X ja Yi kaebus Rae valla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X, Y Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 555,49 eurot, mille moodustab põhinõue 522,14 eurot ja viivis 33,35 eurot. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
2.Mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulu 36,72 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X ja Yi xx xx xxxx sündinud laps A on olnud Rae valla lasteaia järjekorras alates 17.10.2018 (dtl 26). Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO märkis X lasteaiakoha saamise taotlusele, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses lasteaias Peetri teeninduspiirkonnas, märkides esimeseks eelistuseks Järveküla Lasteaia ning teiseks eelistuseks Uuesalu Lasteaia. Vanem taotles lapsele kohta alates 06.04.2020, s.o lapse pooleteiseaastaseks saamisest. Kuivõrd Rae vald taotletud ajaks munitsipaallasteaia kohta ei pakkunud, pöördus X 07.01.2020 eralastehoidu Vandersellid Lastehoid OÜ, uurimaks vabade kohtade olemasolu. Laps hakkas alates 01.09.2020 käima eralastehoius Vandersellid Lastehoid OÜ.
2.Eralastehoid, Rae vald ja X sõlmisid 01.09.2020 lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (dtl 27-30), millega Rae vald hüvitas eralasteaia kohatasu osaliselt otse lastehoiule ühes kuus 350 eurot, vanema kaetava osa suuruseks kohatasu katmisel oli 116 eurot.
3.Eralastehoid, Rae vald ja X sõlmisid 22.03.2021 lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu nr 2021-0276 (dtl 151-153), millega Rae vald hüvitas alates 01.01.2021 eralasteaia kohatasu osaliselt otse lastehoiule ühes kuus 386 eurot, vanema kaetava osa suuruseks kohatasu katmisel oli 80 eurot.
Rae vald tegi lasteaiakoha pakkumise 23.04.2021, laps sai lasteaiakoha alates 16.08.2021.
5.X esitas 29.03.2023 Rae vallale taotluse (dtl 5) eralastehoiu kulude hüvitamiseks perioodi 01.09.2020-30.06.2021 eest kokku summas 639,30 eurot.
6.Rae vald keeldus 13.04.2023 e-kirjaga nr 10-1.1/4605-1 (dtl 4) kulude hüvitamisest. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Perioodil 01.09.2020-30.06.2021 käis laps Vandersellid Lastehoid OÜ-s, mille kohta on sõlmitud lastehoiu, lapsevanema ja vallaga lapsehoiuteenuse rahastamise leping. Toidukulu hüvitab nimetatud lepingu alusel lapsevanem. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 24 lg 3 p-s 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ega ole kohaliku omavalitsuse seadusest (KOKS) tulenev kohustus, vaid hoolekogusse kuuluvad lapsevanemad on otsustanud ja olnud nõus toidukulu tasumisega. Alates 01.01.2021 on Rae vald hüvitanud eralasteasutuse kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määras ületavas summas. 2) Kuna hoius käivad kuni 4-aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka, vaid on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid. Puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.X esitas 28.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks (25.05.2023 kaebuse täiendus, 22.09.2023 täiendavad seisukohad). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis xx xx xxxx, mil laps sai pooleteiseaastaseks. Lapse lasteaia järjekorda lisamise järgselt edastas vastustaja kinnituskirja, milles selgitas, et Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (määrus nr 4) § 3 lg 4 kohaselt kontrollib lapsevanem oma avaldusele vastavat lasteaiakoha järjekorda valla kodulehel ning teavitab koheselt vallavalitsust taotluses esitatud andmete muutumisest. Kaebaja ei pidanud seoses munitsipaallasteaias vabade kohtade küsimusega vajalikuks vastustaja poole kirjalikult uuesti pöörduda, vaid suhtles vastustajaga telefonitsi ning jälgis vabade kohtade olemasolu vastustaja kodulehelt 2(9)
3-23-937 (http://lasteaiad.rae.ee/jarjekord/). Kuna vastustajal lasteaia kohta pakkuda ei olnud, oli kaebaja sunnitud otsima lapsele lastehoiu kohta. Lapsehoiuga seonduvaid tagajärgi vald ei selgitanud või selgitas osaliselt, kuid samas ei olnud kaebajal võimalust lisakuludest loobuda. 2) Vanematele kaasnesid lapse eralastehoius käimisega täiendavad kulud. Kaebaja on perioodil 01.09.2020-30.06.2021 pidanud tasuma igakuist kohatasu 144 eurot, huvitegevuse tasu summas 176 eurot ja söögiraha summas 138 eurot rohkem kui ta oleks pidanud tasuma munitsipaallasteaias. Kaebaja soovib saamata jäänud tulumaksutagastuse hüvitamist summas 110,71 eurot. Kui kaebajal oleks 2021. a osas olnud suuremad koolituskulud, oleks eluasemeintress arvestusest välja jäänud ning koolituskulude mahaarvamist oleks kasutatud kogusummas. Kahju hüvitamise nõude suurus kokku on 568,71 eurot (vt dtl 165). Kaebaja palub mõista välja ka seadusjärgses määras viiviseid alates 29.03.2023, s.o ajast, mil kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise nõude. 3) Erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia teenusest. Munitsipaallasteaedades kuulub muusika- ja liikumistundide tasu kohatasu hinna sisse. Lastehoius oli huvitegevuses osalemine päevakava osa – kui laps käis täiskohaga lastehoius, siis huviringide toimumise päeval ei saanud huvitegevusest loobuda. Erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebajad eralastehoius tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.
8.Rae vald palub 26.06.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata (22.09.2023 täiendavad seisukohad), leides järgmist. 1) Rae vallas toimub laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lg 4 alusel kehtestatud määrusega nr 4. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Arvestust lasteasutusse vastuvõtu taotlejate ning lasteasutusse vastu võetud ja sealt välja arvatud laste üle peetakse e-keskkonnas ARNO. Lasteasutuse direktor kooskõlastab vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt vajadustest ja võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsil. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega võeti kaebaja laps lasteaiakoha järjekorda ja võimaldati lasteaiakoht kehtiva õigusakti kohaselt. 2) Kaebaja soovib perioodil 01.09.2020-30.06.2021, mil laps käis eralastehoius, muusika- ja liikumistundide tasu, söögiraha ja kohatasu vahe hüvitamist, mida ta maksis rohkem kui munitsipaallasteaias, samuti enammakstud tulumaksu hüvitamist. Rae vald on katnud Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) alusel sõlmitud rahastamislepingute kohaselt lapsehoiuteenuse kasutamise kulud. Rahastamisleping on lapsevanema, lastehoiu ja vastustaja vahel sõlmitud 01.09.2020, mille kohaselt kattis vald lastehoiu kohatasust 350 eurot ja lapsevanema poolt tasutav kohatasu osa oli 116 eurot. Lapsevanema, lastehoiu ja vastustaja vahel sõlmiti rahastamisleping ka 01.03.2021, mille kohaselt kattis vastustaja alates 01.01.2021 lastehoiu kohatasust 386 eurot ning lapsevanema kaetavaks osaks oli 80 eurot kuus. Lapsevanem on nõustunud rahastamislepingute tingimustega (lepingute p 1.1), mh on ta nõustunud ning võtnud oma kohustuseks katta lastehoiu toidukulu (lepingute p-d 3.1.6 ja 5.3.1). Rahastamise määrus ei näe ette muude lapsehoiuteenuse kasutamisega seotud kulude hüvitamist, sh huviringide tasu, toiduraha osalist hüvitamist ega koolituskuludelt tulumaksu tagastamist. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid (nt lastehoiuga sõlmitud teenuse osutamise leping) selle kohta, et lapse huvitegevuses osalemine on lapsele kohustuslik. Seega saab järeldada, et lastehoiu huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, milledest lapsel on võimalik soovi korral osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad ning mis toimuvad samuti lasteaia päevakava sees. Seega on Rae vald rahastanud kaebaja lapsele
3(9)
3-23-937 osutatud lapsehoiuteenust vastavalt KELS § 10 lg-s 1 toodule, arvestades KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut, st alates 01.01.2021 selliselt, et lapsevanema poolt kaetav lastehoiu kohatasu määr vastas vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaallasteaias vanema poolt kaetava kohatasu määrale. 3) Kaebaja on nõuete kujunemise tabelis toonud välja Järveküla Lasteaia toidupäeva maksumuse summas 2 eurot. Peetri teeninduspiirkonna Assaku, Peetri ja Aruheina lasteaedades olid toidupäeva maksumused kõnealusel perioodil 2,10 eurot. Kaebajad on kahjuarvestuses lähtunud 2021. a aprilli- ja maikuu munitsipaallasteaia kohatasu suuruse arvestamisel Rae Vallavolikogu 16.03.2021 otsusest nr 147 ja Rae Vallavalitsuse 29.04.2022 korralduses nr 610 toodud kohamaksude soodustustest/vabastustest. Kaebajate poolt esitatud arvutuste ja nõuete tabelis toodu kohaselt laps 2021. a aprillis lastehoius ei käinud, seega jääb selgusetuks, miks maksis lapsevanem lastehoiule kohatasu 40 eurot. Kaebaja 2021. a aprilli- ja maikuu eest vastustajalt hüvitist ei soovi.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
10.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel on talle tekkinud kahju; avaliku võimu kandja tegevus või tegevusetus on õigusvastane; kahju ja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos; kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Otsene varaline kahju hõlmab ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).
11.Seega hindab kohus esmalt, kas vastustaja tegevus on õigusvastane ehk kas on täidetud kahju hüvitamise esmane tingimus.
12.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteisekuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajate ja lapse elukoht on Rae vallas. Lapsele (sündinud xx xx xxxx) taotleti lasteaiakohta 17.10.2018 sooviga saada koht alates 06.04.2020. Puudub vaidlus, et kaebaja on lapsele lasteaiakohta taotlenud teeninduspiirkonna munitsipaallasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt pooleteiseaastane. Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja ei taganud kaebajate lapsele soovitud ajaks munitsipaallasteaias kohta. Laps hakkas alates 01.09.2020 käima erahoius Vandersellid Lastehoid OÜ. Laps hakkas alates 16.08.2021 käima teeninduspiirkonna lasteasutuses Assaku Lasteaed.
14.Vastustaja on viidanud KELS § 15 lg 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4. Kaebaja selgitas, et jälgis vabade kohtade olemasolu vastustaja kodulehel ning vestles vastustajaga lasteaia vabade kohtadega seoses ka telefonitsi.
4(9)
3-23-937
15.Asjaoludest nähtuvalt oli kaebajail algusest peale soov panna laps munitsipaallasteaeda, kuid nad olid sunnitud lasteaiakoha puudumise tõttu lapse eralastehoidu panema. Eralastehoiu kasutamiseks pidid kaebajad erahoiuga sõlmima lepingu teenuse kasutamiseks. Asjaolu, et kaebajad võtsid lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda seda, et nad oleks loobunud enda võrdväärse kohtlemise soovist nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kohalik omavalitsus ei ole oma kohustust KELS § 10 lg 1 tähenduses täitnud, kui nõustub võtma üle eralasteaia kulude kandmise kohustuse, jättes koha otsimise, leidmise, vastuvõtmise, lepingu sõlmimise jne vanema õlule. Sellisel juhul on tegu üksnes tasu maksmise kohustuse (osalise või täieliku) ülevõtmisega, mis ei ole KELS § 10 lg 1 mõtteks, kuid määrav osa kohustusest teenuse saamiseks jääb vanemale. Seejuures ei välista eralastehoiuga lepingu sõlmimine õigust nõuda vastustajalt hüvitist.
16.Kuna vastustaja on vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud lapsele õigeaegselt koha lasteasutuses pakkumata, on tema tegevus õigusvastane. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks.
17.Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Käesoleval juhul on selliseks olukorraks see, kui vastustaja oleks lapsele lasteaiakoha taganud kaebaja soovitud ajal. Kohus hindab järgnevalt kahju tekkimist kahju elementide kaupa, sh enammakstud kohatasu, toiduraha, huvitegevuse kulude ja tulumaksu osas, ning põhjuslikku seost vastustaja õigusvastase tegevuse vahel. Kohus lähtub kahjuarvestuses kaebajate poolt kohtule esitatud pangatehingute väljavõtetest, hoiu arvetest ja kaebajate selgitustest. Vastustaja ei ole kahjunõuete suurusele ega nõuete kujunemisele eraldiseisvalt vastu vaielnud, vaid on täpsustanud kahjuarvestuse aluseks olevat munitsipaallasteaia toidupäeva hinda. Kohatasu
18.Kaebaja on kaebuse lisaks olevas kahjuarvestuses märkinud, et on perioodil 01.09.202030.06.2021 eralastehoius kohatasu tasunud 144 eurot rohkem, võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Vastustaja, kaebaja ja lapsehoiuteenuse osutaja vahel 01.09.2020 sõlmitud kolmepoolse lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu p 2.2. kohaselt osalevad lapsehoiuteenuse rahastamisel vald ja vanem. Vanema kaetava kohatasu osa suuruseks oli lepingu p 3.1.5 kohaselt 116 eurot. 22.03.2021 sõlmitud kolmepoolse lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu p-de 3.1.5. ja 6.1. kohaselt oli alates 01.01.2021 vanema poolt kaetava kohatasu suuruseks 80 eurot. Eralastehoiu esitatud arvete kohaselt on kaebaja perioodil 01.09.2020-30.06.2021 tasunud eralastehoiu eest kokku 824 eurot.
19.Vaidlusalusel perioodil kehtis Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla lasteasutuses vanema poolt kaetava osa määra kehtestamise ja maksmise kord“ (määrus nr 42) 01.01.2020 jõustunud redaktsioon, mille § 2 kohaselt oli kohatasu suurus 80 eurot lapse kohta ühes kuus. Kui vastustaja oleks lapsele lasteaiakohta õigeaegselt pakkunud, pidanuks kaebajad tasuma perioodil 01.09.2020-30.06.2021 kohatasu kokku 680 eurot. Kohus arvestab sealjuures, et ajavahemikel 15.03.2021-31.03.2021, 01.04.2021-30.04.20211 ja 01.05.2021-16.05.20212 olid kõik lapsevanemad koroonaviiruse levikuohust ja selle tõkestamise vajadusest tulenevalt vabastatud lasteaedade ja lastehoiu kohatasu (kuni 80 eurot kuus) maksmisest Rae valla lapse eest juhul, kui laps ei käinud sel perioodil lasteaias/lastehoius.
Rae Vallavolikogu 16.03.2021 otsus nr 147 – kättesaadav https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=764485 Rae Vallavalitsuse 29.04.2022 korraldus nr
20.Kohtule nähtuvalt on kaebaja erahoius kohatasu pidanud rohkem tasuma perioodil 01.09.2020-31.21.2020, kuivõrd erahoius oli kohatasu suuruseks 116 eurot ning lasteaias 80 eurot. Erahoius tasusid kaebajad sel perioodil kokku 464 eurot, ent lasteaiakoha õigeaegsel saamisel oleks kohatasu sel perioodil olnud 320 eurot. Seega on kaebajad erahoius tasunud kohatasu 144 eurot rohkem, võrreldes munitsipaallasteaias käimisega. Toiduraha
21.Kaebusele lisatud eralastehoiu arvete kohaselt tasus kaebaja vaidlusalusel perioodil 92 päeva eest toiduraha kokku 322 eurot. Kaebaja on kahjuarvestuse tabelis (dtl 166) välja toonud, et tasus sel perioodil eralastehoius toiduraha 138 eurot rohkem, võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Kaebaja on võtnud kahjuarvestuse aluseks ARNO-s esitatud lasteaiakoha taotlusel esimese eelistuse lasteasutuse (Järveküla Lasteaia) toidupäeva hinna 2 eurot ning leidnud, et munitsipaallasteaias tulnuks toiduraha 92 päeva eest tasuda kokku 184 eurot.
22.Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ (määrus nr 6) § 1 p 3 kohaselt kuuluvad Peetri teeninduspiirkonda Assaku alevik, Järveküla, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla. Assaku Lasteaed, milles laps käib, ja Järveküla Lasteaed, millesse kaebaja kohta taotles, tegutsevad mõlemad Peetri piirkonnas, mistõttu on tegemist teeninduspiirkonna lasteasutustega KELS § 10 lg 1 mõttes. Vastustajal on kohustus pakkuda lasteaia kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses, mistõttu ei ole kaebaja taotlusesse märgitud eelistus vastustajale siduv. Arvestades vastustaja 26.06.2023 vastuse punkti 1.3. (dtl 145-147), oli vaidlusalusel ajavahemikul toidupäeva hind Peetri teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses 2,10 eurot/päev. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebajad pidanuks munitsipaallasteaias koha saamisel tasuma toiduraha 92 päeva eest kokku 193,20 eurot (92 x 2,10), on toiduraha tasumisel tekkinud kahju 128,80 euro (322-193,20) ulatuses.
23.Kaebajad pidid kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga. Nende kulutused toidurahale oleksid olnud väiksemad, kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud ja lapsele lasteaiakoha õigeaegselt võimaldanud. Erahoiuteenuse kasutamisega olid vanemad seatud majanduslikult ebavõrdsesse olukorda, võrreldes munitsipaallasteaias käivate laste vanematega, kelle toiduraha kulutused olid munitsipaallasteaias koha saamisel väiksemad. Huvitegevus
24.Esitatud arvetest ja kahjuarvestuse tabelist nähtuvalt on kaebaja ajavahemikul 01.09.202030.06.2021 tasunud huvitegevuse (muusikaring, võimlemine) eest erahoius kokku 176 eurot. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Ühtlasi leiab vastustaja, et ka munitsipaallasteaias on lastel võimalik osa võtta päevakava osana toimuvatest erinevatest huviringidest ja need on eraldi tasustatavad.
25.KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ (määrus nr 87) § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus riiklikust õppekavast lähtuva õppekava alusel ning liikumis- ja muusikategevused kuuluvad teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel ning erinevalt lasteasutusest, kus päevakava osana korraldavad tegevusi õpetajad, on erahoius töötamas 6(9)
3-23-937 lapsehoidjad (SHS § 453 lg-d 1 ja 2). Seetõttu ei kohaldu erahoidudele koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus liikumis- ja muusikategevusi pakkuda.
26.Munitsipaallasteaia arvetel on liikumis- ja muusikategevused hõlmatud kohatasuga ja nende eest ei pea eraldi tasu maksma. Kaebajad seevastu pidid ringide eest täiendavalt tasuma. Kaebajad on piisavalt põhjendanud, et huvitegevus oli lastehoius päevakava osa ja nende toimumise päevadel ei olnud huvitegevusest loobumine võimalik. See on ka eluliselt usutav. Lapsevanemal on sellises olukorras keeruline jätta laps hoiu päevakavas ettenähtud tegevusest kõrvale. Asjas ei ole tõendatud, et tegemist olnuks huviringiga, mis jäänuks väljapoole hoiu tavapärast päevakava. Eeltoodust tulenevalt on kaebajatel tekkinud kahju seoses huviringide eest tasumisega summas 176 eurot. Saamata jäänud tulumaksutagastus
27.Koolituskuludelt, sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud (tulumaksuseadus (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks nad tasuma kohatasu 80 eurot kuus. Seega oleks kaebajad tasunud perioodil 01.09.2020-30.06.2021 munitsipaallasteaias kohatasuna kokku 680 eurot ning neil olnuks muude eelduste täitmisel õigus ka tulumaksutagastusele.
28.Tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on vastaval perioodil saanud maksustatavat tulu, kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 kohaselt võib §-des 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Eluasemelaenu intresse võib tulust maha arvata kuni 300 eurot.
29.Kaebaja on kohtule esitanud tulumaksu arvutuskäigu kontrollimiseks tõendid nimega „07 Tuludeklaratsiooni mahaarvamised 2020.jpg“ (dtl 105) ning „08 Tuludeklaratsiooni mahaarvamised 2021.jpg“ (106) ja selgitanud, et 2020. a sügise lastehoiutasu oleks pidanud tuludeklaratsiooni kajastuma 2020. a kohta ja 2021. a lastehoiu tasu järgmise aasta tuludeklaratsioonis (dtl 165).
30.Kui vastustaja oleks lapsele munitsipaallasteaiakoha taganud, saanuks kaebajad lasteaia kohatasu koolituskuluna deklareerida. Perioodil 01.09.2020-31.12.2020 olnuks munitsipaallasteaia kohatasu kokku 320 eurot (80 x 4). Kohtule esitatud tõendist (dtl 105) nähtuvalt on tulumaksutagastuse saamise tingimused täidetud, sest kaebaja oleks saanud täiendavaid koolituskulude mahaarvamisi teha veel 320 euro ulatuses, mis oleks mahtunud TuMS § 282 lg-st 1 tuleneva tulust tehtavate mahaarvamiste piirangu 1200 euro sisse. Tulumaksutagastus oleks saanud seega olla 64 eurot suurem (320 x 20/100). Perioodil 01.01.2021-30.06.2021 olnuks munitsipaallasteaia kohatasu kokku 360 eurot ja võimalik tulumaksutagastus seega kokku 72 eurot. 2021. a tulumaksu mahaarvamiste kohaselt on kaebaja juba teinud mahaarvamisi kokku 1153,29 eurot, sh mahaarvamised elamuasemelaenu intressilt 300 eurot ja koolituskuludelt 853,29 eurot (dtl 106). Arvestades TuMS § 282 lg-s 1 tulust tehtavate mahaarvamiste piirangut, ei oleks kaebajal seega olnud võimalik teha mahaarvamisi 360 euro ulatuses, vaid täiendavalt 46,71 euro ulatuses ja saada tulumaksu tagasi lisaks 9,34 eurot. Ehkki kaebaja on selgitanud, et kui laps oleks käinud 7(9)
3-23-937 munitsipaallasteaias, ei oleks ta eluasemelaenu intresse 300 euro ulatuses maha arvanud, vaid oleks maha arvanud lasteaia koolituskulusid, ei oleks tehtavate mahaarvamiste summa ja tagastatav tulumaks ning seega ka kaebajale tekkiva kahju suurus sellest muutunud.
31.Eelnevat kokku võttes on kaebajad lapse erahoius käimise tõttu tasunud munitsipaallasteaiaga võrreldes rohkem kohatasu (144 eurot), toiduraha (128,80 eurot), huvitegevuse eest (176 eurot) ning jäänud ilma tulumaksutagastusest 2020. a summas 64 eurot ja 2021. a summas 9,34 eurot. Seega on ajavahemikul 01.09.2020-30.06.2021 kaebajatele tekkinud kahju suuruseks seoses lapse eralastehoius käimisega 522,14 eurot.
32.Vastavat kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
33.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Sellised asjaolud praegusel juhul puuduvad. Kohtupraktikas mõistetakse reeglina lapsevanematele tekitatud varaline kahju välja terves ulatuses. Kaebajate kui lapsevanemate seisukohalt oli kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Rae vallale on vastava kohustuse olemasolu olnud pikalt teada ning kohtupraktikast nähtuvalt on seejuures tegemist süsteemse, mitte ühekordse probleemiga. Seetõttu ei saanud olla vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt välja. Puuduvad objektiivsed takistused kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub ka mõistlik põhjus ja seadusest tulenev alus jätta lasteasutuse koha andmata jäämisest tulenev risk ja sellega seotud tagajärjed pere kanda.
34.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3-3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik. Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise nõude 29.03.2023, seega tuleb viivist hakata arvestama alates sellest hetkest kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kogunenud viivist summas 33,35 eurot. Kohus kasutab viivise arvestamisel viivisekalkulaatorit (https://www.viivisekalkulaator.ee/), mida on ka tsiviilkohtute praktikas tunnustatud viiviste arvutamise usaldusväärse abivahendina.
35.Kaebaja on nõudnud viivise väljamõistmist alates vastustajale nõude esitamisest, seega ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
36.Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus mõistab vastustajalt välja 555,49 eurot (põhinõue 522,14 eurot ja viivis 33,35 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni vastustajapoolse rahalise kohustuse täitmiseni. 8(9)
3-23-937 Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades viivisemäära võimalikke muudatusi.
37.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalisel rahuldamisel menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebajad on tasunud riigilõivu 40 eurot. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt – põhinõudest 91,8% ulatuses (522,14/568,71=0,918), seega mõistab kohus Rae vallalt kaebajate kasuks välja samas proportsioonis menetluskulud ehk 36,72 eurot (40x0,918). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.