Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-13920
Kohtuasi
OÜ Incea Invest (pankrotis) pankrotiavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2024 väljakuulutamise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Incea Invest (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): OÜ Incea Invest (pankrotis) (registrikood 10863044), seaduslik esindaja Z.K
määrus
pankroti
Pankrotihaldur Maarja Roht Puudutatud isik (võlausaldaja): Omalaen OÜ (registrikood 11980486), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde OÜ Incea Invest (pankrotis) 03.12.2024 esitatud tõend (kompromissiettepanek).
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 06.11.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada seda otsustusega menetluskulude jaotuse kohta.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Incea Invest (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.OÜ Incea Invest (avaldaja, võlgnik) esitas 16.09.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.
1.1.Pankrotivalduse kohaselt sai Z.K võlgniku juhatuse liikmeks 11.09.2024 ja leidis, et tuleb esitada pankrotiavaldus. 10.04.2024 ostis võlgnik 140 000 euro eest Kelvingi Kinnisvara Büroo OÜ-lt kinnistu asukohaga XXX. Ostuhind tuli tasuda hiljemalt 09.05.2024. Ostmise hetkel oli kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 302 941 eurot Omalaen OÜ kasuks. Omalaen OÜ on alustanud kinnistu suhtes sundtäitmist. Viimatine enampakkumine on välja kuulutatud 30.08.2024. Võlgniku juhatus peab äriühingu pankroti põhjuseks suutmatust võetud kohustusi täita.
2.23.09.2024 määrusega võttis maakohus avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maarja Rohti. Maakohus peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise.
3.12.10.2024 ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
3.1.Võlgnikul puudub igapäevane majandustegevus. Võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kuna võlgnikul on vähemalt viimasel viiel aastal majandustegevus puudunud.
3.2.Võlgniku varaks on kinnistu asukohaga XXX ning Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) vastu pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 järgus tunnustatud nõue 2365,85 eurot (jaotis 3,6%), mille rahuldamise tõenäosus puudub. Võlgnikule kuuluva kinnistu võõrandamiseks on algatatud enne pankrotiavalduse esitamist täitemenetlus täiteasjas nr 027/2024/1934 (sissenõudja on hüpoteegipidaja Omalaen OÜ). Täitemenetluse raames on välja kuulutatud kaks enampakkumist.
3.3.Võlgnikul on kaks võlausaldajat: Kelvingi Kinnisvara Büroo OÜ nõue 140 000 eurot ja viivised, Omalaen OÜ nõue 302 941 eurot ja viivised.
3.4.Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku 2019–2023. a majandusaastate aruandeid, mille kõigi kohaselt on äriühingul viidatud aastatel majandustegevus puudunud. Võlgniku varaline seis ei ole neil aastatel muutunud. Võlgniku nimel ei ole avatud ühtegi arvelduskontot ega olnud seda alates oktoobrist 2021. Arvestades, et võlgniku majandustegevus puudub tegelikkuses aastaid, samuti käesolevas aruandes väljatoodud asjaolusid, jääb ajutisele haldurile selgusetuks, milleks kinnisasi omandada sooviti ning milliste rahaliste vahendite arvelt oli kavas kinnistu ostu rahastada, kuna võlgnikul endal selleks jooksvad käibevahendid puudusid, samuti puudus tehniline võimekus (nt arvelduskontod) tehingu sooritamiseks.
4.Kohtutäitur Risto Sepp esitas 23.10.2024 kohtule taotluse täitemenetluse jätkamiseks, millega ajutine haldur nõustus.
5.29.10.2024 võttis võlgnik pankrotiavalduse tagasi ning palus jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata. Võlgnik selgitas, et ta saavutas võlausaldajatega kokkuleppe, mille kohaselt on võlausaldajad nõus oma nõude ajatamisega.
2-24-13920 Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 06.11.2024 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Maarja Roht. Maakohus jättis võlgniku taotluse pankrotiavalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Maakohus määras kindlaks ka ajutise halduri tasu. Maakohus rahuldas kohtutäitur Risto Sepa taotluse täitemenetluse jätkamiseks ning määras, et täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/1934 tuleb jätkata kuni kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXX (XXX) müügini ning kohustas kohtutäiturit hoiustama kinnisasja müügist saadud tulemit kohtutäituri ametialasel deposiitkontol.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada, sest ajutise halduri aruande järgi on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu ning maksejõuetu äriühing ei peaks osalema tsiviilkäibes. Kohtu kohustus on avalikust huvist lähtuvalt selles osas meetmed tarvitusele võtta. Võlgniku väide, et võlausaldaja on nõus kohustuse täitmist ajatama, on ka paljasõnaline, sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud ja kohus ei ole neid ka iseseisvalt leidnud (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 477 lg 1 p 5 ja p 7, § 477 lg 6, tsiviilseadustiku üldosa seadus § 36).
8.Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse (PankrS § 1 lg 2, § 31 lg 1), võlgnikul puudub majandustegevus alates 2021. aastast, ka puudub võlgnikul tehniline võimekus majandustegevust läbi viia, sest võlgnikul puudub arvelduskonto. Tänapäeval ei ole võimalik juriidilisel isikul majandustegevust läbi viia ilma arvelduskontot omamata. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuritegu või raske juhtimisviga.
9.Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/1934 (sissenõudja Omalaen OÜ) tuleb jätkata (täitemenetluse seadustik (TMS) § 51 1 lg 1, PankrS § 17 lg 3). Võlgniku suhtes läbiviidavas täitemenetluses on kohtutäitur teinud toiminguid täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur on selgitanud, et kuivõrd tegemist on hüpoteegiga tagatud nõude täitmisega, mis tähendab, et kogu täitemenetlus piirdubki vaid võlgniku kinnisasjale sissenõude pööramisega, siis on kõige otstarbekam täitemenetlusega jätkata. Täitemenetluse jätkamine vähendaks ajalist kulu kinnisasja realiseerimisele. Ajutine haldur on täitemenetluse jätkamisega nõus. Määruskaebus
10.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata, alternatiivselt tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus otsustas täitemenetluse jätkamise, ning teha selles osas uus määrus, millega lõpetada või peatada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2024/1934.
11.Kuna võlgnik võttis pankrotiavalduse tagasi, siis oleks pidanud kohus jätma pankrotiavalduse läbi vaatamata. Isegi kui pankrot kuulutati õigesti välja, siis ei oleks kohus tohtinud lubada täitemenetluse nr 027/2024/1934 jätkamist. Võlgnik on 18.11.2024 esitanud pankrotihaldurile kompromissiettepaneku, seega tuleb PankrS § 134 lg-st 1 lähtuvalt täiteasja nr027/2024/1934 menetlus peatada kuni kompromissettepaneku üle otsustamiseni. Määruskaebusele on lisatud kompromissiettepanek. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
12.Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
2-24-13920
12.1.Kuna võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse püsivat maksejõuetust ning ajutine haldur on oma aruandes selgitanud välja, et ühingu kohustused on suuremad kui vara hinnanguline väärtus, siis sõltumata pankrotiavalduse tagasivõtmisest esinevad alused pankroti väljakuulutamiseks.
12.2.Täitemenetluse lõpetamine või peatamine ei ole määruskaebuses kirjeldatud alustel põhjendatud. Täitemenetluse jätkamise alused ja eeldused on käesolevas menetluses täidetud – pankroti väljakuulutamise ajaks oli täitur vara arestinud ja alustanud ka juba vara müügiga. Seletuskirjas on TMS § 511 lg 1 kohaldamise osas märgitud, et eelkõige võiks jätkamine olla mõistlik siis, kui kohtutäitur on välja kuulutanud vara enampakkumise. Selleks ajaks on kohtutäituril tehtud ressursimahukad toimingud, mida ei ole mõtet raisku lasta ja pankrotimenetluses uuesti läbi viia. Kohtutäitur on asja arestinud ja korraldanud enampakkumise. Seletuskirja kohaselt ei oleks vara realiseerimine täitemenetluses põhjendatud, kuid see saab olla otstarbekas olukorras, kus pankrotivara (kinnisasi) on vajalik võlgniku tegevuse jätkamiseks, tervendamiseks või kompromissi tegemiseks või pandiese oleks rohkem väärt ettevõtte müümisel tervikvarana. Käesoleval juhul on aga pankrotivaraks kinnisasi, mille müügist saadava raha arvelt rahuldataks pandipidaja nõue. Kuna tegu on ainsa pankrotivaraga ning see ei ole soetud tegevuse jätkamise ega tervendamisega, ei näe haldur takistust selle täitemenetluses müümiseks. Kui võlgnikul oleks tegelik plaan ja lahendus kohustuste täitmiseks, oleks tal olnud seda võimalik esitada kompromissiettepanekus või hilisemalt pankrotimenetluse jooksul, seda aga seni tehtud ei ole.
12.3.Väidetavalt on käesoleval juhul pankrotivõlgniku huvi vara säilitada ja seda mitte täitemenetluses müüa, mistõttu esitati kompromissiettepanek. Samas ei ole käesoleva ajani pankrotivõlgnik esitanud täiendavat teavet selle kohta, mil viisil, mille arvelt ja kuidas planeeritakse kohustusi täita kõigi võlausaldajate ees (sh Omalaen OÜ kohustus, kelle kasuks on seatud hüpoteek pankrotivarale ja kellel on asjaõiguslik realiseerimisnõue). Halduri hinnangul on ka käesolev määruskaebus pankrotivõlgniku püüe takistada pankrotivara müüki ja võlausaldaja(te) nõuete rahuldamist pankrotivara müügist saadava raha arvelt.
13.Võlausaldaja Omalaen OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ajutise pankrotihalduri aruande põhjal nähtub, et võlgnikul puudub majandustegevus ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandusaasta aruannete järgi ei ole vähemalt alates 2018. aastast aktiivset majandustegevust toiminud. Võlausaldaja on arvamusel, et kompromissi ja määruskaebuse esitamise eesmärk on viivitada kinnistu realiseerimisega, et võlgniku juhatuse liige saaks seda kasutada isiklikes huvides. Kompromissettepanek ei võta arvesse kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Võlgnikul on kaks võlausaldajat: Kelvingi Kinnisvara Büroo OÜ nõue 140 000 eurot ja Omalaen OÜ nõue 302 941 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlgniku kompromiss ei käsitle seda, kuidas 140 000 euro tasumise korral täidetakse mõlema võlausaldaja nõuded.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata, kuid täiendada seda otsustusega menetluskulude jaotuse kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-24-13920
16.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebusele lisatud tõendi (kompromissiettepanek).
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti välja kuulutanud võlgniku pankroti, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1, § 31 lg 4, § 1 lg 2). Võlgnik vastavat asjaolu määruskaebuses vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
18.Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et kuna võlgnik võttis pankrotiavalduse tagasi, siis oleks pidanud maakohus jätma pankrotiavalduse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna võlgniku maksejõuetus oli avalduse tagasivõtmise ajaks ajutise halduri poolt juba tuvastatud, oli kohtul õigus mitte lõpetada pankrotiavalduse menetlust. Ringkonnakohtu hinnangul saab praegusel juhul kohaldada lisaks ka analoogia korras TsMS § 429 lg-t 4 (koosmõjus § 477 lg-ga 1), mille järgi ei võta kohus loobumist vastu, kui loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et kuna juriidilise isiku eksisteerimine maksejõuetuna ei ole lubatud, siis maksejõuetu juriidilise isiku vastu pankrotiavaldusest loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi ning kohus ei peaks võtma pankrotiavaldusest loobumist vastu ning peaks jätkama TsMS § 429 lg 5 alusel menetlust (PankrS I komm (2024), § 31, p 3.1.1). Samamoodi kaitses maakohus käesoleval juhul avalikku huvi sellega, et ei võtnud võlgniku pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust vastu ega lõpetanud selgelt maksejõuetu võlgniku pankrotiavalduse menetlust.
19.Maakohus on põhjendanud ka seda, miks ta leidis TMS § 511 lg-st 1 tulenevalt, et võlgniku suhtes algatatud täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/1934 tuleb jätkata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata. TMS § 511 lg 1 järgi võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kohtutäitur on täitemenetluses toiminguid teinud, sh korraldanud mitu enampakkumist.
20.Võlgniku hinnangul ei ole täitemenetluse jätkamine põhjendatud. Võlgnik leiab, et kuna ta on 18.11.2024 esitanud pankrotihaldurile kompromissiettepaneku, siis tuleb PankrS § 134 lgst 1 lähtuvalt täiteasja nr 027/2024/1934 menetlus peatada kuni kompromissiettepaneku üle otsustamiseni.
21.Määruskaebusele lisatud kompromissiettepaneku järgi: 1) kompromissi tulemusena tasub võlgnik XXX ostuks võetud laenu 140 000 eurot koos kõrvalnõuetega hiljemalt 01.03.2025; 2) võlgnik soovib majandustegevusega jätkata; 3) seoses kompromissiga palub võlgnik peatada vara müük läbi täitemenetluse; 4) võlgnik tasub pankrotihalduri tasud.
22.PankrS § 134 lg 1 järgi ei või kompromissettepaneku tegemise korral vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa, vaatamata kompromissiettepanekule. PankrS § 179 lg 1 järgi kompromissiettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik võlad tasub. Kompromissiettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandusvõi kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava.
23.Erialakirjanduses on selgitatud, et kompromissiettepaneku tegemise korral rakenduva müügikeelu mõtteks on tagada kompromissi realiseerimiseks vajaliku vara säilimine. PankrS
2-24-13920 § 134 lg 1 kohaldamine eeldab, et on esitatud PankrS § 179 nõuetele vastav kompromissiettepanek. Kui haldurile esitatud kompromissiettepanek ei vasta PankrS § 179 nõuetele, siis annab haldur puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning peatab selleks ajaks vara müügi. Kui puudusi ei kõrvaldata, siis ei ole kompromissiettepanekut esitatud ning haldur võib vara müügiga jätkata. Halduril on pädevus hinnata, kas esitatud ettepanek kvalifitseerub kompromissiettepanekuks (PankrS II komm (2024), § 134, p 1).
24.06.02.2025 pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liige küll esitanud pankrotimenetluses kompromissiettepaneku, kuid ei ole vaatamata halduri püüdlustele andnud täiendavat teavet kompromissi tingimuste täiendamiseks ning hoiab eemale võlgnikuga seonduvast asjaajamisest ja suhtlusest halduriga. Ka vastuses määruskaebusele selgitab pankrotihaldur seoses kompromissiettepanekuga, et pankrotivõlgnik ei ole esitanud täiendavat teavet selle kohta, mil viisil, mille arvelt ja kuidas planeeritakse kohustusi täita kõigi võlausaldajate ees (sh Omalaen OÜ kohustust, kelle kasuks on seatud hüpoteek pankrotivarale, kellel on asjaõiguslik realiseerimisnõue). Haldur märgib ka, et ta ei näe takistust täitemenetluses kinnisasja müümiseks, kuna tegu on ainsa pankrotivaraga ning see ei ole soetud tegevuse jätkamise ega tervendamisega. Haldur leiab, et kui võlgnikul oleks tegelik plaan ja lahendus kohustuste täitmiseks, oleks tal olnud seda võimalik esitada kompromissiettepanekus või hiljem pankrotimenetluse jooksul, seda aga seni tehtud ei ole.
25.Ringkonnakohus on eelnevalt viidanud, et PankrS § 134 lg 1 kohaldamine eeldab, et on esitatud PankrS § 179 nõuetele vastav kompromissiettepanek. Praegusel juhul nähtub halduri seisukohtadest, et haldur ei ole kompromissiettepanekut PankrS § 179 nõuetele vastavaks pidanud ning on soovinud seoses kompromissiettepanekuga saada võlgnikult täiendavat teavet (sh mil viisil, mille arvelt ja kuidas planeeritakse kohustusi täita kõigi võlausaldajate ees). Võlgniku juhatuse liige haldurile täiendavat teavet seoses kompromissiettepanekuga esitanud ei ole ning hoiab kõrvale võlgnikuga seonduvast asjaajamisest ja suhtlusest halduriga. Kuna võlgnik ei ole haldurile täiendavat teavet seoses kompromissiettepanekuga esitanud (st kompromissiettepaneku puudusi kõrvaldanud), siis tuleb lugeda, et PankrS § 179 nõuetele vastavat kompromissettepanekut ei ole esitatud ning ei esine alust PankrS § 134 lg 1 järgi vara müügi peatamiseks.
26.Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et määruskaebusele lisatud kompromissiettepanekust ei nähtu, kuidas kavatseb võlgnik võlgnevuse tasuda mõlema võlausaldaja ees (Kelvingi Kinnisvara Büroo OÜ nõue 140 000 eurot ja Omalaen OÜ nõue 302 941 eurot), kuivõrd kompromissiettepanekus on käsitletud vaid laenu 140 000 eurot tasumist. Samuti ei ole võlgnik selgitanud, mille arvelt kavatseb ta kohustused täita, kuivõrd vaidlus puudub, et võlgnikul puudub juba aastaid majandustegevus ning ka pangakonto. Praegusel juhul on võlgnikule kuuluv kinnisasi võlgniku ainukeseks arvestatavaks varaks, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Maakohus ei ole määruses menetluskulude jaotust märkinud. Kuigi menetlusosalised määruskaebemenetluses menetluskulude jaotuse puudumisele ei tugine, peab kohus TsMS § 173 lg 2 kohaselt menetluskulude jaotuse kohtulahendis märkima ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Seetõttu kõrvaldab ringkonnakohus vastava puuduse omal algatusel ja täiendab maakohtu määrust menetluskulude jaotusega (vt RKTKm 29.10.2014, 32-1-95-14, p 28; TlnRnKm 22.04.2021, 2-19-17352, p 11; TlnRnKm 27.06.2023, 2-22-1104,
2-24-13920 p 13). Menetluskulude jaotuse määramisele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kohaselt TsMS-s sätestatut, kui pankrotiseadustest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta võlgniku kanda.
29.Kuna ringkonnakohus jätab võlgniku määruskaebuse rahuldamata, määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi samuti võlgniku kanda.
tuleb
30.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
31.Praeguse määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (PankrS § 5 lg 2, § 32 lg 1; vt ka RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145, p 12).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.