xShop OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 24.10.2023 otsuse nr 6-1/78-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja xShop OÜ, esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
xShop OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse xShop OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2356.
2.Jätta xShop OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.xShop OÜ-le (kaebaja) oli 28.01.2021 majandustegevuse registris (MTR) väljastatud virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba nr FVT000422. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati oluliselt nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt olid seni virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavad ettevõtjad kohustatud oma tegevuse ja seda reguleerivad sisemised dokumendid viima RahaPTS-i uute nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. RahaPTS § 1183 lg 4 nägi ette, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja eeltoodud kohustust tähtajaks ei täida, tunnistab Rahapesu Andmebüroo (RAB) tema tegevusloa kehtetuks.
2.Kaebaja esitas 15.06.2022 virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa muutmise taotluse. RAB saatis kaebajale kolm teadet puuduste kõrvaldamise kohta. RAB juhtis 31.05.2023 e-
3-23-2356 kirjas tähelepanu, et ettevõttel on nõrk seos Eestiga ja ettevõtte juhatuse liige ei tee RAB-ga koostööd, mistõttu on võimatu kontrollida kontrollieseme asjaolusid. RAB vestles 30.08.2023 kaebaja juhatuse ühe liikme SSga ja edastas kaebajale seejärel 30.08.2023 uue päringu, mille kaebaja ka vastas.
3.RAB saatis kaebajale 12.10.2023 tegevusloa läbi vaatamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise otsuse projekti vastuväidete esitamiseks vastamistähtajaga 19.10.2023. Kaebaja ei esitanud tähtaegselt vastuväiteid.
4.xShop OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 22.10.2023 kaebuse nõudega kohustada RAB-i andma kaebajale muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusluba viie päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse keelata RAB-l jõustada otsust, millega tunnistatakse kehtetuks kaebaja tegevusluba varem kui 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebaja peab kohe pärast RAB-i otsust lõpetama oma tegevuse, sulgema teenuse platvormi ja lõpetama koostöö seniste klientidega. Kaebajal on enam kui 8000 aktiivset klienti ning päevapealt kliendisuhete lõpetamine ja tegevuse sulgemine tähendaks ebamõistlikku töökoormust ja põhjustaks kaebajale pöördumatu kahju. On vähetõenäoline, et kliendid tuleksid pärast sellist kogemust kaebaja juurde tagasi. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole seotud kaebaja tegevuses toimunud rikkumisega, vaid riik on otsustanud muuta senist liberaalsemat tegevusloa andmise poliitikat. Kui isik on täitnud õigusaktide nõuded, ei saa RAB tegevusluba kehtetuks tunnistada. Esialgse õiguskaitse andmine ei kahjustaks kolmandate isikute ega avalikke huve. Virtuaalteenuse tegevusluba võimaldab kaebajal pakkuda ainsat teenust, millega kaebaja tegeleb. Esialgse õiguskaitseta ei saa välistada kaebaja pankrotistumist. Kaebus on perspektiivikas, sest vaidlustatud haldusakt on antud, arvestamata uuema kohtupraktikaga RahaPTS-i kohaldamisel ning haldusaktis sisalduvad ilmselged faktivead. Uuema kohtupraktika kohaselt ei oma isiku asukoha või Eestiga seoste hindamisel tähtsust, kust on pärit isiku kliendid. Samuti ei ole määrav, et osa teenuseid on sisse ostetud välisriigist. Huvide kaalumisel on oluline tuvastada, kas isik, kelle tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, põhjustab või on põhjustanud ohtu avalikule huvile. Kui selliseid asjaolusid ei esine, siis ei saa esialgse õiguskaitse andmisest keelduda, tuginedes abstraktsele ohule.
5.RAB jättis 24.10.2023 otsusega nr 6-1/78-1 kaebaja tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata ja tunnistas kehtetuks alates otsuse väljastamisest kaebaja tegevusloa nr FVT000422 ning selle loaga seotud MTR-i andmed. RAB leidis, et kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht ei asu Eestis ning ettevõtte äriplaan ei vasta RahaPTS-i nõuetele ja on teiste tõenditega vastuolus ning eksitav. Kaebaja ei ole viinud oma tegevust hiljemalt 15.06.2022 kooskõlla RahaPTS-st tulenevate nõuetega. Nõuded äriplaanile tulenevad RahaPTS § 701 lg-st 1, kuid äriplaani sisu peab olema kooskõlas kõikide virtuaalvääringu teenuse osutajale RahaPTS-st tulenevate nõuetega. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui tema juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Äriplaani sisu peavad toetama kõik menetluse käigus esitatud tõendid ja äriplaan ei tohi olla eksitav. Äriplaanist peab mh selguma, kas ettevõttel on eesmärk tegutseda Eestis. Kaebaja juhatus ei asu Eestis. Kohtupraktika järgi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, 28.05.2021 otsus nr 3-20-1659, 25.03.2022 otsus nr 3-20-2008) määratletakse juhatuse asukoht selle järgi, kus asuvad isikud, kes täidavad võtmetähtsusega juhtimis- ja kontrollifunktsioone, tegelevad muude kui RahaPTS-st tulenevate nõuete täitmisega, vastutavad ettevõtte majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia ning põhioperatsioonide eest. Kaebajal on kaks juhatuse liiget: SS ja AT. Äriplaani järgi määrab kaebaja strateegiad, leiab krediidiasutused ning toetab klientide voogu ettevõttesse (sh sõlmib 2(7)
3-23-2356 lepingud) ettevõtte ainuosanik ja tegelik kasusaaja, Küprose kodanik ja Küprosel elav AT. Eestis asuva juhatuse liikme SS ütlused on selles osas äriplaaniga vastuolus. Äriplaani järgi allub SS ATle ja on üksnes viimasele info edastaja. SS ütlused, et tema on ettevõtte tegelik juht ja võtab otsuseid vastu iseseisvalt, ei ole usutavad. Kaebaja põhikirja järgi on SSl õigus üksi esindada vaid tehingutes, mis jäävad alla 10 000 euro ega välju kaebaja põhitegevusest. Vestlusel ütles SS, et piirangud algavad 50 000 eurost, s.o SS ei ole tegeliku olukorraga kursis või üritab näidata oma volituste ulatust tegelikust suuremana. Kaebaja pangakonto väljavõtte järgi kantakse partnerettevõtetele suuremaid summasid kui 10 000 eurot, mida SS saab teha vaid AT nõusolekul. Seega ei saa SS vastutada kaebaja eelarveliste küsimuste eest. MTR-i esitatud SS juhatuse liikme leping on üldsõnaline ega anna ülevaadet, mille eest SS tegelikult vastutab. SS ei oma tegelikku ülevaadet kaebaja maksekontodest, mis on otseselt seotud ettevõtte finantsvahenditega. RAB-i ei ole teavitatud maksekontode ja tegevuskoha aadressi muudatustest, mis näitab, et SS ei tunne RahaPTS-i nõudeid või pole oma töös piisavalt hoolikas. See võib olla tingitud asjaolust, et SS on seotud veel terve hulga muude äriühingutega, mis võtavad ära tema aja. See tekitab kahtluse, et SS on kaebaja juhatuse liige vaid näiliselt. SS ei teadnud, kuidas on võimalik tema juhitavas ettevõttes raha pesta, mistõttu on kaheldav, kas ta oskab neid riske maandada. Kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis ja tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis. Kaebajal on Eestis kolm töötajat: juhatuse liige SS, kontaktisik MS (koormus 0,10) ja sekretär-asjaajaja KP (koormus 0,10). Kogu kliendiks saamise protsess kuni rahapesu riskide vastutusalani (n-ö esimene kaitseliin) on delegeeritud Bulgaarias asuvale Calista Services LTD-le, kelle tegevuse üle ei ole RAB-l võimalik teha järelevalvet ja see on vastuolus RahaPTS-ga. Kaebaja pakub teenust Eestis, kuid mitte eesti keeles. Kaebaja veebileht on ainult inglise keeles. Eesti kliendid peavad suhtlema Bulgaarias asuva klienditeenindajaga inglise keeles. Seega pole eesmärk pakkuda teenust Eesti turul. Suurem osa kaebaja kliente asub Suurbritannias, Eestis on neid vaid kaks. MS, kes peab vastutama rahapesu tõkestamise valdkonna eest, on tööl vaid 0,10 koormusega (neli tundi nädalas) ja saab töötasu 250 eurot kuus. Kaebaja klientide hulka arvestades pole usutav, et selline tööaeg ja -tasu on ülesannete reaalseks täitmiseks piisav. See tekitab kahtluse, et kontaktisik on määratud vaid näiliselt. KP töötasu on 57,84 eurot kuus ja SS juhatuse liikme tasu 783 eurot (neto), mis vähemalt SS puhul ei vasta tema vastutuse ulatusele. Sekretäri ülesanded, mida on kaebaja kirjeldanud, eeldavad igapäevast büroos olekut, mitte nelja töötundi nädalas.
6.xShop OÜ esitas halduskohtule 24.10.2023 taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada RAB-i 24.10.2023 otsuse kehtivus. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks kohtuvaidluse ajaks kaebaja tegevuse peatama.
RAB leidis 26.10.2023 seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
Kaebus on perspektiivitu. Vastustaja tuvastas, et kaebaja juhatus ja tegevuskoht ei asu Eestis, vaid kuskil välisriigis. Seega ei ole RAB-l võimalik teha järelevalvet kaebaja tegevuse üle. RAB tunnistas kaebaja tegevusloa kehtetuks kaebajast endast tulenevatel põhjustel. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust veenvalt põhistanud. Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest tegeleda ettevõtlusega. Tegevuslubade süsteem aitab tagada, et üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris. Ettevõttelt oodatakse turul tegutsemiseks hoolsust, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris ja finantssektoris kõrgem kui teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites. Virtuaalvääringu teenuse puhul on tegemist reguleeritud ärisektoriga, milles ei saa osaleda iga ettevõtja. Kaebajale küll väljastati tegevusluba, ent selle muutmise menetluse käigus on 3(7)
3-23-2356 selgunud, et ta ei vasta kontrollieseme asjaoludele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei eelda, et äriühing oleks juba pannud toime mõne RahaPTS-i alase rikkumise, vaid see ongi mõeldud selleks, et ennetada võimalikke rikkumisi ja ohtu sektori usaldusväärsusele. Luba tegutseda ettevõttel, sh esialgse õiguskaitse korras, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, on ohuks Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Tagatud ei oleks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest RAB ei saa olla kindel, et kaebaja rakendab oma tegevuse käigus kõiki nõutavaid hoolsusmeetmeid.
8.Kaebaja täpsustas 27.10.2023, et soovib vaidlustada RAB 24.10.2023 otsust ning palus selle tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamist.
9.Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei saaks kaebaja jätkata oma äritegevusega. Järelikult on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). See ei too siiski automaatselt kaasa taotluse rahuldamist, sest hinnata tuleb ka kaebuse perspektiivi ning kaebaja õigustele vastanduvaid huve (HKMS § 249 lg 3). Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras sisuliselt kaebuse ette ära otsustamist, s.o luba jätkata majandustegevusega. Sellise esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine eeldab kaebuse väga häid eduväljavaateid ning kaebaja huvide ülekaalukust. Siinsel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Tulenevalt RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4 antakse ettevõtjale tegevusluba, kui RahaPTS § 70 lg 1 ps 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoha Eestis. Põhiküsimus on praegu see, kas kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Tegemist on faktiküsimusega, mis eeldab tõendite hindamist. See küsimus tuleb lõplikult lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. Äriregistri andmetel on kaebajal kaks juhatuse liiget: SS, kes tegutseb Eestis, ning AT, kes asub Küprosel. RAB on vaidlustatud haldusaktis välja toonud asjaolud, mis annavad kogumis põhjust kahtluseks, et kaebaja kõiki juhtimisotsuseid ei tehta Eestis. RAB on leidnud, et kaebaja juhatuse asukoht ei asu Eestis, sest äristrateegia eest vastutab äriplaani kohaselt AT, kelle kohustuseks on kõigi kaebaja rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine. Lisaks hoolitseb AT kõigi investorisuhete eest, mis hõlmab igapäevast tööd finantsasutuste jt potentsiaalsete koostööpartneritega, ning tegeleb juriidiliste küsimusetega. Passiivse juhatuse liikmena pole ta Tallinna operatiivmeeskonna liige, samuti pole ta kaasatud igapäevasesse juhtimisse. SS kannab ATle oma tegevusest ette kord kvartalis või kord poolaasta jooksul, kui pole teistsugust kokkulepet. Kaebaja äriplaanis kirjeldatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et AT on passiivne juhatuse liige. Kuna tema vastutusalasse jäävad rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, juriidilised küsimused ja kõigi investorsuhete eest hoolitsemine, eeldab see sisuliselt igapäevaseid ettevõttega seotud otsuseid ning viitab selgelt asjaolule, et Eestis mitteasuv juhatuse liige osaleb oluliste juhtimisotsuste tegemisel. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-le 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Eraõigusliku juriidilise isiku asukoht on ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 11). Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Olulise viite selle kohta, kas välismaist äriühingut juhiti tegelikult Eestist või siin toimus tema põhitegevus, annab mh see, kui Eesti füüsilisele isikule on antud ühingu esindamise või pangakonto käsutamise õigus ja Eestis on tehtud oluline osa äriühingu tehingutest või pangatoimingutest (vt Riigikohtu 15.11.2008 otsus nr 3-2-1-10408, p 18). Kaebaja puhul on leidnud kinnitust, et Eestis mitteasuva juhatuse liikme pädevusse kuulub kõigi rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, sh pankade ja krediitkaardi 4(7)
3-23-2356 töötlusasutuste leidmine. Seetõttu ei saa praeguses menetlusstaadiumis tõsikindlalt väita, et juhatuse asukoht ja tegevuskoht langevad kokku ning asuvad Eestis. Kaebaja põhikirjast tuleneb, et SSl ei ole õigust vastu võtta ainuisikuliselt otsuseid summas, mis ületavad 10 000 eurot. Lisaks on vaidlusaluses haldusaktis märgitud, et kaebaja põhikirja kohaselt on osaühingu tehingud väärtusega üle 50 000 eurot kehtivad ainult ÄS § 168 lg 2 kohase osanike otsuse eelneval olemasolul. Eelnev annab alust järeldada, et kaebaja peamine majandustegevus ei toimu üksnes Eestis, vaid majandustegevus võib toimuda mitmes erinevas riigis. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 seab aga väga selge kriteeriumi, et nii ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht kui ka tegevuskoht peab olema Eesti. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 25.03.2022 otsuse nr 3-20-2008 p-s 14 järgmist: „Oluline on see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Teisisõnu, tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid, teostab ühingu igapäevast juhtimist.“ Arvestades tänapäevast digitaliseeritust, sh ettevõtluskeskkonnas, võib juriidilisel isikul olla ka mitu tegevuskohta. Virtuaalvääringu teenuse osutajale tulenevad aga RahaPTS-st erinõuded. Praegusel juhul ei saa tõsikindlalt väita, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eeldused on täidetud, arvestades vaidlusaluses otsuses väljatoodud kahtlusi. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 määrus nr 3-23-1625 ja 16.08.2023 määrus nr 3-23-1553 ei ole asjakohased, sest faktilised asjaolud on erinevad (kaebajate juhatuse liikmed asusid Eestis). Lisaks välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise ülekaalukas avalik huvi. Kui praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik kindlalt väita, et kaebaja vastab kõigile RahaPTS-s virtuaalvääringu teenuse osutajale sätestatud nõuetele, tähendaks esialgse õiguskaitse korras majandustegevusega jätkamise lubamine õigusvastase tegevusega jätkamise lubamist. Lubada tegutseda ettevõttel, sh esialgse õiguskaitse korras, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, on oht Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Tagatud ei oleks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest RAB ei saa olla kindel, et kaebaja rakendab oma tegevuse käigus kõiki nõutavaid hoolsusmeetmeid.
10.xShop OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 06.11.2023 kaebuse tervikteksti, milles taotletakse tühistada RAB-i 24.10.2023 otsus nr 6-1/78-1. Halduskohus võttis 07.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.xShop OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 01.11.2023 määruskaebuse, milles taotletakse tühistada halduskohtu määrus ja kohaldada esialgset õiguskaitset, peatades RAB-i 24.10.2023 otsuse kehtivuse kuni sisulise kohtulahendi jõustumiseni siinses kohtuasjas. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitseta muutub kaebaja edasine tegevus võimatuks ning ei saa välistada pankrotistumist ja tegevuse lõpetamist, mis pole kaebaja klientide huvides. Kohtupraktikat arvestades on kaebusel selge perspektiiv. Kaebaja on esitanud kõik RAB-i nõutud dokumendid. Äriplaani põhjal saab teha järelduse, et kaebaja äritegevus ja juhtimine toimub Eestis. RAB rikkus menetlusnorme, sest ei teinud otsust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Sellega tekkis kaebajal õigustatud ootus, et tema taotlus rahuldatakse. RAB täidab õiguspoliitilist suunist viia krüptoteenuseid pakkuvate ettevõtete arv miinimumini, kuid siiski peab RAB-i tegevus olema kontrollitav. Lähtuda tuleb konkreetse juhtumi asjaoludest, mitte abstraktsetest põhimõtetest. Kaebajal on 8000 aktiivset klienti. Neile pakutakse teenust korrektselt. Puudub kahtlus, et klientide vara oleks ohus või kaebajat juhitakse viisil, mis avab võimalusi rahapesuks või kuritegevuseks. Kui kaebaja kliendid kaotaksid enda vara, esitatakse kaebaja vastu nõuded ja see võiks viia kaebaja pankrotini. Samuti tekib tegevuse päevapealt lõpetamisega mainekahju, mis viib selleni, et kaebajal on 5(7)
3-23-2356 raske või võimatu pärast kaebuse rahuldamist enda tegevusega jätkata ja kaebaja kaotab oma kliendid konkurentidele. Esialgse õiguskaitse andmine ei tähenda kaebuse ette ära lahendamist. Jaatada ei saa ülekaaluka avaliku huvi esinemist, sest tõendatud ei ole ühtegi asjaolu, mis viitab võimalikule kuritegevusele, rahapesule või klientide huvide rikkumisele. Hea halduse põhimõtete kohaselt ja arvestades haldusmenetluse praktikat, ei peaks vaidlustatud otsust jõustama n-ö üleöö. Äriplaan on strateegiline dokument ja sellel puudub vahetu ja otsene mõju. Kaebaja äriplaan ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga. Kaebuse esitajal oli kehtiv tegevusluba, seega oli tema tegevus seaduslik. Kaebaja viidatud kohtupraktika on asjakohane, sest selles on selgitatud, et ei saa olla iseseisvat avalikku huvi kõikide virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, vaid tuleb konkreetselt kindlaks teha, kas etteheidetavad rikkumised üldse saavad olla ohuks Eesti finantssüsteemile ja kas esialgse õiguskaitse kohaldamise korral oleks RAB-i järelevalve raskendatud. RAB-i otsusest ega halduskohtu määrusest ei nähtu, kuidas oleks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral RAB-i järelevalve kaebaja üle raskendatud ning kuidas kaebaja tegutsemine oleks ohuks avalikule huvile. Vaidlustatud haldusakt on ilmselgelt õigusvastane. Tõendamata on järeldused, et juhatuse ja äriühingu tegevuskoht pole Eesti. Ka kaebaja olulised vahendid, mida äritegevuses kasutatakse (juhatus, kaebaja kontor, töötajad) asuvad Eestis. SS täidab juhatuse juhtivaid funktsioone Eestis. AT on kaebaja ainuosanik, kes on äriühingu juhatuse liikmena tegevuses passiivne ning teeb pistelist järelevalvet igapäevaste operatsioonide üle. RAB järeldused juhatuse liikmete rollide kohta on põhjendamatud. RAB-i seisukoht, et äriühingu tegevuskoht pole Eestis, ei ole kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga, samuti ei ole RAB võtnud arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi ning on arvestanud asjasse mittepuutuvate aspektidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel kaebaja määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõutele.
13.Kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ls 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
14.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. RAB-i 24.10.2023 otsuse kehtivuse peatamata jätmise korral puudub kaebajal luba tegutseda virtuaalvääringu teenuse pakkujana, mis on kaebaja selgituste järgi tema ainus tegevusala. Kaebaja väitel on tal ligikaudu 8000 aktiivset klienti. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral võib kaebaja kaotada kliente konkurentidele ja sattuda majanduslikesse raskustesse. Kaebaja kasuks tehtava kohtuotsusega ei pruugi olla võimalik neid tagajärgi raskusteta kõrvaldada.
15.RAB leidis vaidlustatud haldusaktis, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tähenduses ei asu kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht Eestis. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa hinnata kaebust ilmselgelt perspektiivituks, kuid RAB-i 24.10.2023 otsuses tuvastatud asjaoludel ei ole kaebuse eduväljavaated ka ülekaalukad. Halduskohus on seda järeldust piisavalt põhjendanud määruse p-des 18–24. See, kas kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuvad tõepoolest Eestis ning kas esines mingeid menetluslikke rikkumisi, mille tõttu tuleks vaidlustatud haldusakt tühistada, sõltub eeskätt tõenditele antavatest hinnangutest. See tuleb tuvastada haldusasjas sisulise lahendamise käigus.
6(7)
3-23-2356
16.Ringkonnakohus märgib siiski, et selgitas 31.07.2023 määruses nr 3-23-1553 (p 13) ja 15.08.2023 määruses nr 3-23-1625 (p 11), kuidas määratleda ettevõtja tegevuskohta RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tähenduses. Ringkonnakohus märkis mh, et ettevõtja tegevuskoht saab asuda Eestis ka siis, kui tema kliendid asuvad välismaal ning määrav on ettevõtja oluliste vahendite, mitte klientide asukoht. Klientide asukoht võib omada tähtsust RahaPTS § 72 lg 11 p 2 kohaldamisel, millele RAB on siinses haldusasjas vaidlustatud 24.10.2023 otsuses viidanud (vt p-d 3.5.1.25 ja 3.5.1.26), kuid mis selle otsuse põhjendusi tervikuna hinnates ei olnud siiski kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks piisab samas ka üksnes sellest, kui leiab tuvastamist, et ettevõtte juhatus ei asu Eestis. Kui kaebaja juhatuse tegelik asukoht ei ole Eestis, tuli RAB-l tunnistada kaebaja tegevusluba kehtetuks, sest RAB-i järelevalvetegevus on sellises olukorras raskendatud. Kuigi kaebaja viitab määruskaebuses, et ta pole toime pannud ühtegi RahaPTS-i alast rikkumist, ei eelda tegevusloa kehtetuks tunnistamine, et äriühing oleks juba toime pannud mõne RahaPTS-i alase rikkumise või muutnud oma tegevusega RAB-i järelevalve võimatuks.
17.Eeltoodu ei anna siiski alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest selle vastu rääkiv avalik huvi tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus on kaalukam kui kaebaja õiguste riive intensiivsus. RahaPTS-s kehtestatud nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond (nt Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020, kokkuvõte ja 13. ptk) ning Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi. Pole alust arvata, et kohtumenetlus selles asjas kestaks aastaid. Kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja oma majandustegevust jätkata.
18.Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2023 määruse nr 3-23-1553 ja 15.08.2023 määruse nr 323-1625 asjaolud olid teistsugused. Kummaski asjas ei olnud RAB seadnud kaebuse esemeks olevas haldusaktis kahtluse alla, et virtuaalvääringu teenuse osutaja juhatuse asukoht on Eestis. Vaidlus käis üksnes selle üle, kas kaebajate tegevuskohad asusid samuti Eestis. Ringkonnakohus märkis sellega seoses, et RahaPTS-st tulenevad nõuded tegevuskohale ei ole nii ranged kui nõuded juhatuse asukohale. Siinses asjas on RAB esitanud 24.10.2023 otsuses veenvad põhjendused selle kohta, et kaebaja juhatuse asukoht ei ole Eestis (kuigi RAB-i väidete paikapidavust tuleb asja sisulisel läbivaatamisel tõendite alusel kontrollida, nagu eespool märgitud). Sellest aspektist sarnaneb praegune vaidlus pigem haldusasjaga nr 3-23-1442, kus ringkonnakohus ei pidanud 17.07.2023 määruses esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks, sest kui ettevõtja juhatus ei asu Eestis, on raskendatud ka RAB-i järelevalve ettevõtja tegevuse üle.
19.Asjaolude muutumise korral saab kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset uuesti.
20.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.