Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1373
Haldusasi
SuperCom Ltd kaebus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 28.04.2023 otsuse nr 34 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. augusti 2023. a otsus Kaebaja SuperCom Ltd, esindajad Kadri Härginen ja Mario Sõrm Vastustaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esindaja MST ja ALT Kolmas isik Buddi Ltd
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse alus ringkonnakohtus
SuperCom Ltd apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde SuperCom Ltd 12. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 ning Buddi Ltd 15. septembri 2023. a menetlusdokumendile lisatud foto (dtl 1970). Jätta SuperCom Ltd apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
3.augusti 2023. a otsus muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. oktoobril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) avaldas 28.12.2022 riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Elektrooniliste valveseadmete rent“ hanketeate. Riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu esemeks on süüdimõistetute ja vahistatute elektrooniliseks jälgimiseks mõeldud aktiivjälgimise seadmete (GPS-põhised) ja lokaalsete jälgimisseadmete kasutusrent koos tervikliku tark- ja riistvara lahendusega (sh vajalike sideteenuste ja litsentsidega). Lepingu esemeks on ka tarkvara ja serverite paigaldus, jälgimisseadmete garantii, tugiteenus, eestikeelne seadmete ja tarkvara koolitus hankija personalile.
2.RIK tegi 28.04.2023 käskkirjas nr 34 järgmised otsused: 1) tunnistas Buddi Ltd esialgse pakkumuse vastavaks; 2) tunnistas mittevastavaks ja lükkas tagasi SuperCom Ltd ja G4S Monitoring Technologies Limited esialgsed pakkumused; 3) lükkas tagasi Corrisoft LLC esialgse pakkumuse.
SuperCom Ltd esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse.
4.VAKO jättis 07.06.2023 otsusega SuperCom Ltd vaidlustuse Buddi Ltd-d puudutavas osas läbi vaatamata ning vaidlustajat puudutavas osas rahuldamata. VAKO esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) riigihangete seadus (RHS) ei näe ette, et hankija peab konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses tegema otsuse nõustumuse andmiseks alustada läbirääkimisi ja esitada läbirääkimiste tulemusena pakkumus. Tegemist on informatiivse tegevusega; 2) pakkumuse vastavust hinnati ka läbi seadme testimise ja see omas mõju pakkumuse vastavaks tunnistamisele (hankedokument (HD), p-d 9.4.1, 12.1, 12.2 ja 16). Riigihanke alusdokumentides oli selgelt kirjas, et seadmed tuleb esitada testimiseks. Pakkujal ei saanud jääda arusaamatuks, et testitakse seadmete vastavust kehtestatud nõuetele ja ka see, et seadmete vastavusest nõuetele sõltub, kas pakkumus tunnistatakse vastavaks või lükatakse tagasi; 3) vaidlustaja pakkumus lükati tagasi, kuna tema seade ei vastanud HD lisa 3 nõuetele 14, 20, 21, 22, 32, 36, 41, 47, 49 ja 51. Hankija testis süsteemi selliselt, et võru ja telefon olid eraldatud. Hankija tuvastas testimisel, et HD lisa 3 nõudeid 37, 52, 57 ja 79 ei täideta. Hankija lükkas pakkumuse tagasi, kuna testimiseks vajalik materjal on puudulik; 4) pakkumuse mittevastavused, mis on tuvastatud testimisel selliselt, et võru ja telefon on eraldatud, ei ole pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Vaidlustaja pakutud süsteem töötab nii, et võru ja telefon on koos ning selline süsteemi tööpõhimõte pole HD-ga vastuolus; 5) HD lisa 3 p-i 37 kohaselt peab jälgimisseade suutma käivitamisel sooritada eneseteste, et kontrollida täielikku funktsionaalsust. Kui seadmel on probleeme, peab tõrgete info liikuma jälgimisrakendusse ja kogu teave tuvastatud rikete kohta tuleks edastada kasutajatele. Tõendatud pole see, et seade ei vasta lisa 3 p-s 37 märgitud nõudele; 6) HD lisa 3 p-i 52 kohaselt peab seade tuvastama nende liikumise (kui need tuleb fikseerida eelnevalt kindlaksmääratud asukohta) ja seejärel teavitama jälgimisrakendust liikumisest. Videofailidest ja kuvatõmmistest tuleneb, et seadet liigutati seitsmel korral, aga jälgimisrakenduses kuvati liikumised viiel korral. VAKO möönab vaidlustaja seisukoha õigsust, et testiks seadme paigaldamine võis mõjutada testi tulemust. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et vaidlustaja pakkumuse mittevastavus HD lisa 3 nõudele 52 on tõendatud; 7) HD lisa 3 p-i 57 kohaselt peab statsionaarne seade suutma töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita. Hankija tõendas, et seade ei töötanud vähemalt 24 tundi ilma elektrita. Test ei kinnita seega vaidlustaja väidet, et seade töötaks vähemalt 24 tundi. Vaidlustaja ise on oma pakkumuse lisa 3 tabeli lahtris J57 välja toonud, et PureCom töötab vähemalt 24 tundi varuakuga; 2(13)
3-23-1373 8) HD lisa 3 p-i 79 kohaselt peab seade, mida jälgitav kannab, olema kergesti paigaldatav jälgitava keha külge. Seadme paigaldusprotsessi peab saama läbi viia ainult ühe paigaldajaga ja see peab toimuma kiiresti. Seadme paigalduseks (koos mõõtmiste ja seadme seadistamistega) ei tohi kuluda rohkem kui 15 min. Paigaldusprotsess toimub jälgitava ruumides. Pakkuja peab täpsustama paigaldusprotsessi üksikasjad ja selleks hinnanguliselt kuluva aja. Hankija tuvastas, et seadme paigaldamiseks kulub rohkem kui 15 min. See on tingitud sellest, et telefoni isikule lisamisel ei tuvastata/ei leia süsteem isiku asukohta. Vaidlustaja vastas hankijale, et esmakordsel seadistamisel on see mittevastavus võimalik ja palunud võimaldada teha vastav muudatus. Kui hankija lubaks seadet muuta, oleks tegemist lubamatu muudatusega; 9) kolmanda isiku pakkumus vastab HD-le.
Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse hankija 28.04.2023 otsuse tühistamiseks osas, milles hankija tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ning tunnistas kaebaja pakkumuse mittevastavaks ja lükkas kaebaja pakkumuse tagasi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja pakkumus vastab HD lisa 3 nõuetele, sh tingimustele 57 ja 79 2) vastustaja ei saa testimist läbi viia ega selle pinnalt järeldusi teha meelevaldselt ega pakkujaid ebavõrdselt koheldes. Vastustaja ei ole riigihanke alusdokumendi koosseisus avaldanud ega ette näinud täpsemat testimise protseduuri või juhist. Selle kohta puudub informatsioon ka vastustaja otsuses ja selle aluseks olnud protokollis; 3) asjaolu, et VAKO nõustus kaebaja enamiku väidetega, viitab sellele, et hankija teostab oma kaalutlusõigust testimise läbiviimisel läbipaistmatult ja arusaamatult; 4) tingimustest ei tulene ning pakkujatele ei olnud teada, et vastustajal on õigus lugeda testimine ebaõnnestunuks, kui sama kriteeriumi testimine on olnud mitmel korral edukas ja see on testkeskkonnas fikseeritud; 5) kaebaja jaoks ei ole läbipaistev ega kontrollitav, kas ja kuidas teostas vastustaja samaväärselt teiste pakkujate testimist; 6) kaebaja pakkumuses puudusid sisulised kõrvalekalded. HD lisa 3 tingimuste 57 ja 79 puhul on vastustaja vähemalt kaheksal korral tuvastanud pakkumuse vastavuse nõuetele ning HD p 16.4 alusel saanuks hankija kaalutlusõigust kasutades pakkumuse vastavaks tunnistada; 7) kolmanda isiku pakkumus ei vasta HD lisa 3 tingimustele 55 ja 117. Tõendatud ei ole, et kolmanda isiku pakutav lokaalse valve seade näitab ja kuvab GSM-signaali tugevust (tingimus 55). Kolmanda isiku pakutud seadmed ei toeta 4G võrku, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas saab kolmanda isiku pakkumus täita nõuet, mille kohaselt peab jälgimisseade ja back-end vaheline side töötama Eesti mobiilsidevõrgus ning andmed peavad olema krüpteeritud ning kõik GSM-sidet kasutavad seadmed peavad olema võimelised töötama Eesti kolme suurima mobiiliteenuse pakkuja (praegu Elisa, Telia ja Tele2) võrkudes ning kasutama privaatset APN-i (tingimus 117).
6.Hankija taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja pakkumus ei vasta vähemalt neljateistkümnele HD lisas 3 esitatud nõudele; 2) kaebaja seadmed ei vastanud nõuetele. Pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuseks piisab, kui esineb vähemalt üks otsuse aluseks olev pakkumuse tagasilükkamise põhjus. VAKO leidis, et HD lisa 3 nõuete 57 ja 79 osas oli vastustaja otsus õiguspärane; 3) testimine viidi läbi kõigi suhtes ühetaoliselt. HD p-des 16.1–16.3 kirjeldatakse, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust alusdokumentides sätestatud tingimustele, sh on hankijal õigus seadmeid ja süsteemi testida, et veenduda nende nõuetele vastavuses. Lisaks on vastustaja kirjeldanud, et lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vastustaja kirjeldas, et testib kogu süsteemi vastavust hankes esitatud 3(13)
3-23-1373 tingimustele. Kaebajale pidi olema arusaadav, et testimise eesmärk on esitatud tarkvara, seadmete, tööriistade ja detailide hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuetele vastavuse tuvastamine. Testimise tingimusi ei olnud võimalik eraldiseisvatena välja tuua, kuna varasematest turu-uuringutest nähtus, et erinevad võimalikud pakkujad kasutatavad erinevaid süsteeme elektrooniliseks jälgimiseks. Seetõttu ei olnud võimalik kirja panna üheseid tingimusi, mis vastaks kõigile võimalikele turul olevate toodetele; 4) vastustaja testis seadmeid selliselt, et kontrollis erinevaid nõudeid erinevates testides. Vastustajal tuli ette olukordi, kus esialgse testi tulemusena oli nõue vastav, kuid testides seadmete muule nõudele vastavust, esines mittevastavus varasemalt testitud nõudes. Vastustaja tegi seega kordusteste erinevate nõuete osas, et välja selgitada, kas mittevastavus on ühekordne või esineb seda korduvalt; 5) vastustajale esitati 12 seadet (6 lokaalse jälgimise seadet ja 6 GPS-seadet). Kui ühes seadmes esines mittevastavus, pidi ta kontrollima, kas tegemist on läbiva mittevastavusega või esineb probleem ainult ühel seadmel. Vastustaja on kasutas pakkujaid toetavat meetodit, kuna ei välistanud pakkumusi ühekordsete anomaaliate tõttu; 6) kaebaja pakkumuses esines 14 sisulist nõuetele mittevastavust; 7) kolmanda isiku pakkumus vastab HD lisa 3 tingimustele 55 ja 117. Kolmas isik kinnitas, et nende pakutavad seadmed vastavad nõudele 55. Vastustaja on kontrollinud nõudele vastavust ning esitanud selles kohta tõendid. Vastustaja ei ole üheski HD-s viidanud, millises võrgus (2G, 3G, 4G, 5G) peab GSM-sidet kasutav seade töötama, kuna teenusepakkumise perioodil võivad võrgud muutuda. Pakkujal peab olema valmisolek, et igal juhul töötab seade kogu teenusepakkumise perioodi jooksul kolme suurima mobiilteenuse pakkuja võrkudes. Vastustaja kasutas testimise käigus kolmanda isiku seadmesse seadistatud SIM-kaarti ning võrguühendus toimis.
Kolmas isik eraldi kirjalikku seisukohta ei esitanud.
8.Tallinna Halduskohus jättis 3. augusti 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) testitavad seadmed pidid vastama nõuetele. Vastustaja ei näinud HD-s ette täpsemaid reegleid, kuidas testimine toimub, kuid dokumentidest nähtub selgelt seadmete testimine, kvaliteedi hindamine ning nõuded, mille täitmist pakkumuse puhul kontrollitakse. Testimisega hinnatakse seadme kvaliteeti. Tegemist on HD lisa 3 kohase vastavuse hindamisega. Kui kvaliteet ei ole tagatud, siis ei vasta jälgimisseadmed hanke eesmärgile ning vastustajal oli kohustus tunnistada pakkumus mittevastavaks; 2) kaebaja ei vaidlustanud HD-d seadme hindamise ning testimise protseduuri ja juhiste osas. Lähtuda tuli seega kehtivast HD-st; 3) tunnistaja LM kinnitas, et on vastustaja hankekomisjoni liige, kes tegi otsuse, et kaebaja pakkumus ei vasta HD nõuetele. LM määrati hankekomisjoni liikmeks, kuivõrd ta on seotud hanke tehniliste tingimuste loomisega. Tunnistaja kinnitas, et teisteks komisjoni liikmeteks on TN (hankejurist), JK (vanglate infosüsteemide tiimist) ja MS (Tallinna Vangla taasühiskonnastamise talituse juhataja). LM osales kaebaja aktiivjälgimisseadmete testimises
14.märtsist – 12. aprillini 2023. HD lisa 3 nõudes 57 viidatud statsionaarset seadet, mis on isiku koju paigaldatav seade ja kontrollib isiku kodusolemist, kontrollisid teised tiimiliikmed, sh MM. LM selgitas, et kõiki pakkujate seadmeid ei kontrollitud võrdsel arvul kordadel, probleemide esinemise korral tehti seadmetele korduvaid kontrolle. Seadmeid kontrolliti tavatingimustes ning iganädalaselt otsiti uus olustik. Testtiimis otsustati, kuidas testida. Testimisel juhinduti pakkuja suunistest ja kogu esitatud materjalist. LM testis kaebaja seadme vastavust HD lisa 3 nõudele 79, mille kohaselt peab jälgitava kantav seade olema kergelt paigaldatav ning paigaldusprotsess peab olema ühe isiku poolt teostatav maksimaalselt 15 minuti jooksul. LM tuvastas korduvalt erinevates kohtades nii sise- kui ka välitingimustes 4(13)
3-23-1373 nõudele mittevastavuse, mille tingisid probleemid asukoha määramisega. Mittevastavused fikseeriti filmimise, pildistamise ja süsteemiväljavõtete näol; 4) tunnistaja MM kinnitas, et töötab Justiitsministeeriumis taasühiskonnastamise talituses nõunikuna. Tunnistaja kaasati riigihanke testimistiimi nn endise töötaja „testamendiga“. Tunnistaja kaasas testimistiimi omakorda O (vanemkriminaalhooldusametnik). MM testis jälgimisseadmeid perioodil 14. märts – 12. aprill 2023. MM testis aktiivjälgimisseadmete vastavust HD lisa 3 nõudele 79 ning statsionaarse seadme vastavust HD lisa 3 nõudele 57 (statsionaarne seade peab suutma töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita) ning tuvastas mõlema nõude puhul mittevastavused. Nõude 79 mittevastavuse tingisid probleemid asukoha määramisega, olenemata sellest, kus seadet testiti. Testimise tulemused fikseeriti. Tunnistaja märkis istungil, et ei usaldaks oma kogemusele tuginedes kaebaja pakutud seadet, sest see ei vasta nõuetele; 5) puudub alus kahelda, et vastustaja on pakkujate seadmeid põhjalikult kontrollinud ja testinud, hinnanud nende kvaliteeti ning seejuures on testimisse kaasatud pädevad isikud, sh isikud, kes teevad jälgimisseadmetega igapäevaselt tööd. Testimise käigus tuvastatu on fikseeritud ja jälgitav; 6) vastustaja on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses esitanud kohtule jälgimisseadmete testimise käiku ja tulemusi sisaldavad ekraanitõmmised, videofailid jm dokumendid. Dokumendid sisaldavad ärisaladust ning on seetõttu konfidentsiaalsed. Seetõttu tuleb piirduda vaidluse eseme kohta esitatud dokumentide nimetamisega ning lähtuda nende hindamisel üldisest kirjeldusest ja tulemist; 7) HD lisa 3 nõue 57 on sõnastatud järgmiselt: „Statsionaarne seade peab suutma töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita.“ Vastustaja esitatud pakkumuse tagasilükkamise põhjendustest nähtub, et testimise käigus üks testimisele saadetud statsionaarne seade ei suutnud töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita. Tõendatud on, et üks testimisele esitatud kaebaja seade ei töötanud vähemalt 24 tundi ilma elektrita. Seda kinnitavad vastustaja selgitused koos testimist ja selle käiku kajastavate ekraanitõmmiste, videote jm dokumentidega. Ekraanitõmmistelt nähtub muu hulgas testimise aeg ning sel ajal süsteemis kuvatud info. Samuti nähtub videotelt seadme asetus ja info, vooluvõrgust eemaldamise aeg, 24 tunni möödumisel seadme olek ja sisselülitamisel kuvatav info. Ühtlasi kinnitavad istungil antud tunnistaja MM ütlused HD lisa 3 nõude 57 kontrollimist ning mittevastavuse tuvastamist. Kaebaja väide, et töötamine alla 24 tunni on võimalik üksnes siis, kui aku polnud täidetud, ei leidnud kinnitust. Kaebaja 19. juuni 2023 kaebuse lisas 2 sisaldub kaebaja põhjalikum argumentatsioon kaebaja seadmete nõuetele vastavuse kohta tingimuse 57 osas, mis on konfidentsiaalne ja mida ei ole võimalik üksikasjalikult käsitleda. Esitatud dokumendist ei tulene asjaolusid, mis lükkaksid ümber vastustaja esitatud väited ja tõendid HD lisa 3 nõudele 57 mittevastavuse osas. Mittevastavus on tuvastatud vaid ühel seadmel ning VAKO ja vastustaja on ekslikult käsitlenud nõude täitmist varuaku abil, kuid see ei muuda lõppjäreldust, et vastustaja on kvaliteedi hindamisel teinud kaalutlusotsuse, millest lähtuvalt ei vasta statsionaarne seade HD lisa 3 nõudele 57. Õige pole kaebaja väide, et test ebaõnnestus ebaõige kasutuse tõttu, kuivõrd vastustaja esitatud tõendite ning tunnistaja MM ütluste põhjal puudub alus kahelda testimise korrektsuses ning testimise läbiviijate pädevuses; 8) HD lisa 3 nõue 79 on sõnastatud järgmiselt: „Seade, mida jälgitav kannab, peab olema kergesti paigaldatav jälgitava keha külge. Seadme paigaldusprotsessi peab saama läbi viia ainult ühe paigaldajaga ja peab olema nii lühike kui võimalik. Seadme paigalduseks (koos mõõtmiste ja seadme seadistamistega) ei tohi kuluda rohkem aega kui 15 min. Paigaldusprotsess toimub jälgitava ruumides. Pakkuja peab täpsustama paigaldusprotsessi üksikasjad ja selleks hinnanguliselt kuluva aja.“ Vastustaja esitatud pakkumuse tagasilükkamise põhjendustest nähtuvalt kulub kogu jälgimisseadme (võru ja telefon) paigaldamiseks, koos mõõtmiste ja seadmete seadistamisega rohkem aega kui 15 minutit ja see on tingitud asjaolust, et telefoni isiku lisamisel ei tuvasta/ei leia süsteem isiku asukohta. 5(13)
3-23-1373 Testimisel ilmnenud nõudele mittevastavust kinnitavad vastustaja selgitused koos testimist ja selle käiku kajastavate ekraanitõmmiste, videote jm dokumentidega, millelt nähtuvad muu hulgas testitavad seadmed, neil kuvatav info, testimise toimumise aeg ja koht. Istungil kinnitasid tunnistajad LM ja MM, et seadmete paigaldamiseks kulus rohkem aega kui 15 minutit, sest telefon ei suutnud tuvastada isiku asukohta, kuigi testimisel prooviti erinevaid asukohti. Vastustaja lähtus testi teostamisel kaebaja pakkumuse lisaks olevas kasutusjuhendis lk 80–82 toodud seadme seadistamise protsessist ning pöördus nõude 79 täitmisega seonduvalt kaebaja poole. Kaebaja vastas 22. märtsil 2023 vastustajale ning selgitas probleemi põhjuseid ja lahendusi, sh seadme konfiguratsiooni muutmise võimalust. Kui lubada testimiseks esitatud seadet (seadme konfiguratsioone) muuta, oleks tegemist pakkumuse lubamatu muutmisega. Kaebaja testimiseks esitatud seadmed pidid vastavalt HD lisa 1 p-le 3.4 võimaldama testida pakkuja pakutava süsteemi kõiki funktsionaalsusi. Seega pidid testimiseks esitatud seadmed olema selliselt seadistatud, et vastasid vähemalt kõigile HD lisas 3 toodud kohustuslikele tingimustele. Vastustaja ei saanud anda kaebajale võimalust muuta seadistusi. Puudub alus kahelda, et vastustaja on lähtunud seadmete testimisel kaebaja esitatud dokumentidest ning kasutusjuhendis toodud seadme seadistamise protsessist. Kaebaja pole viidanud ühelegi pakkumuses esitatud dokumendile, kus oleks kirjas, et kui testimise ajal ilmneb, et GPS-i signaali nõrkusest tulenevalt ei ole võimalik kohe asukohta tuvastada, võimaldavad kaebaja seadmed selle osa protseduurist vahele jätta, vajutades nuppu „skip“. Kaebaja selgitused ei lükka ümber vastustaja esitatud tõendeid nõudele mittevastavuse osas. Vastustaja esitatud tõendite ja tunnistajate ütluste põhjal ei õnnestunud asukoha tuvastamine ühelgi korral ilma „skip“ nupu vajutuseta, mille osas aga kaebaja juhised puudusid ning millisel juhul ei saanud ametnik veenduda süsteemi toimimises. Seega ei saanud vastustaja seadistamisprotsessi lõpule viia ning HD lisa 3 nõue 79 jäi täitmata. Vastustajal ei ole võimalik teha mööndusi pakutavate seadmete täpsuses, kvaliteedis ja usaldusväärsuses, seda eriti olukorras, kus hanke esemeks on süüdimõistetute ja vahistatute elektrooniliseks jälgimiseks mõeldud seadmed. Olukorras, kus aktiivse jälgimissüsteemi seade ei tuvastanud testimisel korduvalt ning erinevates kohtades isiku asukohta reaalajas ning ametnik ei saanud seeläbi õigeaegset, täpset ja usaldusväärne teavet, ei saanud vastustaja lugeda kaebaja pakutavat seadet nõuetele vastavaks; 9) HD lisa 3 nõue 55 on sõnastatud järgmiselt: „Lokaalse valve seade peab näitama ja kuvama GSM-signaali tugevust.“ Kaebaja väited, et kolmanda isiku seade ei näita ega kuva GSM-signaali tugevust, ei leidnud kinnitust. Kolmas isik kinnitas, et pakutavad seadmed vastavad nõudele 55. Vastustaja on lisaks esitanud tõendina 16. mai 2023. a vastuses vaidlustusele lisad 16, 16-1, 16-1-1 ja 16-1-2, millest nähtuvad vastustaja ja kolmanda isiku selgitused nõude 55 kohta, ning kolmanda isiku testkeskkonna kuvatõmmise. Kuvatõmmisel kajastub GSM-signaali tugevuse näit. Olemasoleva materjali põhjal puudub alus kahelda, et kolmanda isiku valve seade näitab ja kuvab GSM-signaali tugevust; 10) HD lisa 3 nõue 117 on sõnastatud järgmiselt: „Jälgimisseade ja back-end vaheline side peab töötama Eesti mobiilsidevõrgus ning andmed peavad olema krüpteeritud. Kõik GSM-sidet kasutavad seadmed peavad olema võimelised töötama Eesti kolme suurima mobiiliteenuse pakkuja (praegu Elisa, Telia ja Tele2) võrkudes ning kasutama privaatset APN-i.“ HD-s ei ole viidatud, millises võrgus (2G, 3G, 4G, 5G) peab GSM-sidet kasutav seade töötama. Vastustaja seatud tingimus on, et seade töötab kolme suurima mobiilteenuse pakkuja võrkudes ning pakkujal peab olema valmisolek, et seade töötab neis võrkudes kogu teenusepakkumise perioodi. Vastustaja kinnitas, et on kolmanda isiku seadet testinud ja tuvastanud, et võrguühendus toimib. Ühtlasi kinnitab kolmanda isiku pakkumuse vastavust antud nõudele vastustaja 4. juuli 2023. a kohtunõude vastuse lisa 3. Kuigi kolmanda isiku pakkumust võimaldaks HD lisa 3 nõudele 117 vastavaks pidada tema kinnituse alusel, on vastustaja seadet kontrollinud ja leidnud, et need on võimelised töötama Eesti kolme suurima mobiiliteenuse pakkuja (Elisa, Telia ja Tele2) võrkudes ning kasutama privaatset APN-i. Kolmanda isiku seade
6(13)
3-23-1373 vastab HD Lisa 3 nõudele 117. Vastustaja on seadme toimimist kontrollinud ega ole piirdunud üksnes kinnitusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja seade vastas HD lisa 3 nõudele 57, kuna seade töötas vähemalt 24 tundi ilma elektrita. Hankija testis kuut seadet 15 korral. Seadmeid testiti erinev arv kordi, osasid teste alustati nii, et aku ei olnud täis ja osad testid lõpetati enne, kui aku sai tühjaks. Teste oleks tulnud alustada selliselt, et aku on 100% täis laetud ja lõpetatakse, kui aku on tühjaks saanud. Seejärel mõõdetakse nende kahe sündmuse vaheline aeg. Testkeskkonnas fikseeriti kaheksal korral apellandi seadmete aku vastupidavus rohkem kui 24 tundi (testid nr 1, 2, 3, 5, 7, 8, 12 ja 13). Kaebaja statsionaarse seadme aku pidas elektritoiteta vastu oluliselt kauem kui tingimuses nõutud vähemalt 24 tundi. Oli ka teste, mille puhul hankija testis seadet pooltühja akuga, kuid sellele vaatamata pidas seade elektritoiteta vastu üle 24 tunni. Testide nr 6, 10, 11 ja 15 puhul katkestas hankija testimise vastavalt 19 tunni ja 39 minuti, 19 tunni ja 51 minuti, 12 tunni ja 10 minuti ning 20 tunni ja 29 minuti pealt. Kõigil neljal juhul nähtub testkeskkonnast, et katkestamise ajal oli seadmel alles veel vähemalt 50% akutoitest. Testide nr 3, 4, 9 ja 14 andmetest on testkeskkonnas salvestatud informatsioon, mille kohaselt alustati testimist pooltühja akuga. Vastavalt alustati testimist siis, kui akutoidet oli alles jäänud 50%, 53%, 13% ja 12%. Viis statsionaarset seadet kuuest testimiseks esitatust läbisid testi probleemideta. Ühel apellandi statsionaarsel seadmel ilmnesid testimisel probleemid. Konkreetne seade edastas testkeskkonnale lühikese aja jooksul väga arvukalt häireteateid. Häirete tekkepõhjus on hetkel teadmata, kuivõrd seade on jätkuvalt hankija valduses. Selle seadmega sooritati testid nr 3 ja 4. Testi nr 3 alustas hankija nii, et seadme aku oli 50% ulatuses täis. Sellele vaatamata pidas seadme aku vastu üle 31 tunni. Siis teostas hankija seadmega testi nr 4, mida ta alustas viisil, et seadme aku täituvus oli 53%. Selle testi raames pidas apellandi seade vastu aga üle 18 tunni. Seega ei viidud seadmega testi läbi nõuetekohaselt. Selline väikse kaaluga viga ei tohi kaasa tuua pakkumuse mittevastavaks tunnistamist. Samuti on hankija hankelepingus mõistnud, et kõik riigihankes tellitud seadmed ei pruugi alati nõuetekohaselt töötada. Vastasel korral poleks ta märkinud hankelepingu p-s 6.7, et kui 30% partii seadmetest ei tööta, tuleb seadmed välja vahetada. Hankija ei näinud ette tingimust, et kõik seadmed peavad 100% ulatuses testid läbima; 2) kaebaja seade vastas HD lisa 3 tingimusele 79. Kaebaja seadet on võimalik seadistada selliselt, et isiku asukoht tuvastatakse kas väga täpselt või madalama täpsusastmega. Isiku asukoha väga täpne tuvastamine nõuab konkreetses kohas kvaliteetset andmesidet. Eestis ei ole andmeside igas kohas väga kvaliteetne. Seadme süsteem oli seadistatud isiku asukoha väga täpse asukoha tuvastamiseks. Ebapiisava andmekvaliteedi korral tulnuks seade seadistada madalama täpsusega asukoha tuvastamise peale või tulnuks vajutada „skip“ ehk edasi nuppu. Sellises olukorras edastaks asukoha informatsioon süsteemile niipea, kui uues asukohas on andmeside kvaliteet parem. Testid ebaõnnestusid, kuna hankija ei vajutanud nuppu „skip“ või ei seadistanud seadet ümber. Pakutav seade vastab tingimustele. Seadme ümberseadistamine ei tähenda pakkumuse muutmist, kuna need funktsionaalsused ja seadistused olid pakutaval seadmel juba olemas. Seejuures on HD-s märgitud, et hankija peab saama testida seadme kõiki konfiguratsioone; 3) kolmanda isiku lokaalne seade ei vasta HD lisa 3 tingimusele 55. Tõendatud pole see, et kolmanda isiku seade näitaks GSM-signaali tugevust. See, et seade edastas GSM-signaali tugevuse testkeskkonda, ei tähenda, et GSM-signaali tugevus oleks kuvatud seadmel. Kuna
7(13)
3-23-1373 seadmed esitati testimiseks, ei oma tähendust kolmanda isiku kinnitus, et seade vastab tingimustele; 4) kolmanda isiku pakkumus ei vasta HD lisa 3 tingimusele 117. Kolmanda isiku seadmed ei toeta 4G võrku. Telia ei toeta enam 3G võrku. Seega ei saa kolmanda isiku seade töötada vähemalt ühes Eesti suuremas mobiilside võrgus.
10.Hankija taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem toodud seisukohtade, sh selle juurde, et kaebaja pakkumus ei vastanud vähemalt 14 HD lisa 3 tingimustele. Kuna pakkumus ei vastanud 14 tingimusele, ei olnud võimalik pakkumust edukaks tunnistada; 2) kaebaja seade ei vastanud HD lisa 3 tingimusele 57. Tavapärases olukorras on statsionaarne seade alati vooluvõrku ühendatud. Hankija seadis nõude juhtudeks, kui peaks esinema elektrikatkestus, seadme vooluvõrgust eemaldamine või muu erakordne juhus, mille jooksul seade ei saa ühendust vooluvõrguga. Vooluvõrguga ühendatuna ei ole oluline statsionaarse seadme aku täituvuse tase. Oluline on, et seade oleks võimeline töötama, kui peaks esinema elektrikatkestus. Hankija ei ole seadnud nõudeid statsionaarse seadme aku kestvusele. Nõude eesmärgiks on tagada, et selle kasutamise ajal tekkivad erakorralised olud ei oleks seadme mittetöötamise põhjuseks vähemalt 24 tunni jooksul. Antud aja jooksul on võimalik seadmete tellijal võtta kasutusele abinõud, et tagada seadme edasine töötamine või seadme asendamine. Aku laetuse tase ei oma tähendust. Kõik testitavad seadmed pidid vastama esitatud tingimustele. Kui üks testitud seade ei vastanud tingimusele, oli tegemist mittevastava pakkumusega. Hankelepingu projekti p-i 6.7 mõtteks on see, et kui üks seade ei vasta tingimusele, tuleb kogu partii välja vahetada. Nimetatud klausel kaitseb hankijat mittevastavate toodete eest; 3) kaebaja seade ei vastanud HD lisa 3 p-le 79, sest seadme paigaldamiseks koos mõõtmise ja seadistamisega kulus rohkem kui 15 minutit. Pakkuja pidi täpsustama paigaldusprotsessi üksikasjad ning on selleks koos pakkumusega esitama GPS-jälgimisseadme kasutusjuhendi. Kasutusjuhendi kohaselt hõlmas seadistamine viit etappi, sh 3. etapina asukoha testi ja 4. etapina seadme testi. Juhised ei sisaldanud viidet, et paigaldaja võib seadistamisel mõne neist etappidest vahele jätta. Arvestades, et pakkuja pidi täpsustama paigaldusprotsessi üksikasjad juba pakkumuses, ei saa pakkuja selgituste kaudu kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete edastamata jätmises. Asjakohatud on kaebaja väited, et seadmete paigaldamist teostati asukohtades, kus andmesidekvaliteet seda ei võimaldanud. Probleeme esines kasutusjuhendi järgses 3. ja 4. seadistusetapi läbiviimisel. Olukorras, kus 4. seadistamisetapi läbiviimisel PureTag seadet nõutud aja jooksul ei tuvastatud, ei olnud seadmel ka füüsiliselt võimalik „skip“ nupu vajutamine. Tekkinud probleemi parandamiseks pakkus pakkuja teabevahetuses välja seadme konfiguratsioonide muutmise ning tõdes, et esmakordsel paigaldamisel võibki seadme tuvastamine kauem aega võtta. Erinevate konfiguratsioonide muutmiseks ja testimiseks hankijale endale õigusi ei olnud antud. HD ei lubanud seadme konfiguratsioone muuta, vaid testida pidi saama seadme kõiki funktsioone. Pikem paigaldusaeg oli tingitud seadme konfiguratsioonist. Hankijal puudus testkeskkonnas seadme konfiguratsiooni muutmise õigus. Pakkumuse parandamine ei olnud lubatav; 4) kolmanda isiku pakkumus vastab HD lisa 3 tingimustele 55 ja 117. HD ei tee viiteid sellele, millises võrgus (2G, 3G, 4G või 5G) peab GSM-sidet kasutav seade töötama. Tingimus oli, et seade peab töötama kolme suurima mobiilteenuse pakkuja võrkudes ning pakkujal peab olema valmisolek, et seade töötab neis võrkudes kogu teenusepakkumise perioodil. Telia 3G võrk suletakse Tallinnas alles septembri alguses ehk pärast hankija otsust. Kui kaebaja väide vastab tõele, peab hankija tunnistama kolmanda isiku pakkumuse mittevastavaks pärast läbirääkimisi. Hankija on kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt.
8(13)
3-23-1373
11.Kolmas isik on vastuses seisukohal, et tema pakutav seade vastab HD lisa 3 nõuetele 55 ja 117. GSM-i tugevus on kuvatav lokaalsel seireseadmel, mida tõendab lisatud foto. Kolmanda isiku seadmed suudavad kasutata Eesti kõiki kolme võrku.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.1.Kaebaja esitas 12. septembri 2023. a menetlusdokumendis kaks dokumenti: 1) Telia Eesti AS-i 16. jaanuari 2023. a teade, et alates 2023. a veebruarist asutakse maakondade kaupa sulgema 3G võrku ning 2) 25. mail 2016 avaldatud artikkel, milles on märgitud, et Telia Eesti AS märgib, et kui üle on võetud 4G ja 5G, siis loobutakse 3G-st (dtl 1949–1955). Nimetatud dokumentidega soovib kaebaja tõendada, et kolmanda isiku pakkumus ei vastanud HD-le. Kuna need dokumendid võivad omada tähendust asja õigemaks lahendamiseks, võtab ringkonnakohus need asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
12.2.Kolmas isik esitas 15. septembri 2023. a menetlusdokumendis foto seadmest, millel on kuvatud GSM-signaali tugevus (dtl 1970). Kaebaja vaidleb selle dokumendi asja juurde võtmisele vastu, kuna see tuli esitada hiljemalt 12. septembriks 2023. Samuti ei võimalda foto järeldada, kas seadet tuli seadistada. Ühtlasi ei pruugi tegemist olla pakutava seadmega (nt tegemist on uuema mudeliga). Kuigi ringkonnakohtu 6. septembri 2023. a määruse kohaselt tuli uus tõend esitada hiljemalt 12. septembriks 2023, ei välista see ka pärast selle kuupäeva möödumist esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmist. Tegemist on kohtu määratud tähtajaga. Ringkonnakohus vaatab asja läbi lihtmenetluses, mistõttu võib kohus kalduda kõrvale nõuetest nii tõendite esitamisel kui ka kogumisel (vt HKMS õ 134 lg 2 p 4). Seejuures on kaebaja saanud avaldada oma arvamuse tõendi kohta. Kuna foto võib omada tähendust asja õigemaks lahendamiseks, võtab ringkonnakohus selle asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
12.3.Kuigi kolmas isik on märkinud, et foto näol on tegemist ärisaladusega, jääb see väide ebaselgeks. Eelduslikult ei saa pakutav seade koos ekraanil kuvatava teabega ärisaladusena olla käsitatav. Vaidlusalune seade on teistele menetlusosalistele teada ja eelduslikult avalikult kättesaadav, seda ka erinevate ekraanipiltidega. Ebaselge on, kuidas selle foto avaldamine kahjustaks ärihuve.
13.Hankija kavatseb rentida süüdimõistetute ja vahistatute elektrooniliseks jälgimiseks mõeldud (GPS-i põhiseid) aktiivjälgimise seadmeid ja lokaalseid jälgimisseadmeid koos tervikliku tark- ja riistvaralise lahendusega (HD lisa 1 p 1). I
14.Jälgimisseaded ja süsteem peavad vastama HD lisa 3 nõuetele. HD lisa 3 sisaldab kolme tüüpi nõudeid. Ühed on kohustuslikud nõuded (Mandatory–M), mis peavad olema täidetud hankes osalemiseks (esialgse pakkumuse esitamisel) ja teenuse osutamise ajaks (hiljemalt 60 päeva pärast lepingu allkirjastamist) (HD lisa 1 p-d 4.1–4.1.1.1). HD lisa 3 tingimuse 57 (s.o kohustuslik nõue) kohaselt pidi statsionaarne seade suutma töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita.
14.1.Lokaalne jälgimissüsteem peab traadita side kaudu jälgima jälgitavat eelnevalt kindlaksmääratud kohtades. Lokaalse jälgimissüsteemi abil peab olema võimalik tuvastada, kas jälgitav viibib lokaalse jälgimisseadme levialas või väljaspool seda (HD lisa 1 p 4.5.1). Vastustaja selgitab, et tavapärases olukorras on nimetatud seade ühendatud vooluvõrku, kuid 9(13)
3-23-1373 kui seadet ei saa erakorralise olukorra tõttu võrgust voolu, peab ta olema võimeline töötama vähemalt 24 tundi, et kasutusele saaks võtta abinõud teenuse toimimiseks.
14.2.Pakkujal tuli esitada koos pakkumusega testimiseks muu hulgas 6 lokaalse jälgimise süsteemi komplekti koos vajaliku tarkvara, seadmete, tööriistade ja detailidega (sh SIM kaardid), mis võimaldavad testida pakutava süsteemi kõiki funktsionaalsusi (HD lisa 2 p 3.4).
14.3.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et eeltoodud tingimustest tulenevalt oli lokaalse jälgimissüsteemi üheks kohustuslikuks nõudeks see, et ta pidi toimima ilma vooluvõrgust voolu saamata vähemalt 24 tundi. Tegemist oli seadme funktsionaalsust ehk toimivust puudutava küsimusega ning hankijal oli õigus seda testimise teel kontrollida.
15.Vastustaja märkis 12. mai 2023. a vastuses vaidlustusele seadme mittevastavuse kohta järgmist: „Nimetatud nõue [s.o HD lisa 3 tingimus 57] oli kohustuslik lokaalse jälgimissüsteemi (RF) puhul. SuperCom mittevastavuse otsuse põhjendustes tõi Vastustaja välja, et üks testimisele saadetud statsionaarne seade (PureCom) ei suutnud töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita. Vaidlustuse lisa 2 test 4 andmed näitavad, et statsionaarne seade nr 1604210 ühendati vooluvõrku 30.03.2023 kell 11:23:54 ning seda ei eemaldatud vooluvõrgust enne kui 04.04.2023 kell 14:01:43. Seade nr 1604210 oli seega vooluvõrgus üle 122 tunni. Seadme vooluvõrgust eemaldamisel 04.04.2023 kell 14:01:43 töötas seade ilma elektrita kuni 05.04.2023 08:08:42 ehk alla 24 tunni. Seadme vooluvõrku taasühendamisel 05.04.2023 kell 09:52 näitab seade, et aku on täis, kuid hetk hiljem kuvatakse teade, et aku on tühi (videod Lisa 15 - „S/N 1604210 seadme lahti ühendamine vooluvõrgust“ ja „S/N 1604210 seadme vooluvõrku ühendamine, eelnevalt näidatud, et seade ei tööta“).“ (dtl 177–178).
15.1.Vaidlust pole selle üle, et pärast seadme nr 1604210 vooluvõrgust eemaldamist ei töötanud see nõutavat 24 tundi järjest (selle kohta vt ka videofaile, dtl 1863, 1864 ja 1872). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 52 toodud sellekohaste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
15.2.Kaebaja 19. juuni 2023. a menetlusdokumendis antud hinnangul kohaselt ei õnnestunud test mitte seadme, vaid selle kasutuse tõttu, mis väljendus selles, et kuigi seade oli olnud vooluvõrgus 122 tundi, oli aku laetud 53% ulatuses, sh oli seade andnud süsteemile ligikaudu 8000 häireteadet, millega hankija ei tegelenud. Kaebaja hinnangul viitas häireteade sellele, et seade ei olnud korrektses asendis. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita kaebaja väidet, et seade ei olnud korrektses asendis, olemasolevad tõendid. Nimelt kinnitas tunnistaja, et seadet testiti tavatingimustel ja lähtuti pakkuja suunistest (vt halduskohtu otsus, p 42). Halduskohtul puudus alus nimetatud väites kahelda, kuna testijaks oli pädev isik, kes teeb jälgimisseadmetega igapäevaselt tööd (halduskohtu otsus, p 46). Ka toimikus olevad videofailid ei luba järeldada, et seadet poleks hoitud korrektses asendis. Seade oli asetatud põrandale ja puudub viide sellele, et see oleks olnud asendis, milles see poleks tohtinud olla (vt dtl 1863, 1864 ja 1872). Kaebaja märgib ka apellatsioonkaebuses, et kuigi seade edastas lühikese aja jooksul väga arvukalt häireteateid, on nende tekkepõhjus kaebajale hetkel teadmata (apellatsioonkaebus, p 31).
16.Kaebaja toob välja, et viis statsionaarset seadet kuuest läbisid testimise probleemideta. Kaebaja hinnangul oleks tulnud testid läbi viia selliselt, et seadme aku oleks olnud 100% laetud. Kaebaja märgib, et testi nr 3 alustati olukorras, kus seadme aku oli laetud 50% ulatuses ja seade pidas vastu 31 tundi. Seevastu testi nr 4 puhul oli aku laetud 53% ulatuses, kuid seade pidas vastu üle 18 tunni.
10(13)
3-23-1373
16.1.Kuna testimiseks nõuti kuute seadet, siis pidid need seadmed testimisel vastama HD lisa 3 p-s 57 sätestatud tingimusele selleks, et lugeda seade HD-s märgitud tingimustele vastavaks. Selline tõlgendus vastab HD mõttele. Esmalt ei näinud HD ette, et testi peab läbima teatud kindel protsent seadmetest. Teiseks tagas suurem valim parema kontrollitavuse seadmete toimivusest. HD tingimuste mõtteks oli kindlustada, et hankija saaks töökindlad seadmed, arvestades seadmete otstarvet ja nende tähendust hankija jaoks. Kui kuuest seadmest üks ei vasta nõudele, siis tähendab see selle valimi puhul, et valimist umbes 16,7% ei ole töökindlad. Seega ei tule omistada tingimusele vastavuse hindamisel määravat tähendust sellele, et viie seadmega probleeme ei esinenud. Arvestades hankelepingu eset – süüdimõistetute ja vahistatute seadmetega elektrooniline jälgimine –, tulebki igalt seadmelt eeldada kõrget töökindlust ja seda eeskätt just nende tingimuste osas, mille hankija oli sõnaselgelt vastavustingimusena ette näinud ja mida ta eraldi testimise käigus kontrollis. 24 tunni nõue peab tagama, et voolukatkestuse korral suudaks avalik võim võtta kasutusele asjakohased meetmed, et tagada kinnipeetavate või vahistatute jälgimine.
16.2.HD-st ei tule eeldust, et seadme aku pidi vooluvõrgust lahti ühendamise hetkel olema 100% laetud. Eelduslikult ei soeta hankija seadmeid selleks, et neid üksnes kontrollitud keskkonnas kasutada. Seadmeid hakatakse kasutama igapäevastes tavatingimustes, kus esineda võib ka olukordi, kus aku täituvus pole 100%. Kuna kaebaja väidab, et üks seade pidas akuga, mis oli 50% ulatuses laetud, vastu 31 tundi, siis oleks eelduslikult pidanud seda tegema ka seade, mille aku oli laetud 53% ulatuses, kuid ei teinud seda. Vastustaja toob põhjendatult esile, et kuigi seade oli mitu ööpäeva vooluvõrgus, ei suutnud aku saavutada 100%-list täituvust.
17.HD lisa 3 tingimuse 57 tõlgendamisel ei oma tähendust asjaolu, et hankelepingu projekti p-s 6.7 on märgitud, et kui 30% partii seadmetest ei tööta, siis tuleb kogu partii ümber vahetada. Ringkonnakohus nõustub hankijaga, et viidatud punkt on mõeldud kaitsma hankijat lepingulises suhtes esineva puuduse korral ning see tingimus ei seondu sellega, et seade peab HD lisa 3 tingimuse 57 kohaselt töötama vähemalt 24 tundi, kui seade ei saa vooluvõrgust toidet. Hankelepingu p 6.7 pole seotud HD lisa 3 p-ga 57. Hankelepingu viidatud punkt kinnitab järeldust, et hankija otsib töökindlaid seadmeid, sest kui vähemalt 30% seadmetest esineb rike, tuleb kogu partii välja vahetada.
18.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et hankija on õiguspäraselt lükanud kaebaja pakkumuse tagasi, kuna pakutav seade ei vastanud HD lisa 3 p-s 57 esitatud tingimusele.
19.Kuna kaebaja pakkumus ei vastanud HD lisa 3 p-s 57 toodud tingimusele, ei oma hankija tegevuse õiguspärasuse hindamisel enam määravat tähendust küsimus, kas kaebaja pakkumus vastas ka HD lisa 3 tingimusele 79. II
20.HD lisa 3 tingimuse 79 kohaselt ei tohtinud seadme paigalduseks (koos mõõtmiste ja seadme seadistamisega) kuluda rohkem aega kui 15 minutit. Tegemist oli kohustusliku nõudega.
21.Hankija hinnangul ei vastanud kaebaja pakkumus HD lisa 3 tingimusele 79, kuna seadme paigaldamiseks koos mõõtmiste ja seadistamisega kulus rohkem kui 15 minutit. Vastustaja toob esile, et kasutusjuhendi kohaselt hõlmas seadme seadistamine viite etappi, sh asukoha testi (kolmas etapp) ja seadme testi (neljas etapp) ning nende vahele jätmist „skip“
11(13)
3-23-1373 nupuga ei näinud ükski dokument ette. Seadistamisele kulus sedavõrd pikk aeg põhjusel, et seade ei tuvastanud isiku asukohta.
22.Kaebaja toob esile, et seadet on võimalik üles seada kahe valiku alusel: 1) isiku asukoha väga täpsel tuvastamisel (seadistamisega saab edasi liikuda, kui asukoht on tuvastatud) ja 2) isiku asukoha madalama täpsus astmega tuvastamisel (seadistamine lõpetatakse ja alustatakse monitoorimist). Kaebaja toob esile, et seaded oli seadistatud isiku asukoha väga täpse tuvastamise režiimile ja sellega oleks saanud jätkata, kui hankija oleks vajutanud nuppu „skip“. See režiim eeldas väga head andmekvaliteeti. Kaebaja lisab, et seadistamisega oleks saanud lõpuni minna ka sedasi, kui seade oleks konfigureeritud madalama täpsusega tuvastamisastmele.
23.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebaja väide, et seadeid testiti asukohas, kus oli halb levi, ei ole tõendatud. Toimikus olevad videofailid kinnitavad, et seadmeid paigaldati asukohas, kus andmeside kvaliteet oli hea. PureTrack seade kuvas 4G andmeside olemasolu ja levi tugevust. Kahel juhtumil oli levi maksimaalsest tugevusest üks pulk puudu (dtl 1865 ja1867) ning ühel juhtumil oli levi maksimaalse tugevusega (dtl 1866). Kaebaja pole välja toonud seda, milline peaks siis levi tugevus olema, et vaidlusalused seadmed oleksid oma tegevused lõpuni viinud. Seejuures on vastustaja seadmed seadistanud nii nagu kasutusjuhend ette nägi (s.o välitingimustes või akna juures).
24.Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et hankija oleks pidanud kaebajal laskma muuta seadme konfiguratsiooni täpsemalt töörežiimilt vähem täpsemale töörežiimile. Vastustaja toob välja, et seadme konfiguratsiooni muutmise õigust hankijale ei antud. Kui kaebajale oli teada, et seadet on võimalik konfigureerida erinevatele režiimidele ja sellest sõltub seadme kasutusele võtmine, oleks tulnud pakkuda kas teisele režiimile seadistatud seadmeid või anda hankijale õigus vajadusel režiime muuta. Teisel režiimil töötavat seadet kaebaja hankijale ei esitanud. Ka viimati märgitust ehk režiimide muutmisest sõltub eelduslikult seadme kasutuselevõtu ajakulu.
25.Vastustaja toob esile, et paigaldusprotsessi üksikasjad pidid olema esitatud koos pakkumusega ning pakkuja ei teinud viidet selle kohta, et paigaldaja võib seadistamisel mõne seadistamisetapi vahele jätta. Vastustaja toob täiendavalt esile, et kuna seadmel esines paigaldamisel probleeme ka 4. seadistamisetapi (TagTest) läbiviimisel ja sellel etapil PureTag seadet nõutud aja jooksul ei tuvastatud, ei olnud võimalik kasutada ka „skip“ nuppu, et seadistamisega edasi liikuda. Sellises olukorras ei oma määravat tähendust ka küsimus, kas hankija oleks seadistamisel enda teadmistest lähtuvalt pidanud „skip“ nuppu kasutama.
26.Ringkonnakohus nõustub seega halduskohtuga, et vaidlusaluses olukorras kaebaja seadme HD lisa 3 p-le 79 mittevastavaks lugemine ei olnud õigusvastane. III
27.Kaebaja hinnangul ei vasta kolmanda isiku pakkumus HD lisa 3 tingimusele 55, mille kohaselt peab lokaalse valve seade näitama ja kuvama GSM-signaali tugevust. Kaebaja väidete kohaselt pole nimetatud asjaolu tõendatud. Vastustaja tuvastas kolmanda isiku pakkumuse vastavuse HD lisa 3 p-le 55 kolmanda isiku selgituse alusel (vt hankija 16.05.2023 vastuse lisa 16 ja 16-1). VAKO toob põhjendatult oma otsuses esile, et hankija viidatud testkeskkonna kuvatõmmisest tuleneb, et 30. märtsil 2023 on viis korda tehtud test GSM-signaali tugevuse ja kuvamise kohta (selle kohta vt dtl 1334). Seega 12(13)
3-23-1373 praeguses olukorras kolmanda isiku kinnitus selle kohta, et seadmest näeb ka GSM-signaali olemasolu, on piisav. Teistsugused tõendid selle asjaolu ümberlükkamise kohta puuduvad. Seadme ekraanil GSM-signaali kajastamise kohta on esitatud foto (dtl 1970). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tõendi usaldusväärsuses, sh selles, et tegemist poleks pakutava seadmega. Fotodel kajastatud seadmed on väliselt samasugused (vt dtl 1333). Fotol kajastatud teave kajastab seda, mida on kirjalikult GSM-i signaali kohta esitatud (dtl 1334).
28.Kaebaja hinnangul ei vasta kolmanda isiku pakkumus HD lisa 3 tingimusele 117, mille kohaselt kõik GSM-sidet kasutatavad seadmed peavad olema võimelised töötama Eesti kolme suurima mobiilteenuse pakkuja (praegu Elisa, Telia ja Tele 2) võrkudes. Kaebaja hinnangul ei toeta kolmanda isiku pakutud seadmed 4G võrku ning kuna Telia ei toeta enam 3G võrku, ei tööta pakutav seade vähemalt ühes suurimas mobiilside võrgus. Vastustaja toob põhjendatult esile, et seadmeid testiti 14. märtsist kuni 12. aprillini 2023 ning Telia Eesti AS teavitas augustikuu lõpus, et Tallinnas suletakse 3G võrk ajavahemikus 4.–7. september 2023. Vaidlustatud otsustuste tegemise hetkel kolmanda isiku seadmed töötasid Eesti kolme suurima mobiilteenuse pakkuja võrkudes. Tegemist oli otsustusega alustada läbirääkimised, mis aga ei tähenda, et hankija nimetatud küsimuse juurde vajadusel tagasi ei pöördu. Pärast läbirääkimisi määratakse lõplik pakkumuste esitamise tähtaeg ja lõplike pakkumuste esitamisel hindab hankija, kas lõplik pakkumus vastab HD-le, sh sellele, kas kolmanda isiku pakutav seade on võimeline ka uutes oludes töötama Eesti kolme suurima mobiilteenuse pakkuja juures. IV
29.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
30.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.