Taotleja – X Vastustaja – Saku vald, volitatud esindaja Haldusasjade liitmine, kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Liita haldusasjad nr 3-24-209, 3-24-229 ja 3-24-253 ühte menetlusse. Lugeda liidetud haldusasja numbriks 3-24-209.
2.Tagastada Xi kaebus.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Saku Vallavalitsus otsustas 19.12.2019 otsusega nr 55 koormata Saku vallale kuuluva kinnisasja aadressil Talve tee L1, Üksnurme küla, Saku vald, Harju maakond (Talve tee L1 kinnistu; registriosa nr 13996450, katastritunnus 71801:001:2136, pindala 9648 m2, sihtotstarve transpordimaa 80% ja üldkasutatav maa 20%) kasutusvaldusega mittetulundusühingu (MTÜ) Trelli 3 (registrikood 80406839) kasuks avaliku külaplatsi ja laste mänguväljaku rajamiseks ning hooldamiseks.
2.Saku Vallavalitsus kuulutas 04.10.2023 välja Saku valla kaasava eelarve ettepanekute esitamise1 hiljemalt 31.10.2023 vastavalt Saku Vallavolikogu 21.11.2019 määrusele nr 18 „Kaasava eelarve menetlemise kord“2. Ettepaneku kriteeriumiteks oli selle maksumus 40 000 euro piires, seotus Saku vallas avalikes huvides investeeringu tegemisega, avalikku ruumi olulise objekti rajamisega või muu viisil avalikku hüve pakkuvate ühekordsete kulude katmisega, teostatavus aasta jooksul ning keeld tulevikus vallale kaasnevatest ebamõistlikest kuludest.
Tähtajaks esitati 58 ettepanekut, mille seas tehti ettepanek Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamine Talve tee L1 kinnisasjale.
3.Saku Vallavalitsus kinnitas 05.12.2023 korraldusega nr 821 kaasava eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud, mille seas kinnitati kriteeriumitele vastavaks ettepanekuks Üksnurme küla puhke- ja liikumisala (korralduse p 1.18.). Saku vald pani kriteeriumitele vastavad ettepanekud isikustatud hääletusele, mis toimus ajavahemikus 27.12.2023-10.01.2024 ning hääletusele minevad ettepanekud avaldati Saku valla kodulehel3, Saku Vallavalitsuse sotsiaalmeedia kontol ja ajalehes Saku Sõnumid4.
4.Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldusega nr 33 kinnitati konkursi paremusjärjestus. Ettepanek Üksnurme küla puhke- ja liikumisala osutus 90 häälega konkursi võitjaks. Hääletuse tulemused avaldati ka Saku valla kodulehel ja Saku Vallavalitsuse sotsiaalmeedia kontol. Ülevaade hääletuse tulemustest ilmub ka Saku valla ajalehes veebruarikuu väljaandes.
5.X (kaebaja) esitas 23.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Saku valla keelamist finantseerida kaebaja töötasult valla eelarvesse laekuvatest vahenditest kaasava eelarve võitjaks osutunud ettepaneku Üksnurme küla puhke- ja liikumisala. Kaebuse kohaselt soovib ka tühistada valla toiming. Kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-24-209. X esitas 25.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Saku valla kaasava eelarve ideekonkurssi tulemust, soovides selle tühistamist, kuna puudub haldusakt ning võitja ei kvalifitseerinud kaasava eelarve ideekonkursile. Kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-24229. X esitas 29.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub eemaldada kaasava eelarve hääletuselt ettepanek Üksnurme küla puhke- ja liikumisala. Kaebaja põhjendab kaebust sellega, et ettepaneku rahastamine tuleb välistada, sest ettepanekuga ei ole võimalik kaasava eelarve konkursil osaleda. Kaebajal on puutumus haldustoiminguga läbi naabrusõiguse ja maksumaksjana. Kaebaja soovib kaebusega keelata riigihanke ettevalmistamine ja esialgse õiguskaitse korras riigihanke menetluse jätkamise peatamist. Kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-24-253.
6.Tallinna Halduskohus palus 23.01.2024 kohtunõudega haldusasjas nr 3-24-209 ning 25.01.2024 kohtunõudega haldusasjas nr 3-24-229 Saku vallalt seisukohta kaebuse menetlusse võtmisele.
7.Saku vald esitas 29.01.2024 seisukoha haldusasjas nr 3-24-209 ning 30.01.2024 seisukoha haldusasjas nr 3-24-229, mille kohaselt on vald kaasava eelarve menetluse viinud läbi õiguspäraselt, kaasanud ja teavitanud sellest ka avalikkust. Kaebuse menetlusse võtmise alused puuduvad, kuna naabrusõiguste võimaliku riive küsimus saab kõne alla tulla kas projekteerimistingimuste või ehitusloa andmisel, mitte aga kaasava eelarve menetluse vaidlustamisel. Projekteerimistingimuste alusel koostatud ehitusloa on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-22-1693, milles Tallinna Halduskohus otsustas jätta kaebuse rahuldamata ning esialgset õiguskaitset ei ole seatud. Kaebaja on halduskohtu otsuse vaidlustanud ning Tallinna Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtnud. Vallal on eelarve vahendite kasutamisel enesekorraldusõigus ja kaebajal puudub subjektiivne õigus otsustada oma töötasult valla eelarvesse laekuvate vahendite kasutamise üle. Kaebuse eduväljavaated on olematud. Vastustajale jääb arusaamatuks, millisele kaebaja järelepärimisele ei ole vald vastanud. Kaebaja on esitanud samasisulise järelepärimise (vaide) Saku Vallavalitsusele 23.01.2024. Kaebuse
Kättesaadav veebilehel - https://www.sakuvald.ee/en_GB/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zXkRskir67iK/content/sakuvalla-kaasava-eelarve-haaletus-algab-27-detsembril?redirect=https%3A%2F%2Fwww.sakuvald.ee%2Fen_GB%2Fuudised-jateated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zXkRskir67iK%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3D view%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2 4 Saku valla leht „Saku Sõnumid“, väljaanne nr 12(503), detsember 2023, lk 9. Kättesaadav veebilehel https://www.sakuvald.ee/documents/379795/36429445/SakuS%C3%B5numid-12-23_veebi.pdf/f10d8aae-a2a7-4684-8a2c098579838171
2(7)
Tallinna Halduskohtule esitas kaebaja 25.01.2024 ja ei saa eeldada, et järelepärimisele oleks vastatud ühe päeva jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
Haldusasjade liitmine
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ja teeb muud vajalikud toimingud. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3).
9.Kaebaja on esitanud kohtule kolm erinevat kaebust, mis on registreeritud eraldiseisvate haldusasjadena. Haldusasjas nr 3-24-209 taotleb kaebaja vastustaja keelamist finantseerida kaasava eelarve võitjaks osutunud ettepanekut Üksnurme küla puhke- ja liikumisala kaebaja töötasult valla eelarvesse laekuvatest vahenditest ja tühistada valla toiming. Haldusasjas nr 3-24229 taotleb kaebaja kaasava eelarve ideekonkurssi tulemuse tühistamist, kuna puudub haldusakt ja kaebaja hinnangul ei kvalifitseerinud võitja kaasava eelarve ideekonkursile. Samuti märgib kaebaja, et vastustaja ei ole tema päringule vastanud. Haldusasjas nr 3-24-253 taotleb kaebaja kaasava eelarve hääletuselt ettepaneku Üksnurme küla puhke- ja liikumisala eemaldamist, hääletuse tulemuste ja eraldatava summa loetelu väljastamist hiljemalt 04.02.2024, riigihanke ettevalmistamise keelamist ja esialgse õiguskaitse korras riigihanke menetluse jätkamise peatamist. Nimetatud haldusasjades esitatud kaebuste kohaselt ei ole kaebaja rahul kaasava eelarve ettepanekul esitatud ideega toetada Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamist, ettepaneku kvalifitseerimist ettepaneku tingimustele vastavaks, ettepaneku hääletusele panemisega ning Üksnurme küla puhke- ja liikumisala ettepaneku paremusjärjestuses esikohale jõudmisega.
10.Kohtule esitatud ja avalikest allikatest pärinevatest asjaoludest nähtuvalt on Saku vald kuulutanud 04.10.2023 välja kaasava eelarve menetluse ja teavitanud ettepanekute tegemise võimalusest hiljemalt 31.10.2023. Seejärel on vald 05.12.2023 korraldusega nr 821 kinnitanud kaasava eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud ja pannud ettepanekud hääletusele perioodil 27.12.2023-10.01.2024. Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldusega nr 33 kinnitati konkursi paremusjärjestus. Kaebaja esitas 23.01.2024 Saku vallale vaide.
11.Eeltoodust tulenevalt vaidlustab kaebaja Saku valla kaasava eelarve menetlust, selle tulemust ja võimalikke edasisi toiminguid või menetlusi. HKMS § 48 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kõik kolm kaebust Saku valla vastu sarnastel asjaoludel ning haldusasjade vaidluse esemed on omavahel olulisel määral seotud. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlik kaebused liita ühte menetlusse, sest kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist, koormates seeläbi ka kaebajat vähem.
12.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab kohtule esitatud kaebuste nõudeid selliselt, et haldusasjas nr 3-24-209 on kaebaja esitanud tühistamisnõude Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korralduse nr 33 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.1. osas ning keelamiskaebuse Saku valla keelamiseks finantseerida kaebaja töötasult valla eelarvesse laekuvatest vahenditest korralduse p 1.1. Haldusasjas nr 3-24-229 on kaebaja esitanud Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korralduse nr 33 osaliseks tühistamiseks ja Saku valla kohustamiseks vastata kaebaja 23.01.2024 esitatud pöördumisele. Haldusasjas nr 3-24-253 on kaebaja esitanud tühistamisnõude Saku Vallavalitsuse 05.12.2023 korralduse nr 821 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.18 osas ning kohustamiskaebuse Saku valla kohustamiseks väljastada hääletuste tulemuste ja eraldatavate summade loetelu. Samuti on kaebaja esitanud keelamiskaebuse kaasava eelarve tulemuste alusel 3(7)
riigihanke menetluse ettevalmistamise keelamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse hankemenetluse peatamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et liidetud haldusasjas nr 3-24-209 on kaebus esitatud järgmistes nõuetes: - Saku Vallavalitsuse 05.12.2023 korralduse nr 821 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.18 osas; - Saku Vallavalitsuse16.01.2024 korralduse nr 33 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.1. osas; - Saku valla kohustamiseks vastama 23.01.2024 esitatud pöördumisele; - Saku valla keelamiseks viia kaasava eelarve tulemuste alusel läbi riigihanke menetlust; - Esialgse õiguskaitse taotluse riigihanke menetluse peatamiseks. Kaebuse tagastamine
13.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
14.Kaebuse kohaselt on kaebaja Saku vallale kuuluva Talve tee L1 kinnistu naaberkinnistu omanik ja Saku valla elanik. Kaebaja leiab, et Saku valla kaasava eelarve menetluse tulemused rikuvad tema naabrusõigusi ning kaebajal on kaasava eelarve menetlemisel otsene puutumus maksumaksjana.
15.Saku Vallavolikogu on 21.11.2019 kehtestanud määruse nr 18 „Kaasava eelarve menetlemise kord“ (määrus nr 18) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 37 alusel koostoimes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 21 lg 1 p 2 § 1 lg-ga 1. Määruse nr 18 § 1 lg 1 kohaselt on Saku valla kaasava eelarve eesmärk elanike kaasamine valla eelarve koostamisse ning kaasava eelarve suuruseks on 40 000 eurot (lg 2). Määruse nr 18 § 2 sätestab, et kaasavas eelarves ettenähtud summat võib kasutada Saku vallas avalikes huvides investeeringu tegemiseks, avalikku ruumi olulise objekti rajamiseks või muul viisil avalikku hüve pakkuvate ühekordsete kulude katmiseks. Selgitusi kaasava eelarve menetlemise või ettepanekute tegemise kohta antakse Saku valla veebilehel, muudes sotsiaalmeedia kanalites ja valla lehes Saku Sõnumid (määruse nr 18 § 3). Esitatud ettepanekud, mis vastavad määruses nr 18 sätestatud kriteeriumitele kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega hiljemalt 30. novembriks ja pannakse rahvahääletusele määruse nr 18 § 5 lg 3 kohaselt. Hääletustulemusena selgunud ettepanekute paremusjärjestus kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega hiljemalt 31. jaanuariks (määruse nr 18 § 6 lg 6). Ellu viiakse üks või mitu enim hääli saanud ettepanekut, mis lähtuvalt ettepaneku eeldatavast maksumusest jäävad kaasavale eelarvele eraldatud summa piiridesse (määruse nr 18 § 7 lg 1). Kui hanke tulemusel selgub, et ettepaneku(te) maksumus ületab kaasava eelarve summat, võib vallavalitsus põhjendatud juhul ettepanekut kuni 10% ulatuses täiendavalt rahastada (sama paragrahv lg 2).
16.Kohtule nähtuvalt on vastustaja viinud kaasava eelarve menetlust läbi vastavalt määruses nr 18 sätestatule. Vastustaja on avaldanud 04.10.2023 teate kaasava eelarve ettepanekute esitamisest, hinnanud ettepanekute kriteeriumile vastavust ja kinnitanud kriteeriumidele vastavad ettepanekud vallavalitsuse 05.12.2023 korraldusega nr 821, pannud 19.12.2023 kaasava eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud hääletusele perioodil 27.12.202310.01.2024 ning kinnitanud hääletustulemuste paremusjärjestuse vallavalitsuse 16.01.2024 korraldusega nr 33. Kõik teated menetluse läbiviimise kohta avaldatud Saku valla kodulehel, sotsiaalmeedia kanalites ja valla lehes. Seega käesoleval juhul ei saa olla vaidlust menetluse läbiviimise õiguspärasusest.
17.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva 4(7)
subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Kohus selgitab, et kaasava eelarvega kohaliku omavalitsuse eelarve kujundamine on valitsemise ehk poliitiliste valikute küsimus, mida otsustatakse enamasti otstarbekuse alusel ning mille suhtes puudub isikutel reeglina kaebeõigus. Tegemist on kohaliku eelarve rahaliste vahendite kasutamisele suunatud otsusega, mis ei saa puudutada vallaelaniku õigusi läbi valla eelarvesse laekuva maksutulu. Kaasava eelarve otsusega ei otsustata kinnisasja kasutamise, koormamise ega hoonestamisega seotud küsimusi, vaid üksnes valla rahaliste vahendite kasutamise küsimusi.
18.Kaebajal on aga kaebeõigus vaid siis, kui nende poliitikate või otstarbekuse alusel tehtud otsustega otsustatakse konkreetselt kaebajale antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Käesoleva juhul ei ole kaasava eelarve menetluse läbiviimisel otsustatud konkreetselt kaebajale kuuluvate hüvede, kohustuste ega keeldude üle. Vaidlusalused korraldused ei piira ega anna kaebajale õiguseid ega sea kaebajale kohustusi, seega puudub kaebajal õigus korralduste vaidlustamiseks.
19.Vaidlusalused korraldused, millega kinnitati kaasava eelarve ettepanekud kriteeriumitele vastavaks (05.12.2023 korraldus nr 821) ja millega kinnitati hääletustulemuste paremusjärjestus (16.01.2024 korraldus nr 33), on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 mõttes üldkorraldused, millel puudub konkreetne adressaat. Kohalikul omavalitsusel on põhiseadusest (PS) tulenev õigus kõiki kohaliku elu küsimusi otsustada ja korraldada (PS § 154) ning kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus avaldub mh ka eelarve kujundamise iseseisvuses (§ 157). Kaasava eelarve menetlus on paljudes omavalitsustes kasutatav menetlus eelarve koostamisel, kus kohalikule kogukonnale on antud võimalus osaleda avaliku raha kasutamise planeerimisel ja jaotamisel, st eelarve koostamisel teatud summa osas kaasa rääkida. Kaasava eelarve arutelu keskmes on seega eelarve ise ja küsimus, kuidas eelarvet peaks kasutama. Kaasava eelarve menetluse alustamise teade ja ka vaidlusalused korraldused on seega suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele, kes soovivad kaasava eelarve menetluses ideid jagada ning kaasa rääkida kohaliku omavalitsusüksuse eelarve kujundamisel. Kohaliku omavalitsuse eelarve kujundamine on olulises osas poliitilise tahte väljendus ning kohus ei saa sekkuda poliitilisse otsustusse küsimuses, kas ja kuidas võiks raha kasutada, ega asuda vastustaja eelarvet koostama ega kontrollima.
20.Kaasava eelarve hääletuse tulemused ja nende kinnitamine ei tekita, ei muuda ega lõpeta konkreetse isiku, st kaebaja õigusi ega kohustusi. Hääletuse tulemused on siduvad kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsusüksuse elanike jaoks tähendab kaasava eelarve menetluses ettepanekute esitamise võimalus ja hääletamine esitatud ettepaneku poolt üksnes reaalset otsustusjõudu teatud summa ulatuses kujundada valla eelarvet. Sealjuures nähtub kohtule, et kaasava eelarve menetlemisel sai Üksnurme küla puhke- ja liikumisala ettepanek 90 häält, mis väljendab kogukonna selget soovi ettepanekut toetada. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu rahvahääletuse tulemusega, ei anna alust asuda seisukohale, et kaasava eelarve menetlus või selle tulemus iseseisvalt saaks kaebaja õigusi riivata. Kaebaja (naabrus)õigustele avaldab mõju eelkõige kohtumenetluses vaidlustatud ehitusluba, mille õiguspärasust hindab kohus haldusasjas nr 3-22-1693. Juhul, kui kohus peaks kaebaja poolt algatatud kohtumenetluses ehitusloa tühistama, siis kaotavad õigusliku tähenduse ka kaasava eelarve kasutamisele suunatud otsused, kuivõrd eraldatud eelarveliste vahendite kasutamine ei ole võimalik ehitusõiguse puudumise tõttu.
21.Ka varasem kasutusvalduse seadmine ei tähenda, et vald ei tohiks endale kuuluva kinnistut avalikes huvides kaasava eelarve menetluses jaotatavate rahaliste vahenditega finantseerida.
22.Kuna kaebaja soovib kaebuse lahendamisel kohustada vastustajat väljastama kaasava eelarve ettepanekute hääletamise tulemused, edastab kohus vaidlustatud korraldused kaebajale avaliku e-toimiku kaudu. Kohus märgib, et kaasava eelarve rahastamisega seotud teabe saamiseks on kaebajal võimalik pöörduda haldusorgani poole. Kaebaja ei ole kaebuses 5(7)
märkinuid, et ta vastavat teavet küsinud on ja et haldusorgan on teabe väljastamisest keeldunud. Kuivõrd kohus kaebust menetlusse ei võta, siis kohus vastavat teavet ei kogu.
23.Kaebaja soovib ka vastustaja kohustamist vastama kaebaja 23.01.2024 tehtud pöördumisele. Vastustaja on kohtule selgitanud, et tõlgendanud kaebaja pöördumist vaidena. Kohus märgib, et vastavalt HMS §-le 74 algab vaidemenetlus vaide esitamisest haldusorganile ning vastavalt HMS §-le 84 vaadatakse vaie läbi 10 päeva jooksul või pikendatakse vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra. Käesoleva määruse tegemise hetkeks ei ole vaide läbivaatamiseks ette nähtud tähtaeg saabunud ning vastustajal on võimalik vaide läbivaatamise tähtaega pikendada. Seetõttu ei ole vaidele käesolevaks hetkeks vastamata jätmise puhul tegemist õigusvastase ja kaebaja õigusi riivava olukorraga. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema pöördumistele vastamist enne selleks ette nähtud tähtaega.
24.Kaebaja on kohustamiskaebusega soovinud keelata enda töötasult valla eelarvesse laekuvate vahendite kasutamist paremusjärjestuses esikohale kinnitatud ettepaneku Üksnurme küla puhkeja liikumisala finantseerimist. Kohus selgitab, et Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega kehtestatud riiklikest maksudest ning valla või linna volikogu määrusega kehtestatud kohalikest maksudest (maksukorralduse seadus (MKS) § 3 lg 1). Linnade ja valdade põhilised tuluallikad on laekumised riiklikest maksudest (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondist. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet (MKS § 5 lg 1) ning riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Riigieelarvesse laekuvate maksude jaotust kohaliku omavalitsuse üksuste vahel reguleerivad erinevad maksuseadused ja riigieelarve seadus, sealjuures ka kokkulepped kohaliku omavalitsuse üksuste ja Vabariigi Valitsuse vahel. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksusel puudub ülevaade isikustatud kujul maksude laekumise üle. Ühtlasi puudub kaebajal seadusest tulenev subjektiivne õigus oma töötasult kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude kasutamise keelamiseks.
25.Kaebaja palub kaebusega keelata kaasava eelarve menetluses paremusjärjestuses esikoha saanud ettepaneku elluviimiseks riigihanke korraldamist. Määruse nr 18 § 7 kohaselt viiakse ellu üks või mitu enim hääli saanud ettepanekut, mis lähtuvalt ettepaneku eeldatavast maksumusest jäävad kaasavale eelarvele eraldatud summa piiridesse (lg 1). Kui hanke tulemusel selgub, et ettepaneku(te) maksumus ületab kaasava eelarve summat, võib vallavalitsus põhjendatud juhul ettepanekut kuni 10% ulatuses täiendavalt rahastada (määruse nr 18 § 7 lg 2) ning ettepaneku(d) viib vallavalitsus ellu eelarveaasta jooksul (määruse nr 18 § 7 lg 3). Kohtule avalikest andmetest saadava teabe põhjal ei ole kaasava eelarve menetluses 16.01.2024 korralduse nr 33 võitjaks osutunud ettepaneku Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamise elluviimiseks ühtegi hankemenetlust alustatud. Ettepanek tuleb vastustajal vallavalitsuse kaudu ellu viia, arvestades Saku vallas kehtivat hankekorda. Kuna sellist hankemenetlust kohtule ei nähtu, ei ole kaebajal ennatlikku subjektiivset õigust hankemenetluse läbiviimise keelamisest. See tähendab, et kaebus kuulub ka nimetatud nõudes tagastamisele.
26.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus kuulub tervikuna tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
27.Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras peatada kaasava eelarve menetluses paremusjärjestuses esikoha saanud ettepaneku elluviimiseks hankemenetluse läbiviimine.
28.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks 6(7)
tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole.
29.Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Nagu kohus eelnevas punktis sedastas, ei ole vastustaja kohtule teadaolevalt hankemenetlust Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamiseks algatanud ega läbi viimas. Seega puudub hankemenetlus, mida esialgse õiguskaitse korras peatada saaks ning kaebajal puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. See tähendab, et kaebajal ei saa olematu menetluse läbiviimisest tekkida ka raskeid ja pöördumatuid tagajärgi oma õigustele. Kaebaja ei saa esialgset õiguskaitset taotleda haldusmenetluse takistamiseks ega põhikaebuse ulatusest väljuva eesmärgi saavutamiseks. Ka juhul, kui selline hankemenetlus peaks olema juba siiski algatatud, ei saa hankemenetlus kaebaja õigusi riivata, v.a juhul kui kaebaja hankel osaleb, kuid ei osutu hankes võitjaks ja omab reaalset huvi pakkumises osalemise vastu.
30.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole sel eduväljavaateid ning seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.