büroo lähedal peab asuma ka teisi büroosid, mistõttu viide Telia ja Pipedrive’i büroodele on põhjendamatu. Vastavalt Lasnamäe elamualade üldplaneeringule on kaebaja kinnistu juhtotstarve ettevõtlusala. Sama moodi on ettevõtlusala juhtostarve määratud Ülemiste linnakule Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus. Ka kaebaja kõrvalkinnistute ning üle Peterburi tee asuvate kinnistute juhtotstarve on ettevõtlusala. Seega on kaebaja kinnistule ja Ülemiste kvartalile kehtestatud üldplaneeringutega sama juhtotstarve. Peterburi tee 15 on kavandatud kokku ca 6(9)
3-24-70 20 000 m2 suurune ärihoonete maht. Peterburi tee 34 on kavandatud ärihoonete maht 14 000 m2. Rail Baltic Ülemiste terminali lisandumisega kavandatakse kaebaja kinnistu lähedusse veel arendusi. Ka T1 kaubanduskeskus, kus paikneb äripindasid, paikneb kaebaja kinnistu vahetus läheduses. Kaebaja kinnistu piirkonda on kavandatud ka kaugjahutussüsteem, mis on büroopindade jaoks väga atraktiivne. RHS § 11 lg 1 p-s 7 sätestatud erand ei ole praegusel juhul kohaldatav ja halduskohus ei pidanud sellega seotud väiteid hindama. Vaidlus vaidlustusmenetluses ja halduskohtus käis sisuliselt üksnes põhitingimuste p 1.4 õiguspärasuse üle. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale saab kõrgema astme kohus alama astme kohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotusesse sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on ilmselgelt ületanud kohtu diskretsiooniõigust. Praegusel juhul on halduskohus õiguspäraselt ja diskretsiooni piires määranud kindlaks kaebaja menetluskulude suuruse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata osas, mis puudutab hanketingimuse üle peetavat vaidlust. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
11.Kvalifitseerimistingimuse vajalikkuse hindamine on esmajoones hankija ülesanne. See ei tähenda siiski, et hankija saab kauba või teenuse määratleda täieliku valikuvabaduse alusel. Kui hankija soovib sõlmida lepingut kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, siis RHS kohaldamisele ei kuuluks (RHS § 11 lg p 7). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest hankija on pidanud võimalikuks ka soovitava büroohoone ehitamist. Olukorras, kus hankija on valinud bürooruumide leidmiseks riigihangete seaduse kohaldamist eeldavad hanketingimused, tuleb järgida RHS § 3 ja § 88 lg 7 nõudeid sõltumata sellest, et hankeleping võidakse lõpptulemusena sõlmida ka sellise pakkujaga, kelle pakutav büroohoone vastab hanketingimustele ka ilma ehitustöödeta.
12.RHS § 3 p-d 1 ja 2 nõuavad, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 88 lg 7 sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Riigikohus selgitas 05.11.2020 otsuses asjas nr 3-20-718 (p-d 15.1 ja 15.2), et selle sättega on üle võetud direktiivi 2014/24 peaaegu sama sõnastusega art 42 lg 2. Lisaks näeb direktiivi art 18 lg 1 avaliku sektori hankijatele ette kohustuse kohelda ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Riigihanke kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna. Euroopa Kohus on selgitanud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades C-413/17 Roche Lietuva, p 34 ja C-368/10 komisjon vs. 7(9)
3-24-70 Madalmaad, p 62). Oluline on, et tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr järgiks proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (samas, p 41).
13.Praeguses asjas ei ole vaidluse all üüripinna hanke põhitingimuste p 1.3, mis näeb ette, et nõutav on pakutava hoone asukoha hea nähtavus ja ligipääs, paiknemine magistraali, suurema tee ääres või väljakujunenud äripiirkonnas. Lisaks neile tingimustele on sobiv ala määratletud aga ka kaardil tähistatud piirkonnana, mis jääb valdavalt Paldiski mnt, Mustamäe tee, Tammsaare tee, Järvevana tee, Tartu mnt, Liivalaia tn, Pärnu mnt, Tõnismäe tn ja Toompuiestee vahele, välja arvatud kahe välja arendatud või arendamisel oleva ja ülejäänud ala vahetusse lähedusse jääva piirkonna osas. Hankija põhjendas kaardil tähistatud ala valikut: 1) ligipääsetavuse ja transporditaristu olemasoluga; 2) töötajate vajadustega tööle jõudmisel; 3) transpordiühendusega hankija teiste büroohoonetega; 4) strateegilise asukoha ja nähtavuse kriteeriumiga.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et ligipääsetavus või transporditaristu olemasolu oleks tagatud vaid kaardil näidatud alal. Need tingimused eeldavad ühistranspordiliinide olemasolu hoone lähedal, mitte väga suurt kaugust kesklinnast ja parkimisvõimalusi, mis võivad olla tagatud nii südalinnast põhja kui ida pool paikneval alal. Hoone nähtavus on võimalik tagada mistahes suurema tänava või tee ääres ning strateegiline asukoht eeldab, et hangitavad bürooruumid ei paikneks linnasüdamest kaugel. Kaebaja kinnistu ja hankija teiste büroohoonete vahelise transpordiühenduse puhul ei ole alust arvata, et Ülemiste linnak või mitmed Kristiine linnaosas paiknevad piirkonnad oleks Lelle tn või Veskiposti tn paiknevate bürooruumide suhtes paremini ligipääsetavad. Halduskohus selgitas õigesti, et hankija väited tehtud analüüsi kohta kaardiala valikul on paljasõnalised. Ringkonnakohus ei pea lubamatuks ala valikul tugineda piirkonna prestiižsusele ja seda saab mõõta ka piirkonnas paiknevate teiste büroohoonete olemasoluga, kuid kaardil tähistatud alast väljapoole jääb selle ala lähedusse veel mitmeid piirkondi, kus paikneb paljusid kliente omavate äriühingute bürooruume. Tähele tuleb panna sedagi, et tähistatud ala piiravate magistraaltänavate puhul on lubatud bürooruumide paiknemine enamasti vaid ühel pool tänavat (v.a. Järvevana teel), mis osutab, et ala valik ei ole ratsionaalne. Proportsionaalseks saab pidada vaid selliseid hanketingimusi, mis on mõistlikult põhjendatavad ja vajalikud selgelt määratletud eesmärgi saavutamiseks. Kuigi kõik hankija välja toodud kriteeriumid, millele bürooruumide asukoht peab vastama, on mõistlikud, ei ole kaardil näidatud ala piire võimalik nendega õigustada.
15.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et rohelisega tähistatud alale jääb mitu võimalikku büroohoonet, mis on kas juba valminud või valmib 2026. a-ks. Hankijale ei saa ette heita hanketingimuste määratlemist konkurentsi kõrvaldavana, kuid tingimused peavad olema proportsionaalsed ja asjakohased ka juhul, kui hankes on võimalik osaleda mitmel pakkujal.
16.Hankija seab kahtluse alla kaebaja võimaluse pakkumust esitada tema varasema käibe ja varasemate sarnaste lepingute puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et kaebaja võib pakkumuste esitamise tähtpäevaks olla ühinenud mõne äriühinguga, kes neile kriteeriumitele vastab, või esitada ühispakkumuse sellise isikuga. Pakkujate kvalifitseerimine ei toimu selles riigihanke menetlusetapis, mistõttu piisab kaebaja kaebeõiguse jaatamiseks ka sellest, kui kaebaja poolt riigihankes osalemine ja tema kvalifitseerimine ei ole ilmselgelt välistatud. Asjaolu, et kaebeõigust tuleb hinnata kaebuse esitamise aja seisuga, ei mõjuta selles küsimuses lõppjäreldust, sest kaebajal ei olnud takistatud hankemenetluses esitatud dokumentide tagasivõtmine ja uute dokumentide esitamine enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. See tähtpäev ei olnud vaidlustuse esitamise ajaks saabunud.
8(9)
3-24-70
17.Apellatsioonkaebus on põhjendatud menetluskulude jaotust puudutavas osas. Riigilõivu tuleb nii vaidlustusmenetluses kui kohtus tasuda kõigilt nõuetelt võrdselt ning arvestades nõuete arvu (14), moodustas rahuldatud nõue vaid väikese osa (7,14%) kõigist kaebaja nõuetest. Tasutud riigilõivust tuli seetõttu kaebaja kasuks välja mõista vaidlustusmenetluses ja halduskohtus kokku 7,14%, s.o 182,86 eurot. Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitas kaebaja sisulised põhjendused ka ülejäänud nõuete osas ning esindajatasu ei seondunud 80% ulatuses selle nõudega, mille halduskohus rahuldas. Halduskohtu hinnang, et menetluskulud, mis on kantud kaebuse rahuldamist puudutavas osas, moodustavad kokku 80% kõigist menetluskuludest, on seetõttu ekslik. Kaebuse rahuldatud osa puudutab ringkonnakohtu hinnangul esindajatasu vaidlustusmenetluses ja halduskohtus kokku ca 70% (s.o 3768,38 eurot). Halduskohus mõistis apellandilt kaebaja kasuks välja menetluskulud põhjendatult 3951,24 euro ulatuses.
18.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb HKMS § 108 lg 2 alusel jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vaidlus menetluskulude üle moodustab ringkonnakohtu hinnangul ca 10% apellatsioonimenetluses vaidluse all olevatest küsimustest. Halduskohus mõistis menetluskulud välja 64,7% ulatuses õigesti. Apellant ei väida, et kõik menetluskulud tulnuks jätta kaebaja kanda. Seetõttu loeb ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus on rahuldatud 10% ulatuses.
19.Hankija tasus apellatsioonimenetluses riigilõivu 1280 eurot ja kaebajalt tuleb sellest välja mõista 128 eurot. Kaebaja tasus apellatsioonimenetluses esindajatasu 1041,60 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajatasu suurust ei ole põhjust pidada ülemääraseks. Sellest 90% (937,44 eurot) tuleb mõista apellandilt kaebaja kasuks välja.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.