Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
28. märts 2024. a, Tallinn
Haldusasja number
3-24-593
Haldusasi
X. X. (X. ) kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 11.3.1 ja 11.3.5 tühistamiseks
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Veebilehelt: https://vanglateenistus.ee/meist/vanglateenistus/tallinna-vangla; otseviide: https://vanglateenistus.ee/media/232/download
1(4)
pakki soetada, sest kauba hinna määrab kaupmees ja hinnad on ajas muutuvad. Kaebajal puudub sissetulek ja põhimõtteliselt ei saa kaebaja oma olemasoleva raha eest (kaebuse esitamise ajal vähem kui 22 eurot) soetada kolmeks kuuks vajalikke hügieenitarbeid. Vangla ei tohi nõuda, et kinnipeetav peab oma raha eest ostma hügieenikohustuse täitmiseks tarbeesemeid. Kohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua sunni kohaldamise. Kaebaja taotleb täiendavalt VangS § 50 lg 1 ja § 51 põhiseadusvastaseks tunnistamist, kuivõrd need võimaldavad isikliku hügieeni eest hoolitsemata jätmise korral sunni kohaldamist ega näe ette vahendeid isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks.
kohtuasjas nr 3-23-1915): üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei pruugi ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Sellises olukorras ei saa isikult nõuda kohtusse pöördumist 30 päeva jooksul akti teatavakstegemisest. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Kui tegu on kindlaks määramata arvu juhtumeid käsitleva üldkorralduse sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, nt pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist. Samas, nagu nähtub Riigikohtu praktikast, on üldkorralduse vaidlustamine seotud mõju avaldamisega, s.o toimingu tegemise või haldusakti andmisega. Kaebaja nõue hügieenipaki saamiseks on kohustamisnõue; sh selline, mille osas näeb üldkorraldus ette taotluse esitamise kohustuse ning tegemist ei ole olukorraga, kus haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel (Riigikohtu 07.12.2020 lahend nr 3-19-2448 p 11). Vaatamata sellele, et kaebaja on vaidlustanud ka taotluse esitamise nõude (kodukorra p 11.3.5) on kaebaja 19.03.2024 hügieenipaki saanud ehk kohustamisnõue on täidetud. Riigikohus pidas kohtuasjas nr 3-3-1-29-14 põhjendamatuks olukorda, kus ei menetleta edasi ühegi haldusakti (mitte üldkorralduse) või toiminguga seotud nõuet, samas saadetakse tagasi menetlemiseks üksnes kodukorra sätte tühistamise nõue (p 19). Riigikohus leidis, et sellises olukorras ei saa vaidlustatud üldkorraldus lahus selle alusel antud haldusaktidest kuidagi rikkuda kaebaja õigusi.
olust. Tegemist ei ole riigi poolt seatud koormisega, milleks on võimalik isikut kohustada üksnes kulutuste hüvitamisel, vaid iga isik on kohustatud oma esmavajaduste, sh hügieeni eest esmajärjekorras ise hoolitsema. Riik abistab alles puuduse korral. Kaebajat ei ole kohustatud iga kolme kuu tagant kulutama vähemalt 15 eurot hügieenivahenditele, vaid enda hügieeni eest mõistlikul määral hoolt kandma. Seega kaebaja riive, et kaebaja peab enda hügieeni eest esmajärjekorras ise hoolitsema, sh rahaliste vahendite olemasolul ostma ise tarbeid, on olematu või väheintensiivne. Kaebaja võimalikku õiguste riivet ei puuduta küsimus, kuidas tuleb riigivara valitseda.
Kaebaja väited VangS sätete põhiseadusvastasuse kohta ei ole eraldi nõuded, vaid kaebuse toetamiseks esitatud argumendid, mistõttu kohus nende osas eraldi menetluslikke otsustusi ei tee. Kodukorra punktid, ennekõike punkt 11.3.5. ei takista kaebajal taotluse esitamist. Punktid sisaldavad materiaalõiguslikke tingimusi, mis võivad tuua kaasa taotluse rahuldamata jätmise, kuid taotluse esitamine ei ole takistatud ega keelatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
Saastamiseks loetakse ebameeldiv lõhn, hais või suits – KorS kommenteeritud väljaanne, lk 184
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.