Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.12.2022 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-13/1364 osaliseks ja 20.02.2023 vaideotsuse nr 11.2-14/23/380 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid, volitatud esindaja advokaat Mart Parind Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Mariliis Elling
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 8. novembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid kaebus ning tühistada:
1.1.Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.12.2022 otsus nr 11.2-13/1364 osas, milles Sihtasutusele Eesti Maaelumuuseumid heideti ette riigihankes viitenumbriga 221976 hankelepingu lubamatut muutmist seoses täitmistagatisega, ning riigihankes viitenumbriga 234008 hankelepingu lubamatut muutmist seoses täitmise tähtaja pikenemisega;
1.2.Riigi Tugiteenuste Keskuse 20.02.2023 vaideotsus nr 11.2-14/24/380
2.Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid kasuks välja menetluskulud summas 4050 eurot. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.01.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid viis (edaspidi ka SA MeM või hankija) läbi projekti „C.R. Jakobsoni Talumuuseumi uue püsiekspositsiooni loomine muuseumi elamu-peahoones“ (projektinumber 2014-2020.5.04.17-0259, edaspidi projekt). Projekti toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 594 651,33 euroga meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ alamtegevuse „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ raames. Projekti elluviimiseks viidi läbi muu hulgas riigihanked: 1) „C.R. Jakobsoni Talumuuseumi elamu-peahoone siseruumide ehitus- ja restaureerimistööd“ (viitenumber 221976, edaspidi ehitushange; ja 2) „C. R. Jakobsoni Talumuuseumi uue interaktiivse püsinäituse koostamine Kurgja Linnutajal“ (viitenumber 234008, edaspidi näitusehange).
2.Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK) kontrollis projekti kulusid ning tuvastas 16.12.2022 finantskontrolli otsuses nr 11.2-13/1364 (edaspidi FKO), et ehitus- ja näitusehankes on rikutud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu tuleb lugeda mitteabikõlblikuks kuluks 124 669,27 eurot. Ehitushanke puhul leidis RTK, et hankija muutis õigusvastaselt hankelepingut (FKO punkt 1.1) ja jättis kontrollimata hankelepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtja suhtes RHS § 95 lg 1 kõrvaldamise alused (FKO punkt 1.2). Näitusehanke osas leidis RTK, et hankija muutis riigihanke alusdokumente (FKO punkt 2.1) ning pikendas hankelepingu tähtaega vastusolus RHS §-ga 123 (FKO punkt 2.2).
3.SA MeM esitas FKO-le vaide, milles taotles ehitushanke osas kohaldatud finantskorrektsiooni määra vähendamist 25%-lt 5%-le ning näitusehanke osas kohaldatud finantskorrektsiooni määra vähendamist 25%-lt 10%-le. SA MeM vaidles vastu tehtud järeldustele ehitushanke pangagarantii osas (FKO punkt 1.1) ning näitusehanke osas hankelepingu tähtaja pikendamise osas (FKO punkt 2.1). SA MeM ei vaidlustanud ehitushankes tuvastatud teist rikkumist (alltöövõtjate kõrvaldamise aluste mittekontrollimine; FKO punkt 1.2) ega selle eest kohaldatud määra 5% (vt vaide lk 3), samuti näitusehankes tuvastatud teist rikkumist (selgitustega hanke alusdokumentide muutmine; FKO punkt 2.2) ega selle eest kohaldatud määra 10%.
4.RTK jättis 20.02.2023 vaideotsusega nr 11.2-14/23/380 (edaspidi vaideotsus) SA MeM vaide rahuldamata.
5.Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid (edaspidi ka kaebaja) esitas 22.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse FKO ja vaideotsuse tervikuna tühistamiseks. Kaebaja taotles ka tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta asjas kohaldamata: 1) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 46 lg 2; 2) ühendmääruse § 21 lg 1 ja § 228 osas, mis puudutab hankemenetluses ilmnenud sama määruse §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumisi; 3) tingimusel, et see säte osutub käesoleva asja lahendamisel asjasse puutuvaks – ühendmääruse § 22 7 lg 1 osas, mis puudutab hankelepingu muutmist vastuolus riigihangete seaduse § 123 lg-ga 1.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse nõudes tühistada FKO osas, milles kaebaja on vaidemenetluse läbinud.
2 (8)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja seisukoht Ehitushange
7.1.Vaidlust ei ole, et töövõtja esitas pangagarantii nädalase hilinemisega, see ei olnud piisavas summas ja seda ei pikendatud ajani, mil kaebaja ehitustööde vastuvõtu akti allkirjastas. Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja ei juhtinud neile puudustele tähelepanu. See aga ei tähenda, et hankelepingut oleks lubamatult muudetud või et hankija oleks olukorraga vaikimisi leppinud. Tegemist oli kahetsusväärsete asjaolude kokkulangemisega, mille suhtes puudus kaebajal tahtlus. Ehitushankega tegeles kaebaja kunagine töötaja, kelle tervis halvenes ja ta suri hankelepingu täitmise ajal. Sellest tingitult oli häiritud ka kaebaja hangete alane töökorraldus ning ehitushanke hankelepinguga seotud protsessid ja töövood jäid korrektselt haldamata. Kaebaja ei olnud teadlik, et talle on esitatud hankelepingule mittevastav pangagarantii isegi. FKO on selles osas vastuolus ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 3-21-1711. Näitusehange
7.2.Kaebaja ei ole näitusehanke hankelepingut lubamatult muutunud. Näitusehanke hankelepingu täitmise tähtaeg oli 83 päeva ning täitmise tähtaeg 31.08.2021. 31.08.2021 aktiga fikseeriti töövõtja tehtud töödes 20 puudust ja vaegtööd ning anti sõltuvalt puudusest tähtaeg nende kõrvaldamiseks 09.09.2021–30.09.2021. Kuna töövõtja osa puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud ning osa puudusi tuli juurde, siis andis kaebaja töövõtjale teistkordse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puudused tuli kõrvaldada 29.10.2021, kuid töövõtja tegi seda 22.10.2021. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei tähenda hankelepingu muutmist. Puuduvad tõendid, et kaebaja tahe oli hankelepingut muuta ning töövõtjat soosida. Täiendavate tähtaegade andmise ajaks oli kaebaja ja töövõtja vaheline läbisaamine terav ning kaebaja oli töövõtja kehva töö ja projekti valmimise ajasurve tõttu sundolukorras, kus ei jäänud muud üle, kui võtta samme, et tööd võimalikult kiiresti tehtud saaksid.
7.3.Ka hankelepingute puhul tuleb eristada hankelepingu tähtaja muutmist ja teiselt poolt teatava võlaõigusliku õiguskaitsevahendi rakendamist, täpsemini kohustuse täitmise nõuet (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 punkt 1, § 108 lg 2 ls 1) koos täiendava tähtaja andmisega (VÕS § 114 lg 1). Kuigi kahe toimingu faktiline tagajärg võib esmapilgul näida sama – töövõtja saab „lisaaega“ tööde teostamiseks –, siis on kahel meetmel erinev eesmärk ja olemus. Lepingu tähtaja pikendamine poolte kokkuleppel tähendabki, et lepingurikkumist sedastamata otsustavad pooled, et vajalik ja põhjendatud on algselt kokku lepitud tähtaega pikendada. Täiendava tähtaja andmine on aga õiguskaitsevahend, s.o reaktsioon rikkumisele. Viimases ei väljendu õiguskaitsevahendi rakendaja tahe lepingut rikkuja kasuks muuta.
7.4.Vastustaja väidab, et „õiguskaitsevahendi kohaldamise varjus“ hankelepingu muutmist näitab ebamõistlikult pikk täiendav tähtaeg või ka korduv täiendavate tähtaegade andmine. Kui esimesega võib väljaspool käesolevat vaidlust teoorias nõustuda, siis teisega kindlasti mitte. Õiguskaitsevahendi rakendamisel ja lepingu muutmisel ei saa vahet teha sellise tehnilise kriteeriumi järgi nagu kui mitu korda on täiendavat tähtaega antud. Isegi kui jaatada vastustaja lähenemise õigsust, siis tuleb panna tähele, et antud kaasuses tekitas töövõtja esimese täiendavate tähtaegade paketi kestel uusi puudusi juurdegi, mistõttu oli kaebaja antud täiendav tähtaeg juurde tekkinud puuduste osas alles esimene. Tellijal peab olema õigus avastatud puudustele reageerida lepingu nõuetekohase täitmise nõudega ühes täiendava tähtaja andmisega.
3 (8)
7.5.Ajapikenduse protsentuaalne arvestamine ei ole põhjendatud. Kas hankelepingut on üldse muudetud ning kui jah, siis kas muudatus on olnud lubatav või mitte, ei saa põhimõtteliselt välja selgitada mingite protsentarvutuste tulemusena. Ka etteheide leppetrahvi nõudmata jätmisele ei ole asjakohane. Üksnes kaebaja saab otsustada, milliste õiguskaitsevahendite rakendamine aitab tulemust saavutada. Isegi kui hankeleping võimaldab leppetrahvi nõuda, siis ei pea hankija seda tegema. Vaidlusaluses episoodis otsustas kaebaja leppetrahvi mitte nõuda, kuna tema tunnetus oli, et tema ja töövõtja vahelised suhted pingestuvad selliselt, et projekt jääb pooleli.
7.6.Olukorda tuleb hinnata mh lähtuvalt VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest ning RHS § 3 punktis 5 sätestatud hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttest. Nende põhimõtetega oleks vastuolus töövõtjapoolse lepingurikkumise peale leping kohe erakorraliselt lõpetada, et siis hakata pika ja kuluka hankemenetluse kaudu otsima uut lepingupartnerit. Välisvahenditest rahastatavatel projektidel on abikõlblikkuse periood ja uue hanke korraldamine võib tähendada, et projekti ei jõuta abikõlblikkuse perioodi jooksul realiseerida. Sellisel juhul küsitakse toetuse saajalt toetusraha tagasi ning kannatavad nii viimase isiklikud huvid kui ka avalikkuse huvi asjasse puutuva projekti teostamise vastu. Seega on vastustaja praktika heita hankijale ette, et ta ei tohi täiendavate tähtaegade andmise kaudu saavutada loodetud töö saamist, mitmeski mõttes vildakas.
8.Vastustaja seisukoht Ehitushange
8.1.Võttes aluseks Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-23-1711, tuleb ehitushanke osas kaebus õigeks võtta. Näitusehange
8.2.Hankelepingu muudatusega on alati tegemist siis, kui asjaoludest nähtub poolte tahe kokku leppida hankelepingu täitmises teisiti, kui sõlmitud hankelepingust tuleneb. Sealjuures ei oma tähtsust, kas muudatus on vormistatud hankelepingu muutmisena või mitte. Õiguskaitsevahendi rakendamine, nt kohustuse täitmise nõue, ei pea vastama RHS § 123 lepingumuudatuse alustele, kuid õiguskaitsevahendi kohaldamise varjus ei tohi pooled tegelikult sõlmida lepingumuudatust. Muu hulgas näitab hankelepingu muutmist see, kui õiguskaitsevahendi rakendamisel on kohustuste täitmiseks antud ebamõistlikult pikk tähtaeg või on see antud korduvalt. Õiguskaitsevahendi kasutamisel peaks olema toetuse saajal huvi sundida töövõtjat lepingut kiiremini täitma. Seetõttu peab õiguskaitsevahendi rakendamisel nähtuma töövõtja täitmisele sundimine. Praegusel juhul töövõtjale antud tähtaeg oli ebamõistlikult pikk. Lisaks selgitas kaebaja, et tema jaoks oli tähtis, et töövõtja tööd teostaks ja näitus tööle saaks. Sellest tulenevalt hindas vastustaja, et vaegtööde tegemiseks tähtaja andmine ei olnud õiguskaitsevahendi rakendamine, vaid hankelepingu täitmise tähtaja pikendamiseks nõusoleku andmine ning sellest tulenevalt hankelepingu muudatus. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei nõudnud töövõtjalt leppetrahvi, kuigi tööde lõpetamine tähtaegselt oli kaebaja sõnul kriitilise tähtsusega.
8.3.RHS § 123 lg 2 punktis 1 sätestatud eeldus võimalike riigihankes osalejate hulga laiendamise kohta on olemuselt hüpoteetiline ning selle võimaluse esinemist ei ole enamasti võimalik objektiivsete tõenditega välistada, sest üldjuhul ei ole võimalik detailselt kindlaks määrata hankest huvitatud isikute ringi, kuivõrd sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid saanud iseenesest hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud ka hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse 4 (8)
hanke puhul ei ole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu pole võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud isik võis loobuda hankes osalemisest algse hankelepingu täitmisaja tõttu.
8.4.Lubamatu hankelepingu muutmine tingib korraldamise läbipaistvuse ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtete rikkumise. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas nr C-549/14, et võrdse kohtlemise põhimõte ning läbipaistvuse kohustus ei luba, et pärast riigihankelepingu sõlmimist teevad hankija ja pakkuja lepingu tingimustes muudatusi, mille tingimused on oluliselt erinevad esialgses lepingus sätestatust. Samuti on Euroopa Kohus asunud kohtuasjas nr C-454/06 seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada nii vastustaja poolt kohtumenetluses õigeks võetud ehitushanke osas kui ka näitusehanke osas ning FKO tuleb vastavas osas tühistada. Tühistada tuleb ka vaideotsus. Ehitushange
10.Vastustajal on õigus võtta kaebus õigeks, misjärel rahuldab kohus kaebuse (HKMS § 27 lg 3 ja § 159 lg 1). Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse. Kohus leiab, et RTK kaebuse osaline õigeksvõtt kohtuistungil tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud ning HKMS § 159 lg-s 4 sätestatud õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumise aluseid ei esine. Seega rahuldab kohus kaebuse ehitushanke osas ning tühistab FKO osas, milles vastustaja leidis, et kaebaja on õigusvastaselt muutnud pangagarantiiga seonduvalt hankelepingut, mistõttu tuli ehitushanke osas kohaldada finantskorrektsiooni 25% ulatuses. Ehitushanke osas jääb FKO kehtima osas, mis puudutab alltöövõtjate kõrvaldamise aluste kontrollimata jätmist ning sellega seonduvalt finantskorrektsiooni määramist summas 5%. Näitusehange
11.Näitusehanke osas tuleb kaebus lahendada sisuliselt. Poolte vahelise vaidluse võiks kokkuvõtvalt sõnastada selliselt, kas näitusehanke hankelepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmine on käsitatav hankelepingu muutmisena või on tegemist õiguskaitsevahendi kohaldamisega ning kui tegemist on hankelepingu muutmisega, siis kas tegemist on lubatava muutmisega.
12.Seoses näitusehankega ei ole vaidlust, et: Näitusehanke hankeleping sõlmiti 09.06.2021 ning selle täitmise tähtaeg oli 31.08.20211; Kaebaja ja töövõtja ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet hankelepingu täitmise tähtaja muutmiseks, kuid uute tähtaegade andmine nähtub tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest;
Kaebuse lisa 10 5 (8)
Töövõtja hankelepingus kokkulepitud tähtajaks töid valmis ei jõudnud 2 ning lõplikult valmisid tööd alles 22.10.20213.
13.Kaebaja sõnul ei muudetud täiendavate tähtaegade andmisega hankelepingut, vaid tegemist oli õiguskaitsevahendi kohaldamisega. Ehkki kohus palus vastustajal esitada kohtule koos kaebuse vastusega ka seni esitamata haldusmenetluse materjalid, siis vastustaja kohtule FKO menetluse materjale, mis puudutavad nt suhtlust kaebajaga, ei esitanud. Küll aga nähtub kohtule FKO-st ja vaidemenetluse materjalidest, et kaeba oli juba haldusmenetluses seisukohal, et täiendavate tähtaegade andmine oli õiguskaitsevahendi kohaldamine.
14.Hankelepingu punktis 4.1.34. on kaebaja ja töövõtja kokku leppinud, et kaebajal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid ning lepingu punktides 3.5–3.75 üksikasjaliku korra töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Nende punktide kohaselt tuli vead ja puudused kõrvaldada nii töö osalise üleandmise kui ka lõpliku üleandmise korral 7 päeva jooksul. Lisaks oli lepingus kokkulepe, et sellisel juhul loetakse, et töö on tähtaegselt üle andmata ning kuni puuduste on kaebajal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.
15.Kohus möönab, et praegusel juhul ei ole hankija pidanud kinni hankelepingus puuduste kõrvaldamiseks kehtestatud reeglitest, mistõttu on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale, et täiendava tähtaja andmine oli pigem käsitatav hankelepingu muutmisena, mitte õiguskaitsevahendi kohaldamisena. Seejuures märgib kohus, et tegemist ei olnud hankelepingu täitmise seisukohalt väheoluliste puudustega, vaid tegemist oli muu hulgas selliste puudustega, kus vajalik oli saada sisend kaebajalt.
16.RHS ei välista täielikult hankelepingu muutmise võimalust, üldpõhimõttena on keelatud hankelepingu oluline muutmine. Lepingu eesmärgi saavutamiseks on selle muutmine mõnikord paratamatu ja kui see muudatus ei ole oluline, on lepingu muutmine lubatav. Hankelepingu üldise olemuse muutmist tuleb eristada tingimuse olulisest muutmisest. Mistahes tingimuse muutmine lepingus ei ole lepingu üldise olemuse muutmine, kuigi muudatus võib seejuures olla oluline RHS § 123 lg 2 punktide 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, punkt 17). Ehkki nõustuda võib vastustajaga, et lepingu täitmise tähtaeg pikenes ca 71%, siis ei olnud tegemist lepingu täitmise pikenemisega kordades ning rõhutama ei pea mitte seda, mitu protsenti tähtaeg pikenes, vaid oluline on, hinnata hankelepingu täitmist tervikuna ning seda, mis põhjustel hankelepingu täitmine viibis.
Kaebuse lisad 11–13 Kaebuse lisa 13
Tellijal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi.
3.5.Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 14 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.6.Pärast lõpliku Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 14 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö 7päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkustega (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.7.Kui Töö või Töö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.
6 (8)
17.Vaidlust ei ole, et näitusehanke osas ei ole kaebaja ja töövõtja sõlminud hankelepingu punkti
12.1.kohast muudatust, kuid vaatamata sellele ei saa kohaldada praegusel juhul Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-21-1711 toodud seisukohti hankelepingu muutmisega seonduvalt. Asjaolud on diametraalselt erinevad. Praegusel juhul oli viidatud ringkonnakohtu lahend kohaldatav ehitushanke hankelepingu osas, kuid vastupidiselt ehitushankele, siis näitusehankes ei pikenenud hankelepingu täitmise tähtaeg kaebajale teadmatult. Tegemist oli kokkuleppega, sh kaebaja poolse aktsepteerimisega tööde hilisemaks tegemiseks. Hankelepingu muutmisega on tegemist ka juhul, kui selle kohta eraldi dokumenti ei vormistatagi, vaid muudatuse olemasolu ja sisu avalduvad hankelepingu reaalses täitmises (vt Mari Ann Simovart, Mart Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2019, lk 821 punkt 7). Seega vaatamata asjaolule, et hankelepingu punkti 12.1 järgi tuli lepingu muudatused vormistada kirjalikult, järeldub kaebaja käitumisest, et ta on kolmanda isiku hilisemat tööde tegemist aktsepteerinud ja hankelepingu täitmise tähtaega pikendanud.
18.RHS § 123 lg 1 punkti 7 järgi on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. Kokku pikenes hankelepingu täitmine veidi vähem kui 2 kuud6 (ca 71%). Vaidlust ei ole, et koos tähtaja muutmisega ei muudetud lepingu hinda või tellitud täiendavaid töid, mis lepingu hinda muutnuks. Seega ei ole tegemist juhtumiga, kus saaks hinnata lepingu muudatuse väärtust. Töövõtja ei ole saanud lepingu muutmisest rahalist kasu, mis võiks konkurente kahjustada. Ehkki vastustaja väidab, et kui lepingu täitmise pikem periood olnuks juba hankemenetluse ajal pikem, võinuks hankel osalejate arv olla suurem või hanke tulemus osutunuks teistsuguseks, siis on tegemist hüpoteesiga. Vastustaja ei ole toonud välja, kes need võimalikud pakkujad oleksid olla võinud. Teoreetiliselt võiks iga muudatuse osas möönda, et see oleks võinud suurendada pakkujate ringi, aga see muudab RHS § 123 lg 1 punkti 7 kohaldamise sisuliselt võimatuks. Seega leiab kohus, et RHS § 123 lg 2 punkti 1 kohaldamiseks ei piisa üksnes sedastusest, et see nii oleks võinud olla, vaid vajalik on väite põhistamine (sh vajadusel tuua välja, millised isikud oleksid võinud pakkumuse esitada). Samuti ei saa tehtud muudatust pidada kuidagi hankelepingu üldist olemust muutvaks. Lepingu muutmisega ei muudetud hankelepingu eset, st töövõtja pidi endiselt teostama samu töid, mida temalt näitusehanke käigus hangiti. See, et need tööd tuli varem kindlaks määratud 2,5 kuu asemel teostada 4,5 kuu jooksul, ei mõjuta hankelepingu eset ega olemust.
19.Samuti ei saa pidada muudatust oluliseks ning olulisust ei saa hinnata pelgalt protsentarvutusega. Kohtu hinnangul ei saa viivitust näitusehanke hankelepingu täitmisel pidada töövõtjale ka kuidagi kasulikuks või talle konkurentsieelist andvaks, sest see tõi tema jaoks kaasa tööde eest tasu saamise viibimise. Oluline muudatus tähendab seda, et lepingut ei ole lubatav muuta ja konkurentsi tagamiseks tuleks korraldada uus riigihange, kus kõigil nõuetele vastavatel pakkujatel oleks võimalik osaleda. Praegusel juhul oleks uue riigihanke korraldamine avalike ressursside põhjendamatu raiskamine, kuna 21.08.2022 sõlmitud aktist nähtub, et töövõtja on kõigi töödega alustanud ning suur hulk töid on kas lõpetatud või kohe lõpetatakse. Ajakulu uue menetluse läbiviimiseks olnuks selgelt põhjendamatu ja ületanuks perioodi, mille võrra lepingut pikendati.
20.Mis puudutab vastustaja seisukohti seoses leppetrahvi nõudmisega, siis kohtu hinnangul seob vastustaja põhjendamatult hankelepingu muutmise lubatavuse leppetrahvi nõude esitamisega. RHS ega ka VÕS ei kohusta hankijat lepingu rikkumise korral leppetrahvi nõudma ja kehtivast õigusest tulenevalt ei ole leppetrahvi nõue lepingu muutmise lubatavuse eeltingimus. Leppetrahvi nõuet lepingu muutmise lubatavuse eeltingimusena ei ole ette näinud
31.08.2021 asemel valmisid tööd 22.10.2021. 7 (8)
ka hankelepingus. Leppetrahvi nõudmine oli kaebaja õigus ning on loogiline, et leppetrahvinõude esitamisel tuleb hoolikal hankijal hinnata ka selle võimalikku mõju hankelepingu täitmisele.
21.Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus rahuldada ka näitusehanke osas ning tühistada FKO osas, milles vastustaja leidis, et hankelepingu täitmise tähtaja muutmine on lubamatu hankelepingu muutmine. Näitusehanke osas jääb FKO kehtima osas, milles vastustaja tuvastas selgitustega hanke alusdokumentide muutmise, mille eest kohaldati finantskorrektsiooni määra 10%.
22.Seega tuleb kaebus tervikuna rahuldada ning lisaks FKO osalisele tühistamisele tühistada ka vaideotsus. Menetluskulud
23.Kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1050 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane ning väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav.
24.Kaebaja taotleb esindajakulude väljamõistmist summas 6 660 eurot. Kohtu hinnangul ei saa menetluskulusid koguulatuses pidada põhjendatuks, kuna osaliselt kohus tagastas kaebuse. Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 3000 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 1050 eurot. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 4050 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.