X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 08.09.2021 ettekirjutusele nr 09-353-21/049-2
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.09.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
21.09.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.09.2022 otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-21-2054 muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, arvestades käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-2054 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 11.08.2021 ja 23.08.2021 kontrollkäigud X loomapidamiskohas, mille käigus tuvastasid järelevalveametnikud loomad, kelle pidamise tingimused ei vastanud loomakaitseseadusest (LoKS) tulenevatele nõuetele. Loomapidamiskohas peeti kokku 31 koera: 29 koera oli elumajas ja 2 koera kuuris. PTA võttis 11.08.2021 üle 29 koera ja 6 vuti nõuetekohase pidamise kohustuse ning 23.08.2021 2 koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kuna loomade jätmine loomapidamiskohta ohustas loomade elu ja tervist.
2.PTA kohustas 08.09.2021 ettekirjutusega nr 09-353-21/049-2 LoKS § 642 lg 2 alusel X võõrandama loomapidamiskohas viibinud 31 koera ja 6 vutti Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale hiljemalt 10.09.2021 kell 15.00. Kahel kontrollkäigul loomapidamiskohta tuvastati loomad, kelle pidamise tingimused ei vastanud LoKS-st tulenevatele nõuetele. Kuuris olevad koerad olid loomapidaja sõnul toodud sinna kaks nädalat tagasi. Kuur oli täis loomadele ohtlikke esemeid (karjuselint, tühjad teravate servadega konservipurgid, ehituspraht). Kahele koerale oli magamiseks üks magamisase. Loomaomaniku sõnul pidi majas olema 10 koera (3 isast ja 7 emast, kes on eraldatud). Majas peeti tegelikult 27 koera, kelledest 6 olid 1 kuu vanused kutsikad. Kutsikad olid tagumises toas, mille põrand oli kaetud räpaste kaltsude ja loomade väljaheidetega. Ka teistes ruumides oli näha väljaheiteid ja uriiniloike. Õhk oli majas läppunud ning väga kõrge ammoniaagi kontsentratsiooniga, mis pani sisenenud inimese silmad vett jooksma. 11.08.2021 teostatud kontrollkäigu ajal tuvastasid järelevalveametnikud, et elumajas olnud 29 koeral ning kahel koeral kuuris ei olnud juurdepääsu joogiveele. Kõik loomad olid kõhnunud ja halvas seisukorras. Varjupaiga loomaarsti poolne ülevaatus kinnitas järelevalveametnike hinnangut, et koerad ei olnud saanud piisavalt toitu ja nad olid kahhektilised ja veetustunud. Selline seisund tekib siis, kui loomadele ei võimaldada pikema perioodi vältel piisavalt juua ja süüa. Loomade näljas hoidmist kinnitas ka loomadele toidu pakkumine varjupaigas, kus loomad ahmisid toitu. Lisaks koertele peeti loomapidamiskohas asuvas elumajas puuris kuut vutti, kellel ei olnud ligipääsu söögile ega joogile. Hilisem veterinaari poolne ülevaatus kinnitas, et vutid olid näljased ja jootmata. Kuna vuttide puuri põrand oli väljaheiteid täis, siis lindude küüniste külge olid moodustunud kivistunud väljaheidete klombid. Loomapidajal puudus informatsioon loomapidamiskohas olnud loomade vaktsineerimiste kohta. Loomapidaja esitas ainult 10 koera vaktsineerimisdokumendid. Vastavalt põllumajandusministri määruse nr 67 „Marutaudi tõrje eeskiri“ 87 lg-le 1 pidi loomapidaja tagama temale kuuluvate kasside ja koerte vaktsineerimise marutaudi vastu. Üks koertest hoidis tagumisi käppasid väga ebaloomulikult ning tal oli raskused käimisega. Lisaks oli koer väga kõhn. Loomapidaja sõnutsi oli koera kõhnuse põhjuseks koera jooksuaeg. Loomapidaja jutust selgus, et koer oli end vigastanud 12.05.2021 ja 13.05.2021 käis loomapidaja koeraga Terveksi loomakliinikus, kus kahtlustati vaagnatraumat. Koerale määrati valuravi ning soovitati pöörduda ortopeedi vastuvõtule. Loomapidaja ei olnud loomaarsti soovitust järginud. Vastavalt LoKS § 3 lg 2 p-le 4, § 4 lg-le 1 ja § 51 lg-le 1 pidi loomapidaja võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kõik looma terviseks ja heaoluks
2(8)
3-21-2054 vajaliku ning ei tohtinud jätta looma abitusse seisundisse. Haigestunud või vigastatud lemmikloom pidi saama vajalikku ravi. Loomapidamiskohas peetud koertel tuvastati silmahaigus, samuti silmade kaasasündinud patoloogia ja nägemise kadu. Mõnel koeral oli pea piirkonnas märgata vanu ja erinevas paranemisjärgus kakluse haavu, mille tagajärjel võisid silmavigastused tekkida. Erinevas paranemisjärgus haavad loomade pea piirkonnas viitavad sellele, et loomad on pidanud konkureerima ning võitlema toidu ja/või territooriumi pärast ning tekitanud sellega üksteisele kehalisi vigastusi.
3.X esitas 09.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 08.09.2021 ettekirjutuse nr 09353-21/049-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tagastama äravõetud loomad. Väited loomade mittenõuetekohasest pidamisest on alusetud ja põhjendamata. LoKS § 64 lg 3 kohaselt võib looma ära võtta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustusi. Sellised alused puudusid. Loomad oli heas seisukorras, nende tervise eest oli hoolitsetud. Loomad olid toidetud ja terved. Tagatud olid normaalsed elamistingimused. Kaebaja hoolitses loomade eest, nt käis koertega jalutamas või mängis nendega. Kaebaja vaktsineeris enda loomi, ostis kirbu- ja puugirohtu. Ka loomadest tehtud fotodest nähtub, et nad olid suurepärases seisukorras. Protokollis kajastatu, et „õhk oli majas läppunud ning ammoniaagine“ ning toas oli „räpane diivan ja üks täispissitud madrats“, on ametniku subjektiivne ja hinnanguline kirjeldus sellest, mida ta koha peal nägi või tundis. Sellest ei saa teha järeldust, et täidetud on LoKS § 64 lg 1 kohaldamise eeldused.
4.PTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes ettekirjutuses toodud seisukohtade juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vaidlustatud ettekirjutuste põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena on ettekirjutuses märgitud LoKS § 64 lg-d 4 ja 5. LoKS § 64 lg 1 sätestab esmalt, et LoKS nõuete olulise rikkumise korral või PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral paneb PTA loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on üle võetud, ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Nimetatud ettekirjutus sisaldab ka hoiatust, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist (LoKS § 64 lg 4). PTA määrab LoKS § 64 lg 5 alusel looma võõrandamiseks või hukkamise korraldamiseks lühima mõistliku tähtaja, arvestades juhtumi asjaolusid. Seega on looma nõuetekohase pidamisega seotud loomapidaja kohustuste täitmise ülevõtmise esmaseks eelduseks LoKS nõuete oluline rikkumine. Praeguses asjas on kaebaja PTA hinnangul rikkunud kõiki LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud loomapidamise põhinõudeid. Tulenevalt LoKS § 3 lg-st 2 peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Kuna koerte puhul on tegu lemmikloomadega, siis lisaks LoKS § 3 lg-s 2 sätestatule, tuleb nende pidamisel lähtuda LoKS §-des 51 ja 52 sätestatust. Nõuded loomade, sh koerte pidamiseks tulenevad ka põllumajandusministri 24.07.2008 määrusest nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“.
3(8)
3-21-2054 Ettekirjutuses toodud väited on piisavalt tõendatud 21.09.2021 veterinaarse ülevaatuse kokkuvõttega (dtl 71–76) ning 11.08.2021 ja 23.08.2021 protokollidega riikliku järelevalve toimingu kohta (dtl 96–197). On ilmne, et sellistes tingimustes ja tervislikus seisundis leitud loomi ei ole kaebaja juures peetud vastavalt lemmikloomade pidamiseks ettenähtud kõrgendatud nõuetele. Ettekirjutuses kirjeldatud asjaolusid toetavad samuti PTA järelevalveametnike rinnakaamerate salvestused (dtl 198–216). Kaebaja pole toonud esile ühtegi tõendatud vastuväidet PTA ettekirjutusele. Piisavad ei ole üldsõnalised laused, et PTA väited on alusetud, põhjendamata ja tõendamata. Kaebaja esitatud üksikud ostutšekid ja vaktsineerimistunnistused ei lükka ümber PTA ettekirjutuses tuvastatut. Kaebaja on esitanud ka mõned pildid loomadest, kuid need ei kinnita kõigi loomade seisukorda kontrollkäikude tegemise hetkel. Rinnakaamerate videotest nähtub koerte teistsugune seisukord. Veterinaararsti kokkuvõttest nähtub, et äravõetud loomade tervist on oluliselt kahjustatud ning neil on märkimisväärsed tervisehädad. Lisaks on mitmed koerad agressiivsed või nii hirmunud, et kardavad inimese lähedust. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega eluliselt usutavaid väiteid, et veterinaari kokkuvõttes toodu on ekslik. Seda, et loomade elu ja tervis oli kaebaja juures reaalselt ohus, kinnitab ka asjaolu, et kõik äravõetud loomad ei jäänud ka peale ravi ja pidamistingimuste parandamist elama. Loomade seisukorda kirjeldasid ka tunnistajad G, A ja S. Kaebaja leiab, et ettekirjutuses kirjeldatud olukord, et õhk majas oli väga kõrge ammoniaagi sisaldusega, ei ole tõene. Samal ajal puudub vaidlus, et tegemist on korrastamata ning vana hoonega, kus kitsastes oludes peeti teadmata aja vältel kokku 31 looma. PTA rinnakaamerate videotest nähtub, et ruumi põrandad olid puhastamata ja ruumid olid kuhjatud täis asju, mis võisid olla koertele ohtlikud. Seega ei saa olla kahtlust, et ruumis oli loomade väljaheidetest leviv ammoniaagihais. LoKS § 52 lg 2 sätestab, et lemmiklooma pidamiseks kasutatav ruum peab olema loomale ohutu. LoKS § 51 lg 1 kohustab kontrollima lemmiklooma tervist ja heaolu regulaarselt ning kõrvalekallete tuvastamisel rakendama viivitamata meetmeid tervise ja heaolu parandamiseks. Lähtudes kaebajalt äravõetud koerte veterinaarsel ülevaatusel tuvastatud tervisehäiretest, ei ole kaebaja eelnimetatud kohustusi kohaselt täitnud. Paljasõnalised on kaebaja väited, et koertel oli ligipääs joogiveele. Järelevalvetoimingu käigus tuvastati, et nõutavas koguses jooginõud puudusid. Ka kohtule esitatud PTA järelevalveametnike rinnakaamerate videotest ei nähtu, et ruumides oleks olnud piisaval hulgal söögi- ja jooginõusid. Piisava hulga puhaste söögi- ja jooginõude ning sööda ja joogivee võimaldamata jätmisega rikkus kaebaja LoKS § 3 lg-s 1 ja § 52 lg-s 3 ning määruse 76 § 6 lg-s 2 ja § 7 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Vastustaja on järelevalvemenetluse tulemusena seega õigesti järeldanud, et kaebaja on jätnud õigusaktidega loomapidajale pandud kohustused olulises osas nõuetekohaselt täitmata ning loomade jätmine loomapidamiskohta oleks olnud oht nende elule ja tervisele. Ettekirjutus tugineb asjaomastel õigusaktidel ja õigesti tuvastatud faktilistel asjaoludel ning kaalutlustel, on piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.09.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.
4(8)
3-21-2054 Ettekirjutuses on märgitud, et loomade kontroll toimus 11.07.2021, kuid siis ei toimunud mingit kontrolli. Vastustaja viis 11.08.2021 ära 23 koera, 2 kääbuskolli kutsikat ja 6 alla kuu vanust kutsikat. 23.08.2021 viidi ära veel 2 koera. Koerad olid juba 26.08.2021 varjupaigas müügiks. Vastustaja ei ole millegagi tõendanud koerte ja teiste loomade halba kohtlemist.
7.PTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes haldusmenetluses avaldatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidlusest parema ülevaate saamiseks kajastab ringkonnakohus esmalt toimunud haldusmenetlust ja selle käigus koostatud menetlusdokumente.
8.1.Vastustaja ametnikud teostasid 11.08.2021 kontrolli kaebaja loomapidamiskohas. Toimunu kohta on olemas videosalvestised (dtl 198–216) ning käsikirjaline 11.08.2021 järelevalvemenetluse protokoll loomade äravõtmise ning nende paigutamise kohta (dtl 96–97). Protokollist nähtuvalt tuvastati LoKS § 3 lg-te 3 ja 4 ning § 51 lg 1 rikkumine. Kokku võeti protokolli kohaselt ära 17 täiskasvanut koera ja 8 kutsikat. Menetlustoimingu õiguslikule alusele protokollis viide puudub.
8.2.PTA ja Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaiga poolt 11.08.2021 allkirjastatud loomade üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 79) järgi anti varjupaigale üle 29 collie laadset koera, kellest 8 olid kutsikad, ning 6 vutti.
8.3.PTA koostas 17.08.2021 protokolli nr 09-353-21/049 (dtl 99–107), kus kajastati 11.08.2021 toimunut ning veterinaari 12.08.2021 loomade esialgse ülevaatuse tulemusi. Protokollis tuvastati LoKS § 3 lg 2 p-de 1, 3 ja 4, § 4 lg 1 määruse nr 76 § 3 ning § 7 lg-te 1 ja 3 ning määruse nr 67 § 7 lg 1 rikkumine. Lisaks nähtub sealt, et PTA võttis LoKS § 64 lg 3 alusel 11.08.2021 üle loomade nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad asendustäitmise korras loomade pidamiseks ettenähtud kohta. Protokolli resolutsioon on pealkirjastatud „Planeeritav ettekirjutus“ ning see on sõnastatud järgnevalt: „Seoses LoKS § 3 lg 2 p 1, 2, 3 ja ja § 51 lg 1 rikkumisega ning loomade suhtes julma teo toimepanemisega LoKS § 4 mõistes PTA kohustab loomapidajat võõrandama kõik loomapidamiskohas olnud 29 koera (loomade arvu parandus, kuna 11.08.21 loomapidamiskohas tehtud protokollis oli näidatud väiksem arv loomi) ja 6 vutti asendustäitmist teostanud varjupaigale hiljemalt 19.08.21. Samuti kohustub loomapidaja viima Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaika ka kõik koerte dokumendid. Loomapidaja on kohustatud võõrandamise kohta saatma kirjaliku teate PTA meiliaadressile [email protected]. Kui loomapidaja ettekirjutust hiljemalt 19.08.21 ei ole täitnud, võõrandab PTA loomad Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale (alus LoKS § 64 lg 4).“ Lisaks anti kaebajale võimalus HMS § 40 ärakuulamisnõude täitmiseks esitada 18.08.2021 vastustajale suuline vastulause PTA esindajatega kohtudes.
8.4.PTA koostas 18.08.2021 ettekirjutuse nr 09-353-21/049-1 (dtl 7–13), kust nähtub, et kaebaja ei ilmunud kokkulepitud ajaks (18.08.2021 kell 12) tagasisidet andma. Ettekirjutus kajastab uuesti loomade seisundit. Ettekirjutus sisaldab 8 osa, mis on pealkirjastatud kui resolutsioon, kuid sellest ei nähtu ühtegi sisulist ettekirjutust ega õiguslikku alust, seal on vaid asendustäitmise rakendamise hoiatused. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on märgitud 19.08.2021.
8.5.PTA ametnik koostas 23.08.2021 käsikirjalise järelevalvemenetluse protokolli loomade äravõtmise kohta (dtl 108–109). Selles puudub viide õiguslikule alusele. Protokolli kohaselt 5(8)
3-21-2054 otsustati 11.08.021 äravõetud loomade seisukorda arvestades ära võtta ka alles jäänud 2 koera, sest loomade kaebaja juurde jätmine ohustab nende elu ja tervist.
8.6.Loomade üleandmise-vastuvõtmise 23.08.2021 aktiga (dtl 77) andis PTA Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale üle 2 collie laadset koera.
8.7.PTA tegi 08.09.2021 (ettekirjutusest kuupäeva ei nähtu) kaebajale praeguse kohtuvaidluse esemeks oleva ettekirjutuse nr 09-353-21/049-2 (dtl 15), mille pealdises tühistas esmalt viitega HMS § 65 lg-le 2 oma 18.08.2021 ettekirjutuse nr 09-353-21/049-2. PTA 08.09.2021 ettekirjutuse resolutsioon on järgmine: „Arvestades eeltoodut ja tuginedes loomakaitseseaduse § 642 lg 2 kohustab PTA loomapidajat võõrandama loomapidamiskohas viibinud 31 koera ja 6 vutti Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale hiljemalt 10.09.21 kell
15.00.Loomapidaja kohustab esitama Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku teate loomade võõrandamise kohta.“ Kaebaja tehti lisaks asendustäitmise rakendamise hoiatus. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 10.09.2021 kell 15. Ettekirjutus kirjeldas kahel kontrollkäigul tuvastatud loomade seisukorda ning viiteid LoKS-i rikkumistele. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et PTA võttis 11.08.2021 üle 29 koera ja 6 vuti ning 23.08.2021 2 koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad loomade pidamiseks ettenähtud kohta. Loomapidaja 18.08.2021 kirjalikud vastuväited olid ettekirjutuse kohaselt põhjendamata.
8.8.Veterinaar G koostas 21.09.2021 kokkuvõtte loomade seisundi kohta (dtl 72–76).
8.9.PTA koostas 15.10.2021 protokolli ja teatise loomade võõrandamise kohta (dtl 159–160). Sealt nähtub, et vastustaja toimetas 07.09.2021 loomapidajale ettekirjutuse, millega kohustas teda võõrandama loomad hiljemalt 10.09.2021. Loomapidaja esitas kaebuse halduskohtule ning taotles esialgset õiguskaitset. Halduskohus jättis 08.10.2021 määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamata ning ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse 14.10.2021 muutmata. Seega võõrandab vastustaja LoKS § 642 lg-te 2 ja 3 alusel kaebajalt ära võetud 31 koerast 29 (üks koertest suri poegimise tagajärjel ja üks kutsikatest eutaneeriti), 6 vutti ning varjupaigas loomade pidamise ajal sündinud 7 kutsikat.
9.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja tegevus sisaldas mitmeid menetlus- ja vorminõuete rikkumisi.
9.1.LoKS § 64 lg 1 sätestab, et seaduse nõuete olulise rikkumise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Ülevõtmine toimub asendustäitmist rakendades (LoKS § 64 lg 2). Samal ajal võib PTA võtta loomad tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu (LoKS § 64 lg 3). Vastustaja 11.08.2021 ja 23.08.2021 protokollid ei vasta asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-s 13 toodud asendustäitmise protokollile esitatud nõuetele. Protokollist peab nähtuma muu hulgas asendustäitetoimingu sisu (ATSS § 13 lg 2 p 4). Toimingu sisu avamisel tuleb viidata selle tegemise õiguslikule alusele. Vastupidisel juhul ei ole protokolli adressaadil võimalik mõista, kas tegemist on haldussunni rakendamisega või ametniku omavoliga. Korrektse protokolli vormistamisele aitab kaasa, kui haldusorganil on eelnevalt välja töötatud protokollide mallid ning ametnik ei pea sündmuskohal hakkama menetlustoimingu protokolli täies mahus käsikirjaliselt koostama.
9.2.PTA koostas 17.08.2021 täiendavalt protokolli nr 09-353-21/049, kust ei selgu üheselt, millist järelevalvetoimingut see kajastab. Protokollis anti kaebajale võimalus oma seisukoht esitada suuliselt PTA esindajatega kohtudes hiljemalt 18.08.2021. Jääb arusaamatuks, kas protokolli lõpus olev „planeeritav ettekirjutus“ (kaebaja kohustamine võõrandada loomad 6(8)
3-21-2054 varjupaigale hiljemalt 19.08.2021) oli juba siduv haldusakt. Eelkirjeldatud vormipuudustega dokument ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega, sest sellest ei selgu arusaadavalt isiku õigused ja kohustused. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebajale seisukohtade esitamiseks antud üks päev on tavapäratult lühike. Protokollist ei nähtu põhjendused, miks oli vaja menetlus läbi viia nii kiiresti. Isiku ärakuulamine peab olema sisuline, mitte näilik.
9.3.Kui PTA on loomapidajalt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse üle võtnud, teeb ta loomapidajale ettekirjutuse loom võõrandada (LoKS § 64 lg 4). Kaebajale 18.08.2021 tehtud ettekirjutus nr 09-353-21/049-1 (tunnistatud 08.09.2021 ettekirjutusega edasiulatuvalt kehtetuks) ei ole küll praeguse kohtumenetluse esemeks, kuid ringkonnakohus märgib siiski, et tegemist oli tühise haldusaktiga (HMS § 63 lg 2 p 5). See ei sisalda ühtegi LoKS-ga seotud ettekirjutust. Määratud on üksnes ettekirjutuse täitmise aeg 19.08.2021. Dokumendis on visuaalselt 8 resolutsiooni, kuid need sisaldavad vaid asendustäitmise hoiatust. PTA 08.09.2021 ettekirjutusest ei selgu, miks on 18.08.2021 ettekirjutus kehtetuks tunnistatud HMS § 65 lg 2 alusel (õiguspärase haldusakti edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine isiku kasuks). LoKS § 64 lg 4 kohane ettekirjutus on kaebajale tehtud alles 08.09.2021 ettekirjutusega nr 09353-21/049-2. Kuid ka siin on ekslikult märgitud, et ettekirjutus tehakse LoKS § 64 2 lg 2 alusel. Nimetatud säte reguleerib hoopis olukorda, kus loomapidaja on jätnud LoKS § 64 lg-s 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata ning PTA võõrandab ise lemmiklooma isikule, kes asendustäitmise korras looma pidas.
10.Eeltoodule vaatamata jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, sest asjas kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud, et loomade võõrandamisega päädinud haldusmenetluse läbiviimiseks esines faktiline alus. Menetlus- ja vormivead olid küll olulised, kuid need ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mille järgi tuvastas vastustaja õigesti LoKS-i nõuete olulise rikkumise, millest tulenevalt esines alus loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste ülevõtmiseks, loomade nende senisest asukohast äravõtmiseks, loomade paigutamiseks varjupaika ning kuna kaebaja jättis 08.09.2021 ettekirjutuse täitmata, siis ka loomade võõrandamiseks PTA poolt. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.LoKS-s on sätestatud kindlad reeglid, mis peavad tagama loomade kaitse inimese tegevuse või tegevusetuse eest (LoKS § 1 lg 1). Kaebaja ei tunnista jätkuvalt vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et loomi ei peetud kooskõlas LoKS-st tulenevate nõuetega. Asjas kogutud tõendid (nt videosalvestised, veterinaari aruanne) näitavad muud. Loomade tervis ja elu oli kaebaja loomapidamiskohas ohus. Kaebaja elumajas oli ilmselgelt liiga vähe ruumi 29 koera pidamiseks, loomad pidid konkureerima nii ruumi kui ka toidu pärast. Seda kinnitavad koertel olnud võitlushaavad. Vaid üksikud koerad olid normaalses toitumuses. Koertel olid nii sise- kui ka välisparasiidid. Kaebaja ei kontrollinud loomade poegimist. Veterinaari selgituse kohaselt viitasid mitmed koertel olevad terviserikked suguluspaaritusele. Järelevalvetoimingute ajal leiti majast 8 kutsikaga pesakond, varjupaigas sündis uus, 7 kutsikaga pesakond. Arvestades, et kaebaja ei ole avaldanud valmisolekut loomade tingimusi muuta või parandada, pole alust pidada loomade äravõtmist ja hilisemat võõrandamist ebaproportsionaalseks meetmeks.
7(8)
3-21-2054
12.Kaebaja poolt esitatud tõendid loomatoidu ja ravimite ostmise ning loomaarsti külastuste kohta ei lükka eelnevalt kirjeldatud asjaolusid ümber. Kaebaja ettekujutus loomapidaja tavapärasest hoolsusest ja kohustustest ei taga nii suurele arvule loomadele ohutut elukeskkonda. Kuna nn kutsikavabriku pidamist kaebaja eitab, märgib ringkonnakohus, et lemmikloomade pidamist saab harrastada 1–2 koera omades.
13.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.