3-24-62/4 - Korrakaitse - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

16.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. RahaPTS § 57 lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Täiendavalt on Riigikohtu halduskolleegium oma 15.10.2020 otsuse nr. 3-20-664 p 13 selgitanud, et HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. RahaPTS § 57 lg 7 ei näe otsesõnu ette, et vara valdaja oleks menetlusosaline. Samas sätestab põhiseaduse § 24 lg 2 igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldub olukorras, kus vara käsutamine on juba enne piiratud ja vara säilimine tagatud, mistõttu puudub vajadus viia menetlus läbi vara valdaja teadmata. Lähtudes põhiseaduskonformse tõlgendamise nõudest ja proportsionaalsuse põhimõttest, tuleb RahaPTS § 57 lg-t 7 tõlgendada nii, et selle sätte alusel toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata vara valdaja. Vara, mille RAB soovib riigi tuludesse kanda üritas läbi Narva piiripunkti Venemaalt Eestisse tuua X. Kuigi RABile pole teada, kes on vara omanik, on varaga seotud isikuks X. Menetlusse oli vajalik kaasata X ning anda talle võimalus soovi korral antud asjas selgituste andmiseks. Taotluse menetlusse võtmise määrus, millega anti Xile võimalus esitada omapoolsed seisukohad grivnade riigi tuludesse kandmiseks, toimetati Xile tema esindaja kaudu kätte 22.01.2024. RAB esitatud taotluse juurde kuuluvate dokumentide juures oli Xi volikiri, millega X volitas Y (isikukoodiga XXXXXXXXXXX) Xi esindama muu hulgas haldusasjades Eesti Vabariigi kohtutes. Volikiri kehtib kuni 31.12.2025. Määrus toimetati läbi e- toimiku Xi esindaja Y kätte 22.01.2024 kell 16:34, millest saab järeldada, et määrus on puudutatud isikule kätte toimetatud. 3(4)

Käesolevaks hetkeks on RAB teinud kõik omapoolsed vajalikud toimingud ning analüüsi käigus jõudnud seisukohale, et jätkuvalt ei ole tuvastatud Xi vara legaalset omandiõigust (RahaPTS § 57 lg-te 7 ja 10 alusel), mistõttu ei ole RAB veendunud Maksu- ja Tolliametis hoiul olevate rahaliste vahendite legaalses päritolus. X on andnud vastakaid selgitusi ja pole veenvalt suutnud välja tuua, kes Ukraina grivnade omanikuks on. RABi nõude peale esitada dokumente ja vanaema arvelduskonto väljavõtteid, mis tõendaksid, et Xi vanaemal oli laenu andmiseks vahendeid ja et ta on sellise laenu andnud, vastas X, et dokumentide esitamine on aeganõudev, sest tuleb nende saamiseks füüsiliselt vanaema juurde minna. Kohtule arusaadavalt ei ole X eelnimetatud dokumente tänaseks esitanud. Pärast taotluse loa saamiseks vara riigi omandisse kandmiseks menetlusse võtmist andis kohus puudutatud isikule võimaluse täiendavalt selgitusi anda, kuid puudutatud isik selgitusi kohtule ei andnud. Kohus nõustub, et RAB-i poolt läbiviidud analüüs viitab, et Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud ja seejärel RAB-i poolt piiratud Xi valduses olnud Ukraina grivnad kogusummas 350 000 UAH on kuritegelikku päritolu ning X ei ole selle raha legaalne omanik. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ning rahuldab selle HKMS § 264 lg 1 ja RahaPTS § 57 lg 7 alusel. RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. RahaPTS § 57 tervikuna iseloomustab eesmärk tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemine. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. RahaPTS § 57 aitab saavutada RahaPTS laiemat eesmärki, milleks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks (RahaPTS § 1 lg 1).