Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-23-86 4. detsember 2023 Kadri Palm X kaebus Põhja-Sakala vallavanema 12. jaanuari 2023. a käskkirja nr 13-1/8 õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Põhja-Sakala vald, vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
lepinguline
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt.
2.Tunnistada õigusvastaseks Põhja-Sakala vallavanema 12. jaanuari 2023. a käskkiri nr 13-1/8.
3.Mõista Põhja-Sakala vallalt X kasuks välja hüvitis kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitise suurus tuleb kindlaks määrata vastustajal.
4.Rahuldamata jääb kaebaja nõue teenistusest vabastamise aluse muutmiseks selliselt, et teenistusest vabastamise alusena märgitakse avaliku teenistuse seaduse § 90 lg 2 p 2
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. jaanuaril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-23-86
1.Põhja-Sakala vallavanema kohusetäitja nimetas 20. septembri 2022. a käskkirjaga nr 131/115 X ametisse Põhja-Sakala Vallavalitsuse rahandusosakonna finantsjuhi/osakonnajuhi ametikohale alates 20. septembrist 2022 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 50-51). Ametnik nimetati ametisse tähtajatult ning katseajaga üks kuu.
2.Põhja-Sakala vallavanem muutis 5. oktoobri 2022. a käskkirjaga nr 13-1/1192 katseaja pikkust, määrates katseajaks neli kuud ning katseaja viimaseks päevaks 19. jaanuari 2023 (dtl 52-53).
3.Katseaja vestlus, kus osalesid kaebaja, vallavanem Karel Tölp ja abivallavanemad Kaie Toobal ning Jaanus Rahula, toimus 12. jaanuaril 2023 (katseajavestluse protokoll dtl 4-7).
4.Põhja-Sakala vallavanem vabastas 12. jaanuar 2023. a käskkirjaga nr 13-1/8 kaebaja PõhjaSakala Vallavalitsuse teenistusest rahandusosakonna finantsjuhi/osakonnajuhi ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 91 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (dtl 8-10).
5.Kaebaja esitas 13. jaanuaril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Sakala Vallavalitsuse käskkirja peale kaebaja teenistusest vabastamise kohta (dtl 1-3). Kaebaja märkis, et esitab nõude kolme kuu töötasu hüvitise väljanõudmiseks.
6.Tallinna Halduskohus andis 16. jaanuari 2023. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl 12-13). Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 3. veebruaril 2023.
7.Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustas, et esitab kaebuse Põhja-Sakala vallavanema käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses (dtl 23-24).
8.Tartu Halduskohus võttis 7. veebruari 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Põhja-Sakala valla ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 40-42).
9.Vastustaja esitas 8. märtsil 2023 vastuse kaebusele (dtl 45-49).
10.Tartu Halduskohus rahuldas 6. juuni 2023. a määrusega kaebaja 6. juuni 2023. a kaebuse muutmise taotluse ja otsustas menetleda käesolevas haldusasjas muuhulgas kaebaja nõuet muuta teenistusest vabastamise alust (dtl 103-107).
11.Vastustaja esitas 28. juunil 2023 täiendava vastuse (dtl 108-110) ja 31. oktoobril 2023 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning täiendavad tõendid (dtl 114-130).
12.Kaebaja esitas 30. oktoobril 2023 täiendavad menetlusdokumendid (dtl 131-133).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3-23-86
13.Kaebaja taotleb Põhja-Sakala vallavanema 12. jaanuari 2023. a käskkirja nr 13-1/8 õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
13.1.20. septembril 2022 määras tolleaegne vallavanema ülesannetes olnud Kadri Linder kaebaja finantsjuhi ametikohale (0,8 koormusega ning tingimusega, et üks päev nädalas peaks olema vähemalt kohapeal, ülejäänud päevad kaugtööna tulenevalt kaebaja elukohast) ning katseajaga üks kuu. 5. oktoobril 2022 asus vallavanema ametikohale K. Tölp, kes esmasel kohtumisel soovis kohe katseaega pikendada nelja kuu peale. 12. jaanuaril 2023 toimus katseajavestlus, mille käigus tegi vallavanem K. Tölp ettepaneku kohapeal käidavate päevade arvu suurendada ühelt kolmele, millega kaebaja ei nõustunud. Tulenevalt olukorrast, et kaebaja ei nõustunud kohapeal käimise arvu suurendama, teatas vallavanem, et lõpetab kaebajaga teenistussuhte, mainides ära, et kaebaja tööle tal etteheiteid ei ole. Vestlusest tehtud protokolli kaebajale ei tutvustatud ja ei lastud ka üle vaadata, protokoll saadeti kaebajale juba allkirjastatuna kell 15:42 tingimusega, et kaebaja peab selle allkirjastatuna tagastama. Sõites tagasi koju, sai kaebaja vallasekretärilt teada (kell 13:20), et teenistusleping soovitakse lõpetada poolte kokkuleppel. Kaebaja leidis, et antud juhul ei ole tegemist poolte kokkuleppega.
13.2.Vestluse protokolli lisati, et teenistus lõpetatakse ebarahuldavate töötulemuste tõttu. Kaebaja esitas vallavanemale päringu, kus nõudis kirjalike tõendeid selle kohta, kus kaebaja on oma tööülesannete täitmisel eksinud ja selle kohta on kaebajale hoiatus tehtud. Neid dokumente ei ole esitatud.
13.3.Vastutaja vastuses on viidatud finantsjuhi ametikohustustele, mis tulenesid 1. juuli 2022. a käskkirjast nr 13-1/833. Seda ametijuhendit ei ole kaebajale tutvustatud. Töökorraldusreeglitega on kaebaja tutvunud ning tööle asumisel sõlmis kaebaja vallavanemaga suulisi kokkuleppeid – nt sõidukulude kompenseerimine, kaugtööpäevad jms.
13.4.Katseajavestluse protokolli kaebajale ei tutvustatud ning see edastati peale pikki nõudmisi juba allkirjastatuna ning protokolli oli lisatud muid asjaolusid, mida vestlusel ei käsitletud. Katseaja protokolli oleks pidanud kaebajale tutvustama, millele oleks olnud õigus kohe arvamus esitada ning mille oleks pidanud kaebaja ka allkirjastama, kuid seda ei tehtud ning lisati juurde muid asjaolusid (sh vabastamise põhjus). Katseajavestluse lõpus ütles vallavanem K. Tölp, et tal ei ole kaebajale etteheiteid, kuid kuna kaebaja ei saa kohapeal viibida rohkem, kui nad nõudsid, siis peavad teenistuse lõpetama.
13.5.Eeltoodust lähtuvalt pöördus kaebaja Rahandusministeeriumi Avaliku teenistuse poole, kes on andis ametniku vabastamise kohta järgmise vastuse – ATS § 92 lg 1 näeb ette, et ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel. Ehk eelkõige peetakse silmas asjaolusid, mida katseaja jooksul ei olnud võimalik tuvastada ega ette näha ja need selgusid ettenägematutel põhjustel. Samuti lasub sättega ametiasutusel kohustus hinnata, kas teadmiste ja oskuste vähesus ilmneb sellisel määral, mis ei võimalda teenistussuhet jätkata, andes ametnikule võimaluse ja mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
13.6.Peale ametist vabastamist vastutaja poolt avastatud vigadest. Kaebaja poolt koostatud eelarve projekti ei jõudnud kaebaja oma ametiaja jooksul analüüsida. Eelarve projekti sai kokku panna lähtuvalt eelarve koostajate plaanidest/infost. Katseajavestlusel ütles kaebaja vallavanemale, et edaspidiseks plaaniks on teha esialgu koostatud eelarvele põhjalik
3-23-86 analüüs, kuna esialgsele eelarvele ei ole saanud seda teha tulenevalt ajalisele survele. Seega antud vead ei tulenenud kaebajast.
14.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited:
14.1.Käskkiri on formaalselt õiguspärane haldusakt. ATS § 86 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada ametisse nimetamise õigust omav isik. ATS § 22 lg-st 1 tulenevalt on vallavanem volitatud nimetama ametisse vallavalitsuse ametnikke. Seega andis käskkirja pädev isik. Käskkiri anti kirjalikus vormis ning see sisaldas ATS § 103 lg-s 2 sätestatud andmeid.
14.2.Käskkiri on materiaalselt õiguspärane haldusakt. Käskkiri anti lähtuvalt ATS § 91 lg-st
1.Kaalutlused ametniku vabastamiseks vastaval alusel tulenevad käskkirjas viidatud katseajavestluse protokollist.
14.3.Protokollist nähtuvad järgmised kaalutlused selle kohta, miks ametniku töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele: 1) puudulik rahandusosakonna juhtimine ja meeskonnatöö (vähene suhtlemine raamatupidajatega, eriti pearaamatupidajaga, vähene rahandustegevuse koordineerimine, rahandusosakonna juhtimise puudulikkus); 2) finantsanalüüside ja -prognooside koostamise ja esitamise puudulikkus (ei ole esitatud muid analüüse ega prognoose, kui üksnes eelarvestrateegia mustand); 3) erinevused finantsjuhi ja pearaamatupidaja poolt esitatud finantsandmetes, mis viitab taas puudlikule suhtlusele ja koostööle. Vestlusel viidati ka finantsjuhi liiga vähesele kohalkäimisele, kuid tegemist on eelkõige eelkirjeldatud probleemide ühe võimaliku põhjusega.
14.4.Ametijuhendi p-de 3.1, 3.3, 3.6 ja 3.8 kohaselt kuulusid finantsjuhi ametiülesannete hulka rahandusosakonna juhtimine, valla rahandustegevuse koordineerimine, raamatupidamisaruandluse korraldamine ja valla finantsanalüüside ja -prognooside koostamine. Töökorralduse reeglite p-i 2 (1) kohaselt oli teenistuja kohustuseks mh teha ametijuhendiga ettenähtud tööd ning täita ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või üldisest käigust. Seega olid rahandusosakonna juhtimine ning koordineerimine ja finantsanalüüside ja -prognooside koostamine teenistusülesanded, mille täitmiseks puudusid kaebajal vajalikud oskused või kogemus. Käskkiri oli seega antud kooskõlas õigusliku alusega, st ATS § 91 lg-ga 1.
14.5.Käskkiri oli proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. ATS § 24 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärk hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt ATS-iga või ATS alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Käesoleval juhul ilmnes katseaja jooksul, et ametniku omadused ja oskused ei olnud sobivad eelkõige seoses osakonna juhtimise ja koordineerimisega, aga ka finantsandmete haldamise ja kasutamisega. Sellest andis mh selget tunnistust asjaolu, et pearaamatupidaja ja finantsjuht (kui ühe osakonna liikmed) andsid volikogu liikmetele ning vallavanemale vastuolulisi andmeid, mis tekitasid vallajuhtimises segadust. Lisaks oli puudusi finantsanalüüside ja -prognooside koostamises.
14.6.Erinevused finantsjuhi ja pearaamatupidaja poolt esitatavates andmetes tekitasid usaldamatust mh finantsjuhi poolt koostatud eelarve projekti osas. Eelarvestrateegia ning eelarve koostamine oli ametijuhendi p-i 3.4 kohaselt finantsjuhi ülesanne ning eelarve projekti koostamine oli ka põhiline ülesanne, millega kaebaja katseaja jooksul reaalselt tegeles. Pärast kaebaja ametist vabastamist on ilmnenud olulised vead tema poolt koostatud eelarve projektis, näiteks: palkasid oli rohkem kui 400 000 euro ulatuses topelt sisse kantud; 200 000 euro ulatuses investeeringuid oli ebaõigesti paigutatud majanduskulude alla; eelnevast tulenevalt tekkis põhitegevuse tulude ja kulude enam kui 600 000 euro suurune
3-23-86 vahe. Vigade avastamine vastustaja poolt on saanud võimalikuks pärast kaebaja ametist vabastamist, kuna seni olid vastavad andmed tema kui rahandusosakonna juhi kontrolli all. Küll aga andis võimalikest probleemidest eelarve projektis aimu seletamatud erinevused kaebaja ja pearaamatupidaja poolt esitatavates andmetes, mis oli üks oluline kaalutlus mitte pidada kaebaja oskusi ja teadmisi ametikohustuste täitmiseks piisavaks. Tagantjärele on kaalutluste õigsus saanud täiendavat kinnitust.
14.7.Kuna vastustaja veendus katseaja jooksul, et ametniku oskused ja kogemused ei võimalda tal täita nõuetekohaselt oma ametikohustusi, oli õige kaalutlus ning proportsionaalne lahendus teenistussuhe lõpetada. Vastustaja oli juba pikendanud katseaega seaduses sätestatud pikima võimaliku perioodini, et anda kaebajale täiendav võimalus harjuda ja ennast tõestada. Nelja kuu pikkuse katseaja lõpus, kui endiselt ilmnes, et ametniku oskused ja kogemused ei ole olnud ametikohustuste nõuetekohaseks täitmiseks piisavad, puudusid ametnikku vähemkoormavad alternatiivsed lahendused.
14.8.Kui kohus peaks siiski leidma, et käskkiri on õigusvastane haldusakt, siis on kaebaja poolt nõutud hüvitis siiski liiga suur.
14.9.Kaebaja vabastati ametist katseajal ning tema teenistussuhe kestis kokku alla nelja kuu. Nii lühikese teenistussuhte lõppemisel ei ole proportsionaalne maksta hüvitist kolme kuu tasu ulatuses. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-82-12 otsuse p-s 17 töölepingu lõpetamisega seonduva hüvitise kohta (mis seadusest tulenevalt on samuti eelduslikult 3 kuu keskmine töötasu, kuid mida kohus võib vastavalt asjaoludele muuta) leidnud, et kohus arvestab hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Kuna teenistussuhte lõpetamisel makstava hüvitise regulatsioonid on töölepingu seaduses ja ATS-s sarnased, on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka käesoleval juhul hüvitise suuruse hindamisel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Vaidlustatud käskkirjaga vabastati kaebaja 12. jaanuaril 2023. a Põhja-Sakala Vallavalitsuse teenistusest rahandusosakonna finantsjuhi/osakonnajuhi ametikohalt ATS § 91 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
16.Vaidlus käib eeskätt kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. Teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja vastustajalt hüvitise väljamõistmiseks on alust üksnes siis, kui vaidlustatud käskkiri, millega kaebaja teenistusest vabastati, on õigusvastane.
17.Kuigi ametniku teenistuskohustuste täitmisega hakkamasaamise hindamisel on ametiasutusel ulatuslik hindamisruum, ei tähenda see, et kohtud ei saaks üldse sisuliselt kontrollida vastustaja otsust katseaja mitteläbimise kohta. Kohtulik kontroll saab HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt piirduda siiski esmajoones analüüsiga, kas ametiasutuse tegevus on olnud meelevaldne.
18.Kohtu hinnangul on vastustaja oluliselt rikkunud katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu teenistusest vabastamise korda, tagamata kaebajale ATS § 24 lg-s 7 ja § 91 lg-s 2 ette nähtud ärakuulamisõigust.
19.ATS § 24 lg-te 1 ja 4 kohaselt tuleb enne katseaja lõppu anda ametnikule võimalus osaleda katseajavestluses, mille käigus käsitletakse kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt ATS-ga või ATS-i alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse esitamiseks (ATS § 24 lg-d 1 ja 7). Ka ATS § 91
3-23-86 lg 2 kohaselt tuleb enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist anda ametnikule võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. Seega näeb ATS § 91 lg 2 sõnaselgelt ette selle, et ametnik peab saama võimaluse esitada arvamus kirjalikult vormistatud katseajavestluse kokkuvõtte kohta. Oluline on tagada ametnikule tõhus ärakuulamisõigus ehk tegelik võimalus esitada oma seisukoht ja vastuväited katseaja soorituste osas tehtud etteheidete kohta. Ärakuulamisõigus ei ole piisavalt tagatud vaid seeläbi, et kaebaja sai katseajavestlusel osaleda.
20.Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et katseajavestlus kaebajaga viidi läbi 12. jaanuaril 2023 kell 10:30 kuni 11:20 ning katseajavestluse kokkuvõte esitati kaebajale samal päeval. Kaebaja väitel saadeti protokoll talle juba allkirjastatuna kell 15:42 tingimusega, et kaebaja peab selle allkirjastatuna tagastama. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et see oli kuidagi teisti. Protokoll on K. Toobali poolt allkirjastatud 12. jaanuaril 2023 kell 15:34 ja K. Tölpi poolt 15:39. Samal päeval allkirjastas vallavanem ka vaidlustatud käskkirja.
21.Katseajavestluse protokollis on küll viidatud, et ATS § 91 lg 2 kohaselt tuleb protokoll edastada ametnikule arvamuse andmiseks, kuid asja materjalidest nähtub, et see on kaebajale esitatud ainult allkirjastamiseks. Tõhusa ärakuulamisõiguse tagamine eeldab seda, et haldusorgan on asjaomasele isikule selgitanud, kuidas ja mis ajaks on tal võimalik oma arvamus ja vastuväited esitada. ATS § 91 lg 2 kontekstis tähendab see eelkõige seda, et katseajavestluse kokkuvõttes endas või selle saatedokumendis tuleb selgelt märkida, et ametnikul on õigus esitada kokkuvõtte kohta oma arvamus ning anda talle selleks mõistlik tähtaeg. Tähtaja pikkus sõltub katseajavestluse kokkuvõttes ametniku teenistusalase toimetuleku osas esitatud etteheidete mahust ja sisust, asjaoludest ja tõenditest, millele asutus oma etteheidetes tugineb jms asjaoludest. Üldjuhul peab ametnikule katseajavestluse kokkuvõttega tutvumiseks, seal esitatud etteheidete põhjendatuse hindamiseks, vastuväidete koostamiseks ja esitamiseks jääma vähemalt ühe tööpäeva jagu aega. Ametnik vajab seda aega muuhulgas selleks, et koguda andmeid või dokumente, millega ta soovib oma arvamust ja vastuväiteid kinnitada. Olukord, kus teenistusest vabastamise käskkiri tehakse samal tööpäeval kui toimus katseajavestluse protokolli edastamine ametnikule, võiks mõeldav olla mingisugustel väga erilistel asjaoludel, mille korral on katseaja tulemuse rahuldavaks lugemine üheselt mõistetavalt välistatud. Praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.
22.Kohtu hinnangul on sellise otsuse tegemisel, kus haldusorganil on avar kaalutlusruum (nagu see on katseaja tulemuse tõttu ametniku teenistusest vabastamise otsustamisel), ärakuulamisõiguse rikkumine oluline menetlusviga, mille kõrvaldamine kohtumenetluses ei ole enam võimalik. Selleks, et katseajavestluse kokkuvõttes kajastuv ei looks ühekülgset pilti ametniku teenistusalasest toimetulekust, ongi ette nähtud ametnikule tõhusa võimaluse andmine katseajavestluse kokkuvõtte kohta oma arvamus esitada. On võimalik, et lõppkokkuvõttes oleks nõuetekohase kaalumise tulemusena leitud õiguspäraselt, et kaebaja tuleb teenistusest vabastada, ent samavõrd võimalik on ka see, et kaebaja arvamust ja vastuväiteid arvestades oleks otsustuspädev ametiisik jõudnud teistsugusele järeldusele.
23.Kohtu hinnangul on eeltoodud põhjustel vaidlustatud käskkiri õigusvastane. Kuna nõuetekohaselt kaalumist otsuse tegemise etapis toimunud ei ole, ei saa rääkida õiguspärasest kaalutlusotsusest. Eeltoodud põhjustel on kaebaja teenistusest vabastamine õigusvastane.
24.ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse
3-23-86 muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja on taotlenud teenistusest vabastamise aluse muutmist selliselt, et teenistusest vabastamise alusena märkida ATS § 90 lg 2 p 2 (õige ei ole vastustaja seisukoht, et 6. juuni 2023. a kohtumääruses ei ole märgitud, millist lõiget silmas peetakse). Kohus palus 6. juuni 2023. a kohtumääruses kaebajal teada anda, kui kohus on kaebaja tahet ebaõigesti mõistnud (dtl 107). Kaebaja seda ei teinud. Kaebaja on leidnud, et ametisse nimetamisel oli kokkulepe, et ta käib ühel päeval nädalas koha peal tööl ja ülejäänud päevad töötab kaugtööl.
25.ATS § 90 lg 2 p 2 sätestab, et ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui muutub ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa ametniku elukohavahetuse või ebamõistliku aja- või rahakulu. Kohus nõustub vastustajaga, et teenistusest vabastamise alus, mille kohaldamist kaebaja soovib, ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Ametikoha asukoht on ATS § 26 lg 1 p-i 6 mõttes kohaliku omavalitsusüksuse territoorium, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub. Praegusel juhul jäi ametikoha asukoht samaks nii kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi mõttes kui ka vallavalitsuse ruumide täpse asukoha mõttes. Kaebajale oli varasemalt pakutud paindliku tööaja võimalust, sh teenistusülesanne täitmist väljaspool ametikoha asukohta. Kui teenistushuvisid silmas pidades soovis vastustaja, et kaebaja oleks kaugtööl vähem, siis ei muutunud seeläbi veel ametikoha asukoht. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja nõue teenistusest vabastamise aluse muutmiseks selliselt, et vabastamise alusena märgitakse ATS § 90 lg 2 p 2.
26.Kaebaja taotleb hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (ATS § 105 lg 1). ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis on käsitatav lihtsustatud kahjuhüvitisena. Kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui taotletakse hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 26 ja seal viidatud kohtupraktika).
27.Vastustaja leiab, et väljamõistetava hüvitise suurust tuleb vähendada, kuna kaebaja vabastati ametist katseajal ning tema teenistussuhe kehtis kokku alla nelja kuu. Seejuures viitas vastustaja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2012. a otsusele asjas 3-2-1-82-12, kus p-s 17 leidis kohus, et arvestab hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Samas nähtub viidatud otsusest ja viidatud punktist seegi, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tema kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ning leidis, et töösuhte lühiajalisus ei anna alust hüvitise suurust vähendada, sest kostja käitus töölepingu lõpetamisel vastuoluliselt. Riigikohus leidis, et selline kaalumine on kohtu diskretsioonotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult juhul kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Riigikohus märkis, et diskretsioonipiire ei ületatud, mistõttu ei saa hüvitise suurust muuta (vähendada).
28.Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas seadusega ettenähtud hüvitise vähendamise asjaolusid. Seaduses ei ole sätestatud, et katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu õigusvastase teenistusest vabastamise hüvitis peaks olema väiksem, kuna teenistussuhe oli katseaja tõttu lühike (kuni neli kuud). Nagu kohus eelnevalt märkis, ei esinenud tegelikult selliseid erilisi
3-23-86 asjaolusid, et vastustaja pidi samal päeval katseajavestluse läbiviimisega kaebaja teenistusest vabastama ning mitte andma talle isegi ühte päeva omapoolsete seisukohtade esitamiseks.
29.Eelnevat arvestades mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses ja teeb vastustajale ettekirjutuse see summa kindlaks määrata (HKMS § 167 lg 1).
30.HKMS 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid menetluskulude kandmise kohta ning kaebuse esitamisel ei pidanud ta tasuma riigilõivu. Seega jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
31.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.