X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti kohustamiseks tagasta temalt ära võetud loomad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja TK Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja JA Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-2198 resolutsiooni punkti 1 peale.
Rahuldada X määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määruse haldusasjas nr 3-232198 resolutsiooni punkt 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus.
Keelata kuni haldusasja nr 3-23-2198 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni Põllumajandus- ja Toiduametil ning Varjupaikade MTÜ-l kasside kiibinumbritega
XXXXXXXXXXXXXXX
ja
YYYYYYYYYYYYYYYY
võõrandamine kolmandatele isikutele ilma X nõusolekuta. Keelatud ei ole kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY üleandmine kassi tegelikule omanikule.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja kasside kiibinumbrid tähemärgiga.
Tagastada X määruskaebuselt haldusasjas nr 3-23-2198 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot (viitenumber 00723006795049).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-23-2063
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai vihje Xle kuuluvate kasside ja nende pidamistingimuste kohta. Vihje kontrollimiseks sisenesid PTA ametnikud 17.08.2023 X eluruumi ja teostasid seal läbivaatuse. PTA koostas 17.08.2023 protokolli looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste ülevõtmise kohta ja võttis loomakaitseseaduse (LoKS) § 60 lg 1, § 64 lg-te 1–3 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 15 lg 1 alusel Xlt üle loomapidaja kohustused ning toimetas X valduses olnud kaks kassi kiibinumbritega XXXXXXXXXXXXXXX (kastreeritud isane siberi kass, sünd. 01.04.2013) ja YYYYYYYYYYYYYYYY (steriliseeritud emane must pikakarvaline kodukass, sünd. 01.12.2018) Tallinna loomade varjupaika, sest ohtu loomade elule ja tervisele ei olnud võimalik kõrvaldada ettekirjutusega. Ülevaatusel tehtud protokolli põhjal koostas PTA ka 23.08.2023 protokolli nr 01-398-23/003. Protokollide kohaselt olid Xl toas mitmes kohas loomadele kättesaadavad ravimid ja mitmeid asju, mis võivad loomadele peale kukkuda. Sellega on X loomapidajana rikkunud LoKS § 52 lg-t 2, mille kohaselt peab lemmiklooma pidamise ruum olema loomale ohutu. Toas oli ka tunda tugevat uriini ja väljaheidete haisu ning toa põrandad olid mustad, sh vannitoa põrand uriinist märg. Võib järeldada, et dušialuse pikaajalise uriinist puhastamata jätmise tõttu on seal hakanud tekkima eluohtlikku gaasi ammoniaaki (haisu tõttu hakkasid PTA ametnikul silmad vett jooksma). Kuigi loomapidaja sõnul ei jõudnud ta sel päeval koristada, ei ole korteri seisukorda arvestades tõenäoline, et seda oleks pikema aja vältel koristatud. Korteri määrdunud pinnad võisid olla tingitud asjade rohkusest, mille tõttu oli pindade koristamine raskendatud. Sellega on X rikkunud põllumajandusministri 24.07.2008 määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (määrus nr 76) §-i 3, mille kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruum ja selle põrand hoida puhtana, ja LoKS § 3 lg 2 p-i 3, mille kohaselt peab loomapidaja võimaldama loomale sobiva mikrokliima, ning ka LoKS § 52 lg-t 2, mille kohaselt peab lemmiklooma pidamise ruum olema kergesti puhastatav. Loomakliinikus tuvastati kasside ülevaatamisel, et nende karv oli pulstunud. Sellega on X rikkunud LoKS § 3 lg 2 p-i 2, mille kohaselt peab loomapidaja võimaldama loomale sobiva hoolduse vastavalt looma liigile ja eale. PTA tuvastas veel, et kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY oli PTA võtnud Xlt ära juba varasemalt ja kass võõrandati 14.12.2021 Tallinna linnale, kes loovutas ta oma koostööpartnerile Varjupaikade MTÜ-le. Varjupaikade MTÜ loovutas kassi 07.06.2022 kolmandale isikule, kes on 21.08.2023 seisuga lemmikloomaregistri järgi looma omanikuks. Eeltoodule vaatamata elab kass füüsiliselt X korteris ning tema käes on ka looma vaktsineerimistunnistus. PTA plaanib teha Xle LoKS § 64 lg 4 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel ettekirjutuse looma võõrandamiseks.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 18.09.2023 kaebuse, milles taotles PTA kohustamist kõrvaldama asendustäitmise tagajärjed ja tagastama kaebajale tema kassid, samuti PTA tekitatud kahju hüvitamist. PTA ametnikud sisenesid 17.08.2023 kaebaja korterisse ja võtsid sealt kaasa kaks täiskasvanud kassi, kelle kättesaamiseks lõhkusid ametnikud kaebaja vannitoas dušialuse, kuhu kassid olid võõraste eest peitu pugenud. Kasside äravõtmise ajendina on heidetud ette, et kaebaja ei ole võimaldanud loomadele sobivat mikrokliimat, lemmiklooma pidamise ruum ei ole kergesti puhastatav, toad olid täis erinevaid asju ning mitmed pinnad olid määrdunud. Kaebaja dušialune oli uriiniga määrdunud, kuna kassid urineerisid sinna ülevaatuse ajal, sest olid hirmunud korterisse tunginud 9 inimese ees. PTA ametnikud järeldasid ekslikult, et puhastamata jäänud uriini tõttu oli tekkima hakanud ammoniaak, mille kontsentratsiooni ei mõõdetud. Kaebajale ei ole seniajani tehtud 23.08.2023 protokollis märgitud ettekirjutust, kuid kassid võeti ATSS-i alusel ära ja paigutati varjupaika. Kassi kiibinumbriga XXXXXXXXXXXXXXX soetas kaebaja 01.04.2013 ja seega on kass üle kümne aasta vana ning ta on kogu aja elanud koos kaebajaga. Kass on vaktsineeritud ja kiibistatud ning hea tervise juures. Kaebaja teine kass on sündinud kaebaja juures ning on kiibistatud, vaktsineeritud, steriliseeritud, heas toitumuses ja terve. Kaebaja on kassidega emotsionaalselt seotud ning 2(7)
3-23-2063 nende äravõtmine on põhjustanud talla suure hingelise trauma ja terviserikke. Järelevalvetoimingutega on kaebajale tekitatud ka varalist kahju, sest PTA ametnikud lõhkusid dušialuse ja veetoru. Kahju suurus pole veel teada. Kaebajal on olemas nii kassile sobiv varustus küünte teritamiseks kui ka liivakast väljaheidete jaoks (määruse nr 76 § 15 lg 1). Kasse peeti kaebaja korteris vabalt ja seega olid täidetud ka ruuminõuded (määruse nr 76 § 15 lg-d 2 ja 3). PTA etteheiteid korteri mikrokliimale tuleks tõendada mõõtmistulemustega, mida ei teostatud. Kuna kaebaja korteri ülevaatamisel viibisid mh linna sotsiaaltöötajad, siis on arusaamatu, kuidas ametnikud tunnistasid kaebaja korteri kassidele kõlbmatuks, kuid leidsid selle samas olevat kaebajale ohutu. Kui korteri mikrokliima olnuks ohtlik, tulnuks ka kaebaja korterist evakueerida. Kassid on elanud kaebaja korteris üle 10 aasta ja selle aja jooksul ei ole mingeid ohte realiseerunud. Kaebajale ei saa heita ette kasside pulstunud karva, sest kassid vahetavad karva ja see ei ole augustis ebaharilik. Kui ainus reaalne etteheide kaebajale on uriinihais korteris, siis on selle kõrvaldamine võimalik ja lihtne ning see ei õigusta kasside võõrandamist. Igasugune vara võõrandamine on äärmuslik abinõu juhuks, kui muud võimalused on ammendunud (vt ka ATSS § 12 lg 1). Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras keelata Varjupaikade MTÜ-l kaebajale kuuluvate kasside võõrandamine kolmandatele isikutele, sest sellel oleksid pöördumatud tagajärjed, kuna kasside edasi võõrandamisel ei oleks kaebajal võimalik neid tagasi saada ja kasside tervis võib oskamatu pidamise tõttu sattuda ohtu.
3.PTA palus 27.09.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. PTA kohustas 18.09.2023 ettekirjutusega nr 01-398-23/003-1 LoKS § 64 lg 4 ja KorS § 28 lg 1 alusel kaebajat võõrandama kassid kiibinumbritega
YYYYYYYYYYYYYYYY
ja XXXXXXXXXXXXXXX Varjupaikade MTÜ-le. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 19.09.2023. PTA-le teadaolevalt ei ole kaebaja ettekirjutust täitnud, mistõttu võib PTA ettekirjutuse ATSS § 11 lg 1 alusel sundtäita. PTA ei ole veel asendustäitmist rakendanud ja kasse Varjupaikade MTÜ-le võõrandanud. PTA on ka varasemalt vaielnud kaebajaga kasside pidamise tingimuste üle ja selles osas on pooleli vaidlus haldusasjas nr 3-22-104. Selles haldusasjas leidis Tallinna Ringkonnakohus 28.02.2023 otsuses, et PTA on õiguspäraselt asunud kaebaja asemel täitma loomapidaja kohustusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada kaebuse perspektiive ja avalikku huvi. PTA varasemat kogemust arvestades on ka praeguses asjas esitatud kaebus perspektiivitu. Loomade heaolu ja tervise kaitse kui avalik huvi kaalub üles loomaomaniku erahuvi.
4.Varjupaikade MTÜ märkis 28.09.2023 seisukohas, et PTA andis loomad temale hoiule ja tal ei ole seisukohta, mida avaldada.
5.Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse menetlusse nõudega kohustada PTA-d kõrvaldama asendustäitmise tagajärg. Kahju hüvitamise nõude osas jättis halduskohus kaebuse käiguta, ühtlasi kaasati kolmanda isikuna menetlusse Varjupaikade MTÜ. PTA protokollist nähtuvalt on kass kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY võõrandatud 14.12.2021 Tallinna linnale ja Varjupaikade MTÜ loovutas kassi 07.06.2022 kolmandale isikule, kes oli ka 21.08.2023 seisuga lemmikloomaregistris märgitud loomaomanikuks. 17.08.2023 paikkontrolli käigus tuvastati, et kass elab füüsiliselt kaebaja korteris ja passis on kassi omanikuks märgitud kaebaja. Kohtul ei ole põhjust kahelda PTA väites, et kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY omanikuna on registrisse kantud kolmas isik. Seega ei ole kaebaja enam kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY omanik, vaid 3(7)
3-23-2063 valdaja. Järelikult ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse korras nõuda kassi kolmandatele isikutele võõrandamise keelamist, sest kass kuulub alates 07.06.2022 kolmandale isikule. Kuna nimetatud kassi osas puudub kaebajal õiguskaitsevajadus, siis jääb esialgse õiguskaitse taotlus selles osas rahuldamata. Kassi kiibinumbriga XXXXXXXXXXXXXXX osas on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest kassi kolmandatele isikutele võõrandamise korral ei saaks kaebaja kassi tagasi. Õiguskaitsevajadust ei esine siiski selles osas, et kassi tervis võiks sattuda ohtu. Pole usutav, et Tallinna loomade varjupaigas ei osata kasside eest hoolitseda või seda tehakse kaebajast halvemini. Looma uuele omanikule loovutamisel kontrollitakse samuti isiku tausta. Kaebusest ei nähtu lisaks, et kassid vajaksid eriteadmisi nõudvat hoolitsust. PTA väitel on kaebajale tehtud 18.09.2023 ettekirjutus võõrandada kassid kiibinumbritega YYYYYYYYYYYYYYYY ja XXXXXXXXXXXXXXX Varjupaikade MTÜ-le, mida kaebaja ei ole täinud ja mida PTA ei ole veel asunud sundtäitma. Kaebaja sõnul ei ole temale ettekirjutust kätte toimetatud. Seega on kaebaja korterist leitud kassid Tallinna loomade varjupaigas hoiul, kuid neid ei ole Varjupaikade MTÜ-le võõrandatud, mistõttu ei saa Varjupaikade MTÜ neid veel kolmandatele isikutele edasi võõrandada. Samas ei ole välistatud, et võõrandamine toimub kohtumenetluse ajal ja sel juhul on omakorda võimalik kiibinumbriga XXXXXXXXXXXXXXX kassi võõrandamine heausksele omanikule, mille tulemusel muutuks looma kaebajale tagastamine võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse kõrval tuleb hinnata mh kaebuse perspektiive ja arvestada avaliku huviga. Kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. PTA on kaebajalt kasside pidamise kohustuse ka varasemalt üle võtnud ning kuigi haldusasjas nr 3-22-104 ei ole otsused veel jõustunud, on kohtud olnud seisukohal, et PTA asus õiguspäraselt kaebaja eest loomapidaja kohustusi täitma, kuna kaebaja rikkus loomapidajana oluliselt LoKS-i nõudeid, seades ohtu loomade tervise ja elu. Kuigi praegu ei ole tegemist nn kassivabrikuga, esineb siiski kahtlus, et kaebaja võib olla oluliselt rikkunud loomapidamise nõudeid, ohustades sellega lemmikloomade elu ja tervist. PTA 17.08.2023 järelevalvetoimingu käigus tuvastati, et kaebaja eluruumid olid koristamata, põrandad oli määrdunud, vannitoa põrand oli uriinist märg ja loomadel oli ligipääs ravimitele. Kaebaja väitis esialgu, et tal ei ole kasse, kuid korterist leiti siiski kaks kassi, kelle puhul tuvastati hiljem loomakliinikus, et nende karv oli pulstunud. Protokollist kirjeldatust nähtub, et kaebaja on äkilise meelega ja seadis ohtu kassi, kes oli peitunud voodi alla. Kasside jätmine PTA tuvastatud tingimustesse võinuks seega ohustada kasside tervist või isegi elu. Esitatud materjalide põhjal tuleb PTA-ga pigem nõustuda, et loomade tervise ja heaolu huvides ei ole nende jätmine (ega tagastamine) loomaomaniku valdusesse. Looma heaolu ja varjupaiga rahalisi vahendeid arvestades ei ole ka mõistlik hoida looma kogu kohtumenetluse aja varjupaigas. Ehkki varjupaigas on tagatud looma elutähtsad vajadused, ei saa ta seal ilmselt sellist tähelepanu ja hoolimist nagu võimalikus uues kodus. See võib aga mõjuda negatiivselt looma psüühikale ja mõjutada tema edasist elu. Seega on loomale võimalikult kiiresti uue kodu leidmine looma huvides. Kuna loomade heaolu ja tervise kaitse on kehtestatud avalikes huvides, kaalub see ilmselgelt üles loomaomaniku erahuvi.
6.X palub 16.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kuigi kaebajalt on kasse ka varem ära võetud ja võõrandatud (vaatamata sellele, et kassid olid terved ja heas korras ning nende elu ja tervis ei olnud ohus), põhjustas selle asjaolu, et kaebajal oli 37 m2 suuruses korteris liiga palju kasse ja kohtute hinnangul pidas kaebaja nn kassivabrikut. Praegu on asjaolud teistsugused, sest kaebaja korteris oli kaks kassi (kastreeritud isane ja steriliseeritud emane), kes mõlemad on tema juures elanud aastaid ning on nõuetekohaselt vaktsineeritud ja kiibistatud, samuti on kasside jaoks korteris piisavalt ruumi. Sigimisvõimetute kassidega ei ole ilmselgelt 4(7)
3-23-2063 võimalik pidada kassivabrikut. Tegemist on kaebaja lemmikloomadega, kellega tal on tugev hingeline side. Kaebajale on sisuliselt ette heidetud tema enda elamistingimusi, kuid pole arusaadav, kuidas saavad inimesele ohutud tingimused olla ohtlikud kassidele. Etteheited ravimite kättesaadavusele on eriti kummaline, sest tekib küsimus, miks ei ole väidetav oht siis kümne aasta jooksul realiseerunud. Enamikel inimestel on korteris erinevaid lahtisi esemeid, mis võiksid olla lemmikloomadele ohtlikud (nt lillepotid). Pigem on kassiomanikud hädas just kassidele ravimite manustamisega ning on väga ebatõenäoline, et eakad kassid vabatahtlikult sööksid neile mitte mõeldud ravimeid. Kasside äravõtmist ei saa põhjendada ainuüksi sellega, et kaebajalt on varem kasse ära võetud ning tema korterit ei ole aastaid remonditud. Samuti ei ole asjakohane põhjendus, et hirmunud kassid püüdmise käigus (kasse püüdis kümme inimest) dušialuse alla urineerisid. Seda, et varjupaigas on kasside tervis ohustatud, tõendab asjaolu, et kõik kaebajalt varem võõrandatud kassid jäid varjupaigas kuue kuu jooksul haigeks, mille kohta esitas varjupaik kaebajale raviarveid. Esialgset õiguskaitset saab kohaldada ka viisil, et kassid antakse hoiule kaebaja poolt leitavatele kolmandatele isikutele, kes on nõus kohtumenetluse ajal kaebaja kasse pidama ilma selle eest tasu nõudmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kuigi vaidlustatud määruse sissejuhatuses ja kohtute infosüsteemis on määruse tegemise ajaks märgitud 29.09.2023, tuleb halduskohtu määruse tegemise ajaks siiski lugeda 17.10.2023, millal kohtunik määruse digitaalselt allkirjastas (vt HKMS § 178 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 2). Kuna kohtunik allkirjastas 17.10.2023 sama faili, mis oli ilma kohtuniku allkirjata 29.09.2023 kohtute infosüsteemi üles laetud ning menetlusosalistele edastatud, siis ei takista eeltoodu määruskaebuse lahendamist.
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle kohta vastustaja arvamust, vaid arvestab tema poolt varem esitatut. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY võõrandamise keelamiseks. Olenemata sellest, et PTA võõrandas nimetatud kassi 14.12.2021 Tallinna linnale ja Varjupaikade MTÜ loovutas sama kassi 07.06.2022 omakorda kolmandale isikule, kes oli ka 21.08.2023 seisuga märgitud lemmikloomaregistris looma omanikuks, ei ole võimalik välistada, et kass oli 17.08.2023 vaid kaebaja valduses, kuid kaebaja ei olnud kassi omanikuks. Iseenesest on õige, et Tallinnas peetav kass peab olema registreeritud Tallinna lemmikloomaregistris ning omandatud kass tuleb registreerida viie päeva jooksul omandamisest (vt Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määruse nr 24 „Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri“ § 5 lg-d 1 ja 3; Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2021 määruse nr 26 „Tallinna lemmikloomaregistri põhimäärus“ § 12 lg 1 p 1, § 13 lg-d 1 ja 5), ei tulene õigusaktidest, et lemmiklooma omandiõiguse üleminek eeldab registreeringut lemmikloomaregistris. Tallinna lemmikloomaregistri põhimääruse § 13 lg 2 kohaselt on selle andmekogu andmetel üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. Kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa seetõttu eitada pelgalt lemmikloomaregistri andmetele tuginedes. Vaidlust ei ole selles, et kass kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY asus 17.08.2023 kaebaja korteris ning kassi passis oli omanikuks märgitud kaebaja, kusjuures passi olid kantud andmed kassi vaktsineerimise kohta 15.12.2021 ja 10.01.2023. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole seni esitatud andmete põhjal kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY omanikku võimalik üheselt tuvastada, kuid 5(7)
3-23-2063 välistada ei saa, et kaebaja on saanud pärast 07.06.2022 uuesti kassi omanikuks, kuid ei ole esitanud selle kohta andmeid lemmikloomaregistrisse kandmiseks.
10.Halduskohus on möönnud, et kaebajal on õiguskaitsevajadus, kuna temalt ära võetud ja Varjupaikade MTÜ valdusesse antud kasside kolmandatele isikutele võõrandamise korral oleks kaebuse eesmärgi saavutamine (s.o kasside kaebajale tagastamine) vähemalt raskendatud või isegi võimatu. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ja eespool märgitud põhjustel laieneb see mõlemale kassile. Kuigi olukorras, kus kohtud peaksid praeguses asjas tuvastama, et PTA võttis kaebajalt kassid ära või kohustas neid võõrandama õigusvastaselt (st loom läks omaniku valdusest välja omaniku tahte vastaselt), ei toimu asjaõigusseaduse § 95 lg 3 kohaselt heauskset omandamist, oleks kasside kolmandatelt isikutelt väljanõudmine siiski oluliselt raskendatud.
11.Vaidluse all ei ole, et vastustaja on LoKS § 64 lg 1 aluse kaebajalt loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustusi ka varem üle võtnud. PTA võttis 14.12.2021 kaebaja korterist ära kokku 39 kassi (sh 22 kassipoega) ning need võõrandati Tallinna linnale. Tallinna Halduskohtu 05.05.2022 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 otsusega haldusasjas nr 3-22-104 jäeti X kaebus võõrandatud loomade tagastamiseks rahuldamata. Riigikohus jättis 17.10.2023 määrusega X kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, millest tulenevalt on kohtuotsused praeguseks jõustunud. Teiste hulgas võttis PTA kaebajalt 14.12.2021 ära kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY, kes on kaebajalt uuesti ära võetud siinses asjas vaidlustatud PTA 17.08.2023 järelevalvetoimingu käigus. Kassi kiibinumbriga XXXXXXXXXXXXXXX ei ole kaebajalt varem ära võetud. PTA 17.08.2023 menetlustoimingu kohta koostatud protokollist nr 01-398-23/003 nähtuvalt tuvastati loomakliinikus, et mõlema kassi karvastik on pulstunud, kuid puuduvad muud andmed kasside terviseseisundi kohta. Haldusasja nr 3-22-104 materjalidest nähtub, et kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY kassi karv oli ka 14.12.2021 äravõtmise ajal veidi pulstis, kuid muid probleeme ei tuvastatud ja kassi üldkonditsioon oli hea (vt PTA 20.10.2022 seisukohale lisatud kasside läbivaatuste andmed – kass nr 7).
12.PTA poolt tuvastatud kasside pidamise tingimustele vaatamata (st üldine heakord kaebaja elukohas ei olnud paranenud) ei saa välistada, et kaebaja on temalt 17.08.2023 ära võetud kasse pidanud pikka aega lemmikloomadena ja tal on nendega tugev emotsionaalne side. Haldusasjas nr 3-22-104 tuvastatud asjaolusid ja õiguslikke hinnanguid ei saa vahetult kanda üle praegusele vaidlusele ega järeldada sellest kaebuse perspektiivitust. Pealegi leidis halduskohus (p 19), et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud eelkõige põhjusel, et kaebusel on „vähesed eduväljavaated“, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist saab iseseisvalt õigustada vaid see, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vähemalt seni esitatu põhjal sellist järeldust teha. Kuna 17.08.2023 viibis kaebaja korteris üksnes kaks kassi, siis oli neil liikumisruumi haldusasjaga nr 3-22-104 võrreldes oluliselt rohkem. Pulstunud karv võib viidata ebapiisavale hooldusele, kuid puuduvad andmed, et kassidel oli terviseprobleeme. Õige on seegi, et kuna passide andmetel on isane kass kastreeritud ja emane kass steriliseeritud, siis ei oleks kaebaja saanud neid kasutada nn kassivabriku pidamiseks. Ringkonnakohtul ei teki asjas seni esitatud napi materjali põhjal veendumust, et praegusel juhul oli loomade kaebajalt äravõtmine ainuvõimalik ja selgelt proportsionaalne lahendus ning kaebajale loomapidamise nõuete järgimiseks kohustava ettekirjutuse tegemisega polnuks võimalik saavutada taotletavat eesmärki tagada kasside heaolu. Vähemalt osa PTA protokollis tehtud etteheidetest on hõlpsasti lahendatavad korteri sanitaartingimuste parandamise kaudu (st kaebaja elukoha koristamisega). Asja sisulisel läbivaatamisel vajab kontrollimist, kas loomapidamise kohustuse ülevõtmine ja kasside kaebaja korterist äravõtmine oli LoKS § 64 lg-test 1 ja 3 tulenevalt põhjendatud ning kas vastustajal tuli teha LoKS § 64 lg 4 alusel ettekirjutus loomad võõrandada. PTA 27.09.2023 vastuse kohaselt on kaebajale tehtud PTA 18.09.2023 ettekirjutus nr 01-398-23/003-1 kasside 6(7)
3-23-2063 võõrandamiseks hiljemalt 19.09.2023, mida kaebaja ei ole täitnud, aga vastustaja ei ole kohtule kõnealust ettekirjutust edastanud. Kui selline ettekirjutus on tehtud, oleks ilmselt asjakohane täiendada kaebust vastava ettekirjutuse tühistamise nõudega.
13.Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu (s.o keelata kasside kolmandatele isikutele võõrandamine) ei riivaks oluliselt avalikke huve. Halduskohtuga tuleb nõustuda, et puudub alus eeldada, et Tallinna loomade varjupaigas ei oleks kassidele tagatud nende tervisele ja heaolule vastavad tingimused. Kuigi on usutav, et kasside pikaajaline varjupaigas hoidmine ei ole nende (vaimse) tervise seisukohast eelistatud lahendus, ei saa nimetatud argumendiga loomaomaniku õiguste tõhusat kaitset täielikult välistada. Kasside terviseseisundit tuleb varjupaigas viibimise ajal pidevalt jälgida ning vajaduse korral on võimalik kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muuta või tühistada (HKMS § 253 lg 1). Kasside varjupaigas pidamise kulude kandmisel tuleb lähtuda LoKS §-st 648 ja ATSS §-dest 14–15. See tähendab, et kasside hoiule võtmisega seotud kulusid ei saa Varjupaikade MTÜ vahetult nõuda kaebajalt, sest hoiulevõetud loomi hoiab PTA (vt KorS § 52 lg 2). Samas on PTA-l võimalik kasside hoidmisega seotud kulud nõuda kaebajalt sisse asendustäitmise kuludena. Küll ei pea ringkonnakohus võimalikuks rakendada esialgset õiguskaitset määruskaebuse p-s 3.3 pakutud viisil, et X leiab ise kolmandad isikud, kes nõustuksid kasse kohtumenetluse ajal tasuta pidama. Kuna tegemist on olukorraga, kus loomad on PTA poolt hoiule võetud, on vastustajal ja muul isikul, kellele PTA on loomad hoiule andnud, kohustus hoida loomi nõuetekohaselt (KorS § 52 lg 2). Vastustajal ei ole võimalik seda kohustust tagada, kui loomade pidamine ei ole tema n-ö kontrolli all.
14.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 määruse resolutsiooni p-i 1. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab X esialgse õiguskaitse taotluse ja keelab HKMS § 249 lg-te 1 ja 4 ning § 251 lg 1 p 3 alusel kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni PTAl ja Varjupaikade MTÜ-l kasside kiibinumbritega YYYYYYYYYYYYYYYY ja XXXXXXXXXXXXXXX võõrandamise kolmandatele isikutele ilma kaebaja nõusolekuta. Kuivõrd ringkonnakohtul puuduvad andmed, kas loomad on juba Varjupaikade MTÜ-le võõrandatud, siis tuleb esialgse õiguskaitse abinõu kohaldada nii vastustaja kui ka kolmanda isiku suhtes. Kohaldatud esialgne õiguskaitse ei keela kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY üleandmist kassi tegelikule omanikule, kui vastustaja tuvastab, et kaebaja ei ole nimetatud kassi omanik.
15.Kuna määrus kajastab kaebaja eraelulisi andmeid, siis tuleb määruse avaldamisel kaebaja nimi ja kasside kiibinumbrid asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
16.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on esindaja tasunud X määruskaebuselt riigilõivu 20 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.