Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 26. september 2023, Tartu 3-22-1862
Haldusasi
Xi kaebus Tartu Vangla 8. juuli 2022. a käskkirja nr 62/330 tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2022. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2022. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. oktoober 2023.
Seejuures ei viidanud kaebaja tervisest lähtuvale takistusele. VangS §-st 37 tulenev kinnipeetava töökohustus ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele s.t tal puudub lepingu sõlmimise vabadus. Seega ei peagi kinnipeetav andma nõusolekut majandustööl osalemiseks ning temaga ei pea olema sõlmitud töölepingut. Töökohustusest ei vabasta mitte igasugune õppetegevus, vaid üksnes VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud konkreetses õppetegevuses osalemine. Kaebaja ei osale sellises õppetegevuses. Kaebaja on ka varem korduvalt keeldunud tööle asumast. Talle nende rikkumiste eest määratud leebemad distsiplinaarkaristused (noomitus, kartserikaristus katseajaga) ei ole oma soovitud mõju avaldanud.
Vt RKHK 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15 (p 18).
kuulu. Kaebaja väidetest ilmneb, et ta peab riigikeele tasemeõpet VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud tööalaseks enesetäiendamiseks. Samas ei ole kaebaja seostanud eesti keele oskust tema kutse- või ametikoha nõuetega. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arusaama, et eesti keele oskus üldise oskusena võib küll soodustada Eestis töö leidmist, kuid ei ole kaebaja puhul vahetult seondatav tema tööalaste oskuste täiendamise eesmärgiga. Riigikeele oskus on vajalik Eestis üldiseks hakkamasaamiseks ja ühiskondlikus elus osalemiseks. Töötamine on ainult üheks võimalikuks väljundiks sellisele tegevusele. VangS § 37 lg 2 p-st 2 saab järeldada, et töökohustuse puudumine õpingute tõttu on seotud eelkõige sellega, et töötamine õpingutega samal perioodil võib takistada õpingute edukat lõpuleviimist. Kaebaja väitel oli keeleõppe mahuks kümme tundi nädalas, s.o kaks tundi päevas. Vastustaja määras kaebaja tööle osalise koormusega, vangla selgitusel oli kavandatav tööaeg 45 kuni 90 minutit päevas. Kui tööle oli määratud samast eluosakonnast rohkem kinnipeetavaid, siis töötasid kinnipeetavad ülepäeviti. Seega kaebaja puhul isegi, kui arvestada lisaks auditoorsele õppele iseseisvat tööd keeleõppes, ei küüni õpingute ja töö aeg kokku tavapärase tööaja normini, s.o kaheksa tunnini päevas. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et töötamine tegelikkuses siiski takistanuks kaebajal riigikeele õppes edukat osalemist. Vastavalt ei ole põhjust võrdsustada kaebaja riigikeele tasemeõppes osalemist VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud õppevormidega. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellelegi, et 8. juuni 2022 tööle asumise korralduse andmise ajal ei olnud kaebajal kavandatud õppetegevust, s.t töötamine ei seganud õpinguid vahetult. Distsiplinaarmenetluses antud kaebaja suulistest selgitustest ilmneb hoopis, et kaebaja ei pea koristustööd endale sobivaks ja soovib töötada nn päris ametis keevitajana, elektrikuna vms. ametikohal. VangS järgi ei ole aga kaebajal subjektiivset õigust valida endale meelepärast tööd vangistuse ajal. Soov teha muud tööd ei vääranud seega kaebajale vastustaja käskkirjaga pandud kohustust töötada vangla majandustööl. Nendel asjaoludel oli kaebajale antud tööle asumise korraldus ka sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebajal puudus alus selle täitmisest keeldumiseks. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et tööle asumisest keeldumisega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.