Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-27
Haldusasi
X kaebus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit kutsekomisjoni otsuse peale keelduda ehitusinsener tase 8 kutse andmisest
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, esindajad v.adv Kaidi Reiljan-Sihvart ja adv Crislyn Piirits
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.05.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.05.2023 otsus muutmata.
Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2024. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 04.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni 28.09.2022 otsuse ja 05.12.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning palus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbivaatama. Kaebuse kohaselt esitas X taotluse volitatud ehitusinsener tase 8 kutse saamiseks erialal üldehitus, allerialal hoonete ehitus ja ametialal ehitustegevuse juhtimine (dtl 11). Ehitusinseneride kutsekomisjoni 28.09.2022 protokollilise otsusega nr 4/2022 otsustati taotlejale kutset mitte anda. Taotleja esitas 28.09.2022 protokollilise otsuse peale vaide, mille Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjon jättis rahuldamata. Kaebaja hinnangul ei ole otsustest võimalik aru saada, mis on kutse andmata jätmise õiguslik alus. Kutsetaseme tõstmise eelduseks on tavajuhu kohaselt saadud tase 7 kutse, samuti töökogemuse nõue vähemalt 4 aastat tase 7 kutse saamisest ja täiendõppe läbimine. Kutse andmise kord (KAK) ei nõua, et töökogemust tuleb arvestada alates tavajuhu alusel tase 7 kutse saamisest. Kaebaja on nõude täitnud erijuhu alusel tase 7 kutse saamisest (15.12.2015). Kaebaja on täitnud ka KAK p 3.1.4.4 nõude, kuna kaebajal on olemas tavajuhu alusel saadud tase 7 kutse. Kaebaja töötamist ei ole piiranud see, kas tal on erijuhu või tavajuhu kutse. Sama ei ole oluline ka töökogemuse hindamisel. Kutse andmata jätmine ei ole proportsionaalne, sest kaebajal on juba praegu olemas töökogemus vähemalt 4 aastat. Kaebaja on omandanud ehitusteaduses 4-aastase bakalaureusekraadi, mis on võrdsustatud magistrikraadiga, mille kohta on väljastatud 08.06.2000 diplom. Ajal, mil kaebaja 2015. aastal tase 7 kutset taotles, olid hariduseeldused teistsugused. Tavajuhu alusel kutse saamiseks oli vajalik vähemalt 5-aastane kõrgharidus. Nõuet muudeti 2018. aastal, mil kaebaja oleks saanud taotleda tase 7 kutset tavajuhu alusel.
2.MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja puhul pole täidetud KAK punktis 3.1.5 alapunktis b sätestatud eeldus, mis nõuab, et 4aastane töökogemus oleks omandatud alates tavajuhu alusel saadud 7. taseme kutsest (kaebaja puhul alates 2020. a-st). Vastupidine tõlgendus muudaks KAK-i punktid 3.1.5.b ja 3.1.4.4 sisutühjaks. KAK eristab tava- ja erijuhu alusel kutse andmist. Kuna erijuhu alusel saadud kutse ei saa olla eelduseks kõrgema taseme kutse taotlemisel, tuli ka töökogemust arvestada tavajuhu alusel kutse saamisest. Erijuhu kohaselt on taotleja hariduseelduse tingimus täidetud tingimuslikult ehk on tehtud möönduseid haridusnõuete osas. Selliselt on võimalik teha möönduseid vaid teatud piirini, nõudes täiendavat töökogemust ainult ühe taseme kutse saamisel. Erijuhu alusel saadud kutse põhjal ei ole omakorda võimalik rakendada järgmist erandit ja saada uuesti erijuhuna kõrgem kutse. Viidatud reegel tuleneb ehitusvaldkonna eripärast ning vajadusest tagada ehitiste ohutus. KAK p 3.1.5 alapunkti b kaht lauset tuleb mõista omavahelises koosmõjus.
3.Tallinna Halduskohus jättis 15.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vastustaja 28.09.2022 otsuses, 05.12.2022 vaideotsuses ja vastustaja vastuses märgituga. KAK p-i 3.1.2.3 teist lauset tuleb kohtu hinnangul mõista nii, et töökogemuse arvestamist on võimalik alustada kõrgema taseme kutse taotlemise korral eelneva kutse saamisest, kui on omandatud kutse eelduseks olev haridustase. Olukorras, kus kõrgema taseme kutse saamise eelduseks on haridusnõude täitmine, eriti juhul, kui eelnev tase on saadud erijuhu alusel, ei ole mõistlikku põhjust järeldada, et KAK p 3.1.2.3 teise lausega on soovitud sätestada esimesest lausest erand. KAK p 3.1.4.4 muutuks sisutuks, kui tõlgendada seda kaebaja soovile vastavalt. Erijuht oma sisult tähendab mööndusi haridusnõudes, mida korvatakse töökogemuse ja täiendõppega. Seega tähendab see norm ka seda, et erijuhu alusel kutse saamisega ei saa hakata täitma ajalisi nõudeid, mis on vajalikud järgmise astme kutse saamiseks. Ennekõike puudutab see ajalise nõudena töökogemuse omandamise aega.
2(7)
3-23-27 KAK p 3.1.5 alapunkti b mõlemat lausepoolt tuleb süstemaatiliselt tõlgendada nende omavahelises koosmõjus. Isikul peab olemasoleva tavajuhu tase 7 kutse ja töökogemus olema vähemalt neli aastat lause esimeses osas toodud kutse ehk tavajuhu tase 7 kutse saamisest. Vastupidine viiks olukorrani, kus isik omandab erijuhu alusel kindla taseme kutse, algab töökogemuse arvestus, ning seejärel on isikul võimalik omandada samal päeval nii olemasoleva taseme tavajuhu kutse kui ka kõrgema taseme kutse. Töökogemuse omandamine pärast akadeemilise õppe läbimist võimaldab kutse taotlejal oma akadeemilisi teadmisi rakendada ja teistel selles veenduda. Asjaolu, et 2018. aastal muutus haridusnõue tase 7 osas kaebaja vaates soodsamaks, ei tähenda, et kaebaja saaks lugeda varem tavajuhu alusel kutse saanuks või kaebaja töökogemust tuleks arvestada tavajuhu eeldusnõude täitmisest ka siis, kui kaebaja ei ole tavajuhu alusel kutset taotlenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja puhul ei oma tähendust, millisel alusel on tase 7 kutse saadud, sest kaebaja on omandanud kõrgeimale tasemele seatud nõuetele vastava hariduse oma esialgsete ülikooliõpingute raames ja sellest alates omandanud erialast töökogemust kokku 23 aastat, millest 8 aastat on ta töötanud tase 7 diplomeeritud ehitusinsenerina. Töö sisu ja vastutus erijuhul ja tavajuhul tase 7 kutse omandanud isikutel ei erine. Kaebajale väljastatud kutsetunnistustest nähtub, et nii 15.12.2015 kui ka 18.11.2020 väljastatud kutsetunnistused sisu poolest ei erine. Kaebaja on pädev isik ehitusseadustiku (EhS) § 23 lõike 1 tähenduses sõltumata sellest, millisel alusel ta tase 7 kutse omandas. Kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni põhjendustes on viidatud erinevatele õiguslikele alustele. 28.09.2022 otsuses viidatakse kutse andmise korra punktile 3.1.4.4, mis sätestab, et erijuhu alusel saadud kutse ei anna eeldust järgmise taseme insenerikutse taotlemiseks. 05.12.2022 vaideotsuses aga põhjendatakse vaideotsuse rahuldamata jätmist asjaoluga, et kaebaja ei vasta kutse andmise korra punktile 3.1.5.b (inseneri kutsetaseme tõstmine), kuna ei ole täidetud nelja aasta töökogemuse nõue alates 7. kutsetaseme saamisest tavajuhu alusel. Kuna akadeemiline õpe seondub otseselt hariduse nõudega, mis kaebajal on täidetud, siis ei ole halduskohtu viide kutse andmise korra punktile 3.1.4.4 ja selle lisa 1 punktile 3.3 praegusel juhul asjakohane. Kaebaja on tõendanud nii hariduseelduse kui ka vajalikku ainepunktide mahtu. Lisaks töökogemusele on vaja kutse taseme tõstmisel tõendada ka töökogemust, mis sisaldab järgneva taseme töid ning samuti peab taotleja olema ennast erialaselt täiendanud ja kinnitama seda kogutud täiendusõppepunktidega. Seetõttu pole põhjendatud vastustaja arvamus, et samal ajal on võimalik saada nii tase 7 kutse tavajuhu alusel kui ka tase 8 kutse. Kaebaja taotles kutset kutsetaseme tõstmise kaudu. Tegemist on ühe võimaliku viisiga kutset saada. Järelikult tuleb kaebajale järgmise taseme ehk tase 8 kutse andmisel lähtuda kutse andmise korra üldosast ning vaid nendest punktidest, mis reguleerivad kutse taseme tõstmist. Kutsetaseme tõstmisel kehtib põhimõte, et kutse esmakordne taotlemine ja kutsetaseme tõstmine on eeltingimuste poolest erinevad. Tõlgendus, mis seob kutse saamise tavajuhuga, on meelevaldne. Praegusel juhul on võimalik lähtuda normi sõnastusest ning puudub vajadus seda koosmõjus teiste sätetega tõlgendada ja anda normile tõlgendus, mis normi sõnastusest otseselt ei tulene. Halduskohus käsitleb kutse andmise korra punkte 3.1.2.3, 3.1.4.4. ja 3.1.5b koosmõjus, kuid kuna kutse andmise korra p 3.1.4.4 reguleerib erijuhtu, siis on halduskohus seda ebaõigesti kohaldanud. Kutse andmise korra punkt 3.1.4 tervikuna reguleerib insenerikutse 3(7)
3-23-27 andmist erijuhu alusel. Seega on halduskohus jätnud süstemaatilise tõlgenduse puhul arvestamata sätte asukohta. Töökogemus on objektiivne asjaolu ega sõltu sellest, kas kutse on saadud erijuhu või tavajuhu alusel. Seega tuleb kaebaja töökogemust arvestada 2015. aastast, mil kaebaja sai esmakordselt tase 7 kutse. Kutse andmise korra punkt 3.1.2.3 teine lause ütleb, et töökogemust kõrgema taseme kutse taotlemise korral arvestatakse eelneva kutse saamisest (sidumata seda erijuhu või tavajuhuga). Kaebajal on töökogemust rohkem kui on vaja tase 8 taotlemiseks. 8. taseme kutse taotlemisel peab taotleja tõendama oma portfoolios minimaalselt 30 kuud tehtud töid, millest 30% ehk 9 kuud peab olema tehtud 8. taseme objekte (kõrgema tasemega kutsega inseneri juhendamisel ja kontrollimisel). Neid objekte võib tõendada viimase 10 aasta lõikes. Kaebaja tõendas teostatud objekte (sh kõrgema taseme objekte) 8. taseme kutsetaotluses ning taotleja esitatud objektide osas vastustajal vastuväiteid ei olnud.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. KAK punkt 3.1.5.b rõhutab esimese lause esimeses pooles, et kutsetaotlejal peab olema tavajuhu kohaselt saadud madalama astme kutse. Sama lause jätkub seega tingimusega, et töökogemust arvestatakse alates lause esimeses pooles kirjeldatud tavajuhu alusel saadud 7. taseme kutse saamisest. Lauset ja seal sisalduvaid tingimusi tuleb vaadelda tervikuna. Kaebaja arusaam toob kaasa olukorra, kus on võimalik esmalt taotleda haridusnõuete osas mööndustega
7.taseme kutse erijuhu alusel, omandada vahepeal KAK punktis 3.1.5. b nõutud töökogemust 4 aasta jooksul, seejärel taotleda 7. taseme kutse tavajuhu alusel ning kasvõi samal päeval, esitada uus taotlus juba 8. taseme kutse saamiseks. P 3.1.4.4 paiknemine peatükis, mis sätestab insenerikutse erijuhu alusel taotlemise eeldused, ei too kaasa selle kohaldamata jätmist. Selles on toodud erijuhu ja tavajuhu kutse erisus ehk erijuhu alusel saadud kutse üldine tagajärg – erijuhu järgi saadud kutse ei anna eeldust järgmise taseme insenerikutse taotlemiseks. Sama sätestab ka KAK lisa 1 p 3.3, mille p 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 sätestavad detailsed eeldused kutse taotlemisele erijuhu alusel ning punktid 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestavad üldregulatsiooni erijuhu kutse kohta. Seega tuleb arvestada mitte üksnes p 3.1.4.4 paiknemist KAK-is, vaid ka p 3.3 paiknemist KAK lisas 1. Kutseseaduse (KutS) § 15 lg-s 1 sätestatu ei võimalda sisustada KAK p-s 3.1.5.b sätestatud eeldust. KAK p-de 3.1.5.b, 3.1.4.4 ja p 3.1.2.3 kohaselt ei ole otsuse tegemisel aluseks küsimus sellest, kas töö sisu ja vastutus sõltub sellest, kas kutse on omandatud erijuhu või tavajuhu alusel. Vastustajale ei ole antud õigust teha kaalutlusotsust, arvestades asjaoludega kogumis. Hindamiskomisjoni ettepanek, kutsekomisjoni otsus ja vaideotsus on omavahel kooskõlas. Kõigist nendest nähtub üks ja sama järeldus kutse andmata jätmise põhjuste kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Alates 01.04.2022 kehtivad muudatused, kus EhS § 24 lg 5 on tunnistatud kehtetuks ning lg-t 4 on muudetud viisil, et enam pole ette nähtud kvalifikatsiooninõuete kehtestamist ministri määrusega. Vastavalt on muudetud ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määrust nr 61. EhS § 24 lg 1 kohaselt toimub ehitusalaste kutsete andmine KutS alusel kehtestatud korras. KutS § 10 lg 5 kohaselt toimub kutse andmise otsustamine praegusel juhul
4(7)
3-23-27 vastavalt volitatud ehitusinseneri 8. taseme kutsestandardi 11. versioonile1, kutse andmise korrale (KAK, dtl 148-164) ja KutS-is sätestatule. Õigusnorme tõlgendatakse koos õigusakti teiste sätetega, lähtudes õigusakti sõnastusest, mõttest ja eesmärgist (Riigikohtu otsus asjas nr 3-14-52793, p 21).
8.Eelmises punktis viidatud kutsestandardi p A.6 näeb ette, et üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Samas punktis on märgitud, et kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras.
9.Arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara kutsenõukogu 29.11.2018 otsusega nr 18 kinnitatud ja 22.11.2022 otsusega nr 45 muudetud „Kutse andmise kord üldehituse, keskkonnatehnika, tehnosüsteemise ja ehitusautomaatika inseneride kutsetele“ (KAK) näeb ette, et kutse taotlemisel tavajuhu kohaselt peab taotlejal olema muu hulgas tingimusteta täidetud kutsetaseme kohane hariduseeldus (p 2.11). Kutse taotlemisel erijuhu kohaselt peab hariduseeldus olema täidetud tingimuslikult (p 2.12) ning töökogemusele ja täiendusõppele on sel põhjusel esitatud kõrgendatud eeldused (KAK p-des 3.1.3 ja 3.1.5 ning KAK lisas 6).
10.Vaidlus puudub, et kaebaja sai EKR tase 7 kutse 2015. aastal erijuhu alusel, sest kaebaja haridus ei võimaldanud 2015. a-l tase 7 kutse taotlemist tavajuhu alusel. 2018. aastal muutus hariduse nõue leebemaks ning 2020. a novembris sai kaebaja tase 7 kutse tavajuhu alusel. Kaebaja taotles inseneri kutsetaseme tõstmist 8. tasemele 18.08.2022.
11.KAK-i p 3.1.5 näeb ette inseneri kutsetaseme tõstmise eeldused. Selle punkti alapunkt b sätestab järgmist: „EKR tase 8 taotlemiseks on taotlejal eelnevalt olemas tavajuhu kohaselt saadud EKR tase 7 kutse ja taotleja tööde portfoolio sisaldab vähemalt 30% ulatuses EKR tase 7 pädevuspiire ületavaid töid ajalises mahus (tehtud kõrgema tasemega kutsega inseneri juhendamisel ja kontrollimisel) ajavahemikus, mis on vähemalt neli aastat tase 7 kutse saamisest. Lisaks peab taotleja olema saanud vähemalt 80 TP mahus täiendusõpet. Tase 7 kutse saamisest 5 ja enama aasta korral on täiendusõppe nõue 100 TP.“
12.Vaidlus puudub, et kaebaja haridustase ja täiendusõppe maht vastab KAK p-s 3.1.5 alapunktis b toodud tingimustele. Vaidluse põhituum seisneb küsimuses, kas KAK punkt 3.1.5. alapunkt b eeldab, et nõutud 4-aastane töökogemus oleks omandatud (a) alates tavajuhu alusel saadud 7. taseme kutsest; või (b) 7. taseme kutse saamisest alates, olenemata sellest, kas 7. taseme kutse on saadud tava- või erijuhu alusel.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et KAK-i terviklik käsitlus ei toeta tõlgendust, mille kohaselt tuleks jaatada 8. taseme kutse andmist 4-aasta möödumisel erijuhu alusel 7. taseme kutse saamisest.
14.KAK eristab erijuhu ja tavajuhu alusel saadud kutsetasemeid ning nende andmise tagajärgi. Erisus seisneb ennekõike selles, et erijuhu järgi saadud kutse annab küll õiguse asjaomasel kutsetasemel töötamiseks, kuid ei loo eeldusi järgmise taseme insenerikutse taotlemiseks. Seetõttu pole asjakohane kaebaja väited sellest, kas töö sisu ja vastutus erijuhul ja tavajuhul tase 7 kutse omandanud isikutel on erinevad. Isegi kui töö sisu ja vastutus on samad, ei looks see KAK järgi alust KAK p 3.1.4.4 ja KAK lisa 1 p 3.3. kohaldamata jätmiseks.
15.Kutsetasemel tõusmiseks ei ole aluseks erijuhu alusel saadud kutsetase. Selleks on vajalik läbida tasemenõudele vastav akadeemiline õpe (KAK-i p 3.1.4.4). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitusega sellest, et KAK-i p 3.1.4.4 on p 3.1.5 tõlgendamisel asjakohane. Esiteks nähtub mõlemast sama välistus (erijuhu järgi saadud kutse ei loo eeldust järgmise taseme insenerikutse taotlemiseks). Teiseks reguleerib p 3.1.4. insenerikutse erijuhu kohaselt taotlemise eelduseid ja tagajärgi ning kaebaja tugineb asjaolule, et tema töökogemust tuleb arvestada just erijuhu alusel saadud kutse saamisest arvates. Seetõttu pole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et KAK-i p 3.1.4.4 ei ole praeguses asjas kohaldatav.
16.Erijuhu alusel saab 7. taseme kutse omandada teatud mööndustega haridusnõuete osas. Nende möönduste tõttu on aga välistatud erijuhu järgi saadud kutse alusel järgmise taseme kutse taotlemine. KutS § 4 lg 2 kohaselt on kutsetasemed võrreldavad haridustasemetega ning kutsesüsteem ja haridussüsteem on ühtses ning rahvusvaheliselt võrreldavas kvalifikatsiooniraamistikus. Sel põhjusel välistab KAK-i p 3.1.4.4. ringkonnakohtu hinnangul taseme 8 eelduste hindamisel sellise töökogemuse arvestamise, mis on saadud erijuhu alusel 7. taseme kutsetegevuse raames, s.o ajal, mil isikul võis puududa nõutav haridustase.
17.Sellist tõlgendust toetab ka 3.1.5.b sõnastus, sest viidatud punkti lause esimeses pooles rõhutatakse, et taotlejal peab olema olemas tavajuhu kohaselt saadud EKR tase 7 kutse (nõue on kooskõlas p-i 3.1.4.4. välistusega). Olukorras, kus erijuhu alusel saadud kutse ei ole kutsetaseme tõstmise eeluseks (s.o selle alusel ei saa taotleda kutsetaseme tõstmist), ei saa ka KAK p-i 3.1.2.3. järgi olla töökogemuse arvestamise aluseks erijuhu alusel saadud kutse.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebaja käsitust järgides muutuks KAK-i p-s 3.1.4.4 sisalduv välistus sisutühjaks, kuna sisuliselt võimaldaks ka erijuhu kutse alusel saada kõrgema taseme kutset.
19.Tegemist on välistusega, mis piirab kaebaja õigusi, kuid on ringkonnakohtu hinnangul siiski proportsionaalne. Kutse andmise korra p-s 3.1.5.b sätestatud piirang riivab kutsevabadust (PS § 29 lg 1) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31). Selline piirang on aga õigustatav ehitusvaldkonnas tegutsemisega kaasneda võivate riskidega inimeste elule, tervisele ja varale ning keskkonnale (vt Riigikohtu 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p-d 28–30). Samalaadsed piirangud kehtivad mitmel reguleeritud kutsealal (nt AdvS § 26 lg 1). Kaebaja ei ole toonud välja ka asjaolusid, millest nähtuks, et kaebaja kutse- ja ettevõtlusvabaduse riive oleks iseäranis intensiivne.
20.Kuigi kaebaja omandas tehnikateaduste bakalaureuse kraadi 2000. a-l, puudub vaidlus, et 2015.-l aastal, mil kaebaja erijuhu alusel 7. taseme kutset taotles, kehtisid haridusele kõrgemad nõudmised. Nõudeid haridusele leevendati 2018. a-l ning kaebaja taotles tavajuhu alusel 7. taseme kutset 2020. a-l.
21.Kaebaja väide, et ta omab töökogemust 23 aastat, pole asjakohane. Sõltumata asjaolust, et kaebaja sai tehnikateaduste bakalaureuse kraadi 2000. a-l, ei saa tema töökogemust arvestada alates bakalaureusekraadi omandamise hetkest. Nagu kaebaja ka ise õigesti osutab, on kutse taotlemisel olulised lisaks haridusele ka täiendõppe maht ja asjakohane töökogemus, vastavalt kutsestandardis toodud pädevuspiiridele. Kaebaja seisukoht, et kutse taseme tõstmine peab olema tagatud, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud, on iseenesest korrektne, kuid kaebaja puhul pole kutsetaseme tõstmise eeldused täidetud. Asjaolu, et kaebaja võib olla pädev isik EhS § 23 lg 1 mõttes, ei tähenda, et talle ei kohaldu KAK-is sätestatud nõuded kutsetaseme tõstmise taotlemisel.
22.Halduskohus leidis õigesti, et hindamiskomisjoni ettepanek, kutsekomisjoni otsus (dtl 1718) ja vaideotsus (dtl 125-127) ei ole omavahelises sisulises vastuolus. Kaebaja väited otsuste vastuolu kohta ei ole asjakohased, sest kõigist kolmest otsusest nähtub, et kaebaja taotlust ei
6(7)
3-23-27 rahuldatud tuginedes hindamiskomisjoni ettepanekule mitte anda taotletud kutset, sest taotleja ei vastanud KAK punktile 3.1.5.b. Täiendavalt on viidatud KAK p-le 3.1.4.4.
23.Vaideotsuse p-st 2 nähtub, et kutsekomisjon ei hinnanud, kas kaebaja tööde portfoolio sisaldab vähemalt 30% ulatuses EKR tase 7 pädevuspiire ületavaid töid. See asjaolu ei tähenda, et kaebaja ei pea täiendavat töökogemust omandama. KAK p 3.1.5 alapunktis b on sätestatud korraga nii ajaline nõue (4 aastat) kui ka kutsetaseme tõstmise taotlemiseks minimaalne vajalik omandatav töömaht. Juhul kui kaebaja soovib 4-aastase nõude täitumisel taotleda 8. taseme volitatud ehitusinseneri kutsetaset, hinnatakse tema töökogemust uuesti, pidades silmas, et hinnatav töökogemus on omandatud 4-aastase perioodi jooksul arvates tavajuhu alusel 7. taseme kutse saamisest (KAK p 3.1.5 alapunkt b).
Apellatsioonkaebus jääb eespool märgitu tõttu rahuldamata (HKMS § 200 p 1).
25.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Haldusasjas nr 3-18-1432 leidis Riigikohus, et vastustaja täidab ehitusalase kutse andmisega seotud ülesandeid haldusorganina ning kutse andmise üle otsustamine kuulub talle pandud haldusülesannete hulka, mistõttu tuleb tema menetluskulud jätta tema enda kanda. HKMS § 109 lg 6 alusel ei mõista ringkonnakohus vastustaja kulusid kaebajalt välja. Vastustaja ei ole ka esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.