X. Xe kaebus Saue valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Saue vald, volitatud esindaja Anni Lehtmaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 51,44 eurot, mille moodustab põhinõue 49,68 eurot ja viivis 1,76 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2,60 eurot.
Otsuse jõustumisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.02.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X pöördus 05.06.2023 Saue valla poole taotlusega (dtl 22) hüvitada tema xx.xx.xxxx sündinud lapse lapsehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused. Taotluse kohaselt tekkisid erahoiu kasutamisest ajavahemikul 09.08.2021–30.06.2022 lisakulud summas 368,85 eurot (enammakstud toiduraha ja saamata jäänud tulumaksutagastus). Lisaks taotles X. X kahjusummalt viivist alates 15.07.2022. Saue vald ei pidanud põhjendatuks enammakstud toiduraha ja saamata jäänud tulumaksutagastuse hüvitamist olukorras, kus X. X on hoiu kohatasudelt säästnud 417,30 eurot (04.08.2023 vastus pöördumisele nr 9-2/11506-4; dtl-d 4-5).
1(9)
2.X. X esitas 30.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et Saue vald hüvitaks tekitatud varalise kahju summas 368,85 eurot. Kahju on tekkinud, sest vald ei taganud kaebaja lapsele lasteaiakohta õigeaegselt. Koos kaebusega esitatud kulude arvestustabeli (dtl 21) kohaselt on lapse eest makstud ajavahemikul 09.08.2021–30.06.2022 toiduraha rohkem 178,55 eurot ja kaebaja on jäänud ilma tulumaksutagastusest summas 190,30 eurot. Kaebaja taotleb kahjusummalt viivist alates 15.07.2022. Kaebuse põhjendused:
1.Saue vald rikkus koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõiget 1. Kaebaja esitas taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks 30.05.2019 ja laps sai pooleteiseaastaseks xx.xx.xxxx, kuid sai koha alates 01.09.2022.
2.Ajal, mil kaebaja kohataotluse esitas oli Saue valla kodulehel info: „Kui teeninduspiirkonna lasteaias on avatud rühm alla 3-aastastele lastele, pakutakse sinna kohti teeninduspiirkonnas elavatele selles vanuses lastele järjekorra alusel, olenemata taotlusel kohakasutamise alguseks märgitud õppeaastast”. Seega lähtus kaebaja valla infost, et lapse lasteaiakoha järjekorda pannes on laps automaatselt ka alla 3-aastaste sõime järjekorras. Vald kohapakkumist ei teinud, mistõttu oli kaebaja sunnitud lapse panema erahoidu.
3.Valla põhjendused, nagu oleks lastehoiu koha kasutamine olnud soodsam, ei ole asjakohased. Erahoid ei võimaldanud lapsele rohkem aega kui 3 päeva nädalas. Kui kaebaja oleks saanud koha munitsipaalsõime, oleks laps seal ka rohkematel päevadel käinud.
4.Kui kaebaja oleks teadnud, et koolituskuludelt saab tulumaksu tagasi, oleks need lapse munitsipaallasteasutuses käimise korral saanud tasuda ka lapse isa.
3.Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused:
1.Kaebaja ei ole lapsele sõimekoha saamiseks soovi avaldanud. Kaebaja ei ole taotlenud oma lapsele kohta munitsipaallasteaias alates sellest hetkest, kui ta alustas eralapsehoius käimist, vaid hiljem ja tema laps on taotlusele märgitud ajal lasteaiakoha saanud. Kaebaja ei andnud mingilgi viisil Saue vallale teada, et ei soovi eralapsehoiuteenust kasutada ning soovib lapsele kohta munitsipaallasteaias juba enne taotlusele märgitud aega.
2.ARNO süsteemis lapse lasteaiajärjekorda panemisel on alati olnud võimalik märkida lisainfot, sealhulgas sõimeealisele lapsele koha taotlemise soovi, märkuste lahtrisse. Samuti on sõimeealisele lapsele lasteaiakoha saamise küsimuses alati olnud võimalik võtta otse ühendust Saue Vallavalitsuse haridusosakonna ametnikega. Kui kaebajale oleks ARNO süsteemis taotluse esitamisel siiski jäänud miski arusaamatuks ja ta oleks Saue Vallavalitsuse haridusspetsialistilt küsinud, kuidas saab esitada avaldust lasteaiakoha taotlemiseks pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele, oleks haridusspetsialist seda talle ka selgitanud ja koos oleks saanud probleemile lahendusi otsida.
3.Lapsehoiuteenuse kasutamine on olnud kaebajale rahaliselt soodsam kui munitsipaallasteaia teenus. Munitsipaallasteaias ei oleks saanud lasteaiakohta osaajaga kasutada ja kaebaja ei oleks saanud kohatasudelt säästa. Kuna perre sündis teine laps, oli üks vanematest eelduslikult niikuinii kodune ja kaebajal ei saanud osaajaga lapsehoiuteenuse kasutamise tõttu tekkida kahju ka saamata jäänud tulu näol läbi sunnitult osaajaga töötamise.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus lõpetas asjas 24.11.2023 määrusega kaebuse menetluse osaliselt: toiduraha vahe, 2021. aasta saamata jäänud tulumaksutagastuse ja nendelt arvestatud viivise osas. Määrus on jõustunud. Seega lahendab kohus kahjunõude 2022. aasta saamata jäänud tulumaksutagastuse ja sellelt arvestatud viivise osas.
2(9)
5.Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise eeldused on RVastS § 7 lg 1 kohaselt avaliku võimu kandja õigusvastane tegu, selle teo või tegevusetusega kannatanu õiguste rikkumine, kannatanul kahju tekkimine ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel.
6.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
6.1.Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht rahvastikuregistri kohaselt on Saue vallas, sh tegemist on sama elukohaga. Kaebaja laps on olnud lasteaiakoha järjekorras alates 30.05.2019 (dtl 168). Laps ai 1,5-aastaseks xx.xx.xxxx. Taotlusel on märgitud munitsipaallasteaia koha kasutamise alguseks 01.08.2022, kuid kaebaja on selgitanud, et taotlust ei olnud tollal võimalik teha varasemaks kui selleks õppeaastaks, mil laps on saanud 3-aastaseks; samuti oli valla kodulehel info, et munitsipaallasteaeda taotlust esitades ollakse automaatselt ka sõime järjekorras. Laps hakkas erahoius käima alates 09.08.2021 (lapsehoiuteenuse leping p 4, dtl 35). Kaebaja laps sai lasteaiakoha alates 01.09.2022 (kaebuse p 3, dtl 8).
6.2.Kaebaja selgitas, et lasteaiakoha taotlemise ajal oli valla kodulehel info, et taotluse esitamisel on laps ka automaatselt sõimerühma kohajärjekorras, ja on selle kohta esitanud ka kuvatõmmise (dtl 64). Vastustaja selgitas, et ARNO süsteemis lapse lasteaiajärjekorda panemisel on alati olnud võimalik märkida lisainfot, sealhulgas sõimeealisele lapsele koha taotlemise soovi, märkuste lahtrisse. Samuti on sõimeealisele lapsele lasteaiakoha saamise küsimuses alati olnud võimalik võtta otse ühendust Saue Vallavalitsuse haridusosakonna ametnikega. Kui kaebajale oleks ARNO süsteemis taotluse esitamisel siiski jäänud miski arusaamatuks ja ta oleks Saue Vallavalitsuse haridusspetsialistilt küsinud, kuidas saab esitada avaldust lasteaiakoha taotlemiseks pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele, oleks haridusspetsialist seda talle ka selgitanud. Ajal, mil kaebaja taotles kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses (30.05.2019), reguleeris Saue valla munitsiplaallasteaedadesse laste vastuvõttu ja sealt välja arvamist KELS § 15 lg 4 ja § 19 lg 1 alusel kehtestatud Saue Vallavalitsuse 28.02.2018 määrus nr 31. Nimetatud määruse kohaselt: - Lapsele lasteaiakoha taotlemiseks esitab vanem taotluse registris (§ 3 lg 1). - register - Saue valla haridusteenuste haldamise infosüsteem ARNO (§ 2 p 3); - Taotlusesse märgib vanem /.../ lasteaiakoha saamise soovitud aja (õppeaasta) alates sügisest peale lapse kolmeaastaseks saamist (§ 3 lg 2); - Lasteaiakoha kasutamise õigus tekib alates 1. septembrist, kui laps saab hiljemalt vastava aasta 1. oktoobriks kolmeaastaseks (§ 3 lg 3). Määruse § 7 lg 1 p 1 sätestab, et lasteaeda võetakse vastu laps, kes on pooleteise- kuni seitsmeaastane. Siiski tuleneb eelnevatest normidest, et koha kasutamise õigus (sõltumata vastuvõtmisest või selle vormistamisest) tekib alles lapse 3-aastaseks saamisest (§ 3 lg 3) ning registris, kus on koha taotlemise võimalus, on vanema kohustus soovitud ajana märkida aeg, mis jääb pärast lapse 3-aastaseks saamist (§ 3 lg 2). Nii piiras vastustaja oma õigusaktidega sõimeealistele koha taotlemist ja ka koha kasutamise õigust (sõltumata lapse lasteaeda vastuvõtmisest, mis võib olla üksnes formaalne toiming).2
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/406032018009 Kohus märgib, et ei pea oluliseks määruse § 3 lg-s 4 toodut käesoleva asja raames, mis sätestab, et vanem kinnitab taotluse esitamisel, et on käesoleva määrusega tutvunud ja nõustub selles toodud tingimustega lasteaiakoha taotlemisel. Sellele normile ei saa anda sisu, et vastustajale taotluse esitamisega on vanem aru saanud ja nõustunud, et talle vald kohta lapse 1,5-aastaseks saamisel ei taga ja ta on koha saamise õigusest loobunud.
3(9)
6.3.Varasematest Saue valla vastu esitatud sarnastest kaebustest nähtub kohtule, et ARNOs ei olnud võimalik taotleda kohta sõimeealistele. Kohtute infosüsteemi kohaselt on vanemad samade väidetega kohtusse pöördunud veel mitmetes haldusasjades (näiteks 3-21-336, 3-22-1013, 3-22-1777, 3-221807, 3-22-1837, 3-22-1898, 3-22-2248, 3-22-2557 ja 3-23-861). Lapsevanemad on kirjeldanud, kuidas kohasoovi korral puudub infosüsteemis võimalus valida kuupäeva, mis ajaliselt on enne lapse 3-aastaseks saamist (3-21-336 dtl 3; 3-22-1777 dtl 112; 3-22-1807 25.10.2022 tõend; 3-22-1827 dtl 7; 3-22-1898 kaebus; 3-22-2248 kaebus; 3-22-2557 kaebus; 3-23-861 dtl 3 – nimetatud dokumendid on vastustajale neist asjadest kättesaadavad). Asjaolu, et vastustajal puudus kord 1,5-3-aastaste laste lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kohta ning, et vastustaja strateegiline valik oli pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele lasteaiakoha andmise asemel toetada nende käimist eralasteaias või lapsehoius, nähtub ka Õiguskantsleri 15.04.2021 kirjast nr 6-5/191424/2102682 (vt osa II).3
6.4.Kohus kontrollis Saue valla kodulehel lasteaia järjekorraga seotud selgitusi veebiarhiivi waybackmachine vahendusel. Mais 2019 puudus valla lasteaiajärjekorra veebilehel info selle kohta, et 1,5-3-aastasele lapsele oleks üldse võimalik lasteaiakohta taotleda. Kuvati info, et lapse saab lasteaia järjekorda panna süsteemis ARNO. Sama keskkonna kaudu saab jälgida lapse järjekorras olemist, ka teade koha pakkumisest tuleb läbi ARNO.4 Sarnane selgitus on läbivalt kuni 2020. aasta maikuuni5, kus on lisandunud tekst „ Saue vald tagab teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias üldjuhul lasteaiakoha 1. septembrist lastele, kes on 30. septembri seisuga vähemalt 3-aastased. /--/ Kui teeninduspiirkonna lasteaias on avatud rühm alla 3aastastele lastele, pakutakse sinna kohti teeninduspiirkonnas elavatele selles vanuses lastele järjekorra alusel, olenemata taotlusel kohakasutamise alguseks märgitud õppeaastast.“ Vastustaja on ise kaebajale kinnitanud, et tehniline võimalus sõimekoha soov ARNOsse selleks ettenähtud lahtritesse märkida valmis 2021. a juulikuus (dtl 249). Ajavahemikul juunist-detsembrini 2022 on lisandunud tekst „Juhul, kui alla 3-aastast last veel vabade kohtade puudumise tõttu kodulähedasse lasteaeda vastu võtta ei saa, ent vanem on selleks soovi avaldanud, on lapsele võimalik kohta pakkuda mujal Saue valla vabade kohtadega lasteaias.“ Muudatus veebilehel kattub ajaga, mil halduskohtusse hakkasid jõudma vastavasisulised kaebused (vt kohtuotsuse p 6.3) ning XXX muutis oma määrust nr 3, mille § 3 lg 3 sätestab, et vajadusel märgib vanem taotlusele sõimekoha soovi ja soovitud alustamise kuupäeva6.
6.5.Kokkuvõtvalt ei näinud vastustaja õigusaktid ette sõimeealistele koha taotlemise võimalust muul viisil kui ARNOs ja sama selgitati vastustaja veebilehel. ARNO oli seadistatud viisil, et sõimeealisele ei olnud võimalik kohta taotleda (s.t koha saamist ajaks, mil laps ei ole veel 3-aastane). Arvestades eeltoodut ei saa kaebajale ette heita eksituses olemist ja ilma vallalt vastust saamata ja täiendavat infot küsimata lapsele hoiukoha otsimist. Vastustaja ei saa end vabandada iseenda õigusaktide ja avaldatava teabe eksitava sisuga.
6.6.Seega ei ole vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust täitnud, s.o lasteaiakohta pakkunud. Vastustaja ei ole lasteaiakoha pakkumise kohustust täitnud ka muul viisil, sh aiakohta vanema vabatahtliku nõusolekuga asendades.
Kohus märgib, et lasteaiakoha taotlemiseks sõimeealisele ei pea olema lapsevanemal n.ö vajadust, nagu määruses on toodud.
4(9)
Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast7, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega olid eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu ja/või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist olukorda, sh omaalgatuslikult aktiivselt hoiukohast keeldumata jätmist ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
6.7.Eelnevat arvestades tuli vastustajal võimaldada kaebaja lapsele lasteaiakoht mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist. Mõistlikuks ajaks on kohtupraktika kohaselt üldjuhul kaks kuud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2014 otsuse nr 3-13-1457 p 13). Käesolevas asjas esitas kaebaja taotluse koha saamiseks 30.05.2019. Seega oli kaebaja lapse 1,5aastaseks saamisel xx.xx.xxxx mõistlik menetlustähtaeg, s.o 2 kuud, möödunud. Erahoiu teenuseid hakkas kaebaja kasutama alates 09.08.2021 pärast koha tagamise mõistliku menetlustähtaja möödumist.
7.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmased tingimused kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus ja kaebaja õiguste rikkumine.
8.RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta.
8.1.Olukorras, kus kaebaja laps oleks saanud soovitud ajal teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses, oleks laps kaebaja sõnul käinud lasteaias rohkem kui 3 päeva nädalas.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
5(9)
Lastehoius käimise eest tasus kaebaja kohatasu ajavahemikul 01.01.2022-30.06.2022 kokku 562 eurot (jaanuaris 83 eurot, ja veebruarist juunini 95,80 eurot kuus). Samal ajavahemikul oli Saue valla munitsipaallasteaia osalustasu suurus 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus (Saue Vallavolikogu 21.12.2017 määruse nr 328 § 2) ehk 130,80 eurot.9 Määruse § 3 lg 3 kohaselt tuli osalustasu tasuda ka lapse lasteaiast puudutud perioodi eest ning lg 4 kohaselt jagati osaajalise koha kasutamisel kohatasu proportsionaalselt ühte lasteaiakohta kasutavate vanemate vahel. Vastustaja kinnitusel ei ole praktikas osaajalise lasteaiakoha eest tasumise võimalust kasutatud (vt vastustaja 30.10.2023 vastuse p 2.4, dtl 193). Kohtule nähtub lg 4 sõnastusest ka, et osaajalise lasteaiakoha kasutamise eest kohatasu osaliselt tasumine eeldab, et samast lasteaiakohast n-ö ülejäävat aega kasutab teine laps, kelle vanemad tasuvad proportsionaalselt ülejääva kohatasu („ /.../ jagatakse kohatasu proportsionaalselt ühte lasteaiakohta kasutavate vanemate vahel.“). Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud lasteaiakoha kasutamist osaajaga ning et täidetud oleksid olnud ka lg 4 tingimused, mistõttu oleks kaebajalt tulnud tasuda munitsipaallasteaias kogu kohatasu olenemata sellest, mitmel päeval kuus laps tegelikult oleks lasteaias kohal käinud. Munitsipaallasteaias oleks seega kohatasu olnud kokku 784,80 eurot ja kaebaja tasus lastehoius kohatasu 222,80 eurot vähem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias (784,80-562). Kohus esitab kohatasu täpse arvestuse alljärgnevas tabelis: Kuu
Kohatasu erahoius
Tõend (dtl)
Kohatasu munitsipaal- lasteasutuses
Kohatasu vahe
Jaanuar 2022
83,00 € dtl 15, 28
130,80 €
-47,80 €
Veebruar 2022
95,80 € dtl 16, 29
130,80 €
-35,00 €
Märts 2022
95,80 € dtl 17, 30
130,80 €
-35,00 €
Aprill 2022
95,80 € dtl 18, 31
130,80 €
-35,00 €
Mai 2022
95,80 € dtl 19, 32
130,80 €
-35,00 €
Juuni 2022
95,80 € dtl 20, 33
130,80 €
-35,00 €
562,00 €
784,80 €
-222,80 €
8.2.Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida laste eest oleks makstud, kui lapsed oleksid käinud erahoiu asemel Saue valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lastele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 01.01.2022-30.06.2022 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu kokku 784,80 eurot. Kaebaja 2022. aasta tulumaksu arvutuskäigust (dtl 63) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi 248,40 (1200-300-651,60=248,40) euro ulatuses. Seega oleks kaebaja saanud lapse koolituskulude eest 2022. aastal täiendavat tulumaksutagastust 49,68 eurot (248,40×0,2). Kaebaja enda arvutuskäigu kohaselt on ta soovinud tulumaksutagastust 2022. aasta eest summas 112,4 eurot (dtl 21). Kohus ei arvesta võimalike kasutamata jäänud koolituskulude mahaarvamistega, mida oleks saanud kasutada lapse isa. Lapse isa ei ole kaebajaks, mistõttu ei saa kohus kaebuse lahendamisel lapse isale tekkinud võimalikku kahju arvestada. Lastehoiu arved on tasunud kaebaja, mistõttu tuleb eeldada, et ka munitsipaallasteaia kohatasu oleks tasunud kaebaja. Samuti ei oleks lapse isa saanud arvata kaebaja tasutud piirmäära ületavaid koolituskulusid oma maksustatavast tulust maha TuMS §
https://www.riigiteataja.ee/akt/406032020006 Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli töötasu alammäär kuus 654 eurot, millest 20% on 130,80 eurot. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111122021017
6(9)
282 lg 11 alusel, kuna kaebaja ja lapse isa ei ole kohtule teadaolevalt abielus ega registreeritud elukaaslased.
8.3.Vastustaja rikkumise ja kaebajal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui vastustaja oleks kaebaja lapsele taganud õigel ajal võimaluse käia munitsipaallasteasutuses, oleks kaebaja saanud lasteaia kohatasu koolituskuludena oma 2022. aasta maksustavast tulust maha arvata ning saanud ka sellelt täiendavat tulumaksutagastust.
9.RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 127 lg 5 eesmärgiks on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi, s.t kannatanu ei tohi pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust olla paremas olukorras, kui ta muidu oleks olnud. Samas võib kasu majaarvamine kahjuhüvitisest olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida ehk tegemist on nn pealesunnitud rikastumisega (vt Riigikohtu 25.10.2004 otsuse nr 3-2-1-115-04 p 26).10 Kaebajal oleks olnud õigus saada täiendavat tulumaksutagastust 49,68 eurot. Samas on kaebaja tasunud kohatasu lastehoius 222,80 eurot vähem kui ta oleks tasunud munitsipaallasteasutuses. Seega on kaebaja kokkuvõttes lapse lastehoius käimisega säästnud 173,12 eurot (49,68-222,80=-173,12). Siiski leiab kohus, et käesoleval juhul oleks säästetud kohatasu tekkinud kahjust mahaarvamine kaebaja suhtes ebaõiglane ja vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. KELS § 10 lg 1 eesmärk on võimaldada töö- ja pereelu ühildamist (Riigikohtu 19.03.2014 otsuse nr 3-4-1-63-13 p 33). Kohus peab võimalikuks, et ülejäänud kahel päeval oli laps vanemaga kodus – kaebaja noorem laps sündis enne, kui vanem laps hakkas lastehoius käima (vt otsuse p 4.1 ja dtl 198). Seega ei pruukinud kaebaja eesmärk vanema lapse lasteaeda panekul olla töö- ja pereelu ühildamine. Samas ei näe kohus mõistlikku põhjust, miks peaks lasteaiakoha võimaldama vaid vanemale, kes soovib töö- ja pereelu ühildada, s.o lapse panna 1,5-aastaseks saamisel lasteaeda selleks, et ise tööl käima hakata. Lasteaed pakub lastele alusharidust riikliku õppekava alusel ja lastega tegelevad kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogid (vt otsuse p 6.6). Samuti on lasteaed oluline lapse sotsiaalsete oskuste arenguks – lapsel on võimalik harjuda ja suhelda eakaaslastega suuremal määral, kui kodus viibides. Seega on KELS § 10 lg 1 kaitse-eesmärk ka lapse alushariduse ja sotsiaalsete oskuste arengu toetamine, kui vanem seda soovib. Lapse kodus viibimine võib tekitada ka täiendava koormuse ja surve (üldjuhul erialateadmisteta) lapsevanemale lapse arengu toetamisel ja jätab ilma eraalateadmistega pedagoogide toest. Kuigi kaebaja ei ole täiendavate kulude osas midagi välja toonud, oleks kohtu hinnangul käesoleva asja asjaolusid arvestades säästetud kohatasu kahjust mahaarvamise ebaõiglane. Nagu kohus eelpool sedastas, oli kaebaja lapse erahoidu panekul sundolukorras. Kaebaja selgituste kohaselt ei olnud hoiul võimalik pakkuda rohkem hoiuaega kui 3 päeva nädalas ja teise erahoidu, mille järjekorras laps oli, ei pakutud kohta üldse (vt kaebus dtl 7). Seega ei olnud kaebajal vastustaja kohustuse rikkumise tõttu muud valikut, kui laps ülejäänud kahel päeval koju jätta. Kaebaja ei saanud kohatasu säästu tekkimist ise mõjutada. Arvestades kaebaja 30.05.2019 taotlust, oleks kaebaja eelistanud kasutada lasteaiakohta munitsipaallasteasutuses, eelduslikult ka selle eest õigusaktides ettenähtud ulatuses tasudes.
10.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
Varul, P, jt (koost). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 127 komm. p 4.1.12 ja alap e).
7(9)
täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 33-1-66-14 p 19). Kaebaja taotleb viivist alates 15.07.2022. TuMS § 46 lg-tes 3 ja 6 kohaselt tagastab MTA enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks. Eeltoodust tulenevalt muutus 2022. a tulumaksutagastuse 49,68 euro ulatuses nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates 01.10.2023. VÕS kohane intressimäär oli: - 01.10.2023-31.12.2023 – 4%11 ja viivisemäär kokku 12; - 01.01.2024-15.01.2024 – 4,50%12 ja viivisemäär kokku 12,50%. Eeltoodust tulenevalt on 2022. a tulumaksutagastuselt 49,68 eurot alates 01.10.2023 kuni 15.01.2024 tasutava viivise summa kokku 107 päeva eest 1,76 eurot13. Kaebaja on taotlenud viivist alates 15.07.2022. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
11.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kohus on põhjendanud, miks ei ole kohatasu säästu tekkinud kahjust mahaarvamine praegusel juhul õiglane. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks xx.xx.xxxx ja vastustajal kohta pakkuda polnud, pidi vastustajale olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata või et vastustaja kogemuse kohaselt eelistavadki paljud pered lastehoidu. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus selgitab ka, et valda lisanduv rahvastik on olulises osas vastustaja enda suunata, seda nii üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute kaudu. Kui rahvastiku kasv hakkab ületama valla finantsvõimekust või võimekust osutada inimestele vajalikke teenuseid, tuleb seda arvestada nii üldplaneeringute korralisel ülevaatamisel (PlanS § 92 lg 1) kui ka rohkem kui 5 aastat realiseerimata detailplaneeringute analüüsimisel (PlanS § 140 lg 1 p 1), kuivõrd detailplaneering on ennekõike lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Kohus ei pea võimalikuks, et sellise olukorra eest
tuleks lugeda vastutavaks kõige nõrgemad, s.o väikelastega pered kohaliku omavalitsuse ja riigi kõrval (riigi vastutuse kohta vt Riigikohtu 06.03.2023 otsuse nr 5-22-10 p 58).
12.Kohus mõistab kokku välja 51,44 eurot (põhinõue 49,68 eurot ja viivis 1,76 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
13.Kaebaja soovib menetluskulude summas 20 eurot (riigilõiv) vastustajalt väljamõistmist. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 49,68 eurot. Viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Põhinõude rahuldas kohus 13% ulatuses (49,68÷368,85=0,1346889≈0,13), mistõttu tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 2,60 eurot (20×0,13). Kohus jättis kaebuse rahuldamata 2022. aasta summa osas, mis ületab 49,68 eurot, olukorras kus kaebaja taotles tulumaksutagastuse hüvitamist summas 112,4 eurot (dtl 21). Rahuldamata jäetud osale (62,72=112,4-49,68) vastab riigilõiv suurusega 1,88 eurot. Kohus lõpetas ülejäänud summa osas kohtuasja menetluse 24.11.2023 määrusega. Kohus tagastab kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel, kuivõrd kohus lõpetas muus osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, riigilõivu ülejäänud osas, s.o summas 15,52 eurot (20-2,6-1,88). Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin Osaliselt jõustunud 31.10.2025 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.