Priit Voolaiu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 14. detsembri 2022. a otsuse nr 12-1/22/27929 osaliseks tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse määramiseks ja väljamaksmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Priit Voolaid Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Priit Voolaiu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. aprillil 2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Priit Voolaid (kaebaja) taotles 2022. a väikepõllumajandustootjate kava raames PRIA-lt ute ja kitse kasvatamise otsetoetust 18 loomale, ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust.
3-23-253
2.PRIA saatis kaebajale 27. märtsil 2022 teavituse nr 7-4/22/11975 kontrolliperioodil esinenud rikkumiste kohta. Halduskontrollis selgus, et kaebaja ei ole kümne looma andmeid põllumajandusloomade registris õigeaegselt registreerinud.
3.PRIA otsustas 14. detsembri 2022. a otsusega nr 12-1/22/27929: 1) tunnistada kehtetuks PRIA 5. detsembri 2022. a otsus nr 12-1/22/27629 "2022. aastal taotletud väikepõllumajandustootja toetuse osaline määramine ja tulevikku suunatud halduskaristuse rakendumine"; 2) määrata osaliselt ja suunata väljamaksmisele väikepõllumajandustootja toetus summas 211,29 eurot. Otsuse kohaselt määras PRIA kaebajale väikepõllumajandustootja toetuse kokku summas 211,29 eurot (ühtne pindalatoetus summas 145,15 eurot ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus summas 66,14 eurot). PRIA ei määranud kaebajale ute ja kitse kasvatamise otsetoetust (UTK) ja kohaldas halduskaristust 184,70 eurot, sest kindlaksmääratud ja kindlaksmääramata loomade erinevuse protsendimäär oli enam kui 50%.
4.Kaebaja esitas 29. detsembril 2022 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA jättis 16. jaanuari 2023. a vaideotsusega nr 12-1/22/28039-1 rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA
14.detsembri 2022. a otsuse nr 12-1/22/27929 p 2 ja määratud halduskaristuse ning kohustada PRIA-t määrama ja välja maksma UTK toetuse summas 332,46 eurot.
6.Tartu Halduskohus võttis 8. veebruari 2023. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Kohus tõlgendas esitatud kaebust ning sai aru, et kaebaja nõuab PRIA 14. detsembri 2022. a otsuse nr 12-1/22/27929 p 2 osalist tühistamist, kuivõrd p 2 tervikuna tühistamine tähendaks, et ka kaebajale soodne osa otsusest kaotaks kehtivuse. Kohus mõistis kaebust nii, et kaebaja palub tühistada PRIA 14. detsembri 2022. a otsuse nr 12-1/22/27929 osas, millega jäeti UTK määramata ning kohaldati halduskaristust. Samuti palub kaebaja kohustada PRIA-t määrama ja välja maksma UTK taotletud ulatuses.
7.Vastustaja esitas 10. märtsil 2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus määras 25. jaanuari 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
9.1.PRIA on põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja esitas taotluse loomadega seotud sündmuste registreerimiseks põllumajandusloomade registris 26. märtsil 2022 ehk ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlemise hetkeks (30. märts 2022) oli vajalik toiming tehtud. Taotleja ei identifitseeri toetustaotlusel loomi, kellele soovib toetust taotleda. Toetuse esitamine toimub PRIA e-keskkonnas ja taotleja märgib taotluse vormil asjakohases lahtris, kas ta soovib
3-23-253 taotleda UTK toetust valikvastustega „Jah“ või „Ei“. Toetuse taotlusele lisatava loomade loetelu koostab PRIA põllumajandusloomade registri põhjal.
9.2.Hilinenult registreeritud uttesid ei ole lisatud UTK toetuse taotlusele, mistõttu ei ole alust neid taotluse menetlemisel arvesse võtta. Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) tuleneb, et halduskaristusi ei kohaldata toetuse- ega maksetaotluse selle osa suhtes, mille kohta toetusesaaja teavitab pädevat asutust kirjalikult, et toetuse- või maksetaotluses esitatud andmed ei ole õiged või on muutunud ebaõigeks pärast taotluse esitamist, tingimusel et toetusesaajat ei ole teavitatud pädeva asutuse kavatsusest teha kohapealset kontrolli ja pädev asutus ei ole toetuse saajat veel teavitanud toetuse- või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumisest. Sellise olukorraga ongi praegu tegemist. Põllumajandus- ja Toiduametil (PTA) ei olnud kaebaja suhtes samuti pretensioone.
9.3.PRIA 27. märtsi 2022. a teate väljasaatmise hetkel oli PRIA teadlik, et UTK toetuse taotluse esitamisel jäetakse ta toetusest ilma ning määratakse halduskaristus, kuid PRIA kaebajat sellest ei teavitanud. PRIA 27. märtsi 2022. a teatis sisaldab ebatäielikku ja eksitavat informatsiooni. Kaebaja on ka varasematel toetusperioodidel eksinud loomadega seotud sündmuste registreerimise nõuete vastu, kuid siis pole halduskaristust järgnenud. Seega on PRIA oma halduspraktikat muutnud ja pole sellest kaebajat teavitanud.
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
10.1.Kaebaja ei registreerinud kümne looma andmeid põllumajandusloomade registris õigeaegselt. Kaebajale ei määratud seetõttu ute ja kitse kasvatamise otsetoetust, kuna kindlaksmääramata loomade (10 looma) protsent ületas 50% kindlaksmääratud loomade arvust (toetuse määramisel aluseks võetud loomade arv registris oli 18 looma). Lisaks kohaldati halduskaristust summas 184,70 eurot.
10.2.Kaebaja jätab põhjendamatult tähelepanuta selle, et vaidlusalused loomad märgistati 2021. aastal, kuid kaebaja esitas taotluse loomade andmete registreerimiseks aasta aega hiljem, rikkudes seeläbi maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ (määrus nr 74) § 2 lg-t 1. Kaebaja ei järginud registreerimiseks ette nähtud tähtaega (viis tööpäeva looma märgistamisest). Toetuse saamiseks pidanuks kaebaja järgima tähtaega ning esitama taotluse enne loomapidamise perioodi algust (vt maaeluministri 6. jaanuari 2021. a määruse nr 2 „Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ (määrus nr 2) § 3 lg 1 ja § 2 lg 2). Toetuse määramisel võetakse aluseks loomapidamisperioodil nõuete kohaselt identifitseeritud ja registreeritud loomad. Asjaolu, et kaebaja kõrvaldas rikkumise ja täitis loomade registreerimise kohustuse enne taotluse esitamist, kuid loomapidamisperioodi kestel, ei muuda fakti, et kaebaja hilines loomade märgistamise kohta andmete esitamisega registrile. Kaebaja tegevus ei vasta määruse nr 640/2014 art 30 lg-le 4. Pidades silmas ka delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 (määrus nr 639/2014) art 54 lg 4 p a ei saa lugeda registreerimisnõuet nõuetekohaselt täidetuks, sest loomapidamisperioodi esimeseks päevaks kaebaja loomi ei registreerinud, vaid tegi seda alles 26. märtsil 2022. Kaebaja kandis andmed registrisse loomapidamisperioodi kestel (2. märts kuni 8. mai), mitte enne seda. Kuna kaebaja ei täitnud registreerimise nõudeid hiljemalt loomapidamisperioodi esimeseks päevaks, ei olnud kaebajale UTK toetuse määramine 2022. aastal lubatud.
10.3.Kaebaja viidatud määrus nr 640/2014 art 15 lg 1 ei ole asjakohane, sest kaebaja ei ole õigeaegselt teavitanud PRIA-t ebaõigetest andmetest maksetaotluses. Tegemist oli andmete hilinenult esitamisega ning PRIA ei pidanud art 15 lg-st 1 lähtuma.
10.4.Määruse nr 2 § 3 lg 1 alusel võetakse UTK toetuse andmisel aluseks põllumajandusloomade registrisse kantud andmed. Toetuse saamiseks ei pea taotleja kõiki
3-23-253 loomi taotlusel loetlema. Arvesse ei võeta looma, kes vastab tingimustele pärast loomapidamisperioodi algust. PRIA on toetuse määramisel õigesti aluseks võtnud põllumajandusloomade registri andmed pidamisperioodil peetavate toetusõiguslike loomade kohta. Kuna loomade märgistamisest teavitamine ei toimunud enne loomapidamisperioodi algust, siis tuleb neid 10 looma käsitleda kindlaksmääramata loomadena. Toetus määratakse üksnes nende loomade eest, kes vastavad nõetele. Lisaks tuleb silmas pidada, et osad 27. märtsi 2022. a teavituskirjas loetletud märgistatud lambad, keda ei arvestatud toetuse määramisel rikkumiseks, olid jäärad, mitte uted.
10.5.PRIA 27. märtsi 2022. a teavituskirja puhul tuleb silmas pidada, et kuna kaebaja esitas UTK taotluse 30. märtsil 2022, ei saanudki PRIA 27. märtsi 2022. a teavituskirjas kaebajat veel teavitada asjaolust, et kaebajat ootab ees UTK otsusel toodud ulatuses UTK toetusest ilma jäämine ja halduskaristus. Pealegi ei ole PRIA teavituskiri haldusakt, sellega ei otsusta toetuse määramist. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb teatises esitatud informatsiooni ebatäielikkus ja kaebaja eksitamine.
10.6.Määruse nr 640/2014 art 31 lg 2 ei anna PRIA-le loomadega seotud rikkumiste korral halduskaristuse rakendamisel kaalumisruumi. PRIA-l ei ole võimalik jätta halduskaristust kohaldamata või rakendada seda väiksemas ulatuses (v.a kui esineb erakorraline asjaolu või vääramatu jõu juhtum). Selliste erandlike asjaolude või vääramatu jõu juhtumiga ei ole praegu tegemist. UTK toetuse ühikumäärast lähtuvalt on arvutatud halduskaristuse suurus. Asjaolu, et kaebaja võib olla ka varem toetuse saamise tingimuste vastu eksinud ja pole kontrollivalemisse sattunud, aga on siiski toetust saanud, ei anna õigust saada toetust ka praegusel juhul.
KOHTU SEISUKOHT
11.Vaidluse all on PRIA otsuse, millega jäeti kaebaja toetustaotlus 2022. aastal uttede kasvatamisega seotud toetuse saamiseks rahuldamata, õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et hoolimata minetustest loomade liikumise registreerimistoimingutes tuleks tema toetustaotlus rahuldada. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja toimingud ei ole olnud nõuetekohased ning UTK toetuse määramiseks ei ole alust.
12.Määruse nr 2 § 2 lg-st 2 ja § 3 p-st 1 tulenevalt võetakse toetuse määramisel aluseks loomapidamisperioodil nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud loomad. Asjakohane loomapidamisperiood kestab 2. märtsist kuni 8. maini. Toetuse määramisel võetakse eelviidatud sätete järgi alusel üksnes loomapidamisperioodil nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud loomad. Eelnimetatud perioodil peab toetuse taotleja pidama vähemalt kümmet nõuetekohaselt registreeritud utte või emakitse. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei registreerinud otsuses viidatud uttesid asjakohasel perioodil, vaid loomapidamisperioodi kestel. 2021. aastal kaebaja loomasid ei registreerinud ning kõrvaldas rikkumise ja täitis loomade registreerimise kohustuse küll enne taotluse esitamist (26. märtsil 2022), kuid mitte enne loomapidamisperioodi algust (2. märts). Määruse nr 640/2014 art 30 lg 4 p e järgi arvestatakse juhul, kui avastatakse veiste ning lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga seotud nõuete rikkumine, et kui avastatud rikkumiste puhul on tegemist loomadega seotud juhtumite elektroonilisse andmebaasi hilinenult kandmisega, loetakse asjaomane loom kindlaksmääratud loomaks, kui andmebaasi kandmine toimus enne loomapidamisperioodi algust või määruse nr 639/2014 art 53 lg 4 kohaselt kehtestatud viitekuupäeva. Määruse art 53 lg 4 p a näeb muu hulgas ette, et ilma et see piiraks muude toetuskõlblikkuse tingimuste kohaldamist, tuleks looma käsitada toetuskõlblikuna ka siis, kui esimeses lõigus osutatud identifitseerimise ja registreerimise nõuded on täidetud liikmesriigi kehtestatavaks kuupäevaks, mis ei ole hilisem kui loomapidamisperioodi esimene päev, kui pidamisperioodi kohaldatakse.
3-23-253 Nimetatud normide alusel ei saa pärast loomapidamisperioodi algust hilinenult registreeritud loomi käsitleda kindlaksmääratud loomadena konkreetses taotlusvoorus. Kuna kaebaja hilines loomade märgistamise kohta andmete esitamisega registrile ning loomapidamisperioodi alguseks ei vastanud ta tingimustele, siis ei olnud ta 2022. aastal toetuskõlblik ning talle UTK toetuse määramine 2022. aastal ei olnud lubatud.
13.Määruse nr 640/2014 art 15 lg 1 näeb ette, et selle peatükis sätestatud halduskaristusi ei kohaldata toetuse- ega maksetaotluse selle osa suhtes, mille kohta toetusesaaja teavitab pädevat asutust kirjalikult, et toetuse- või maksetaotluses esitatud andmed ei ole õiged või on muutunud ebaõigeks pärast taotluse esitamist, tingimusel et toetusesaajat ei ole teavitatud pädeva asutuse kavatsusest teha kohapealset kontrolli ja pädev asutus ei ole toetusesaajat veel teavitanud toetuse- või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumisest. Vastavasisulist teavitust ei ole kaebaja õigeaegselt PRIA-le esitanud. Pealegi oli toetustaotluse esitamise ajaks kaebaja teinud vastavad muudatused loomapidamisregistris, kuid loomapidamisperioodi alguseks ei olnud neid muudatusi tehtud ning kaebaja ei vastanud toetuse tingimustele (määruse nr 2 § 2 lg 2 ja § 3 p 1).
14.Vastustaja on põhjendatult võtnud halduskaristuse määramisel arvesse loomapidamisperioodil hilinenult registreeritud uted ja karistuse suuruse arvestuse aluseks UTK toetuse ühikumäära. Määruse nr 640/2014 art 31 lg 2 näeb muu hulgas ette, et kui kindlaksmääramata on rohkem kui kolm looma või kui kindlaksmääramata veiseid, lambaid ja kitsi ei ole võimalik loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga ette nähtud viisil individuaalselt identifitseerida, vähendatakse toetuse kogusummat, mida toetusesaajal on õigus asjaomasel taotlusaastal lg-s 1 osutatud toetuskava või -meetme või sellise toetusmeetmega seotud tegevuse liigi alusel saada kooskõlas lg-ga 3 määratava protsendi võrra, kui see ei ületa 20 % (p a) või kooskõlas lg-ga 3 määratav protsent kahekordselt, kui see ületab 20%, kuid ei ole suurem kui 30% (p b). Kui lg 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäär on suurem kui 50%, ei anta toetusesaajale asjaomasel taotlusaastal toetust, millele tal oleks toetuskava või meetme või sellise toetusmeetmega seotud tegevuse liigi alusel art 30 lg 3 kohaselt õigus olnud. Peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud loomade arvu ja art 30 lg 3 kohaselt kindlaks määratud loomade arvu vahele. Kui kõnealust summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art-ga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse. Määruse nr 640/2014 art 31 lg 3 järgi selleks, et kehtestada lg-s 2 osutatud protsendimäärad, jagatakse loomatoetuse kava või loomatoetusmeetme või sellega seotud tegevuse liigi alusel kindlaksmääramata loomade arv loomatoetuse kava või loomatoetusmeetme või sellega seotud tegevuse liigi alusel kindlaksmääratud loomade arvuga asjaomasel taotlusaastal. Nimetatud normide järgi ei ole vastustajal üldjuhul halduskaristuse kohaldamisel kaalumisruumi. Siiski juhul, kui toetusesaaja ei suuda toetuskõlblikkuse kriteeriume või kohustusi täita toetusesaajast sõltumatute karja mõjutavate asjaolude tõttu, tingimusel et ta on teavitanud pädevat asutust kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast loomade arvu vähenemise avastamist, siis halduskaristust ei kohaldata (määruse nr 640/2014 art 32). Selliseid erandlikke asjaolusid selles asjas aga ei esinenud. Kaebaja jättis teadlikult loomapidamisperioodi alguseks (2. märtsiks) loomad asjakohaselt registris registreerimata ja tegi seda alles toetustaotluse esitamise hetkeks, kusjuures registreerimisega viivitas kaebaja ca aasta (vt määruse nr 74 § 2 lg 1). Kuna kindlaksmääratud ja kindlaksmääramata loomade erinevuse protsendimäär oli enam kui 50%, siis ei olnud kaebajal õigust UTK toetusele 2022. aastal ning põhjendatud oli ka halduskaristuse määramine lähtuvalt ühikumäärast ja nõuetele mittevastavuse ulatusest.
3-23-253
15.Kuna UTK toetuse saamise esemeks on nõuetekohaselt registreeritud uttede kasvatamine, mitte jäärade kasvatamine, siis ei omanud halduskaristuse suuruse määramisel UTK toetuse kontekstis tähtsust asjaolu, et kaebaja ei täinud kohaselt registreerimistingimusi ka osade jäärade puhul. Kaebaja taotles UTK toetust, mistõttu pidi halduskaristuse kohaldamisel PRIA arvestama selle toetuse ühikumääradega.
16.Ebakohane on kaebaja seisukoht, et kuna ta on ka varem jätnud sarnaseid loomade registreerimise nõudeid täitmata ja see pole toetuse saamist mõjutanud, siis on vastustaja ebakohaselt oma praktikat muutnud. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et kui kaebaja ei ole varem kontrollivalemisse sattunud ja seetõttu väidetavalt sarnase rikkumise korral toetust siiski saanud, ei anna see asjaolu õigust toetusele praegusel juhul. Esiteks tuleb arvestada, et ebaõige toetuse määramise praktika ei annaks taotlejale õiguspärast ootust sellise praktika jätkumisele. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (vt nt Riigikohtu 27. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-59-06, p 12 ja seal viidatud kohtulahendid). Teiseks tuleb silmas pidada, et varasemaid väidetavaid rikkumisi pole PRIA tuvastanud, sest kaebaja ei sattunud kontrollivalemisse. Seega on asjakohatu kaebaja positsioon, et vastustaja oleks pidanud teda väidetavast praktika muutumisest teavitama. Samuti ei ole kohtu jaoks veenev kaebaja positsioon, et vastustaja oleks pidanud teda täiendavalt hoiatama, et tema suhtes võidakse kohaldada halduskaristusi ja ta ei pruugi toetust saada. Toetuse saamise tingimused ning kord tuleb taotlejal endal selgeks teha ja tingimustele vastata. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et arvestades teavituskirja kaebajale esitamise (27. märts 2022) ja UTK taotluse esitamise aega (30. märts 2022) ei saanudki vastustaja kaebaja tähelepanu võimalikele mõjudele seoses UTK toetusega välja tuua. Kohtule ei ole esitatud materjalide pinnalt äratuntav, et PRIA oleks kaebajat enda tegevusega eksitanud või kuidagi ebakohaselt kohelnud.
17.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul PRIA 14. detsembri 2022. a otsus vaidlustatud osas õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.