Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 16. november 2023, Tartu 3-21-1245
Haldusasi
Mihhail Abubkirovi kaebus Maksu- ja Tolliameti 8. märtsi 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/00991-13 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. juuni 2022. a otsus Maksu- ja Tolliameti appelatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Mihhail Abubkirov Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. juuni 2022. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta Mihhail Abubkirovi kaebus täielikult rahuldamata.
2.Jätta Mihhail Abubkirovi menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 18. detsember 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Armet ei tasunud perioodil oktoober 2017 – oktoober 2018 erinevaid maksusid (tulu-, käibeja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni maksu, töötuskindlustusmaksu ning raskeveokimaksu) ning tasumata maksudelt arvestatud intresse. Tartu Maakohtu 1. juuli 2019. a määrusega kuulutati välja OÜ Armet pankrot. Maksu- ja Tolliamet esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse 46 302,66 euro saamiseks, millest ta sai jaotusettepaneku järgi 8 781,91 eurot. Äriühingu juhatuse liige oli Mihhail Abubkirov. Maksu- ja Tolliameti 8. märtsi 2021. a vastutusotsusega nr 13-7/00991-13 kohustati M. Abubkirovit tasuma Armet OÜ-ga solidaarselt maksuvõlg 32 577,26 eurot ja intress 1049,42 eurot. Vastutusotsuse kohaselt oli M. Abubkirov maksuotsuses märgitud perioodil äriühingu juhatuse ainuliige. Ta teadis maksukohustusest, kuid kasutas äriühingu raha muuks otstarbeks. Mõistliku majandamise korral olnuks äriühingul piisavalt raha, et tasuda deklareeritud maksukohustused.
Vaidlusalusel perioodil võetud äriühingu pangakontodelt välja sularaha üle 242 000 euro, mille kasutamise kohta on antud vastuolulisi selgitusi.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas M. Abubkirov kaebuse, milles palus vastutusotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on vastutusotsuse menetlus kestnud ebaproportsionaalselt kaua (alates juulist 2019). Pole tõendatud, et kaebaja soovis maksuvõla tekkimist. Juhatuse liikmel puudub süü, kui äriühing ei suuda rahaliste vahendite puudumise tõttu kõiki maksukohustusi täita. Rahalisi vahendeid pole äriühingust välja viidud. Majanduslikult ebaotstarbekas käitumine ei tähenda maksukohustuse rikkumist.
3.Tartu Halduskohtu 29. juuni 2022. a otsusega rahuldati kaebus ning tühistati vastutusotsus järgmistel põhjendustel.
3.1.OÜ Armet oli ajavahemikul oktoober 2017 – oktoober 2018 mitmel korral olukorras, kus tal ei olnud majandusliku seisundi tõttu võimalik tähtaegselt täita kõigi võlausaldajate nõudeid. Vastutusotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks kindlaks teinud, kui suured olid sel perioodil äriühingu kohustused teiste võlausaldajate ees ning millises osas neid täideti. 2017. aasta lõpus moodustas maksuvõlg äriühingu kohustustest väikese osa. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et ka teistele võlausaldajatele ei tasutud täielikult. Kaebaja tegevust saaks pidada õigusvastaseks üksnes eeldusel, et kaebaja eelistas ebaproportsionaalselt teisi võlausaldajaid. Vastustaja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest sellist järeldust saaks teha.
3.2.Seda ei tõenda äriühingu pangakontodelt suurtes summades sularaha väljavõtmine. Esiteks ei võtnud kaebaja välja kogu osaühingule laekunud raha (laekunud 503 420,35 eurost võeti välja 242 165 eurot). Teiseks on vastustaja aktsepteerinud kaebaja esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja kasutas väljavõetud sularaha ettevõtluseks. See, et kaebaja arveldas võlausaldajatega osaliselt sularahas, ei tähenda võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist.
3.3.Vastustaja ei saanud osaühingult või kaebajalt nõuda, et teda eelistataks teistele võlausaldajatele.
3.4.Materjalidest nähtub, et kaebaja on pika aja jooksul püüdnud sihikindlalt maksuvõlga tasuda. Vaidlusalusel perioodil kasvas maksuvõlg vähesel määral ning oli vahepeal ka oluliselt väiksem.
3.5.Kaebaja on välja toonud, et ta ei ole äriühingust raha välja viinud ning mõnede kohustuste täitmine (näiteks palgad, materjalid) oli äriühingu tegevuse jätkamiseks teistest suurema kaaluga.
3.6.Kohus leidis, et äriühingu olukorda tervikuna vaadates ei ole kaebaja toiminud pahatahtlikult ega olnud raskelt hooletu, vaid on pikka aega teinud pingutusi osaühingu majandustegevuse jätkamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks.
3.7.Kohus ei pidanud õigeks ka vastustaja seisukohta, et kaebaja sõlmis kokkuleppeid maksuvõla tasumise ajatamiseks maksuhalduriga selleks, et vältida pangakontode arestimist ja viia vara äriühingust välja. Riigikohus on küll leidnud, et maksuvõla ajatamise taotluse esitamine võib olla käsitatav juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumisena (RKHKo 3-19-1876), kuid selle haldusasja asjaolud olid teistsugused.
3.8.OÜ Armet sõlmis Felitas KV OÜ-ga investeerimis-koostöölepingu, mille järgi tasus OÜ Armet sularahas Felitas KV OÜ-le 72 000 eurot ja mille pidanuks OÜ Armet saama tagasi koos intressidega, kuid mida ta Felitas KV OÜ pankrotistumise tõttu ei saanud. Kohus ei leidnud, et OÜ Armet oleks teinud selle tehingu eesmärgiga vältida temalt vastutusotsusega nõutavate maksukohustuste täitmist. Kohus viitas, et lepingu sõlmimise ja maksuvõla tekkimise vahel oli pikk ajavahemik. Leping sõlmiti 20. märtsil 2017, viimase makse tegi OÜ Armet 15. septembril 2017 ning varaseim maksuvõlg tekkis 2017. aasta oktoobris. Lepingut võib pidada küll läbimõtlematuks ja majanduslikult äriühingule kahjulikuks, kuid ebamõistliku lepingu sõlmimise fakt üksi ei tähenda, et juhatuse liikmel tekib isiklik vastutus mitmeid kuid hiljem tekkinud maksukohustuste täitmiseks. Pole tõendatud, et kaebaja kasutas selle lepingu alusel tasutud summasid mingil moel enda kasuks.
3.9.Kokkuvõttes leidis kohus, et kaebaja ei ole maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 8 sätestatud kohustusi rikkunud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Maksu- ja Tolliamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Maksuhaldur on esitanud võrdluse, millest nähtus kuude lõikes, kuidas kaebaja eelistas muude kohustuste täitmist maksuvõla tasumisele.
4.2.OÜ Armet taotles maksukohustuse ajatamist kolm korda, kuid ei tasunud maksuvõlgu ka ajatamisgraafiku alusel. Sellest nähtub, et kaebaja eelistas tasuda teisi makseid.
4.3.See, milliseid kohustusi eelistas kaebaja täita, ilmneb reaalselt pangkontolt nähtuvatest sooritatud maksetest ning samuti äriühingust väljavõetud sularahast, mis kaebaja kinnitusel kasutati ettevõtluseks. Nähtub, et kaebaja täitis teisi äriühingu kohustusi vaidlusalusel perioodil keskmiselt 90,87% ulatuses ja seega eelistas kaebaja muude kohustuste täitmist maksukohustuste täitmisele. Ka pankrotimenetluse jaotise järgi jäid maksukohustused lõpuks täitmata 89,98% ulatuses.
4.4.Ka Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus äriühing eelistab võlgade tasumisel maksuhalduri asemel põhjendamatult teisi võlausaldajaid, on ta maksude tasumisest tahtlikult kõrvale hoidunud (RKHKo 3-19-1876, p 20).
4.5.Kaebaja pole esitanud põhjendusi, et maksukohustuste täitmata jätmine oli vajalik muude kohustuste täitmiseks, mis olid vajalikud äriühingu tegevuse jätkumiseks.
4.6.Madala intressiga ja kaheldava väärtusega investeerimislepingu sõlmimine ja täitmine selle asemel, et täita kõrgema intressiga maksukohustus, viitab kavatsusele, et maksuvõlga ei plaanitud üldse likvideerida.
4.7.Maksuvõlad kasvasid ning olid pankrotipesas ilmses ülekaalus.
4.8.See, et kaebaja ei esitanud Felitas KV OÜ pankrotimenetluses viimasele seoses investeerimislepingust tuleneva täitmata kohustusega nõudeavaldust, viitab investeerimislepingu näilikkusele.
4.9.Maksuhaldurilt ei saa nõuda, et ta tuvastaks maksuvõlglase kõik kohustused, leidmaks maksuvõla osakaalu selles. Seda ei ole ette nähtud isegi pankrotimenetluses.
4.10.Kaebaja pole põhjendatud, miks jäeti ajatatud maksuvõla tasumise graafik täitmata.
4.11.Halduskohus lähtus kaebaja 2017. aasta majandusaasta aruandest, kuid see kajastas vaid kolme kuud maksuvõlgade tekkimise perioodist ning lisaks ei kontrollita majandusaasta aruandes esitatud arvandmeid äriregistri poolt.
4.12.Kaebaja oleks saanud äriühingust väljavõetud sularahaga maksukohustused täita. Sellest piisanuks juba investeerimislepingu alusel tasutud 72 100 eurost.
5.M. Abubkirovi vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Riigikohus on leidnud, et äriühingul on õigus täita oma kohustusi proportsionaalselt ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (RKHKo 3-3-1-37-13, p 17). Halduskohus on põhjendatult leidnud, et OÜ Armet ei ole võlausaldajaid ebavõrdselt kohelnud.
5.2.Maksuhaldur ei ole teostanud analüüsi, kui suured olid vaidlusalusel perioodil äriühingu kohustused teiste võlausaldajate ees ning millises ulatuses need täideti. Samuti pole maksuhaldur teostanud analüüsi ega andnud metoodikat, kuidas näidata, et äriühingu juhatuse liige oleks eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile.
5.3.Maksuhaldur on asunud apellatsioonkaebuses esitama analüüse, looma tabeleid ning arvutama protsente, kuid seda oleks tulnud teha varem. Apellatsioonkaebus ei ole õige koht uute asjaolude esitamiseks ja analüüside tegemiseks. Maksuhalduril olid kõik vajalikud andmed olemas juba varem.
5.4.Seoses maksuhalduri väitega, et pankrotimenetluses oli maksunõuete osakaal 80,98 protsenti, on halduskohus põhjendatult märkinud, et kaebaja ei saanud aastatel 2017-2018 ette näha, milline saab olema maksuhalduri jaotis pankrotimenetluses aastal 2021.
5.5.Pankrotimenetluses ei esita võlausaldaja tihtipeale nõuet erinevatel põhjustel (ei teata pankrotist, ei peeta usutavaks nõude rahuldamist vms). Seda arvestades on õiged halduskohtu põhjendused, et ajutise pankrotihalduri aruande järgi olid OÜ Armet võlad 150 845,79 eurot, sellest maksuvõlg 45 144,01 eurot (30%) ja võlad teistele isikutele 105 701,78 eurot (70%). Pole tõendatud, et OÜ Armet võlausaldajate nõuded oleks enne pankroti väljakuulutamist ära makstud. Ajutise halduri aruanne näitab võlausaldajate nõuete proportsioon objektiivsemalt kui see, kui palju võlausaldajaid hiljem pankrotimenetlusest osa võttis ja siis nõudeid tunnustamiseks esitas.
5.6.Maksuhalduri poolt apellatsioonkaebuses esitatud tabel, mille põhjal näitas maksuhaldur, et talle on makstud kuude lõikes ca 10%, samal ajal kui teistele võlausaldajatele tasuti ca 90% maksetest, ei ole piisav. Maksuhaldur peaks näitama, kui palju oli äriühingul konkreetsel kuul võlausaldajaid, mis oli nende nõuete kogusumma, milliseid nõudeid täideti ning mis oli nende olemus (nt kas palgaraha, tootmiseks vajalikud materjalid vms).
5.7.Halduskohus on põhjendatult välja toonud, et äriühing tasus makse, keskmiseks tasutud maksusummaks kuus oli 3 595,10 eurot.
5.8.Pole tuvastatud kaebaja tahtlus jätta maksud maksmata. Vastupidi, äriühing nägi vaeva, et ettevõtte tegevus saaks jätkuda. Kaebaja ei viinud äriühingust raha välja ega teinud fiktiivseid tehinguid või maksnud ümbrikupalka.
5.9.Nõudeavalduse esitamine Felitas KV OÜ pankrotimenetluses ei oleks taganud raha kättesaamist, sest see äriühing oli täielikult varatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Asja materjalidest nähtuvalt on põhilised faktilised alused ja hinnangud, miks maksuhaldur leidis, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi äriühingu juhtimisel ja tema suhtes on põhjendatud teha vastutusotsus § 96 alusel ning nõuda temalt sisse OÜ Armet maksuvõlg, järgmised.
7.1.Maksukohustuse tekkimise ajal oli kaebaja OÜ Armet juhatuse liige ning ainuosanik ning äriühingu rahaliste vahendite kasutamine oli täielikult tema kontrolli all (tl 94p-95, kd I);
7.2.Vaidlusalusel perioodil (oktoober 2017 - oktoober 2018) laekus OÜ Armet pangakontodele tehingupartneritelt pidevalt raha, mis ületas maksuvõla suuruse mitmekordselt. Maksuvõla suuruseks kujunes sel perioodil 32 577,26 eurot, ent kokku laekus tehingupartneritelt OÜ Armet pangakontodele sel perioodil 503 420,35 eurot (tl 87, kd I).
7.3.Ajavahemikus märts-september 2017 tegi OÜ Armet sularahas sissemakseid Felitas KV OÜle kokku 72 100 euro ulatuses. Selle alusena esitas kaebaja 20. märtsil 2017 sõlmitud investeerimis-koostöölepingu, mille järgi pidi Armet OÜ andma Felitas KV OÜ-le 2017. aastal üle sularahas selle rahasumma ning pidi 2018. aasta jooksul saama viimaselt tagasi 80 000 eurot ehk saama tulu 7 900 eurot. Felitas KV OÜ ei maksnud 2018. aastal Armet OÜ-le midagi ning tema suhtes kuulutati 3. juulil 2018 välja pankrot. Kaebaja ei astunud pankrotimenetluses samme selleks, et makstud raha tagasi saada (tl 95-95p, kd I).
7.4.Samal ajal, kui kaebaja eelnevalt kirjeldatud väidetava investeeringu tegemiseks teisele äriühingule sularahamakseid tegi, esitas OÜ Armet 20. aprillil 2017 maksude tasumise ajatamise taotluse. Taotlus rahuldati ja kaebaja tasus 2017. a mais-juulis maksusid 553 euro kaupa, ent edasised maksed samas summas jättis tegemata. Samas tasus OÜ Armet 2017. aastal Felitas KV OÜ-le igakuiselt summasid, mis olid vahemikus 15 600 – 9 000 eurot (lisaks viimane, mis oli 3 500 eurot, tl 95p-96, kd I).
7.5.Uus ajatamisgraafik kinnitati maksuhalduri poolt 2017. a detsembris, kuid 24-st osamaksest tasus kaebaja vaid kuus. Kaebaja esitas 2018. a augustis uue taotluse maksuvõla ajatamiseks, mis jäeti rahuldamata, sest kaebaja oli juba kahel korral jätnud ajatamisgraafiku täitmata ning maksed tasumata (tl 96, kd I).
7.6.Armet OÜ pangakontodelt võeti vaidlusalusel perioodil sularaha välja 242 165 eurot. Väidetavast investeeringust (72 100 eurot) üle jäänud sularaha (170 065 eurot) kasutati kaebaja väitel äriühingu tegevuskuludeks nagu materjalide ostmine ja tehnika omandamine. Maksuhaldur sai enda valdusesse kaustad OÜ Armet dokumentidega ning möönis, et seal olnud sularahaarved ning tšekid katsid üldjoontes sularahana väljavõetud summad. Samas oleks väljavõetud sularahast piisanud maksukohustuste täitmiseks, kuid selle asemel kasutati raha teistel otstarvete ning lasti maksukohustust suureneda ligi 1,5 aasta vältel (tl 96, kd I).
7.7.Kujunenud maksuvõla suuruseks koos intressidega oli 33 626,68 eurot (põhivõlg 32 577,26 eurot ja intress 1 049,42 eurot, vt tl 97, kd I).
7.8.Kaebaja tegevus oli tahtlik. Kaebaja eesmärgiks oli hoida kõrvale maksude tasumisest (tl 96, kd I).
8.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et neil asjaoludel olid vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud ning vastutusotsus on õiguspärane. Äriühingu poolt sularahas tehtud kulutused (kokku 242 165 eurot) ning tasumata maksukohustused (põhivõlg 32 566,26 eurot) olid sellises proportsioonis, millest nähtub ilmselgelt maksukohustuste täitmise vältimine ning muude kohustuste ja kulutuste eelistamine. Samal ajal olid laekumiste suurus OÜ Armet pangakontodele üle 500 000 euro. Eriliselt silmatorkav on OÜ Armet poolt nn investeerimis-koostööleppe alusel Felitas KV OÜ-le suurte summade tasumine sularahas ajal, mil OÜ-l Armet olid endal maksud õigeaegselt tasumata ning vaid üks kuu pärast nn investeerimis-koostöölepingu sõlmimist esitas OÜ Armet taotluse maksude tasumise ajatamiseks. Ning ajatatud maksegraafiku alusel jättis OÜ Armet 553,50 euro suurused igakuised maksed tasumata juba 2017. a augustis, kuigi samal kuul jätkus tal vabu vahendeid selleks, et tasuda Felitas KV OÜ-le 9 500 eurot (tl 95p). Need asjaolud viitavad üheselt sellele, et kaebaja eesmärk oli maksukohustust vältida ning samal ajal jätkata ettevõtte majandustegevust võimalikult pikalt, eelistades seega muude kulutuste tegemist ning ignoreerides maksukohustusi.
9.Halduskohtu põhimotiiv kaebuse rahuldamisel oli see, et halduskohtu hinnangul oli OÜ Armet näol tegemist lihtsalt majanduslikes raskustes oleva ettevõttega, kes püüdis siiski maksusid tasuda ning ei eelistanud muid kulutusi maksude tasumisele. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ei nõustu.
10.Konkreetsemalt on halduskohus leidnud, et maksuhaldur pole kindlaks teinud, kui suured olid vaidlusalusel perioodil (oktoober 2017 - oktoober 2018) OÜ Armet kohustused teiste võlausaldajate ees ja millises osas need täideti. Halduskohus viitas samuti ajutise pankrotihalduri 2019. a aruandele, mille järgi moodustasid maksuvõlad kõikidest äriühingu võlgadest 30% (maksuvõla suurus oli 45 144,01 eurot ja ülejäänud võlgade suurus 105 701,78 eurot). Kohus leidis, et pole tõendatud, et kaebaja eelistas ebaproportsionaalselt teisi võlausaldajaid. Nende etteheidetega seoses esitas vastustaja apellatsioonkaebuses ülevaatliku tabeli sellest, kui suured olid vaidlusaluse perioodi jooksul kuude lõikes OÜ Armet maksukohustused, tema pangakontodele teistelt tehingupartneritelt laekunud summad ning samal ajal OÜ Armet pangakontodelt väljavõetud sularaha (mida kaebaja väitel kasutati ettevõtluseks) ning kontodelt tehtud maksed teistele isikutele. Kokkuvõttes nähtub, et keskmiselt täitis OÜ Armet maksukohustusi 9,3% ulatuses, sellal kui muid kohustusi täitis äriühing 90,87% ulatuses (st tegi väljamakseid teiste isikute kontodele ning võttis välja sularaha, vt apellatsioonkaebuse lk 3).
Seega nähtub sellest ülevaatest, et kaebaja eelistas ülekaalukalt maksude tasumisele enda kohustuste täitmist teiste isikute ees või sularaha väljavõtmist. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et selline ülevaade, kus arvesse võetakse reaalselt tehtud kulutusi ning hinnatakse seeläbi erinevate täidetud kohustuste omavahelisi proportsioone, annab õigema pildi äriühingu eelistustest kohustuste täitmisel.
10.1.Võimalik on järeldada, et halduskohus, kui ta leidis, et OÜ Armet maksukohustustel oli äriühingu muude kohustustega võrreldes suhteliselt väikene osa, kasutas maksukohustuste ja muude kohustuste omavaheliste proportsioonide hindamiseks 2017. aasta majandusaasta aruannet (vrd halduskohtu otsuse p 7.4 ja p 9). Samas ei arvestanud halduskohus, et majandusaasta aruanne ei andnud OÜ Armet käitumisest tõest pilti. Maksustamisperiood, mille jooksul maksuvõlgnevus tekkis, hõlmas nimelt 2017. aastast vaid kolme viimast kuud ning lisaks on maksuhaldur põhjendatult viidanud sellele, et majandusaasta aruande koostab äriühing ise või koostatakse tema tellimusel ning selles esitatud arvandmeid kellegi poolt objektiivselt ja täielikult üle ei kontrollita.
10.2.Samuti nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et halduskohtu poolt tehtud etteheidet – et tuvastamata on vaidlusalusel perioodil olemas olnud OÜ Armet kohustused – on reaalselt äärmiselt keeruline täita, st kõik tuvastada kõik äriühingu kohustused igal ajahetkel. Seda eriti olukorras, kus ettevõtte tegevust finantseeritakse, st kohustused täidetakse suures osas sularahamaksete abil (kaebaja väitis, et äriühingu tegevuskuludeks kasutati 170 065 eurot kontodelt väljavõetud sularaha).
10.3.Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud ka selle, et täidetud kohustuste põhjal välja arvutatud maksukohustuste ja muude kohustuste proportsioon (9,3% ja 90,87%) peegeldab samasugust pilti, nagu nähtus pankrotimenetluse lõpptulemusest, kus maksunõuete osakaaluks jäi 80,98% kõikidest nõuetest (tl 162, kd I, samuti apellatsioonkaebus alates lk 3). On loogiline, et see isik, kelle ees kohustusi jooksvalt kõige vähem täidetakse, osutub pankrotimenetluses lõpuks kõige suuremaks võlausaldajaks. Halduskohus jättis pankrotimenetluse lõpptulemusena kujunenud jaotise 80,98% tähelepanuta põhjendusel, et kaebaja ei saanud aastatel 2017-2018 ette näha, milline saab olema maksuhalduri jaotis pankrotimenetluses aastal 2021 (otsuse p 10.3). See põhjendus pole asjakohane. Maksuhaldur soovis selliseks kujunenud jaotisega tõendada seda, et lõppkokkuvõttes jäid OÜ-l Armet täitmata peamiselt maksukohustused ja järelikult eelistas äriühing tegutsemise ajal täita pigem kohustusi teiste isikute ees. Seda see asjaolu ka tõendab. Küsimus, mida sai kaebaja aastatel 2017-2018 ette näha, ei oma selles kontekstis üldse tähtsust.
10.4.Mis puudutab ajutise pankrotihalduri aruannet, mille põhjal leidis halduskohus maksukohustuste ja muude võlgnevuste proportsiooniks 30 ja 70 protsenti, siis on põhjendatud maksuhalduri märkus, et see aruanne oli esitatud selle hetke seisuga (ajutine) ning ei näita lõpptulemust. Pankrotimenetluse lõpparuandes oli muude võlausaldajate hulk vähenenud enam kui poole võrra ning vastavalt vähenes ka kaitstud nõuete hulk ja kogusumma 89,71% (apellatsioonkaebuse lk 7). Ringkonnakohus nõustub, et pankrotimenetluses koostatud dokumentidest on sellises kontekstis kaalukam siiski pankrotimenetluse lõpparuanne, mitte ajutine aruanne, kuna viimases võidakse kajastada nõudeid, mis lõppkokkuvõttes täitmisele ei kuulu.
10.5.Kaebaja on seoses maksuhalduri poolt apellatsioonkaebuses esitatud andmetega OÜ Armet poolt reaalselt tasutud maksukohustuste ja muude kohustuste omavahelise proportsioonide esitamisega (tabeli kujul), leidnud, et see oleks tulnud esitada varem ning et apellatsioonkaebuses ei ole õige selliseid analüüse ja uusi asjaolusid esitada.
Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Andmed, mille põhjal maksuhaldur kõnealuse tabeli koostas, on asja materjalides juba varem olemas (eeskätt OÜ Armet pangakontode väljavõtete näol, vt tl 56 - 68p, kd I). See, et maksuhaldur on neid andmeid apellatsioonkaebuse jaoks põhjalikumalt analüüsinud, arvutanud välja kantud kohustuste proportsioonid protsentidena ning esitanud andmed tabelina, ei ole uute asjaolude esitamine ning on seega apellatsioonkaebuses lubatav. Selliste analüüside esitamata jätmist halduskohtus ei saa maksuhaldurile ette heita, kuna maksuhaldurile oli esimese astme kohtu menetluses teadmata, et halduskohus peab oma otsuses oluliseks hoopis teisi andmeid.
11.Eelnevast tulenevalt ei pea paika halduskohtu seisukoht, et kaebaja kohtles õigustatud isikuid, st võlausaldajaid ja teisi soorituse saamiseks õigustatud isikuid ning maksuhaldurit võrdselt. Ilmselgelt nähtub eelnevast, et kaebaja vältis maksude tasumist ja tegi seda üksnes minimaalselt, kuid samal ajal täitis enda kohustusi teiste isikute ees võimalikult suures ulatuses. Tehtud kulutused proportsioonides 90,87 ja 9,3 protsenti ning maksunõuete osakaal pankrotimenetluses 80,98 protsenti kinnitavad seda veenvalt. Vastavalt ei saa nõustuda ka halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole toiminud pahatahtlikult ega olnud ka raskelt hooletu ning on pikka aega teinud pingutusi osaühingu majandustegevuse jätkamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks. Õige võib olla see, et kaebaja tegi pingutusi ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks, kuid teisalt on selge, et see toimus olulisel määral maksukohustuste täitmist vältides ning selline tegevus sai olla üksnes tahtlik.
12.Halduskohtu arvates ei saa ka ajatamistaotluste esitamisest OÜ Armet poolt teha järeldust, et kaebaja toimis pahauskselt, kuna ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud valeandmeid ning samuti ei olnud äriühingu pangakontod arestitud ning ajatamine polnud vajalik nende aresti alt vabastamiseks, nagu olid tehiolud Riigikohtu poolt lahendatud asjas 3-19-1876. Selles asjas leidis Riigikohus, et maksuvõla ajatamise taotluse esitamine võib olla käsitatav juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumisena. Ringkonnakohus möönab, et valeandmete esitamist ajatamistaotlustes ei ole asjas tuvastatud ning samuti polnud ajatamine vajalik pangakontode aresti alt vabastamiseks. Samas on halduskohus ise välja toonud, et ühe aasta jooksul tehti OÜ Armet suhtes kolm ajatamise otsust ning otsuseid täideti üksnes osaliselt: - 2017. a aprilli ajatamisotsuses ette nähtud 6 osamaksest tasus äriühing 3 makset (osamakse suurus 553,50 eurot kuus); - 2017. a septembri ajatamisotsuses ette nähtud 6 osamaksest tasus äriühing 4 makset (1131,61 eurot kuus); - 2017. a detsembri ajatamisotsuses ette nähtud 24 osamaksest tasus äriühing 7 makset (795,08 eurot kuus, vt otsuse p 7.6). Erinevalt halduskohtust, kes ei näinud ajatamisgraafiku täitmise osas alust teha kaebajale etteheiteid (otsuse p 15), on ringkonnakohtu hinnangul oluline see, et tegelikult ei täitnud OÜ Armet 2017. aastal ühtegi ajatamisgraafikut korrektselt lõpuni. Kokkuvõttes jäi äriühingul enamik ajatamisgraafikutes ette nähtud makseid tasumata. Seda isegi asjaolu arvestades, et pärast 2017. a septembri ajatamisgraafiku alusel 4 makse tegemist alustati 2017. a detsembri otsusega uut ajatamisgraafikut (sellega langesid eelmises otsuses ette nähtud kaks viimast osamakset ära). Kokkuvõttes nähtub, et kaebajale oli ette nähtud 34 osamakse tegemine, kuid ta tegi kokku üksnes 14 makset, st jättis enamuse makseid tegemata ning vastavalt enamuse maksusummat tasumata.
Eelnevast nähtub, et äriühingu käitumine oli suunatud sellele, et saavutada maksuvõla ajatamine, kuid samal ajal jättis ta ajatatud maksuvõla enamuses tasumata. Sellega saavutas ta võimaluse äriühingu tegevust jätkata ilma oluliselt negatiivsemate tagajärgedeta (nt maksuhalduri poolt maksuvõla sissenõudmiseks täitetoimingutega alustamiseta või täitmist tagavate toimingute rakendamiseta MKS § 1361 alusel). Kaebaja esitas veel 2018. aastal järjekordse ajatamistaotluse, kuid see jäeti rahuldamata põhjendusel, et maksuvõlg on pikaajaline ning pidevalt kasvav ning varasemast kolmest ajatamisotsusest on 2 tunnistatud kehtetuks halva maksedistsipliini tõttu. Keelduva otsuse tegemise hetkeks 31. augustil 2018 oli maksuvõlg alates 20. aprillist 2017 kasvanud ca 10 korda (tl 182, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul viitab selline ajatamistaotluste esitamine ning graafikute täitmata jätmine koostoimes muude asjaoludega samuti sellele, et kaebaja eesmärk oli maksude tasumise vältimine ning maksukohustuse täitmise võimalikult kaugele edasilükkamine. Ajatamistaotluste esitamine ning ajatamisgraafikute täitmata jätmine oli kaebaja jaoks kujunenud käitumismustriks.
13.Seoses nn investeerimis-koostöölepinguga, mille järgi tasus OÜ Armet Felitas KV OÜ-le ajavahemikul märts 2017- september 2017 kokku 72 100 eurot ning pidanuks 2018. aastal saama tagasi 80 000 eurot, leidis halduskohus, et tegemist on kõigest läbimõtlematu ja majanduslikult OÜ-le Armet kahjuliku lepinguga. Halduskohus leidis, et ebamõistliku lepingu sõlmimise fakt üksi ei tähenda, et juhatuse liikmel tekib isiklik vastutus maksukohustuse täitmise eest. Halduskohus pidas oluliseks seda, et viimane makse lepingu täitmiseks tehti OÜ Armet poolt 15. septembril 2017, kuid sel ajal ei olnud vastutusotsusega kaebajalt nõutavad maksukohustused veel tekkinud (need hakkasid tekkima alates 2017. a oktoobrist, vt halduskohtu otsuse p 18-19). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga. On küll tõsi, et vaidlusalune maksukohustuse tekkimise periood algab 2017. aasta oktoobriga. Kuid oluline on see, et raskused maksukohustuste täitmisel olid OÜ-l Armet tekkinud juba varem. Seda kinnitab veenvalt asjaolu, et juba 20. aprillil 2017, st üks kuu pärast nn investeerimis-koostöölepingu sõlmimist, esitas äriühing maksuhaldurile ajatamistaotluse, milles soovis tekkinud maksuvõlga ajatada ning mille alusel koostatud ajatamisgraafik jäi lõppkokkuvõttes pooles ulatuses täitmata (tl 95p, kd I). Enamgi veel, äriühingu suutmatust tasuda maksusid korrektselt näitab juba varasemal perioodil see, et ta oli taotlenud maksude ajatamist ka 2016. aastal (see ajatamisgraafik lõppes küll maksude tasumisega, vt tl 96, kd I). Seega paigutub nn investeerimis-koostööleping ajalisse konteksti, kus OÜ-l Armet oli maksude tasumisega raskusi ning ta soovis nende ajatamist, kuid jättis ajatamisgraafikud juba täitmata. Seda ning muid eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selge, et nn investeerimis-koostööleping ei ole käsitatav mitte kõigest ebamõistliku lepinguna, vaid seab tõepoolest, nagu vastutusotsuses märgitud, kahtluse alla tehingu tegeliku toimumise (tl 95p, kd I). Seda kahtlust võimendab asjaolu, et kaebaja ei esitanud olukorras, kus juba 2018. aastal kuulutati välja Felitas KV OÜ suhtes välja pankrot, viimase suhtes pankrotimenetluses nõudeid tasutud raha tagasisaamiseks. Iseenesest on õige kaebaja selgitus, et pankrotimenetluses nõuete mitteesitamiseks võib olla erinevaid põhjuseid, sh arvamus, et võla tagasisaamine ei õnnestu, et kohustatud isik on varatu jne. Kuid kõiki asjaolusid kogumis arvestades on usutavam see, et nõude esitamata jätmise põhjuseks oli see, et OÜ Armet teadis, et nõuet ei õnnestu pankrotimenetluses kaitsta, sest seda tehingut ei ole tegelikult toimunud.
14.Kaebaja on korduvalt rõhutanud ka seda, et tuvastatud pole seda, et kaebaja oleks pööranud äriühingu varasid enda kasuks. Ringkonnakohus nõustub, et seda pole tõepoolest tuvastatud. Samas ei tulenegi kuskilt, et vastutusotsuse tegemine eeldab äriühingu varade enda kasuks pööramise tuvastamist või muul viisil täiendava õigusvastase käitumise (nt nn ümbrikupalkade
maksmise vms) tuvastamist. Need oleksid üksnes täiendavaks asjaoluks, millega saaks vastutusotsust põhjendada, kuid vastutusotsuse tegemine on õiguspärane ka muudes olukordades, kus on tõendatud äriühingu juhatuse liikme poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste, sh maksude tasumise kohustuse õigusvastane täitmata jätmine. Käesolevas asjas see nii ongi. Kaebaja jättis õigusvastaselt maksud tasumata ning eelistas äriühingu raha kasutada muul otstarbel. Tõendatud pole, et kaebaja tehtud muud kulutused oleksid olnud vältimatult vajalikud äriühingu tegevuse jätkamiseks. Juba nn investeerimis-koostööplepingu alusel tehtud kulutusi summas 72 100 eurot ei saa pidada kuidagi äriühingu tegevuse jätkamiseks hädavajalikuks kulutuseks, kusjuures sellest summast oleks piisanud pea kahekordselt maksukohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus märgib siiski, et nn investeerimis-koostöölepingu täitmiseks väidetavalt väljavõetud sularaha ning ülejäänud äriühingu pangakontodelt väljavõetud sularaha (kokku 242 165 eurot) tegelik kasutusotstarve on täpsemalt teadmata. Maksuhaldur on üksnes möönnud, et neid võidi kasutada investeerimis-koostöölepingu täitmiseks ning ettevõtluse tarbeks (tl 96p). Kuna käesolevas asjas on vastutusotsuse tegemiseks piisavad asjaolud niigi ilmsed, ei olegi nende sularahasummade tegeliku kasutustotstarbe tuvastamine enam vajalik, kuid pole välistatud, et tegelikult leidis aset ka raha ettevõtlusest väljaviimine.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maksuhalduri apellatsioonkaebus on põhjendatud. Vastutusotsus on õiguspärane ning kaebaja väited ega halduskohtu seisukohad ei ole põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse täielikult rahuldamata. Kuna kaebus jääb lõppkokkuvõttes rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (halduskohtus riigilõiv 765 eurot ning õigusabikulu 1752 eurot ning apellatsioonimenetluses õigusabikulu 936 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.