Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

2(10)

3-23-467 tehtud?“ TRAM-i esindaja ei suutnud anda konkreetset vastust ning seepeale palus advokaat tunnistada, et tegemist on juba ära otsustatud olukorraga. Ametnike poolt selgitati jõuliselt, et tee tegemine on otsustatud, lageraie on otsustatud ja kui maaomanikud sellega ei nõustu, siis nende elukorraldus muutub drastiliselt. Ometigi neil pole pädevust selliseid otsuseid selja taga langetada. Esindajana palus advokaat kodanikke mitte jooksutada metsa, kui ametnikud pole nõus isegi maaomanikke ära kuulama, vaid on tulnud sinna vaid ühe eesmärgiga, milleks on maaomanike hirmutamine ning šantažeerimine, et läbi selle saavutada endale soovitud tulemus. TRAM-i esindaja salvestas paikvaatlust põhjendades seda vajadusega kasutada seda hiljem protokolli koostamiseks. Salvestis on olemas ning see on võimalik esitada tutvumiseks. Kõik saavad veenduda, kes mida rääkis. Seetõttu käitus TRAM-i esindaja ametnikuna äärmiselt vääritult ning tema käitumist võib käsitelda selliselt, et isik on kuude kaupa lihtsalt valetanud maaomanikele. Seetõttu on kaebus ja pöördumine absurdse ja mõistetamatult pahatahtliku sisuga. Võib hoopis väita, et võib-olla tundsid advokaat ja maaomanikud end ohustatuna ametnike agressiivsest käitumisest ning šantažeerimise võtetest. Võib-olla viidi advokaat ja maaomanikud hoopis metsa selleks, et neile midagi halba teha, aga kuna inimesi oli rohkem jäi asi pooleli. Lepiti kokku, et paikvaatlus toimub teelõigus, kuhu saab väiksemate kuludega tee ehitada, reaalselt viidi isikud kingadega sohu, milleks vajadust polnud. Advokaat on RMK-ga pidanud pidevalt pikki ja teravaid vaidluseid ja ei ole nende silmis armastatud advokaat ega inimene. Advokaadi ja klientide tegevus on kaasa toonud selle, et Eestis on jäänud sajad hektarid metsa alles, RMK kasum aga vähenenud. Sellest sõltuvalt võib märkida ja öelda, et leiti tõesti objektiivne tunnistaja RMK esindaja näol. Advokaadi kliendid on esitanud kirjalikud seletused, selgitamaks aset leidnud paikvaatlust. 3) Aukohtule esitatud asjaoludest nähtub, et TRAM-i esindaja heidab advokaadile ette lugupidamatut ja advokaadikutse mainet kahjustavat tegevust, mis väljendus TRAM-i esindaja peale karjumises, agressiivsel toonil suhtlemises, süüdistamises ja verbaalselt ründamises. Nimetatud etteheide on käsitletav eetikakoodeksi § 9 lg 1 võimaliku rikkumisena. Aukohus tutvus asjas esitatud kirjaliku materjaliga ja kuulas nii advokaadi kui ka TRAM-i esindaja suuliselt aukohtu istungil ära. Kaebuse aluseks on advokaadi ebaviisakas käitumine 06.04.2022 toimunud paikvaatlusel, mis toimus kavandatava juurdepääsu tee potentsiaalses asukohas. Hinnates asjas esitatud materjali kogumis, leiab aukohus, et advokaat on õigusteenuse osutamisel ehk klientide paikvaatlusel esindamisel käitunud vääritult ja TRAM-i esindaja suhtes lugupidamatult, kahjustades seeläbi ka advokaadi kutse mainet. Kuigi asjas ei ole esitatud konkreetse juhtumi kohta täpseid tõendeid, saab asjaolusid kogumis hinnates pidada usutavaks TRAM-i esindaja etteheiteid, et advokaat käitus vääritult, takistas TRAM-i esindajal oma seisukoha väljendamist, segades TRAM-i esindaja jutule korduvalt vahele ja nõudes TRAM-i esindajalt advokaadi arvamusega kooskõlas olevate kinnituste andmist. Aukohus võtab eelviidatud etteheite tõendatuks lugemisel arvesse, et asjas puudub vaidlus, et advokaat nõudis TRAM-i esindajalt korduvalt kinnitust väitele, justkui oleks TRAM-i esindaja juba otsustanud tee asukoha ning läbirääkimiste pidamine on lihtsalt ajakulu. Samuti puudub vaidlus selles, et advokaat süüdistas TRAM-i esindajat valetamises, kui TRAM-i esindaja keeldus eelnimetatud väite kinnitamisest. Nimetatud asjaolule viitavad nii advokaadi kirjalikud kui ka suulised selgitused, samuti advokaadi klientide kirjalikud seisukohad. Advokaadi lugupidamatu käitumine ja vahele segamine ilmnes ka aukohtu istungil, kus aukohus pidi advokaati korduvalt korrale kutsuma, et advokaat ei segaks TRAM-i esindaja sõnavõtule vahele. Samuti tuli aukohtul juhtida ärakuulamise ajal advokaadi tähelepanu asjaolule, et TRAM-i esindaja ei ole aukohtumenetluse subjekt ning TRAM-i esindaja suhtes süüdistuste esitamine aukohtu istungil ei ole sobiv. Samuti arvestab aukohus, et kuigi advokaat ei nõustunud TRAM-i esindaja etteheitega, justkui oleks advokaat tema peale karjunud, siis möönis advokaat valjuhäälset suhtlemist. Ka üks advokaadi klient, kelle selgituse advokaat ise

3(10)

3-23-467 tõendina aukohtumenetlusse esitas, on viidanud, et advokaat küsis TRAM-i esindajalt selgitusi valjuhäälselt. Aukohtumenetluses on advokaat enda tegevust õigustanud just peaasjalikult TRAM-i esindaja tegevusega, esitades TRAM-i esindaja suhtes vastuetteheiteid. Viidatud etteheited on aga vastuolus advokaadi enda poolt esitatud dokumentidega, milles tema kliendid kirjeldavad, et paikvaatluse kokkuleppimine toimus just advokaadi ja tema klientide initsiatiivil. Advokaat peab suhtlemisel säilitama väärikuse ja käituma kooskõlas heade kommete ja tavadega (eetikakoodeksi § 9 lg 1). Nimetatud kohustus säilib ka keerulistes olukordades. Aukohus on varasemalt näiteks selgitanud, et advokaadil tuleb säilitada väljapeetus ja hoiduda hääle tõstmisest ka vastaspoole provokatiivse käitumise korral. Eelviidatud advokaadi kohustus käituda vastaspoole suhtes väärikalt ei piirdu üksnes kohtumenetlusega, vaid selline kohustus on advokaadil ka juhul, kui vaidlus on (veel) kohtueelse menetluse või läbirääkimiste faasis. Nii eetikakoodeksi § 22 lg 1 kui ka eetikakoodeksi § 9 lg 1 sätestavad advokaadile lugupidava ja väärika käitumise kohustuse. Samuti on vaja meeles pidada, et eetikakoodeksi §-st 23 tuleb advokaadile kohustus arvestada ametiasutuste ja ametiisikutega suhtlemisel samade nõuetega, mis kehtivad suhtlemisel kohtuga. Väärikuse ja väljapeetuse säilitamiseks peab advokaat vältima vihastumist ja hääle kõrgendamist, samuti pole sobilik mittevajalik ja asjasse mittepuutuva retoorika kasutamine. Advokaadi kohustus on tagada enda klientide huvide kaitse, kuid seda tehes tuleb advokaadil jääda kutse-eetika piiridesse ning säilitada rahulikkus ja kannatlikkus, sõltumata pingelisest õhkkonnast. Aukohtu hinnangul ei ole kutse-eetikaga kooskõlas käitumine, kus advokaat asub kliendi huvide kaitseks või esile toomiseks verbaalselt ründama vastaspoole esindaja isikut. Advokaat ei saa endale lubada käitumist, milles vastaspool tunneb ennast advokaadi poolt rünnatuna või ohustatuna, sõltumata sellest, kas vastaspool käitus ka ise mingil viisi advokaadile ja/või tema klientidele vastumeelselt. Seejuures ei ole määrava tähtsusega, kui lähedal või kaugel advokaat konkreetsel juhul TRAM-i esindajast füüsiliselt viibis, vaid just advokaadi üldine närvilisus ja ärritatus vastaspoolega suhtlusel. Aukohtumenetluses on leidnud tõendamist, et advokaat ei suutnud säilitada väärikust ja lugupidamist, vaid oli ärritunud ja TRAM-i esindaja osas lugupidamatu. Eelneva alusel on aukohus seisukohal, et advokaat on toime pannud distsiplinaarsüüteo, mis seisneb eetikakoodeksi § 9 lg 1 rikkumise. Sellest tulenevalt leiab aukohus, et advokaat väärib karistust. Aukohus arvestab karistuse määramisel asjaolu, et advokaadil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodust lähtudes peab aukohus otstarbekaks ja teole vastavaks proportsionaalseks karistuseks noomitust. Eesti Advokatuuri kodukorra § 59 lg 2 alusel maksab advokaat distsiplinaarkaristuse määramisel advokatuurile üldkogu poolt kehtestatud suuruses menetluskulude hüvitise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4(10)

3-23-467 2) Omalt poolt on kaebaja esitanud tõendi – Q. Q selgituse, kus isik on detailselt seletanud juhtunut. Sealhulgas seletas Q. Q kaebaja ja TRAM-i esindaja vahel tekkinud vestlust, mille käigus ei esinenud TRAM-i esindaja väidetud agressiivset käitumist ja kraavi viskamise ohtu. On kindlalt näha, et TRAM-i esindaja kaebuses esitatud väiteid on kaebaja tõenditega ümberlükatavad ning seda oleks tulnud aukohtul otsuse tegemisel arvesse võtta. Samuti esitas kaebaja F. F selgitused. Seega on selgelt näha, et kaebaja ei ole agressiivseid toiminguid ja karjumisi toime pannud, vaid pidas TRAM-i esindajaga väitlust, mis lõppkokkuvõttes oli absurdselt katkestatud TRAM-i esindaja enda ebaloogilise ja isegi ründava tegevusega. Ebaveenev on ka TRAM-i esindaja viidatud kraavi viskamise oht kaebaja poolt, kuna RMK puhkeala, kus pooled paikvaatlusel kokku said, asub kraavist vähemalt 20 meetri kaugusel. Ka TRAM-i esindaja on oma kaebuses märkinud, et füüsiline kontakt poolte vahel puudus. Oluliseks detailiks peab kaebaja asjaolu, et paikvaatlusel olid TRAM-i esindaja ja RMK esindajad eriti üleoleva käitumisega ning sisuliselt ähvardasid maaomanikke teenustest ilmajäämisega (prügivedu, lumekoristus). Isikud, seistes kruusateel, väitsid tõsiselt, et tegemist on metsamaaga ja metsaga. Tõendamata väidetele põhineva kaebuse sisuline rahuldamine ja kaebaja karistamine tõendamata rikkumise eest ei ole põhjendatud ja kuulub täies ulatuses tühistamisele. 3) Vaatamata asja materjalides puuduvatele tõenditele, ei olnud ka aukohtu istungil kaebajal võimalik ennast õiglaselt kaitsta. Aukohtu istungil korduvalt katkestati kaebajat aukohtu liikmete poolt ning sisuliselt ei antud võimalust oma selgitusi esitada. Aukohtu istungil pööras kaebaja tähelepanu asjaolule, et TRAM-i esindaja valetab ning tema väiteid ei ole tõendatud mitte ühegi tõendiga, kuigi nende esitamist pole keegi takistanud. Selle asemel, et kaebaja argumente arvesse võtta ning kaebajat kohelda TRAM-i esindajaga võrdselt, jättis aukohus kaebaja argumendid ja tõendid lihtsalt tähelepanuta. Kaebajat katkestati korduvalt poole sõna pealt. Olukorra ebaloogilisust näitab ilmekalt ka asjaolu, et hetkel on kaebajale mõneti arusaamatu aukohtu motivatsioon 30.01.2023 otsuse tegemisel, nimelt kas kaebaja sai karistada TRAM-i esindaja kaebuses märgitud tõendamata rikkumiste eest või üldsegi aukohtu istungil sõnavõtmise eest. Aukohtu istungil ei ole kaebaja ennast turvaliselt tundnud ning sisuliselt oli ta jäetud oma kaitseõigusest ilma Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 13 mõttes. Aukohtu menetlus peab nagu iga menetlus mitte ainult olema õiglane, vaid ka näima õiglane olevat. Hetkel aga oli olukord vastupidine ning aukohtu otsus ei ole ei sisuliselt, faktiliselt, juriidiliselt ega inimlikult õiglane.

3-23-467 kaebuse etteheidetest ning võtab advokaadi tegevuse suhtes hinnangu andmisel arvesse kõiki kogutud materjale kogumis. 3) Aukohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse aukohtu poole pöördunud isiku kui ka advokaadi poolt esitatud selgitusi ja materjale. Seejuures nähtub otsusest, et aukohus on eelkõige lugenud TRAM-i esindaja etteheited tõendatuks tuginedes advokaadi enda antud selgitustele ja kinnitustele ning võtnud arvesse advokaadi klientide selgitusi, mis on advokaadi selgituse lisad. Samuti arvestas aukohus mõlemad osapoole poolt 01.12.2022 toimunu istungil suuliselt antud selgitusi. Eelneva alusel leidis aukohus, et advokaat ei suutnud säilitada väärikust ja lugupidamist, vaid oli ärritunud ja TRAM-i esindaja suhtes lugupidamatu. Aukohtu hinnangul on see eetikakoodeksi § 9 lg 1 rikkumine ja seetõttu määrati advokaadile karistus. 4) Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, et aukohus ei ole asjas täitnud enda uurimiskohustust või pole piisavalt kogunud vajalikke tõendeid. Aukohus pidi järgima ka haldusmenetluse menetlusökonoomia põhimõtet ehk kasutama asjaolude välja selgitamisel ja tõendite kogumisel lahendusi, mis tagavad kiire, efektiivse ja ökonoomse aukohtumenetluse. Vastavalt Advs § 17 lg-le 4 ja advokatuuri kodukorra §-le 54 ning tulenevalt HMS §-des 5 ja 6 sätestatud põhimõtetest oli aukohus kaalutlusõiguse alusel pädev hindama, milline on parim viis asjas olulist tähtsust omavate asjaolude välja selgitamiseks. Aukohus leidis, et kuna etteheited on seotud advokaadi verbaalse käitumisega, on parim lahendus kuulata suuliselt ära nii TRAM-i esindaja (aukohtu poole pöördunud isik) kui ka advokaat. See vahend täitis eesmärki tuvastada advokaadi tegevuse suhtes esitatud kaebuse aluseks olnud juhtumi olulise tähtsusega asjaolud. HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses anda eraldivõetavat hinnangut selle tõendite kogumise viisi kui kaalutlusotsuse otstarbekusele. 5) Kaebaja heidab ette, et aukohus ei küsinud aukohtu poole pöördunud isikult vaidlusaluse paikvaatluse helisalvestist. Vastustaja juhib tähelepanu, et aukohtu istungil TRAM-i esindaja selgitas, et ta ei ole kohtumisel tervet aega filminud, vaid võttis telefoni välja alles siis, kui advokaat talle lähenes ja TRAM-i esindaja ennast ebamugavalt tundis. Seetõttu on alusetu kaebaja väide, justkui oleks aukohus jätnud kõige olulisema tõendi – helisalvestise – välja nõudmata. Ebaõige on ka kaebaja etteheide, justkui oleks aukohus jätnud tähelepanuta tema klientide poolt esitatud selgitused. Aukohus ei pidanud otsuses kõiki tõendeid ükshaaval analüüsima. Aukohus on otsuses märkinud, et hindab tõendeid kogumis. Samas on aukohtu otsusest näha, et arvesse on võetud ka advokaadi klientide selgitusi. 6) Kaebaja etteheited, et aukohtumenetluse käigus ei ole tõendatud TRAM-i esindaja poolt viidatud „kraavi viskamise oht“ on käesolevas menetluses täiesti asjakohatu. Aukohus ei ole otsuses analüüsinud, kas advokaat on olnud füüsiliselt vägivaldne või mitte, kuna sellist etteheidet advokaadi tegevuse suhtes esitatud pöördumine ei sisaldanud. Vastupidi – aukohtu poole pöördunud isik kinnitas, et füüsilist konflikti ei olnud, kuigi isik tunnetas ohtu ja pinget. Samas on aukohus otsuses selgitanud, et advokaat ei saa endale lubada sellist käitumist, kus vastaspool tunneb ennast advokaadi poolt rünnatuna või ohustatult tulenevalt advokaadi üldisest närvilisusest ja ärritatusest. 7) Eelneva tõttu ei ole aukohus rikkunud AdvS § 17 lg-s 4 ja ka HMS §-s 6 sätestatud haldusorgani uurimispõhimõtet. Samuti ei ole aukohus rikkunud põhjendamise kohustust. Aukohus on arusaadavalt selgitanud, milles advokaadi distsiplinaarsüütegu seisnes, mille aluse aukohus selle tuvastas ning mida karistuse määramisel arvesse võeti. Kaebajale on määratud karistuseks noomitus, mis on kergeim AdvS § 19 lg-s 2 nimetatud distsiplinaarkaristus.

6(10)

3-23-467 8) Alusetu on kaebaja etteheide, et talle ei olnud tagatud PS §-s 13 sätetatud õigus riigi ja seaduse kaitsele. Arusaamatu on ka kaebaja viide, et talle ei olnud aukohtu istungil tagatud PS § 14 kohane turvatunne. Aukohtu istung toimus videosilla vahendusel, mistõttu on täiesti mõistetamatu, millist turvalisuse tagamist kaebaja aukohtult ootas. Vastustajale ei ole selgelt arusaadav, mida kaebaja peab enda õiguste kaitsmist välistavaks tegevuseks. Kui kaebaja hinnangul jäeti ta PS §-st 13 tulenevast kaitseõigusest ilma seeläbi, et aukohtu liikmed takistasid tal enda selgitusi esitada, siis see väide on alusetu. Kaebaja esitas enda kirjalikud selgitused ja tõendid 11.10.2022. Lisaks kuulati kaebaja suuliselt ära 01.12.2022 toimunud aukohtu istungil. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et aukohtu liikmed takistasid tema selgituste esitamist. Aukohtu istungi helisalvestiselt on küll kuulda, et aukohus katkestas teatud juhtudel advokaadi (kaebaja) sõnavõttu, kuid sellega ei takistatud advokaadil enda kaitseõiguse kasutamist, vaid suunati teda andma asjakohaseid selgitusi. Aukohus pidi korduvalt juhtima advokaadi tähelepanu, et aukohtumenetluses arutatakse advokaadi käitumist, mitte aukohtu poole pöördunud isiku käitumist ega arutata sisuliselt vaidluse aluseks olnud juurdepääsutee asukohta ja sellega seotud vaidlust. Aukohus ei ole selliste suunamistega rikkunud advokaadi kaitseõigust. PS §-st 13 ei tulene kaebajale õigust nõuda aukohtumenetluses piiramatut selgituste esitamise aega olulisest kõrvale kaldumiseks või nõuda õigust ja võimalust kasutada enda kaitsmiseks vastuetteheideid teise isiku suhtes. Advokaadile selgitati aukohtus, et tema etteheited TRAM-i esindajale ei ole aukohtumenetluses asjakohased. Helisalvestisest kuuldub, et advokaat ei olnud ka aukohtu istungi ajal lugupidav vastaspoole suhtes – advokaat süüdistas TRAM-i esindajat jätkuvalt valetamises ning tegi tema isiku suhtes lugupidamatuid märkuseid, mida aukohtu liikmed proovisid takistada. Aukohtu pädevuses on AdvS § 15 lg 1 kohaselt üksnes advokaatide kutsetegevusele hinnangu andmine, mistõttu aukohus ei saa võtta seisukohta muude isikute tegevuse suhtes.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(10)

3-23-467

8(10)

3-23-467 kohane. X. Xe osas ei esitatud füüsilise vägivalla etteheidet ning seda ei ole aukohus ka analüüsinud.

Eesti Advokatuuril, kui avalik-õiguslikul kutseühendusel, kuhu kuulumine on vabatahtlik, on voli kehtestada oma liikmetelt oodatav kutse-eetika standard ja seda sisustada. Kohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et advokatuur oleks sisustanud enda eetikakoodeksi § 9 lg-t 1 praegusel juhul ilmselt meelevaldselt, asudes seisukohale, et kaebaja suhtlus TRAM-i esindajaga ei olnud piisavalt väärikas ning see kahjustas advokaadi kutse mainet. Kaebaja poolt nii aukohtumenetluses kui kohtumenetluses esile toodud asjaolud, mis tema pahameele tingisid (nt ei osanud kaebaja oodata paikvaatlusel maastikule siirdumist, milleks ta

oli ebasobivalt riides14), ei saa õigustada haldusorgani esindajaga lugupidamatut suhtlemisest, sh verbaalset ründamist ja valetamises süüdistamist. Kohtu hinnangul saab oodata advokaadilt väärikaks jäämist ka keerulises olukorras, s.o isegi kui etteheited vastaspoole ebakohasele käitumisele oleksid põhjendatud. Advokaadi rolliks saab vastava kutse olemust arvestades pidada eelkõige õiguslike argumentide esitamist.

Aukohus on hinnanud vaidlustatud otsuses kaebaja poolt aukohtumenetluses esitatud seisukohti, sh kaebaja poolt esitatud maaomanike kirjalikke selgitusi. Seega ei ole jäetud kaebaja seisukohti ja tõendeid tähelepanuta. TRAM-i esindaja on aukohtule esitatud kaebuses15 ja ka aukohtu istungil16 selgitanud, et asus kaebajaga paikvaatlusel toimunud intsidenti telefoniga salvestama konflikti lõpetamiseks (mis asjaoludest nähtuvalt ka õnnestus), mitte ei salvestanud kohtumist algusest peale. Seega ei hõlma salvestis teadaolevalt seda osa suhtlusest, mida kaebajale ette heidetakse.

14 aukohtu istungi helisalvestis kl 14:35-15:00; kohtuistungi helisalvestis kl 6:25-8:55; 29:00-29:30; 38:2538:40, 41:55-42:40; 1:05:10-1:06:25 15 TRAM-i esindaja 19.09.2022 kaebus Eesti Advokatuuri aukohtule (vastustaja 10.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1, dtl 44-45) 16 aukohtu istungi helisalvestis kl 23:41-24:20 17 X. X 11.10.2022 kirjalik selgitus aukohtule (vastustaja 10.04.2023 menetlusdokumendi lisa 3, dtl 53-55) 18 aukohtu istungi helisalvestis (vastustaja 10.04.2023 menetlusdokumendi lisa 5, dtl 69) 19 aukohtu istungi helisalvestis kl 12:25-12:40, 14:45-15:00, 16:15-18:05, 19:00-21:10; 27:00-27:12; 28:5030:00

9(10)

3-23-467 kaebaja oleks kohtumenetluses toonud esile olulisi asjaolusid, mida ta ei saanud esitada aukohtumenetluses ja mis seaksid aukohtu 30.01.2023 otsuse õiguspärasuse kahtluse alla.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.