Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 11.01.2024, Tartu 3-21-397 X kaebus Justiitsministeeriumi vastu haldusasjades nr 3-07-2639, 3-14-50429 ja 3-14-52552 ebamõistlikult kaua kestnud kohtumenetlustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 16.01.2023. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Justiitsministeerium
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.02.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
kodulehe kaudu kättesaadavad) ja õiguskantsleri seisukohad/arvamused asja materjalide juurde ning saadaks koopiad kaebajale või võimaldaks kaebajal toimikuga tutvuda. Seega ei saanud vaidlusaluste veebilehtede kaudu nimetatud teabele juurdepääsu puudumine avaldada kaebaja õigustele kuigi olulist mõju. Seda saab järeldada ka sellest, et EIK ei pidanud põhjendatuks mõista kaebajale veebilehtedele juurdepääsu võimaldamata jätmise eest välja rahalist hüvitist. 7) Haldusasjade nr 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlused koos eelnevate haldus- ja vaidemenetlustega tuleb lugeda üheks menetluseks. Haldusasja nr 3-14-50429 esemeks oli vangla 05.02.2014. a keeldumine, haldusasja nr 3-14-52552 esemeks oli vangla 28.08.2014. a keeldumine. Kuna asjade esemeks olid erinevad vangla haldusaktid, ei saa neid lugeda üheks menetluseks. Menetlus haldusasjas nr 3-14-50429 lõppes 28.07.2014 kohtuotsuse jõustumisega ja kaebaja esitas kahjunõude JUM-le 14.12.2020, s.t 3-aastast tähtaega ületades. Esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks, sest kaebaja on ilmselgelt olnud eksimuses, kuidas arvestada haldusasjades nr 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlusaega ja sellest lähtuvalt kaebetähtaega. 8) Määravat tähendust ei ole, kas haldusasjaga nr 3-14-50429 seonduvalt lugeda menetluse alguseks vangla 13.12.2013. a või 05.02.2014. a keeldumine, sest kui menetluse alguseks lugeda 13.12.2013, ei ole ikka mõistlikku menetlusaega ületatud. Kohus lahendas kaebuse vähem kui 3 kuuga, mida koos eelneva haldus- ja vaidemenetlusega ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. Halduskohus ei ole kaebuse lahendamisega ebamõistlikult viivitanud. 9) Haldusasjaga nr 3-14-52552 seonduvalt tuleb menetluse alguseks lugeda 28.08.2014, kui vangla keeldus kaebaja taotlust rahuldamast ning lõpuks tuleb lugeda 21.05.2018. Algsed nõuded ei olnud kaebaja õiguste kaitseks enam tõhusad, mistõttu oli kohtul kohustus teha talle ettepanek kaebuse muutmiseks ja kaebajal oli õigus kaebust muuta. Kaebuse muutmine ei tähenda asja läbivaatamisega otsast peale alustamist. 10) Menetluse kestuseks oli umbes 3 aastat ja 9 kuud. Asjaolusid kogumis arvestades ei ole tegemist ebamõistlikult pika menetlusega. Ei nähtu, et asjas nr 3-14-52552 oleksid kohtud üheski kohtuastmes kaebaja (edasi)kaebuste lahendamisega ebamõistlikult viivitanud. Halduskohus tegi kaebaja kaebust esimest korda lahendades aktiivselt menetlustoiminguid, lahendades kaebuse umbes 7 kuuga. Esimeses apellatsioonimenetluses tegi ringkonnakohus aktiivselt menetlustoiminguid ja lahendas asja vähem kui 6 kuuga. Järgnevas halduskohtu menetluses lahendas kohus kaebuse vähem kui 3 kuuga. Järgnevas apellatsioonimenetluses lahendas ringkonnakohus asja vähem kui 7 kuuga. Asja uuesti tagasi saanud halduskohus lahendas kaebuse umbes 3 kuuga. Ringkonnakohus lahendas seejärel apellatsioonkaebuse umbes 9 kuuga. Riigikohus lahendas kassatsioonkaebuse vähem kui 2 kuuga. Ringkonnakohus pidi korduvalt asja halduskohtule menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tagasi saatma, kuid see ei ole menetlust ebamõistlikult pikaks venitanud. Ei saa ka väita, et asi oli ilmselgelt lihtne. Ka on asjakohased põhjendused, et asjade lahendamise kiirust mõjutavad kohtuniku kohustus teha menetlustoiminguid teistes kohtuasjades ja õigus kasutada väljateenitud puhkust. 11) Kaebaja jaoks võis vaidluse all olla oluline küsimus (õigus kohtuda abikaasaga klaasist vaheseinata), kuid arvestada tuleb, et kaebajal ei olnud välistatud võimalus abikaasaga kohtuda. Lühiajalistel kokkusaamistel sai kaebaja abikaasaga suhelda, pikaajalistel kokkusaamistel ei olnud takistust otse suhtlemiseks ja füüsiliseks läheduseks. Ka sai kaebaja abikaasaga suhteid hoida telefoni ja kirja teel. Seetõttu ei olnud kaebaja õigust perekonnaelule ülemäära riivatud. 12) Haldusasjade nr 3-07-2639, 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlused ei olnud ebamõistlikult pikad EIÕK art 6 lg 1 tähenduses. Seetõttu puudub alus kaaluda RVastS § 15 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamist.
halduskohtumenetluses ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Asjas nr 3-07-2639 oli menetlus ebamõistlikult pikk ja vastutav on selle eest Eesti riik. Menetlus oli ebamõistlik igas kohtuastmes, mis ületas 1-aastast perioodi. Kaebaja ei pidanud menetluse peatamise määrust vaidlustama, vaid piisas, et ta esitas vastuväite, milles ei nõustunud menetluse peatamisega. Kohus leidis ebaõigesti, et menetlus kestis 21.08.2019-31.03.2020 kaebaja süül, kuna ta esitas määruskaebuse. Edasikaebamine on kaebaja õigus. Kohtuotsuse p 22 põhjendused ei ole asjassepuutuvad ega vabanda menetluse ebamõistlikku aega. EIK-i menetluse tingisid Eesti kohtute õigusvastased otsused. Kohus jättis tähelepanuta, et kui kaebaja teistmisavaldus rahuldati ja menetlus jätkus, siis on EIK-is asja menetlemise eest vastutav Eesti riik. Kohtuotsuse p 24 arutlused ei ole vaidluse esemeks. Kaebajale avaldas suurt mõju vaidlusaluste veebilehtede kaudu teabele juurdepääsu puudumine. 2) Ei nõustu kohtuga, et haldusasjade nr 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlust ei saa lugeda üheks menetluseks. Mõlemad menetlused algasid kaebaja 03.12.2013. a taotluse alusel. Kaebaja 03.12.2013. a taotlust menetles riik (vangla ja kohtud) 4 aastat 5 kuud ja 17 päeva, mis on ebamõistlikult kaua ja EÕIK art 6 lg 1 rikkumine. Kohus jättis tähelepanuta, et haldusasjas nr 3-14-50429 menetlus ei lõppenud, vaid jätkus vanglas. Asi on väga lihtne. Menetlus oli kaebaja jaoks väga tähtis, mis nõudis riigilt kiiret otsust.
kaebaja aktsepteeris menetluse peatamist ja sellest tingitud täiendavat ajakulu. Sellises olukorras ei saa menetluse peatamisega kaasnenud ajakulu olla kohtule ja riigile etteheidetav.
olnud takistust otse suhtlemiseks ja füüsiliseks läheduseks. Ka sai kaebaja abikaasaga suhteid hoida telefoni ja kirja teel. Seetõttu ei olnud kaebaja õigust perekonnaelule ülemäära riivatud. Kaebaja ei ole halduskohtu põhjendusi ümber lükanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.