P.O kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.08.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-2 tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti 22.06.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-1 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks Kaebaja – P.O , lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk Kirjalik menetlus
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.03.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 22.06.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 11-13) alusel P.O (kaebaja) füüsilise isiku tulu deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.01.2022 – 31.12.2022. Korraldusega kohustati kaebajat esitama MTA-le dokumente hiljemalt 24.07.2023 ning ilmuma seletuste andmiseks 26.07.2023 kell 10:00 maksuaudiitori Innari Haak juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Korralduses sisaldub hoiatus, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot.
2.Kaebaja esitas 26.07.2023 e-kirjaga (dtl 47-64) ja 27.07.2023 e-kirjaga (dtl 65-90) MTA-le 22.06.2023 korralduses nr 12.2-3/061596-1 nõutud dokumendid. 26.07.2023 kell 10:00 kohtumise kohta andis kaeabaja teada, et tal ei ole võimalik sel päeval kohale tulla, kuna kaebaja ei viibi Eestis ja palus MTA-l endale võimalikud täiendavaid küsimused saata kirjalikult.
3-23-1994
3.MTA edastas 18.08.2023 kaebajale e-kirja, milles pakkus kohtumiseks välja uued ajad. Kaebaja vastas 19.08.2023, et tal ei ole võimalik pakutud kuupäevadel kohale tulla seoses töökohustuste täitmisega (kirjavahetus dtl 92-93).
4.MTA edastas 21.08.2023 e-kirja, milles tuletas kaebajale meelde 22.06.2023 korralduses nr 12.2-3/061596-1 pandud kohustuse suulise teabe andmise tähtajaks täitmata jätmist ning palus kaebajal teatada kohustuse täitmiseks uus sobiv aeg. Kirjas hoiatati korralduse täitmata jätmisel sunniraha rakendamisest. Kaebaja vastas 21.08.2023 kirjas, et on äärmiselt hõivatud terviseprobleemidega tegelemisega ja töökohustuste täitmisega, mistõttu pakutud ajad talle ei sobi ning palus maksuhalduril esitada küsimused kirjalikult (kirjavahetus dtl 91).
5.MTA kohustas 23.08.2023 korraldusega nr 12.-3/061596-2 (dtl 18-19) kaebajat tasuma sunniraha summas 320 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates põhjusel, et kaebaja jättis 22.06.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-1 selles märgitud tähtajaks 26.07.2023 osaliselt täitmata suulise teabe andmata jätmise osas. 22.06.2023 korralduses nr 12.2-3/061596-1 nõutud dokumendid on maksuhaldurile esitatud, seega loetakse 22.06.2023 korraldus nr 12.23/061596-1 dokumentide esitamise osas täidetuks. Sama korraldusega kohustas MTA kaebajat tulema 22.06.2023 korraldusega nr 12.2-3/061596-1 pandud kohustuse täitmiseks nõutud teabe andmiseks 06.09.2023 kell 09:00 maksuaudiitori Innari Haak juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Korraldus sisaldab hoiatust, et korralduse teistkordsel täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha 1000 eurot.
7.Kaebaja esitas 11.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 23.08.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-2 tühistamiseks ning 22.06.2023 korralduse nr 12.23/061596-1 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja leiab, et 23.08.2023 korraldusega on tema suhtes sunniraha rakendatud aluselt, ilma asjakohaseid kaalutlusi esitamata ja ebaproportsionaalselt. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.
8.1.MTA on kaebaja suhtes sunnirahasid rakendanud 22.06.2023 korralduse alusel põhjusel, et MTA arvates on kaebaja jätnud täitmata korralduse suulise teabe andmiseks ilma mõjuva põhjuseta. Kuivõrd 22.06.2023 korraldus nägi kaebajale kohustusena ette MTA-sse ilmumise konkreetsel päeval, st 26.07.2023 kell 10:00, mis oli sunnirahade rakendamise eelselt möödunud, siis ei saanud MTA sunniraha rakendada. Sunniraha saab rakendada vaid korralduse täitmisele suunamiseks, mitte isiku karistamiseks. MTA on hiljem kaebajale e-kirja teel välja pakkunud uued MTA-sse ilmumise ajad. MTA ei saa aga uutel kokkulepitud päevadel mitteilmumise korral sunniraha rakendada, sest uute aegade kohta ei ole antud kohustuslikku kirjalikku korraldust, mis vastaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 nõuetele.
8.2.Maksumenetluses on oluline saada vajalik informatsioon, kuid määrav ei ole selle andmise vorm. MTA 22.06.2023 korraldus ei sisalda põhjendusi ega kaalutlusi, miks nõutakse kaebajalt just nimelt suulise teabe esitamist ja miks ei ole võimalik soovitavat teavet küsida kirjalikult. MTA ei ole ka kordagi kaebajale teatanud, millist lisateavet temalt soovitakse. MTA ei ole selgitanud, mille põhjal ta järeldab, et kirjaliku päringu korral võiks tekkida mingisugune vääritimõistmine, vastuolu või probleem, mida ei saa kirjalikus menetluses lahendada. Samuti 2(10)
3-23-1994 puudub korralduses põhjendus, mille põhjal MTA leiab, et vahetu kohtumine oleks efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Sealjuures nähtub 01.09.2023 suuliste seletuste protokollist asjaolu, et menetleja on esitanud kaebajale äärmiselt suurel hulgal erinevaid küsimusi, millele kaebajal ei ole tihti olnud võimalik sisuliselt vastata, kuna kaebaja mingit asjaolu täpselt ei mäleta. Seega on ilmselge, et kirjalike küsimuste edastamine olnuks efektiivsem viis teabe saamiseks, sest kaebajal olnuks võimalik asjaolusid meenutada ja menetlejale koheselt ammendavalt vastata, võimaldades vältida eksimusi. MTA keeldumine kirjalike selgituste vastuvõtmisest on ilmses vastuolus MKS § 10 lg-ga 3, kuna suuliste seletuste andmine on keerukam, aeganõudvam ja ebaefektiivsem, tuues ühtlasi kaasa üleliigsed ebamugavused ja kulutused kaebajale (s.o transpordi kulu MTA-sse ja tagasi, sissetuleku võimalik kaotus töökohalt lahkumise tõttu, võimalik konflikt tööandjaga töökohalt lahkumise soovi tõttu jne).
8.3.MTA ei ole teostanud sunniraha rakendamisel kaalutlusõigust. Sunniraha rakendamine kaebaja suhtes on selgelt ebaproportsionaalne meede, olukorras, kus vaidlust ei ole selles, et teabe küsimise eesmärk on saavutatav ka kirjaliku teabe esitamisega. Kuna sunniraha rakendamise korraldustes ei nähtu kaalutlusi kirjalikul viisil teabe hankimise ebasobivusest, ei saa pidada proportsionaalseks sunniraha rakendamist üksnes seetõttu, et kaebaja ei ole MTA-sse kohale ilmunud. Sunniraha saab rakendada vaid 22.06.2023 korralduse täitmisele kallutamiseks – s.o kaebaja ilmumiseks MTA-sse 22.06.2023 korralduses toodud kuupäeval 26.07.2023, mis aga möödus enne sunniraha rakendamist. Seega on MTA sunniraha kaebaja suhtes rakendanud õigusvastase karistusena. Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata, leides kokkuvõtlikult järgmist.
9.1.Maksuhalduri 22.06.2023 korraldus nr 12.2-3/061596-1 sisaldas korralduse vaidlustamisviidet – 30 päeva jooksul kättetoimetamise päevast arvates. Kaebajale on korraldus kätte toimetatud e-maksuameti kaudu 26.06.2023, seega oli tal võimalik korraldust vaidlustada kuni 27.07.2023 vaidemenetluses või kaebusega halduskohtusse, mida ei ole tähtaegselt tehtud. Käesolevas kaebuses ei ole kaebaja taotlenud kaebetähtaja ennistamist, samuti pole selgitanud, miks ei vaidlustatud korraldust tähtaegselt. Eeltoodu alusel ei ole kaebuse rahuldamine 22.06.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-1 keelamise osas põhjendatud. Maksuhalduri 22.06.2023 korraldus oli sunniraha rakendamise ajal kehtiv, vastas vorminõuetele ning oli suuliste ütluste andmise osas kaebaja poolt täitmata. Seisuga 01.09.2023 luges maksuhaldur korralduse täidetuks.
9.2.Vastustaja ei nõustu väitega, et maksuhaldur pidi korralduse täitmiseks uue tähtaja kokkuleppimisel koostama ja väljastama kaebajale uue korralduse. Maksuhaldur on 22.06.2023 korralduses viidanud, et kui kaebajale maksuhalduri poolt määratud tähtaeg ei sobi, siis tuleb esitada maksuhaldurile kirjalik allkirjastatud taotlus, kus on märgitud sobiv tähtaeg. Kaebaja suhtles maksuhalduriga e-kirja teel, kuid ei esitanud allkirjastatud taotlust tähtaja pikendamise kohta. Kogu suhtluses e-kirja teel kaebaja ja maksuhalduri vahel räägitakse 22.06.2023 korralduse täitmisest ja mittetäitmise korral kaasnevast sunniraha rakendamisest. Seega oli kaebajale oli üheselt selge, et talt nõutakse 22.06.2023 korralduse täitmist suuliste ütluste osas. Maksuhaldur oli paindlik, leidmaks kaebajale uut sobivat tähtaega. Uue korralduse väljastamiseks puudus igasugune alus. Maksuhalduri korraldus ei pea sisaldama põhjendusi ja kaalutlusi, miks nõutakse kaebajalt suulise teabe esitamist ja miks ei ole võimalik küsida teavet kirjalikult. Vastustaja ei pidanud 23.08.2023 korralduse andmisel asuma uuesti kaaluma, kas
3(10)
3-23-1994 suulisi ütlusi on maksumenetluse jaoks vaja. Vastava otsustuse on vastustaja langetanud juba 22.06.2023 korralduses, mida kaebaja tähtaegselt ei vaidlustanud.
9.3.Kaebaja väide sunniraha kasutamisest karistusena on otsitud ega ole kuidagi põhjendatud. Puudub vaidlus, et sunniraha määramine saab tulla kõne alla vaid peale seda, kui korralduses antud korraldus on jäänud korralduse saaja poolt tähtajaks täitmata. Seega saab sunniraha määramine toimuda ainult peale korralduse tähtajaks täitmata jätmist sundimaks korralduse saajat koostööle.
9.4.Vaidlustatud sunniraha määramise korraldus on proportsionaalne. Maksuhaldur on arvestanud MKS § 67 lg-s 3 sätestatud sunniraha piiri esimesel korral 630 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Sunniraha määramise korralduse väljastamine sõltus otseselt kaebaja käitumisest ning oli kaebaja poolt välditav.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kaebaja soovib MTA 23.08.2023 korralduse nr 12.-3/061596-2 (23.08.2023 korraldus) tühistamist. Nimetatud korraldusega nõuti kaebajalt sunniraha tasumist MTA 22.06.2023 korralduse nr 12.-3/061596-1 (22.06.2023 korraldus) osaliselt täitmata jätmise eest, kuna kaebaja ei andnud suulisi selgitusi. Lisaks nõuab kaebaja 22.06.2023 korralduse alusel sunniraha rakendamise keelamist.
12.Haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 16 lg 1 alusel võimalik vaidlustada halduskohtus. Kohus selgitab, et kontrollib haldustäite vaidluses seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15-16). Seega kontrollib kohus käesoleva kaebuse läbivaatamisel MTA 23.08.2023 sunniraha rakendamise korralduse õiguspärasust ja sunniraha rakendamise eelduste täidetust.
13.ATSS § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ATSS-i kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldusteks kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud on ATSS § 8 lg 3 kohaselt järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse (HKMS) seadustikus ettenähtud korras.
14.Maksukorralduse seadus (MKS) sisaldab maksumenetluses sunniraha määramise erinorme ATSS-i suhtes. Maksumenetlus on maksuhalduri poolt läbi viidav haldusmenetlus, mille üheks eesmärgiks on maksuarvestuse õigsuse kontroll, selgitamaks välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või vähendada (MKS § 551 lg 1). Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1). MKS § 46 lg 1 sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide 4(10)
3-23-1994 andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
15.Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selles, kaebaja suhtes rakendati sunniraha MTA 22.06.2023 korralduse alusel. MTA 22.06.2023 korraldusega alustati kaebaja suhtes füüsilise isiku tulu deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil 01.01.2022 – 31.12.2022. Korraldusega kohustati kaebajat hiljemalt 24.07.2023 esitama korralduse punktides 14 nimetatud dokumendid, sh pangakontode väljavõtteid filtreerimata kujul, sularahas tasu saamist tõendavad dokumendid, kõik kaebaja ja XXX OÜ vahel sõlmitud lepingud ja muud asjas tähtsust omavad dokumendid. Ühtlasi kohustati 22.06.2023 korraldusega kaebajat ilmuma suulise teabe andmiseks maksuaudiitori ametiruumidesse 26.07.2023 kell 10:00. MTA 22.06.2023 korraldus sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et kaebaja esitas 26.07.2023 ja 27.07.2023 nõutud dokumendid, millega osaliselt täitis 22.06.2023 korralduse dokumentide esitamise osas. Pole vaidlust ka selles, et 22.06.2023 korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva ettekirjutusega, millega on täidetud sunniraha rakendamise esmane eeldus.
16.Kaebaja hinnangul oleks maksuhaldur pidanud vormistama uue korralduse, millega määratakse kindlaks 22.06.2023 korraldusega antud suulise teabe andmise kohustuse täitmiseks uus tähtaeg MKS § 60 lg 2 alusel. Kohus kaebaja järeldusega ei nõustu. MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 60 lg 2 kohaselt isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel. Kohus selgitab, et selliseks korralduseks, mis kohustas kaebajat maksuhalduri ametiruumidesse ilmuma, on 22.06.2023 korraldus (käesoleva otsuse põhjenduste p 15), millega algselt määrati kaebajale suulise teabe andmise kohustus ning millest nähtub mh kohustuse täitmiseks määratud aeg, koht ja selgitused, mis asjus kaebajat välja kutsuti. Seega nõustub kohus vastustajaga selles, et uue korralduse väljastamiseks puudus alus, sest 22.06.2023 korraldus on kehtiv haldusakt.
17.MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128–132.
18.Täidetud on ka eeldus, et ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata. 22.06.2023 korraldusega kohustati kaebajat ilmuma suulise teabe andmiseks maksuaudiitori ametiruumidesse 26.07.2023 kell 10:00. Kaebuse asjaolude kohaselt teavitas kaebaja vastustajat 26.07.2023 e-kirjaga (dtl 47-64) ja 27.07.2023 e-kirjaga (dtl 65-90) koos 22.06.2023 korraldusega määratud dokumentide esitamise kohustuse täitmisega suulise teabe andmise kohustuse täitmise võimatusest seoses kaebaja välisriigis viibimisega, paludes vastustajal 5(10)
3-23-1994 saata küsimused kirjalikult. MTA kooskõlastas kaebajaga mitmel korral suulise teabe andmiseks uued võimalikud kohtumisajad, soovides tagasisidet kaebajale sobivatest aegadest. Vaidlus puudub seega ka selles, kaebaja 22.06.2023 korralduses määratud tähtajal 26.07.2023 suulist teavet maksuaudiitori ametiruumides ei andnud ega selles, et ükski MTA poolt pakutud uutest võimalikest aegadest kaebajale ei sobinud (kirjavahetus 18.08.2023, 19.08.2023 ja 21.08.2023, dtl 91-93). Kuna kaebaja ei ilmunud 22.06.2023 korralduse täitmiseks määratud kuupäeval ega ka muudel pakutud aegadel suulist teavet andma, rakendas MTA 23.08.2023 korraldusega sunniraha suulise teabe andmata jätmise eest esimesel korral 320 eurot. Sama korraldusega määras MTA suulise teabe andmiseks uue tähtaja 06.09.2023 kell 09:00 ning hoiatas, et korralduse täitmata jätmisel rakendatakse teisel korral sunniraha suulise teabe andmata jätmisel suurusega 1000 eurot. Kaebaja teavitas 24.08.2023 e-kirjaga (dtl 95), et maksuaudiitori käitumine on olnud agressiivne ning kaebajal on hirm maksuaudiitori juurde mineku suhtes. Samas kirjavahetuses küsis kaebaja, miks ei ole võimalik teavet kirjalikus vormis anda, ning teavitas, et suulise teabe andmiseks sobilik aeg on kas 31.08.2023 või 01.09.2023. MTA ja kaebaja leppisid 28.08.2023 ja 29.08.2023 peetud kirjavahetuses suulise teabe andmise ajaks 01.09.2023 kell 08:30 (dtl 94).
19.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus asjaolus, et 22.06.2023 korraldusega määratud suulise teabe andmise kohustuse täitis kaebaja 01.09.2023. MTA 22.06.2023 korraldusega kohustati kaebajat andma suulist teavet maksuhalduri ametiruumides 26.07.2023 kell 10:00, seejärel 23.08.2023 korraldusega 06.09.2023 kell 09:00. Arvestades sunniraha rakendamise korralduse koostamise aega 23.08.2023, ei saa käesolevas asjas olla vaidlust selles, et sunniraha rakendamise aja seisuga oli kaebajal 22.06.2023 korraldus suulise teabe andmise osas ettekirjutuses määratud tähtajaks täitmata. Kohus selgitas eespool, et 22.06.2023 korraldus oli kehtiv haldusakt, mistõttu oli see ka kaebajale määratud tähtajaks täitmiseks kohustuslik. MTA 22.06.2023 korraldus sisaldas selgitust, et kui maksuhalduri poolt määratud tähtaeg isikule ei sobi, siis peab kaebaja esitama maksuhaldurile kirjaliku allkirjastatud taotluse, kus on märgitud talle sobiv tähtaeg. Kaebajat takistas 22.06.2023 korralduse täitmisel suulise teabe andmiseks esmalt välisriigis viibimine, millest kaebaja teavitas vastustajat alles kohustuse täitmise tähtpäeval, st 26.07.2023. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja sai korralduse E-Maksuameti vahendusel kätte juba 26.06.2023 (dtl 113). Seejärel oli kaebajal korduvaks takistuseks suulise teabe andmiseks vastustaja poolt pakutud võimalikel aegadel töökohustuste täimine ja terviseseisundist tulenevad planeeritud arstivisiidid. Kohtule nähtub, et vastustaja avaldas valmisolekut korralduses määratud tähtaja kooskõlastamiseks, pakkudes kaebaja teavituste saabumise järgselt erinevaid valikuid uutest võimalikest kuupäevadest, mil kaebaja saanuks suulise teabe andmise kohustuse täita. Kaebajale aga ükski pakutud aegadest ei sobinud.
20.MKS § 56 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (lg 1) ning maksukohustuslane peab arvestust ja annab seletusi maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (lg 2). Välisriiki reisimine mistahes põhjusel (lähetus, puhkus vms) eeldab pikemaajalist planeerimist ja isiku teadmist enda eemalviibimise kuupäevadest. Ka tööaja planeerimine, sh graafiku kujundamisel arvamuse avaldamine või töökohalt lahkumiseks loa saamine, ning tervisekontrolli aegade planeerimine on kaebaja organiseerida ja seega tema mõjusfääris. Kaebaja oleks saanud enda kohustuste ja välisreiside planeerimisel võtta arvesse talle teatavaks saanud korraldusega määratud kohustuse täitmise tähtaegu või aegsasti teavitada etteplaneeritud asjaoludest vastustajat, järgides maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust. Kohtu hinnangul ei esitanud kaebaja ka selgesõnalist taotlust tähtaja pikendamiseks, vaid üksnes teavitas juba määratud aja ja pakutud aegade ebasobivusest ilma põhjaliku põhistuseta. Kaebaja ei ole haldusmenetluse käigus põhjendanud, miks ei ole tal võimalik tööajal suulist teavet anda, ega ka 6(10)
3-23-1994 tõendeid (nt tööandja kinnitus, arstivisiitide toimumise ajad), mis kinnitaksid tööajal suulise teabe andmise võimaluse puudumist või võimatust töökohalt teabe andmise ajaks lahkuda, tööle hiljem jõuda, tööaega vahetada või tervisekontrollide aegade ümbermuutmise võimatust vms. Samuti ei pakkunud kaebaja omapoolseid sobivaid aegu suulise teabe andmiseks enda töögraafikut või muid planeeritud tegevusi silmas pidades.
21.Kohus leiab, et sellises olukorras ei saanud maksuhalduri juurde ilmumine või vähemalt uue kaebajale sobiva aja kooskõlastamine (või tähtaja pikendamise taotlemine) olla ebamõistlikult koormav. Sealjuures nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest, et kaebaja sooviks oli suulise teabe andmise kohustusest kõrvale hoiduda, paludes mitmel korral maksuhaldurilt teabe andmise võimaldamist kirjalikus vormis. Kuna kaebaja tähtaja pikendamise taotlust ei esitanud ega pakkunud kohustuse täitmiseks endale sobivaid aegu, ei pidanud vastustaja omaalgatuslikult ka 22.06.2023 korralduses määratud tähtaja pikendamist otsustama. Seega ei saanud tekkida ka ebaselget olukorda 22.06.2023 korraldusega määratud kohustuse täitmise tähtaja saabumisest, ületamisest ja kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest. Kohus märgib, et 22.06.2023 korralduses suulise teabe andmiseks määratud tähtaja lõppemine ei tähenda suulise teabe andmise kohustuse lõppemist. Kaebaja pidi mõistma, et jätkates korralduse täitmisest hoidumist ning jättes suuliste selgituste andmiseks sobivad ajad MTA-le välja pakkumata ja suuliste selgituste tähtaeg kokku leppimata, võib see kaasa tuua sunniraha rakendamise.
22.Vaidlust ei saa olla asjaolus, et enne sunniraha rakendamist hoiatati kaebajat suulise teabe andmise kohustuse täitmata jätmise tagajärgede eest ja kohustuse täitmata jätmise (suulise teabe andmata jätmise) korral kindla summana määratud sunniraha eest. Kuna on ilmne, et kaebaja 22.06.2023 korraldust suulise teabe andmise osas ei täitnud, sai vastustaja määrata sunniraha suulise teabe andmata jätmise eest ning sunniraha rakendamine oli põhjendatud. Kaebaja täitis 22.06.2023 korraldusega määratud suulise teabe andmise kohustuse alles 01.09.2023.
23.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja rakendas sunnirahasid kaebaja õigusvastaseks karistamiseks. Kaebaja leiab, et sunniraha saab rakendada vaid 22.06.2023 korralduse täitmisele kallutamiseks, s.o kaebaja ilmumiseks MTA-sse 22.06.2023 korralduses toodud kuupäeval 26.07.2023. Kuna suulise teabe andmise tähtaeg oli sunniraha rakendamise hetkeks möödunud, siis ei saanud sunniraha õiguspäraselt rakendada ja tegemist on karistusega. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Vaidlus puudub selles, et MTA rakendas kaebaja suhtes sunniraha esimesel korral 22.06.2023 korralduse suulise teabe andmise osas tähtajaks täitmata jätmise tõttu. Kohus on eespool sedastanud, et MTA 22.06.2023 korraldusega kohustati kaebajat andma suulist teavet maksuhalduri ametiruumides 26.07.2023 kell 10:00, seejärel 23.08.2023 korraldusega 06.09.2023 kell 09:00. Kaebaja andis suulised ütlused 01.09.2023 ning maksuhaldur luges sellega 22.06.2023 korralduse täidetuks. Sunnivahendi eesmärk on suunata isikut täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata ning kohustuse täitmine muudab alusetuks haldusorgani edasised toimingud sunniraha rakendamisel ja sissenõudmisel (Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 17). Seega saab sunniraha rakendada üksnes hetkeni, millal kohustus täideti, kuivõrd pärast ettekirjutuse täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata. Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 27). Karistusena oleks sunniraha rakendamine tõlgendatav olukorras, kus sunniraha rakendatakse pärast ettekirjutuse täitmist, sest sellisel juhul ei ole isikut enam võimalik sunnirahaga ettekirjutuse täitmisele suunata. Arvestades, et vastustaja kohaldas sunniraha ajal, mil kaebaja ei olnud suulist teavet maksuaudiitori ametiruumides veel andnud, st kaebajal oli kohustus suulise teabe andmiseks sunniraha kohaldamisel veel täitmata, on kohtu hinnangul tegemist mõjutusvahendiga 22.06.2023 korralduses suulise teabe andmise kohustuse täitmiseks kallutamisele, mitte aga karistusliku meetmega. Sealjuures saavutas 7(10)
3-23-1994 vastustaja mõjutusvahendiga soovitud tulemuse, kui kaebaja ilmus 01.09.2023 MTA-sse suulist teavet andma.
24.Kaebaja heidab vastustajale ette MKS § 10 lg 3 rikkumist. MKS § 10 lg 3 sätestab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Menetluse lihtsus, kiirus ja efektiivsus tähendab seda, et maksuhaldur ei peaks lähenema lihtsalt lahendatavatele juhtumitele keerulisi lahendusteid kasutades. Näiteks, kui on võimalik saada maksustamisel vajalikke dokumente maksukohustuslase käest, ei tohiks neid nõuda kolmandate isikute käest, põhjustades seeläbi üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi nii maksuhaldurile kui kolmandatele isikutele. Samas on siinkohal maksuhalduril õigus lähtuvalt §-des 11 ja 12 sätestatust ka teisiti otsustada, st kui maksuhaldur peab uurimispõhimõttest ja kaalutlusõigusest lähtuvalt teatud asjaolude tõttu vajalikuks ebamugavama ja kulukama menetlustoimingu valimist, siis võib maksuhaldur toimida ka teisiti 1. Maksuhaldur peab teabe ja dokumentide nõudmisel ühelt poolt küll vältima üleliigsete kulutuste ja ebamugavuste põhjustamist, kuid teiselt poolt peab maksuhalduril olema võimalik konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse üle ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid (MKS § 11 lg 2, § 12).
25.Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1 teine lause) ning maksuhaldur ei ole seotud maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega. Kuna MTA viib kaebaja suhtes maksukontrolli läbi, võib eeldada, et maksuhaldur soovib kontrollida, kas erinevates dokumentides sisalduvad andmed on omavahel kooskõlas või esineb dokumentides ja kaebaja suulistes selgitustes vastuolusid. Kohus ei saa otsustada, millist teavet maksuhaldur maksumenetluse läbiviimiseks vajab ja millisel viisil teavet küsib. Maksuhaldur otsustab teabe küsimise viisi kaalutlusõiguse alusel. MKS § 10 lg 3, § 12, § 46 lg 3 p 5 ja § 60 lg 2 kohaselt tuleb ametiasutusse kutsumist vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik. Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks olla väga üksikasjalikud ega sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus, miks maksuhaldur teabe saamist vajalikuks peab (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 33-1-90-13, p 11; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 14-16; Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-1921, p 11).
26.Käesoleval juhul on maksuhaldur põhjendanud suulise teabe andmise vajadust 22.06.2023 korralduses. Ettekirjutust sisaldava korralduse täitmise tagamiseks antud sunniraha rakendamise korralduses ei pea vastustaja valitud teabe nõudmise viisi uuesti põhjendama (Tallinna Halduskohtu 16.12.2020 otsus nr 3-20-1833, p 28). Suulise teabe andmise vajadust on vastustaja 22.06.2023 korralduses põhjendanud eeskätt sellega, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks, võrreldes kirjaliku suhtlusega, ning suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmist, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused. Ka kohus on seisukohal, et suuliste selgituste andmine tagab kirjalikust suhtlusest kiirema ja efektiivsema menetluse läbiviimise, võimaldades maksuhalduril hinnata paremini seletuste usaldusväärsust läbi isiku käitumise, mis ei kajastu ega ole tajutav läbi kirjaliku suhtluse (nt Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-1800, p 16). Sel 1 Maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE, seletuskiri. Kättesaadav veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9ad19551-e825-355e-a92cb9ebda028f0b/Maksukorralduse%20seadus
8(10)
3-23-1994 põhjusel kohustamist teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumides aktsepteerib olemasolev kohtupraktika (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus asjas nr 3-22-307, p-d 16-17; Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2023 otsus asjas nr 3-22-5, p 14). Kaebaja väide, et kirjalik menetlus aitaks kokku hoida aega ja vältida olukorda, kus kaebaja ei ole võimeline mälu värskendamata maksuhalduri küsimustele vastama, tuues seeläbi kaasa rohkem eksimusi, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Kaebaja teadis, millal ta suulisi ütlusi annab ning kaebajale olid kättesaadavad dokumendid, mis ta ise edastas vastustajale 22.06.2023 korraldusega määratud dokumentide esitamise kohustuse täitmiseks. Kaebaja oleks saanud ette valmistuda suulise teabe andmiseks ja värskendada enda mälu eksimuste vältimiseks ka vahetult enne kohtumist, arvestades, et kaebajale olid 22.06.2023 korralduse alusel läbiviidava maksukontrolli aluseks olevad asjaolud teada (sh maksustamisperiood, tuludeklaratsioon ja muud andmed). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda teabe esitamist enda eelistatud viisil (kirjalikus vormis). Samuti ei tähenda MKS § 10 lg-st 3 tulenev menetluse efektiivsuse põhimõte absoluutset keeldu tekitada maksukohustuslase mistahes ebamugavusi (Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 otsus nr 3-20-1888, p 11). Kohus märgib täiendavalt, et 22.06.2023 korraldus on jõustunud haldusakt ja seega täitmiseks kohustuslik, mistõttu ei saa kaebaja praeguses haldusasjas enam vaielda selle üle, kas kaebajalt 22.06.2023 korralduses märgitud teabe nõudmine selles märgitud viisil oli õiguspärane (ATSS § 8 lg-d 1 ja 3, HMS § 60).
27.Kohtul puudub alus pidada maksuhalduri poolt valitud sunnivahendi liiki ja selle kohaldamise viisi ebaproportsionaalseks. MKS § 67 lõike 3 kohaselt ei või sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. Sunnivahendi rakendamine ei pruugi olla proportsionaalne olukorras, kus ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, olles ettekirjutuse täitmata jätmise mõjuvaks põhjuseks (Riigikohtu 08.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-62-16). Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. 22.06.2023 korraldus ega vastustaja antud selgitused ei saanud kohtu hinnangul tekitada kaebajas ebaselgust kohustuse osas, mille täitmist kaebajalt oodati. Seega pidi kaebajale olema üheselt selge ja arusaadav, millise kohustuse täitmiseks sunniraha rakendati. Kaebaja subjektiivne soov anda ütlused kirjalikult, ei muuda 22.06.2023 korralduse ega talle korralduses määratud suulise teabe andmise kohustuse kehtivust. Kaebajal ei olnud õigust jätta suulised selgitused andmata. Vastustaja määratud sunniraha esimesel korral summas 320 eurot ei ole ka vastuolus MKS § 67 lgga 3.
28.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et 23.08.2023 korraldus nr 12.-3/061596-2 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Sunniraha rakendamiseks olid täidetud kõik sunnivahendi rakendamise eeldused ja sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud puudusid. MTA 22.06.2023 korraldus oli kehtiv ja sellega nõutud suulise teabe andmise kohustust kaebaja talle määratud tähtajaks (26.07.2023) maksuhalduri ametiruumides ei täitnud. Nii 22.06.2023 korraldus kui ka sunniraha rakendamise korraldus sisaldasid nõuetekohast (ATSS § 7; MKS § 67 lg 3) sunniraha rakendamise hoiatust seoses suulise teabe esitamise kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisega. Kuivõrd sunniraha rakendamise korraldus on õiguspärane, puudub alus ka 22.06.2023 korralduse nr 12.3/061596-1 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks.
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid 9(10)
3-23-1994 dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.