Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2023. a, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1777
Haldusasi
OÜ Belgardi Kinnisvara kaebus Päästeameti vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Belgardi Kinnisvara, seaduslik esindaja Natalja Grigorjeva Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja Nicole Vingertšuk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.12.2023 a.
- Korteri nr 27 välisukse avamine ja korterisse sisenemine oli vajalik päästeseaduse (PäästeS) § 132 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 p 1 alusel kõrgendatud ohu välja selgitamiseks, ohu tõrjumiseks või päästetööks. Päästetöö juhi kohustus oli rakendada viivitamatult vältimatuid ja edasilükkamatuid tegevusi ohu välja selgitamiseks. Päästetöö juht tuvastas kõiki asjaolusid kogumis hinnates vahetu kõrgendatud ohu kortermajas viibivate isikute eludele. - PäästeS § 48 kohaselt loetakse päästesündmuse käigus PäästeS § 21 nimetatud töödega ning KorS § 50 nimetatud meetmete kohaldamise käigus juriidilisele või füüsilisele isikule Päästeameti poolt tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks. Riigivastutuse seaduse (RVastS ) § 13 lg 3 alusel vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Käesoleva juhul oli teenistuskohustusi täitva päästemeeskonna tegevus korteri nr 27 ukse avamisel kooskõlas päästeasutusele antud õigustega ning kaalutletud, samuti vajalik ning töös järgiti vajalikku hoolsust. Ukse avamine ja selle tagajärjel ukse rikkumine võimaliku kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks inimelu päästmise eesmärgil kaalub üles riive taotleja õigusele. Taotleja õiguse riive oli antud olukorras ja tingimustes õiguspärane. - Päästesündmuse käigus tekkinud kahju loetakse õnnetusjuhtumist põhjustatud kahjuks ning see ei kuulu Päästeameti poolt hüvitamisele.
sekkuda. Praegusel juhul koputas päästetöö juht pärast ATS süsteemi taastamist ka liftipoolse naaberkorteri uksele, kuid ei vastatud.
tervise ja vara säilitamiseks. Praegusel juhul nähtub aga kohtule, et kaebaja esindaja lahkus majast ja maja vahetust lähiümbrusest teades, et signalisatsioon tuleb kaebaja korterist ja tegelikult tulekahjut ei ole. Kaebaja selgituste kohaselt hakkas signalisatsioon tööle kell 16.00. Kaebaja esindaja teavitas töötavast signalisatsioonist maja hooldajat kell 16.06, väljus majast ja teavitas signalisatsioonist korteriomanikku kell 16.20 ning eemaldus maja juurest lähedalasuvasse metsatsooni kell 16.3516.40. Sündmuse nr 2304171033 protokolli (dtl 35-38) ja Lasnamäe päästekomando meeskonnavanema selgituste (dtl 40-41) kohaselt sai päästekomando väljakutse kell 16.38 ja väljakutse tegija oli vastasmajast. See tähendab, et väljakutse saamise ajaks oli alarm töötanud juba üle poole tunni. Kaebaja esindaja väljus majast aga ca 20 minutit pärast signalisatsiooni tööle hakkamist, mis viitab kohtule, et tegelikkuses oli kaebaja esindaja teadlik, et alarm tuleb kaebaja korterist ja tegelikult tulekahjut ei ole (vt ka päästekomando meeskonnavanema selgituste lõpp, dtl 41; valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse protokolli selgituste lõpp, dtl 49). Kaebaja seaduslik esindaja pidi korterist ja maja juurest lahkudes möönma, et kui signalisatsiooni töötamise korral võidakse teavitada Päästeametit, võivad päästjad elumajas tulekahju kahtlustamise korral eluruumi siseneda, et kontrollida, et ühegi inimese elu või tervis ei oleks ohus. Kui korteri uks on suletud, võivad päästjad avada ka suletud uksi. Tegemist ei ole keskmisele mõistlikule inimesele mitte teadaolevate asjaolude ja järeldustega. Maja juurde jäädes oleks esindajal olnud võimalik teada saada päästjate saabumisest, neid teavitada, et tegelikult tulekahjut ei ole, ja sellega korteri ukse kahjustamine ära hoida.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.