X ja Y kaebus Rae valla elukohajärgse põhikooli määramise komisjoni 11.04.2023 otsuse, 22.05.2023, 01.06.2023 ja 04.07.2023 kirjade, 29.08.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks Kaebajad: X ja Y, volitatud esindaja vandeadvokaat Merli Mäesalu Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Rae valla elukohajärgse põhikooli määramise komisjoni 11.04.2023 otsus, 22.05.2023, 01.06.2023 ja 04.07.2023 kirjad ja 29.08.2023 vaideotsus.
2.Kohustada Rae valda uuesti hindama kaebajate elukohajärgse kooli määramise 27.02.2023 taotlust kohtu selgitusi arvestades.
3.Mõista Rae vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 2429,60 eurot.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebajate ja nende lapse nimi ning elukoha aadress tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.04.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(6)
1.X ja Y (kaebajad) esitasid Arno süsteemis 27.02.2023 taotluse määrata nende lapsele A (edaspidi laps) esimesse klassi astumisel elukohajärgseks kooliks Peetri Lasteaed-Põhikooli. Lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on xxxxxxxxx.
2.Rae valla elukohajärgse põhikooli määramise komisjon määras 11.04.2023 otsusega lapse elukohajärgseks kooliks Kindluse Kooli. Otsus lähtus järgnevast: 1) Peetri Lasteaed-Põhikoolis on kohti 72, taotlusi esitati 72. Järveküla koolis on kohti 72, taotlusi esitati 71, Kindluse Koolis on kohti 168, taotlusi esitati 126 (otsuse p 1). 2) Järveküla Kool määrata 72 lapsele elukohajärgseks kooliks Järveküla Kool, arvestades esimese asjaoluna õe/venna õppimist Järveküla Koolis ja teise asjaoluna vanemate soove (otsuse p 2.1.). 3) Peetri Lasteaed-Põhikool määrata 72 lapsele elukohajärgseks kooliks Peetri Kool, arvestades esimese asjaoluna õe/venna õppimist Peetri Koolis ja teise asjaoluna elukoha lähedust Peetri Koolile (otsuse p 2.2.) 4) Kindluse Kool määrata 126 lapsele elukohajärgseks kooliks, kelle esimene valik oli Kindluse Kool ning kõikidele lastele, kelle esimene valik oli Peetri Lasteaed-Põhikool, kuid kes sinna ei mahtunud (otsuse p 2.3). Muid põhjendusi haldusakt ei sisaldanud.
3.Kaebajad esitasid 17.04.2023 ja 31.05.2023 lapse ümbertõstmise taotluse Peetri LasteaedPõhikooli, millest vald keeldus 22.05.23 ja 01.06.23 e-kirjadega vabade õppekohtade puudumise tõttu. Kaebajad esitasid 09.06.2023 taotluse määratud elukohajärgse kooli muutmiseks, millele vastustaja keeldus 04.07.2023 e-kirjas. Kaebajate vaide jättis vastustaja 29.08.2023 vaideotsusega rahuldamata.
4.Kaebajad võtsid 01.08.2023 vastu koolikoha Kindluse Koolis, kuna laps pidi alustama põhihariduse omandamisega.
KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtu menetluses on kaebajate nõue tühistada 11.04.2023 otsus, 22.05.2023, 01.06.2023 ja 04.07.2023 kirjad ja 29.08.2023 vaideotsus ja kohustada Rae valda uuesti hindama kaebaja elukohajärgse kooli määramise 27.02.2023 taotlust.
6.Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1 kohaselt valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Rae valla määruse „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus) § 5 lg 2 näeb ette, et komisjon arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras: 1) sama pere teiste laste õppimist samas koolis; 2) õpilase elukoha lähedust koolile; 3) võimalusel vanemate soove.
7.Vastustaja eelistab vastuolus PES § 10 lg-ga 1 lapsi, kelle õde/vend õpib samas koolis, lastele, kes faktiliselt elavad koolile lähemal. PGS § 10 lg 1 kolmas lause sätestab kaks samaväärset kriteeriumi lapse koolikoha määramisel. 2(6)
8.PGS § 10 lg 1 ega määrus ei võimalda eelistada üht last teisele seetõttu, et ühe elukoht on koolile veidi lähemal. Lastel, kelle elukohale lähimaks kooliks on Peetri Lasteaed-Põhikool, peavad olema võrdsed võimalused alustada kooliteed kodule lähimas koolis. Vastupidisel juhul rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet.
9.Elukohajärgse kooli määramise põhimõtte aluseks ei ole see, et koolil oleks õigus talle lähimate laste õpetamiseks. Lähtekohaks peab olema lapsele lähim või muude asjaolude kokkulangemisel mõistliku asukohaga kool. Vastustaja on oma otsustuse kujundanud aga vastupidi – tähtis on kaugus koolist lähtuvalt. Lapsed järjestati selliselt, et koolile lähemad lapsed eespool ja koolist kaugemad lapsed tagapool.
10.Vastustaja määras lapse elukohajärgseks kooliks lapse elukoha piirkondlikest koolidest kaugeima (4,2 km), minnes vastuollu lapse huvidega ja elukohajärgse kooli määramise eesmärgiga: määrata lapsele võimalikult lühike ja turvaline koolitee, mis on kooskõlas ka laiemate liikuvus- ja kliimaeesmärkidega. Õiguskantsler märkis 14.07.2015 seisukohas nr 7-5/150433/1503124 „Selgitus õigusrikkumise puudumise kohta“, et õigusaktidega on kooskõlas, et kriteerium “elukoha lähedus koolile” tähendab lapse elukoha lähedal asuvat kooli. Lapsele ei määratud ka kodule järgmist lähimat kooli (Järveküla Kool), vaid kodust kõige kaugemal asuv kool. Õiguskantsler on varasemalt selgitanud järgnevat: „Kui lapsel on kodu vahetus läheduses kool, siis PGS § 7 lg 3 tuginedes ei saa väita, et „elukoha lähedus“ PGS § 10 lg 1 mõttes on nt kool, mis asub lapse elukohast 30-60-minutilise teekonna kaugusel. Teisisõnu, seadusandja mõte „elukoha läheduse“ kriteeriumi sätestamisel on olnud määrata lapse elukohajärgseks kooliks tema elukohale võimalikult lähedal asuv kool.“
11.Vastustaja on valesti tuvastanud kaebaja lapse elukoha kauguse Peetri Lasteaed-Põhikoolist (1250 m). Tegelik kaugus on 1011 m. Vale kauguse mõõtmise praktika tõttu on tekkinud olukord, kus koolikoha saavad eelisjärjekorras lapsed, kes tegelikult elavad vaide esitajate lapsest faktiliselt kaugemal.
12.Kaebajad paluvad kohtul kohustada vastustajat kaebaja taotlust elukohajärgse kooli määramiseks ja lapse ümbertõstmiseks uuesti lahendama (HKMS § 41 lg 3). Kaebajad mõistavad, et Peetri Põhikoolis ei ole hetkel vabu koolikohti. Kuid arvestades, et põhikooliõpe kestab 9 aastat, on vastutajal mitmeid võimalusi kohtuotsuse täitmiseks, nt võib kooli pidaja erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud (PGS § 26 lg 3), lisaks võib korraldada koolitöö osaliselt õhtuses vahetuses või pakkuda kaebajate lapsele koolikohta tingimuslikult kuni elukohajärgses koolis koolikoha täitmiseks (sõltuvalt vastustaja otsusest) vajalike tingimuste loomiseni või koha vabanemiseni (nt koolikoha määramine kõrvaltingimusega, HMS § 53 lg 1 p 3).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Peetri piirkonna koolidesse esitati 2023/24 õppeaastaks esimestesse klassidesse 292 taotlust. Peetri piirkonnas on kolm põhikooli, mis paiknevad 3,5 km vahelisel alal: Peetri kool, Järveküla Kool ja Kindluse Kool. Lähtuvalt koolide suurustest ja täituvustest (Peetri kool ja Järveküla Kool on ehitatud 3 paralleeliga põhikooliks, st 649 koolikohta, mille on mõlemad koolid juba ületanud) avati 2023/24 õppeaastal Peetri Põhikoolis 3 esimest klassi (72 õpilast); Järveküla Koolis 3 esimest 3(6)
klassi (72 õpilast) ja Kindluse Koolis 7 esimest klassi (168 õpilast). Peetri Põhikooli esitati 95 taotlust 72-le kohale.
15.Vastustaja nõustub kaebajaga, et PGS § 10 lg 1 sätestab kaks samaväärset kriteeriumit lapse koolikoha määramisel – kooli lähedus elukohale ja õdede-vendade õppimine samas koolis. Määrus § 5 lg 2 näeb ette sama.
16.Rae valla koolikohtade automaatse paigutuse loogika on välja arendatud Piksel OÜ poolt koostöös Rae vallaga. Koolikohad määrati ARNO süsteemis, milles automaatse paigutuse loogika toimib nii, et esmalt paigutati lapsed Peetri Põhikooli kui kõige suurema ületäitega kooli vastavalt vabade õppekohtade arvule. Kooli paigutatud lapsed sorteeriti lapse elukoha kauguse järgi koolist nii, et lähemal elavad lapsed on eespool ja kaugemal elavad tagapool. Õe-venna eelisjärjekord võeti arvesse enne kauguste järgi sorteerimist. Kuna Peetri kooli ümbruses on elamuasustus Peetri piirkonnas kõige tihedam, siis sel aastal viimane laps, kes kauguse alusel Peetri kooli sai, elas 936 m kaugusel koolist.
17.Kaebajate poolt esitatud taotlused lapse ümbertõstmiseks lükati tagasi määruse § 5 lg 6 tuginedes (vabade õppekohtade puudumisel). Ka PGS § 27 sätestab, et lapsevanemale on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti.
18.Vastustajal ei ole võimalik suurendada õpilaste arvu üle piirnormi (PGS § 26 lg 3). Peetri Lasteaed-Põhikooli esimeses kolmes tavaklassis on täidetud kokku 70 kohta. Peetri koolis tegutseb üks nelja õpilasega eriklass. Eriklassi õpilased osalevate teatud ainetundides koos tavaklassi õpilastega. Seetõttu ei ole klassid 24 õpilaseni täidetud, kuna tuleb arvestada, et eriklasside õpilasi saaks teatud osas integreerida. Kool on ehitatud 3 paralleeliga põhikooliks 649-le õpilasele, kus hetkel õpib 734 õpilast. Kui suurendada klassides laste arvu 26-ni, siis tõuseb tervikuna kooli õpilaste arv, kus tervisekaitse- ohutusnõuete täitmine vahetundides, söögivahetundides ja üritustel ei ole enam võimalik, kuna koridoride, treppide, söökla ja rekreatsioonialade mahutavus ei arvesta sellise õpilaste arvuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab Rae valla elukohajärgse põhikooli määramise komisjoni 11.04.2023 otsuse, 22.05.2023, 01.06.2023 ja 04.07.2023 kirjad, 29.08.2023 vaideotsuse ning kohustab Rae valda uuesti hindama kaebaja elukohajärgse kooli määramise 27.02.2023 taotlust kohtu selgitusi arvestades.
20.Puudub vaidlus, et kaebajate lapse rahvastikuregistrijärgsele elukohale geograafiliselt lähimaks kooliks on Peetri Lasteaed-Põhikool (kaebuse p 2.16, seda sõltumata vaidlusest elukoha täpse kauguse üle koolist). Järveküla Kool ja Kindluse Kool asuvad oluliselt kaugemal.
21.Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti märkinud, et PGS § 10 lg 1 sätestab kaks samaväärset kriteeriumit lapse koolikoha määramisel – kooli lähedus elukohale ja õdede-vendade õppimine samas koolis. Sellest tulenevalt on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et vastustaja peab igal üksikjuhtumil otsustama, kumba neist eelistada. Mõlemat kriteeriumit on arvestatud maksimaalselt siis, kui konkreetses koolis saavad koolikoha need lapsed, kellele see on lähim kool ning kelle õed ja vennad juba käivad samas koolis. Samas võib olla põhjendatud juhte, kui tuleb väärtustada enam üht või teist kriteeriumit, arvestades kõiki tähtsust omavaid asjaolusid kogumis. Elukohajärgse kooli määramise kriteeriumite õigel kohaldamisel on oluline tähtsus eeskätt juhul, kui konkreetsesse kooli soovijaid on rohkem kui selles koolis kohti (19.11.2020 otsus asjas nr 3-20-926, p 11). 4(6)
22.Vastustaja 11.04.2023 otsusest nähtub aga, et ta eelistas kaebajate lapsele kõiki lapsi, kelle õde või vend juba õppis Peetri Lasteaed-Põhikool (otsuse p 2.2.1), sõltumata nende laste elukoha kaugusest Peetri Lasteaed-Põhikoolist. Sama kinnitas ta vastuses kaebusele: Õe-venna eelisjärjekord võeti arvesse enne kauguste järgi sorteerimist. Järelikult on ilmne, et vastustaja ei ole neid kriteeriumeid käsitlenud samaväärsetena, vaid eelistanud õe-venna kriteeriumit elukohalähedusele. Seega on vastustaja rikkunud PGS § 10 lg 1, jättes põhjendamata, miks ta eelistab ühte kriteeriumit teisele. Selliste laste puhul ei ole teada, kas taotluse esitamise seisuga oli Peetri Lasteaed-Põhikool neile lähimaks kooliks. Samuti ei ole teada, kui palju oli selliseid lapsi. Järelikult võis vastustaja tegevus kaasa tuua selle, et kaebajate laps ei saanud koolikohta Peetri Lasteaed-Põhikoolis, kuigi see oli talle lähimaks kooliks.
23.Teiseks nõustub kohus kaebajatega, et vastustaja lähenemine määrata Peetri Lasteaed-Põhikool elukohajärgseks kooliks vaid neile lastele, kelle elukoht on geograafiliselt koolile lähemal võrreldes teiste laste elukohaga, on õigusvastane. Elukohalähedus tähendab kooli asukoha arvestamist lapse elukohast. Lapsel ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis. Järelikult ei ole õige vastustaja koolikohtade automaatse paigutuse süsteem, mille alusel moodustati laste pingerida lähtuvalt sellest, kui kaugel oli nende elukoht koolist. Kaebajate lapse jaoks on Peetri Lasteaed-Põhikool elukohalähedaseks kooliks samaväärselt nende lastega, kelle elukoht on koolile lähemal kui kaebajate lapse elukoht.
24.Vastustaja lähenemise tagajärjeks oli kaebajate lapsele koolikoha määramine Kindluse Kooli, mis asub kaebajate lapse elukohast kõige kaugemal (kaebuse p 2.16). Kaebajate arvutuste kohaselt asub Kindluse Kool nende lapse elukohast 4227 m kaugusel. See välistab näiteks lapse jalgsi koolimineku (Koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km, Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele § 7 lg 1, sotsiaalministri 27.03.2001 määrus nr 36). Samuti on sel juhul kooli jõudmine mistahes transporti kasutades oluliselt aeganõudvam võrreldes Peetri Lasteaed-Põhikooliga. Seega on vastaval otsusel vahetu mõju kaebajate lapse õigusele haridusele. Seega on vastustaja on rikkunud elukohajärgse kooli määramise põhimõtteid, mis tõi kaasa kaebajate lapse õiguste rikkumise. Seda sõltumata asjaolust, et vastustaja on välja toonud võimaluse Kindluse Kooli minekuks koolibussiga (vastus kaebusele p 2.4). Vastustaja näidatud koolitee pikkus ei ole ajaliselt rohkem kui 60 minuti (PGS § 7 lg 3), kuid see ei ole määrav. Sest kauguselt kolmandat kooli, kuhu koolitee on kolm-neli korda lähimat kooli arvestades pikem, ei saa käesoleval juhtumi asjaolusid arvestades pidada elukohajärgseks kooliks. Järelikult tõi vastustaja kaalutlusotsus, kuidas kohti jagada (11.04.2023 protokoll), kaasa õigusvastase tulemuse kaebajate lapsele.
25.Kohus tühistab nii 11.04.2023 protokollilise otsuse kui ka vastustaja kirjad ja vaideotsuse, millega vastustaja keeldus kaebajate lapsele koolikoha andmisest Peetri Lasteaed-Põhikoolis.
5(6)
26.Kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust elukohajärgse kooli määramiseks ja lapse ümbertõstmiseks uuesti lahendama, arvestades kohtu selgitusi (HKMS § 41 lg 3). Kohtu selgitused on vastustajale lahendamisel kohustuslikud (Riigikohtu 27.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-14-15 p 27). Kui vastustaja või kaebaja kohtu suunistega ei nõustu, on neid võimalik apellatsiooni korras vaidlustada (HKMS § 180 lg 1 teine lause). Vastustajal tuleb kohtuotsuse täitmisel: 1) lähtuda PGS §-s 10 toodud elukohajärgse kooli määramise kriteeriumitest; 2) juhul kui nende kriteeriumite alusel on Peetri Lasteaed-Põhikool kaebajale elukohajärgseks kooliks, tuleb kaaluda kaebajate lapsele koolikoha andmist; 3) Peetri Lasteaed-Põhikoolis vabade koolikohtade puudumisel tuleb kaaluda, kas on võimalik rakendada PGS § 26 lg 3, mis võimaldab kooli pidajal, st Rae vallal erandjuhul suurendada klassi täitumuse ülemnormi (24 õpilast, PGS § 26 lg 1). Selleks on ühe koolikoha juurde tekitamine. Vastustaja poolt kohtumenetluses antud üldsõnaline vastus, et see ei ole võimalik, ei kohtu jaoks jälgitav. Vormiliselt eeldab vastav otsus direktori ettepanekut ja hoolekogu nõusolekut. Samas on Rae valla kui kooli pidaja ülesanne tagada elukohalähedane koolikoht. Järelikult saab vastav initsiatiiv lähtuda kooli pidajalt.
27.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamisega tegi kohus otsuse vastustaja kahjuks. Kaebajad taotlevad menetluskulude 2429,60 eurot väljamõistmist, millest 20 eurot on riigilõiv ja õigusabikulud 2409,60 eurot (10 h). Kohtu hinnangul on kaebajate menetluskulud asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud suuruses ning need tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista.
28.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate ja nende lapse nimi ning elukoha aadress tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.