Otsuse avalikult teatavaks10. oktoober 2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-22-2263
Haldusasi
X.Xi kaebus kohustada Harju Maakohut vaadata kaebaja 17.08.2022 avaldus uuesti läbi ning väljastada kaebajale tema avalduses küsitud teave täies ulatuses. Kaebuse esitaja: X.X Vastustaja: Harju Maakohus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.11.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.17.08.2022 esitas kaebaja X.X Harju Maakohtule taotluse seoses kriminaalasjaga nr XXX, paludes selle toimikule juurdepääsu ja lisaks soovis teavet, millised menetlusvälised isikud on taotlenud kriminaalasja nr XXX materjalidele juurdepääsu ning Harju maakohtu pressiesindaja töölepingut ja ametijuhendit, aga ka teavet võimalike lõppenud distsiplinaarmenetluste kohta (dtl 16-24). Harju Maakohus vastas X.Xi 17.08.2022 taotlusele 09.09.2022 vastusega nr 11-2/22-97 (dtl 11-14). 2. Tallinna Halduskohtule saabus 22.10.2022 X.Xi kaebus Harju Maakohtu vastu. 28.10.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse järgmises nõudes: X.Xi kaebus kohustada Harju Maakohut vaadata kaebaja 17.08.2022 avaldus uuesti läbi ning väljastada kaebajale tema avalduses küsitud teave täies ulatuses. 16.06.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Kaebaja selgitab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja ametiisikute poole. 17.08.2022 pöördus kaebaja elektronposti teel Harju Maakohtu poole allkirjastatud avaldusega (kaebuse lisa nr 1, dtl 16-24), millises taotles ligipääsu järgmisele teabele: 1) kriminaalasja XXX materjalid või alternatiivselt viidatud kriminaalasja sisukord või teise alternatiivina selle süüasja toimikute likvideerimise hävitamisakt (17.08.2022 p 4); 2) kriminaalasja materjalidele juurdepääsu taotlemise avalduse näidis ühes viimase täitmise kõik suunised elik kogu juhendmaterjal (p 9– 14); 3) menetlusväliste isikute taotlused kriminaalasja XXX materjalidele juurdepääsu võimaldamiseks (p 49); 4) Harju maakohtu pressiesindaja tööleping ja ametijuhend, aga ka teavet võimalike lõppenud distsiplinaarmenetluste kohta (p 50). Kaebaja arusaamise kohaselt oli kaebaja pöördumine kvalifitseeritav teabenõudena avaliku teabe seaduse mõttes. Tähtaeg niisuguse taotluse lahendamiseks oli ja on 5 tööpäeva, kui erisused kõrvale jätta. 01.09.2022 saatis kaebaja Riigikohtu, Tallinna apellatsioonikohtu, õiguskantsleri büroo ja Harju maakohtu üldmeilile, aga ka nimeliselt Villu Kõve, Villem Lapimaa, Ülle Madise, Olari Kopli ja Astrid Asi isiklikule elektron-postiaadressile kirja, milles väljendas rahulolematust maakohtu süstemaatilise viivitamise asjus. 09.09.2022 saatis Harju Maakohus kaebajale kirja nr 11-2/22-97, mille sisu oli krüpteeritud. Kaebaja ei saanud viimast avada, sest kaebaja ID-kaardi kiip ei töötanud ega tööta ka praegu. Kui kaebaja ka taotleks uue ID-kaardi, siis sellel oleksid uued sertifikaadid ja viimastega ei saaks avada vanadele sertifikaatidele krüpteeritud kirja. Samal päeval teatas kaebaja maakohtule, et kaebaja ID-kaardi kiip ei tööta, st kaebaja ei saa talle adresseeritud krüpteeritud failikonteinerit avada. Kaebaja palus leida mõne muu võimaluse vastuse tutvustamiseks. 01.10.2022 hilisõhtuse seisuga ei olnud maakohtult täiendavat vastust saabunud, millest tulenevalt esitas kaebaja kaebuse halduskohtule (haldusasi nr 3-22-2081). Nimetatud kaebuse eesmärgiks oli saada üleüldse mingi vastus kaebaja pöördumisele, et hinnata, kas vastuse sisu osas on põhjust esitada kaebus.
Harju Maakohus saatis kaebajale krüpteerimata vastuse 10.10.2022 (dtl 11-14). Kaebaja kirja sisuga ei nõustu ja soovib kirja sisu ennast vaidlustada. Kaebaja märgib, et ei pea ära näitama esitatud nõude õiguslikku alust, vaid piisab üksnes faktiliste asjaolude välja toomisest. Ühtlasi soovib kaebaja esitada pretensiooni ka süstemaatilise viivitamise asjus. Seda enam olukorras, kus teine pool leiab, et kaebaja 17.08.2022 pöördumine on käsitatav selgitustaotlusena.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Vastustaja jääb jätkuvalt seisukoha juurde, et kaebaja 17.08.2022 esitatud taotlust tuleb käsitleda selgitustaotlusena. Avaliku teenistuse seaduse (AvTS) § 6 tähenduses on teabenõue teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. Teabenõudest tuleb omakorda eristada selgitustaotlust. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. AvTS § 2 lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata avaliku teabe seadust märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist. AvTS § 23 lg 2 p 5 sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. X.Xi poolt esitatud taotluse lahendamine eeldas õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituste/põhjenduste andmist, mistõttu tuleb 17.08.2022 esitatud taotlust käsitleda selgitustaotlusena MSVS § 2 lg 2 p 1 mõttes ning sellele on vastavalt MSVS §-s 6 sätestatud tähtaega järgides tähtaegselt vastatud.
4.2.Harju Maakohus teabevaldajana lähtub teabe edastamisel Andmekaitse Inspektsiooni antud soovitustest. On üldteada asjaolu, et dokumentide krüpteerimine on hea võimalus kolmandate osapoolte eest info kaitsmisel ja turvalisuse tagamisel. Arvestades asjaolu, et kaebaja X.X esitas ka 17.08.2022 taotluse kohtule digitaalselt allkirjastatuna, siis sellest lähtuvalt ei olnud põhjust arvata, et kaebajal ei ole võimalik krüpteeritud dokumente avada. Ekslikult lisas kohtu kantselei X.Xi 09.09.2022 vastuse, mille ta edastas emaili aadressile [email protected] selle kohta, et ta ei saa krüpteeritud dokumenti avada, kohtuinfosüsteemis kriminaalasja nr XXX menetlusdokumentide hulka. Tegemist on aga lõppenud menetlusega, mistõttu ei jõudnud X.Xi teavitus läbi kohtuinfosüsteemi õigete adressaatideni. Kaebajale edastati Harju Maakohtu 09.09.2022 vastus krüpteerimata kujul 10.10.2022.
4.3.Arusaamatuks jäävad kaebuse esitaja kaebuses esitatud punktid 10-13. Kokkuvõtvalt selgitab kaebaja, kuidas hoolimata tema poolt esitatud taotluse sisust ja sõnastusest, peab kohus tagama haldusakti igakülgse hindamise. Oluline ei ole niivõrd taotluse esitatud õiguslikud argumendid, kuivõrd faktilised asjaolud ehk kirjeldus selles, mis põhjusel kaebuse esitaja on taotluse Harju Maakohtule esitanud. Vastusena märgib vastustaja, et Harju Maakohus on kaebaja 17.08.2022 esitatud taotluse sisuliselt lahendanud, tuues välja, millistele õigusnormidele tuginevalt jätab ta esitatud
taotluse rahuldamata. Kuna kehtivas KrMS-is puuduvad erinormid selle kohta, kuidas toimub kriminaaltoimikuga (kriminaalasja materjalidega tutvumine) pärast kriminaalmenetluse lõppu, tuleb selles osas kohaldada AvTS regulatsiooni. Selline seisukoht on kinnistunud ka kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-15, p-d 18-24; nr 3-3-1-58-16 p 8; nr 1198262 p 39). Sõltuvalt taotletavatest andmetest tuleb kriminaalasja materjalidega tutvumise taotluse lahendamisel kohaldamisele kas AvTS või isikuandmete kaitse seadus (IKS), (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-19-2317 p-d 9-11). Kuivõrd kaebaja on menetlusväline isik, tuleb arvesse võtta lisaks ka menetlusvälise isiku kohtutoimikuga tutvumise üldpõhimõtteid, mis eeldavad taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi ära näitamist. Harju Maakohus teabevaldajana peab tagama kolmandate isikute (sh menetlusosaliste) huvide kaitse nende kohta käivate isikuandmete teabe kaitseks. Isikuandmete töötlemise erisused sätestab IKS (eelkõige §-d 4-7), kus on sätestatud konkreetsed piiratud tingimused, millal on isikuandmeid lubatud ilma andmesubjekti nõusolekuta töödelda. Kaebaja 17.08.2022 esitatud taotluses neid tingimusi ei esinenud, mistõttu jättis Harju Maakohus kaebaja taotluse kogu kriminaalasja nr XXX materjalidega tutvumiseks rahuldamata. Vastustaja hinnangul kaalub antud juhul kolmandate isikute huvi teabe kaitsmiseks üle kaebaja huvi kriminaalasja materjalidega tutvumiseks.
4.4.Vastustaja jääb 09.09.2022 vastuses esitatud põhjenduste juurde ka osas, mis puudutas X.Xi taotlus saada kokkuvõte kõikide menetlusväliste isikute taotlustest asjas nr 1-198262 ning seonduvalt kaebaja taotlustega Harju Maakohtu pressiesindajaga seonduvalt.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, analüüsinud ja hinnanud Harju Maakohtu 09.09.2022 vastuses nr 11-2/22-97 märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et Harju Maakohtu vastus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning oleks õigusvastane. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja nõue kohustada Harju Maakohut vaadata kaebaja 17.08.2022 avaldus uuesti läbi ning väljastada kaebajale tema avalduses küsitud teave täies ulatuses. Kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud kaebaja 17.08.2022 taotlusele vastuseks koostatud Harju Maakohtu 09.09.2022 vastuses nr 11-2/22-97, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid järgmiste selgituste ja põhjendustega.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja esitas Harju Maakohtule 17.08.2022 taotluse menetlusvälise isikuna kriminaalasja nr XXX materjalidega tutvumiseks ja teha oma isikliku fotoaparaadiga koopiaid. Alternatiivselt soovis kaebaja tutvuda toimiku sisukorraga. Teabe andmise ja menetlemise aluseks palus kaebaja lugeda Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula esimene, kolmas ja neljas osalause, PS §- id 1, 3, 9, 10, 11, 13, 14, 19, 24, 38, 44, 45, 46, 47, 51 ja 54 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 10. Kaebaja märkis veel, et kui toimik on likvideeritud, siis ta soovib saada seda akti, milles kõige kaduva mineku tõdemust konstateeritakse. Täiendavalt palus kaebaja saada ülevaadet kõikide menetlusväliste isikute taotlustest, kes soovisid ligipääsu kriminaalasja nr XXX materjalidele, Harju Maakohtu pressiesindaja töölepingut, ametijuhendit, samuti teavet, kas pressiesindajale on määratud distsiplinaarkaristusi. (Vt dtl 16-24) Vastustaja keeldus oma 09.09.2022 vastusega nr 11-2/22-97 (dtl 11-14) palutud teabe väljastamisest v.a selles, osas, et teatas kaebajale, Harju Maakohtu pressiesindajale ei ole distsiplinaarkaristusi määratud. Vastustaja käsitles kaebaja avaldust kui selgitustaotlust.
7.Kohus märgib, et kõigepealt, vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja avaldust tuli käsitleda kui teabenõuet ja sellest tulenevalt vastata sellele 5 tööpäeva jooksul (millisel juhul oleks vastamise tähtaega rikutud lähtudes AvTS § 18 lg 1) või kui selgitustaotlust, millele võib vastata 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest (millisel juhul on vastatud kaebuse esitajale tähtaegselt lähtudes MSVS § 6), kuivõrd krüpteeritud vastus saadeti kaebajale 09.09.2022. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 6 kohaselt on teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. AvTS § 23 lg 2 p 5 sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) § 2 lg 2 sätestab, et selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Kohus leiab arvestades eeltoodud regulatsiooniga, et vastustaja on põhjendatult käsitlenud kaebaja taotlust kui selgitustaotlust ega ole olnud õigusvastases viivituses selgitustaotlusele vastamisega. Vastustaja on asjakohaselt viidanud, et kaebaja taotluse lahendamine eeldas õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituste ja põhjenduste andmist. Vastustajal tuli analüüsida, kas ja millises ulatuses on küsitud teabe väljastamine põhjendatud. Juhul kui teabe väljastamine oleks olnud ka näiteks osaliselt põhjendatud, siis oleks tulnud kogu toimik läbi töötada ja ka süstematiseerida selliselt, et näiteks osa sellest oleks võimalik kaebajale avaldada. Käesoleval juhul jõudis vastustaja küll lõppastmes järeldusele, et kaebaja taotlus tuli jätta rahuldamata, kuid see ei tähenda, et taotlust ei saa käsitleda selgitustaotlusena. Seega on vastustaja vastanud kaebajale seaduses sätestatud 30 päeva jooksul. Asjaolu, et kaebaja ei saanud krüpteeritud faili avada, eeltoodut ei muuda. Samuti ei põhjustanud vastustaja seda, et kaebaja ei saanud faili avada. Selle põhjuseks oli kaebaja väitel ID kaardi tehniline viga. Peale antud probleemist teada saamist edastas vastustaja kaebajale oma vastuse krüpteerimata kujul kohtu hinnangul mõistliku aja jooksul.
8.Mis puudutab kaebaja taotlust sisuliselt, siis kohus leiab, et vastustaja on teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust ning otsustanud keelduda kaebaja taotluse rahuldamisest tutvuda menetlusvälise isikuna kriminaalasja nr XXX materjalidega ja teha oma isikliku
fotoaparaadiga sellest koopiaid või alternatiivselt tutvuda toimiku sisukorraga. Samuti on vastustaja õiguspäraselt keeldunud rahuldamast kaebaja taotlust saada ülevaade kõikide menetlusväliste isikute taotlustest, kes soovisid ligipääsu kriminaalasja nr XXX materjalidele. Tallinna Ringkonnakohus on oma 26.05.2020 otsuses nr 3-19-1076 selgitanud järgmist: „Kriminaaltoimikuga (sh selle sisukorraga) tutvumisele ei ole kohaldatavad täpselt samad põhimõtted kui eelmises punktis kirjeldatud. Nagu öeldud, ei reguleeri KrMS kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse lõppu. Riigikohtu halduskolleegium oli 03.11.2016 määruses nr 3-3-1-58-16 (p 9) seisukohal, et halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2317, p-d 9–11). Lisaks sellele tuleb aga ringkonnakohtu arvates võtta analoogia korras arvesse ka menetlusvälise isiku kohtutoimikuga tutvumise üldpõhimõtteid (vrdl HKMS § 89 ja TsMS § 59), mis eeldavad taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist (vrdl ka IKS §-d 4–7). Sellest järeldub, et kohtutoimik (ka kriminaaltoimik) ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult hulgaliselt erinevate piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, ning kõikide kohtutoimikute töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik. Niisiis eeldab kriminaaltoimikuga tutvumise taotlus isikusamasuse tuvastamist (AvTS § 14 lg 2) ning lisaks tutvumise põhjuse äranäitamist taotluses. /.../ Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kui toimikuga tutvumise taotlus on korrektselt vormistatud, st selle kaudu saab tuvastada taotleja isiku ning taotlust on põhistatud, on maakohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Keeldumise korral tuleb ära näidata keeldumise õiguslik ja faktiline alus. Muu hulgas võib teabenõude rahuldamisest keeldumise aluseks sellisel juhul olla AvTS § 23 lg 1 p 1 (taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust, vrdl ka IKS §-d 4–7) või eriti suure teabemahu korral ka § 23 lg 2 p 3 (teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi).“ Vastustaja on ära näidanud keeldumise õigusliku ja faktilise aluse ning keeldumist piisavalt põhjendanud. Vastustaja on ka asjakohaselt kaalunud kaebaja huve ning kolmandate isikute huve ning jõudnud õiguspäraselt järeldusele, et käesoleval juhul ei kaalu kaebaja kui tutvumistaotluse esitaja huvi toimikuga tutvuda üles neid õiguseid ja huvisid, mis räägivad toimikule juurepääsu võimaldamise vastu. Samuti on vastustaja piisavalt põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata ka kaebaja taotluse saada kokkuvõte kõikide menetlusväliste isikute taotlustest asjas XXX. Vastustaja on õiguspäraselt selgitanud, et sellise ülevaate koostamine riivab menetlusväliste isikute õigustatud ootust mitte olla selliste taotluste objektiks. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et kui menetlusväline isik esitab taotluse toimikuga tutvumiseks, registreeritakse taotlus vastava kohtu avalikus dokumendiregistris ning määratakse asutusesiseseks kasutamiseks, üldjuhul AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Kuivõrd nimetatud pöördumised on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis jättis vastustaja kaebaja taotluse selles osas õigusäraselt AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
9.Viimaseks taotles kaebuse esitaja, et talle väljastataks Harju Maakohtu pressiesindaja tööleping ametijuhend ning samuti teave, kas pressiesindajale on määratud distsiplinaarkaristusi. Vastustaja teatas kaebuse esitajale, et Harju Maakohtu pressiesindajale ei ole distsiplinaarkaristusi määratud. Seega selles osas on kaebajale sisuliselt vastatud ja palutud teave edastatud. Lisaks teatas vastustaja kaebajale, et ametijuhendit ei ole võimalik väljastada, kuna pressiesindaja töötab töölepingu alusel ja selle ameti kohta ei ole avaldatud ametijuhendit. Kohus nõustub vastustajaga ja märgib, et kui vastavat teavet ei ole, siis ei saa seda ka väljastada. Samuti on vastustaja põhjendatult selgitanud, et Harju maakohtu pressiesindaja töötab töölepingu alusel ning sellest tulenevalt ei ole kohtul ka töölepingu avaldamise kohustust sarnaselt ametijuhendi avaldamise kohustusega. Tööleping on erinevalt ametijuhendist juurdepääsupiiranguga teave ning sellest tulenevalt on vastustaja jätnud kaebaja taotluse selles osas põhjendatult AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu. Menetluskulud
10.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 16.04.2026 KOHTUOTSUSEGA..
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.