Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-23-1973/9
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 24.10.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1363

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1973

Haldusasi

X kaebus lapsele koolikoha määramise otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 07.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti korraldusele, millega määrati tema lapse elukohajärgne kool (dtl 53). Kaebuse põhjendused:

1.Kaebaja esitas 31.03.2023 Tallinna Haridusametile avalduse kaebaja lapsele koolikoha määramiseks Tallinna Nõmme Põhikooli, kuna lapsele sobib väiksema õpilaste arvuga kool ja vanem soovib, et laps asuks koolitee alguses elama kooli lähedusse Nõmme linnaosas. Avalduses palus kaebaja end enne otsuse tegemist ära kuulata. Kaebajat menetluse käigust ei teavitatud ja ära ei kuulatud. Avalduse vastuvõtmist ei saa lugeda ärakuulamiseks.

2.Vastustaja ei ole koolivalikul lähtunud kohastest kaalutlustest. Haridusliku erivajadusega lapse, kellele sobib õppimine väikeklassis, suunamine õppima klassi, milles õpilasi on 30, jätab lapse ilma piisava toe ja tähelepanuta. Vastustaja oli ka teadlik, et Tallinna Südalinna Koolis, kuhu lapsele koolikoht määrati, puudus enne õppeaasta algust piisav arv tugipersonali. Lisaks on ilmnenud, et kool ei suuda tagada haridusliku erivajadusega laste turvalisust ning kooli õppetingimused ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. Vastustaja ei saa kaalumisest loobuda ja peab lähtuma muu hulgas ka lapse huvidest. Kuigi vastustaja oli teadlik lapse hariduslikust erivajadusest, on sellekohased kaalutlused täielikult kõrvale jäetud.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur

3.Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul Tallinna Südalinna kooliga. Ka ei soovi kaebaja seda, et tema lapse elukohajärgseks kooliks oleks Tallinna 21. Kool (vastustaja korraldus dtl 53). Kaebaja eelistus on Tallinna Nõmme Põhikool (dtl 49). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1 sätestab, et vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning sama seaduse § 7 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti (PGS § 27 lg 1 teine lause). Eeltoodud normistikku peegeldab ka Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määrus nr 1321 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“: - Elukohajärgse kooli määramise olulised asjaolud on esmajärjekorras õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste õppimine samas koolis ja võimaluse korral arvestatakse vanemate soove (§ 6). - Isik või tema seaduslik esindaja on kohustatud 10. juuniks teavitama määratud elukohajärgset kooli õppekoha vastuvõtmisest või sellest loobumisest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või ühtses veebikeskkonnas. Isikul või tema seaduslikul esindajal on õppekohast loobumisel õigus valida kool, kus on vaba õppekoht (§ 8 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on kaebaja lapse elukohajärgseks kooliks määratud küll Tallinna 21. Kool, kuid teine vanem on loobunud õppekohast Tallinna 21. Koolis ning valinud Tallinna Südalinna Kooli. Kaebuse rahuldamise tulemusel, sõltumata sellest, kas kohus kohustaks uuesti taotlust lahendama või kohustaks määrama elukohajärgse koolina kindla kooli, ei muudaks see vanema otsustusõigust, st seda, et vanem on kohast elukohajärgses koolis loobunud ja valinud lapsele ise kooli. Nii ei saavutaks kaebaja halduskohtus elukohajärgse kooli vaidlustamisel oma eesmärki, st et tema lapse kooliks saaks mõni muu kool peale Tallinna 21. Kool ja/või Tallinna Südalinna Kooli. Eeltoodu on kooskõlas ka PS § 37 lg-s 3 sätestatuga, st laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Kohus saab aru, et vanematel on pooleli vaidlus hooldusõiguse küsimuses (tsiviilasi nr 219-18988). Hariduse küsimustes hooldusõiguse saamise vaidlust, st kuidas tuleb erimeelsuste korral kooli valiku küsimus lahendada, tulebki lahendada nimetatud tsiviilasjas.

- kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja - asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud asjaolud on tihedalt seotud ja kattuvad osaliselt nii omavahel kui ka eelnevalt eesmärgi mittesaavutamise kohta käsitletuga. Kaebaja eesmärgiks on, et tema lapse kooliks määrataks Nõmme Põhikool. PGS kaitseb vanema ja lapse õiguseid elukohajärgse kooli määramisel nii, et kool oleks üks lähimatest võimalikest lapse elukoha läheduses, et lapse koolitee ning seega ka koolipäev ei oleks ülemäära pikk. Arvestades kaebaja ja lapse teise vanema elukohta (vastavalt dtl 1 ja dtl 46-47), on Tallinna 21. Kool lapsele elukohtadele lähim kool, asudes kaebaja elukohast 700 meetri ja teise vanema elukohast 600 meetri kaugusel2. Kaebaja soovib, et tema lapse kooliks määrataks kool, kus ei käi ka lapse õde või vend ning mis asub lapse elukohast 10 km kaugusel. Seega peab kaebaja sisuliselt riiveks, et ei arvestatud vanema soove esmajärjekorras, kuid seadus sellist eesmärki ei sea ning kohus seega intensiivset riivet ka ei mööna. Sealjuures ei ole kaebajal ka välistatud teostada kaebaja soovitud koolis vaba koha olemasolul enda kui vanema valikuõigust; kui seda ka mh hooldusõiguslikud piirangud võimaldavad. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Esmatähtsaks elukohajärgse kooli määramisel on lapse elukoha kaugus ja õdede-vendade õppimine samas koolis. Käesoleval juhul saab lähtuda ainult elukoha kaugusest ning on ilmselge, et vastustaja seda põhimõtet rikkunud ei ole. Vanemate eelistuste arvestamine saab tulla kõne alla ennekõike siis, kui lapse elukohast ligikaudu samal kaugusel on mitu kooli, mille vahel saaks vanem valiku teha. Kaebaja soovitud kool jääb lapse elukohast ca 10 km kaugusele ning on üldteada, et Tallinna Kesklinna linnaosa ja Nõmme Põhikooli vahele jääb veel mitmeid koole. Vastustaja ei pidanud arvestama ka sellega, kas Nõmme Põhikoolis on elukohajärgsete kohtade täitumisel veel vabu kohti, kuna vabade kohtade olemasolul saab vanem ise oma valikuõigust realiseerida. Elukohajärgsel koolil on kohustus ka kõik elukohajärgsed lapsed vastu võtta ning asjas on ilmselge, et Nõmme Põhikool ei saa olla kaebaja lapse elukohta arvestades lähim või üks lähimatest koolidest. Kaebaja taotluse rahuldamisel kaebaja toodud viisil võib kaasa tuua selle, et lapsed kes tegelikult Nõmmel elavad, ei saa oma elukohale lähimas koolis käia. Hariduslike erivajaduste korral tuleb tagada lapsele vajalik tugi igas Eesti koolis (PGS § 46 jj). PGS § 10 lg-s 1 toodud kriteeriume arvestades ei ole sellises sisuliselt massmenetluses haldusmenetluse kohustuslikuks osaks ka vanema ärakuulamine. Lapse elukoht ning õdede-vendade käimine konkreetses koolis on võimalik välja selgitada ilma vanemat ära kuulamata. Vanema soovi on võimalik avaldada samas taotluses, mille vanem esitab elukohajärgse kooli määramiseks. Sellisel juhul esineb alus menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2). Andmetest kõrvale kaldumata jätmine ei tähenda seda, et andmete alusel tehtaks tingimata vanema soovile vastav otsus. Kui asjaolud on valesti välja selgitatud, on võimalik vanemal sellele vaidlustades tugineda. Kohus märgib, et kuigi koolikoht määratakse igale lapsele individuaalselt, on koolikohtade määramine siiski omavahel seotud, mistõttu saab kõigile Tallinna 1. klassi lastele koolikoha määramist käsitleda ka menetlusena, kus menetlusosaliste arv on suurem kui 50, mis on eraldiseisev ärakuulamata jätmise alus (HKMS § 40 lg 3 p 6).