Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1382
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16. juuni 2022. a lahkumisettekirjutuse nr 1052256606 tühistamiseks või alternatiivselt sissesõidukeelu tühistamiseks või lühendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. oktoober 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja UP Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja JN
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22-1382 resolutsiooni punkt 1 osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt. Teha tühistatud osas asjas uus otsus, millega jätta X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16. juuni 2022. a ettekirjutuse nr 1052256606 tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Muuta halduskohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 toodud menetluskulude jaotust ning jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. veebruaril 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3).
3-22-1382 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
X lahkus Eestist 19.06.2022 Läti Vabariiki.
3-22-1382 olukorras, kus tal oli teise Euroopa Liidu liikmesriigi poolt välja antud pikaajaline D-viisa. Ettekirjutusest ei nähtu, et PPA oleks sissesõidukeelu kehtestamisel hinnanud kaebaja isiklikke asjaolusid ja VSS § 74 lg-st 3 tulenevaid asjaolusid.
3-22-1382 enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all (vt lisaks Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2019 otsus nr 3-17-1928). Kaebaja hinnang, et ta on poliitiline põgenik, ei ole VSS § 74 lg 4 kohaldamise aluseks. Vaidlustatud haldusakt ei kohusta kaebajat naasma Venemaale. Põhjendatud on etteheide, et PPA ei ole hinnanud VSS § 74 lg-st 3 tulenevaid asjaolusid. PPA on välja toonud, et kaebajal puuduvad Eestis peresidemed ja muud olulised kaitsmist väärivad elulised asjaolud, mis võiksid sissesõidukeelu kohaldamist mõjutada. Samas jättis vastustaja hindamata mõju kaebaja võimalusele täita tööülesandeid AS-s Y. Kohtupraktika järgi ei saa välismaalase soovi Eestis töötada pidada nii kaalukaks asjaoluks, mis võimaldaks hinnata sissesõidukeelu kohaldamist ebahumaanseks või selle tähtaega ebaproportsionaalseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2019 otsus nr 3-17-1926, p15). Samas ei nähtu, miks ei olnud võimalik sissesõidukeelu kehtivust lühendada või milliste asjaolude tõttu on märkimisväärselt pikk periood, mil kaebajal puudub võimalus Eestisse siseneda ajal, kui tal on kehtiv töötamise registreering kuni 15.08.2023. Lisaks on kaebaja olnud seaduskuulekas. VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33– 34). Kuna PPA ei ole hinnanud sissesõidukeelust tulenevat mõju kaebajale, tuleb ettekirjutus selles osas tühistada.
3-22-1382 ja seega on sissesõidukeelu mõju kaebajale hinnatud. Halduskohus omistas ülemäära suure kaalu kaebaja õigusele Eestis töötada ning jättis tähelepanuta, et kaebajal oli võimalus esitada kohaldatava sissesõidukeelu suhtes oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja saabus Eestisse 04.03.2022 turismi eesmärgil ja tema lühiajaline töötamine AS-s Y registreeriti alates 18.05.2022. Seejuures ei anna C-liiki viisa õigust Eestis töötada, mistõttu ei saa nõustuda, et tegemist on seaduskuuleka isikuga. Asjaolu, et kaebaja pöördus D-liiki viisa taotlemiseks 13.06.2022 PPA-sse, ei tähenda, et temale ei saaks ette heita, et ta ei pöördunud PPA poole juba varem. Kuigi asjaoludest nähtuvalt ei saa väita, et kaebaja olnuks pahauskne või viibis Eestis tahtlikult ebaseaduslikult, on eelkõige välismaalasel endal kohustus jälgida välisriigis viibimise seaduslikkust. Üksnes välismaalase soov Eestis töötada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada mõne aja jooksul riiki välismaalasi, kes on siin viibinud ilma õigusliku aluseta (vt Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2019 otsus nr 3-17-1926, p 15). Halduskohus ületas otsuse tegemisel enda pädevust, asudes haldusorgani asemel ise teostama kaalutlusõigust (HKMS § 158 lg 3). Asjaolu, et kohus vastustaja põhjendustega ei nõustu või kohtu hinnangul pidanuks kaalumise tulemusel jõudma teistsugusele otsusele, ei muuda kohaldatud sissesõidukeeldu õigusvastaseks. VSS § 32 alusel on kaebajal õigus taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või selle kehtivusaja lühendamist.
3-22-1382 naasmise korral, ning soov Eestis töötada ei kvalifitseeru VSS § 74 lg 4 tähenduses humaanseks kaalutluseks, mis oleks andnud PPA-le aluse jätta sissesõidukeeld kohaldamata.
3-22-1382 registreeritud perioodil juhul, kui välismaalasel on seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kui seaduslik alus Eestis viibimiseks lõppeb varem, siis puudub isikul ka õigus Eestis töötada.“ Kui kaebaja õigus lühiajaliselt Eestis töötada oli 02.06.2022 seisuga lõppenud, siis ei pidanud PPA 16.06.2022 lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamise ja selle kehtivusaja määramise otsustamisel võtma mh arvesse sissesõidukeelu mõju kaebaja võimalusele täita tööülesandeid AS-s Y. Halduskohus on lähtunud ekslikust hinnangust, et lühiajalise töötamise registreering oli lahkumisettekirjutuse koostamise seisuga kehtiv.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.