Muud

3-24-542 19.02.2024. Kuivõrd 15.02.2024 oli vanglal võimalik Xle helistamist võimaldada vaid päevasel ajal, anti talle võimalus telefoni kasutamiseks ka 16.02.2024 pärast kella 18.00. X on Tallinna Vanglale esitanud mitmeid vaideid seonduvalt ajavahemikul 14.–23.02.2024 tema poolt soovitud aegadel helistamise mittevõimaldamisega, mis ei ole veel lahendatud. Teiste hulgas on Tallinna Vanglas 21.02.2024 registreeritud vaie, milles X nõuab mh võimalust helistamiseks siis, kui ta seda taotleb. Ka see vaie on menetlemisel. X viibib alates 14.02.2024 Tallinna Vangla P-hoone lukustatud kambris (PK), kuna tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel (neid asjaolusid on vangla selgitanud haldusasjas nr 3-24-440 esitatud seisukohas). Vastavalt Phoone telefoni kasutamise graafikule saavad PK kambrites viibivad isikud helistada neljapäeviti ajavahemikul kell 7.30–16.00. X enda käitumine on tinginud selle, et ta viibib lukustatud kambris ja saab helistada vastavalt graafikus ettenähtule. Tallinna Vangla tagab Xle helistamise võimaluse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kõnelogist nähtuvalt on X ajavahemikul 14.– 23.02.2024 saanud helistada kolmel päeval: 15.02.2024 toimunud telefonikõned kestsid ca ühe tunni, 16.02.2024 telefonikõned ca 40 minutit ning 19.02.2024 ca 20 minutit. Seega ei saa väita, et Xl poleks üldse võimalik lähedastega pikemalt telefoni teel vestelda. X väited, justkui oleks ta esitanud taotlused ka telefoni kasutamiseks veebruari kuupäevadeks 17, 18, 20, 21, 22 ja 23, ei vasta tõele. JZ ja HK ei ole Eesti Advokatuuri andmetel advokaadid ja ei kuulu Vangs § 28 lg-s 3 sätestatud isikute hulka. Samuti puudub vanglal kohustus tagada piiranguteta helistamise võimalust lähedastele. Taotlusest ei nähtu, mis tingib helistamise erakorralisuse, st helistamise vajaduse graafikuvälisel ajal. Samuti ei selgu, millised taotleja õigused saavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatult kahjustada.

3-24-542 saab helistada päevakava järgsetel aegadel ning seda on vangla taotlejale ka võimaldanud, sh 16.02.2024 ja 19.02.2024 sai taotleja helistada ka õhtusel ajal ja kõnede kogupikkus ületas oluliselt 10 minutit. Eeltoodu ei tähenda samas, et vanglal tuleks ka edaspidi lukustatud kambris viibivale taotlejale võimaldada helistamist muu hulgas aegadel, mis ei ole graafikus ette nähtud. Taotlusest ei nähtu, et Xl esineks mingisugune hädavajadus helistada konkreetsetele isikutele graafikuvälisel ajal. Taotleja paistab viitavat mh sellele, et soovis tütart teavitada kokkusaamise ajast, kuid kokkusaamiseks loa andmisel teavitab vangla kokkusaajat (VSKE § 35 lg 3) ning ka sel puhul polnud taotlejale graafikuväliselt helistamise võimaldamine hädavajalik. Kuna taotlejale on helistamise võimalus tagatud õigusaktides ettenähtud määral (st ei nähtu, et vangla oleks telefoni kasutamist põhjendamatult piiranud), ei ole esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamine õigustatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-542 põhjuse korral olla siiski vajalik võimaldada seda ka graafikuvälisel ajal (Riigikohtu 13.11.2007 otsus nr 3-3-1-46-07, p 12). Riigikohus on selgitanud, et ka haldusasjast tuleneva vaidluse puhul peab kinnipeetaval olema võimalik suhelda oma esindajaga telefoni teel põhjendatud vajaduse korral rohkem, kui tuleneb VangS § 28 lg‐st 1, vangla sisekorraeeskirjast ja vangla kodukorrast, samuti ei tohiks esindajale helistamine toimuda lähedastega suhtlemiseks ettenähtud võimaluste arvelt, sest see võib ohustada kinnipeetava resotsialiseerimiseks oluliste sidemete säilimist (Riigikohtu 21.05.2014 määrus nr 3-3-1-26-14, p-d 15 ja 17). Lisaks võivad Tallinna Vangla kodukorra p-des 12.3.3–12.3.3.3 sätestatud piirangud olulisel määral riivata perekonnapõhiõigust (nt Riigikohtu 19.12.2023 määrus nr 3-23-1915, p 18). X on selgitanud, et kuna tema laps käib koolis ja teised perekonnaliikmed tööl, ei saa ta neile helistada tööpäeval päevasel ajal, s.t ajal, kui selleks näeb ette võimaluse telefoni kasutamise graafik. Ringkonnakohtu hinnangul võib sellises olukorras muutuda kinnipeetava telefoni kasutamise võimalus tegelikult sisutuks. Riive perekonnapõhiõigusele võib olla seda suurem, mida kauem kinnipeetava helistamise võimalust lukustatud kambris viibimise tõttu piiratakse. Eelneva tõttu leiab ringkonnakohus, et välistatud ei ole vajadus võimaldada taotlejal tema lukustatud kambris viibimise ajal teatud asjaolude korral telefoni kasutamist ka graafikuvälisel ajal.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.