X kaebus Kiili valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Kiili vald, esindaja Tarko Tuisk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1044,76 eurot, mille moodustab põhinõue 954,48 eurot ja viivis 90,28 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 28,64 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
4.Otsuse jõustumisel asendada kaebaja ja tema pereliikmete nimi, isikukood, elukoht, töökoht ja töökoha aadressid tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.10.2023. a.
1.X esitas 20.05.2019 Kiili Lasteaiale taotluse A (snd xx xx xxxx) lasteasutusse vastuvõtmiseks (dtl 608). Lasteasutus kinnitas samal päeval (dtl 361), et taotlus on vastu võetud ning A on lisatud Kiili Lasteaia järjekorda.
2.Alates 17.02.2020 hakkas X laps käima eralastehoius (dtl 371).
3.Lasteasutus teavitas (dtl 362) 18.11.2020 X lapsele koha saamise võimalusest alates septembrist 2021. X aktsepteeris kohapakkumise 18.11.2020. 1(12)
4.X pöördus 10.10.2022 Kiili valla poole taotlusega (dtl 364) hüvitada tema lapse eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused (enammakstud toiduraha, kohatasu, kütusekulu ja saamata jäänud tulumaksutagastus) summas 1135,76 eurot. Kiili vald lisakulusid ei hüvitanud (10.10.2022 e-kiri; dtl 364).
5.X ja veel 15 kaebajat esitasid 02.11.2022 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Kiili valla vastu lasteaiakohtade mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-22-2348). Tallinna Halduskohtu 25.01.2023 määrusega otsustati registreerida kaebused iseseisvate haldusasjadena. X kaebus sai haldusasja numbri 3-22-2742. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses soovis X lapse erahoius käimisest tingitud toiduraha vahe, kütusekulu ja saamata jäänud tulumaksutagastuse hüvitamist. Kaebaja lõplikuks nõudeks (dtl 526) jäi hüvitada Kiili valla tekitatud varaline kahju kokku summas 1019,03 eurot seoses ajavahemikul 17.02.2020–19.08.2021 lapse eest enam makstud toiduraha 189,75 eurot, kütusekulu 616,56 eurot ja saamata jäänud tulumaksutagastusega 212,72 eurot. Kaebaja taotles kahjusummalt viivist alates 10.10.2022.
6.Kaebuse põhjendused:
1.Lasteaia kohta sooviti alates lapse lasteasutusse vastuvõtmise taotluse esitamisest esimesel võimalusel. Lasteaia koha tagamise kohustus tekkis vastustajal xx xx xxxx, mil kaebaja laps sai 1,5aastaseks. Laps sai koha Kiili valla munitsipaallasteaeda alates xx xx xxxx, mil laps oli 3,5aastane, olles vahepeal sunnitud kasutama erahoiu teenust.
2.Olukorras, kus vastustaja on jätnud lapsele lasteaiakoha võimaldamata, tekkis kaebajale rahaline kahju. Rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha. Erinevalt Kiili valla munitsipaallasteaiast ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Samuti asus erahoid lapse kodust oluliselt kaugemal, mistõttu olid lapse transpordikulud erahoidu ja tagasi oluliselt suuremad transpordikulust, mis oleksid tekkinud lapse viimisel elukohajärgsesse munitsipaallasteaeda. Kiili Lasteaia väike maja (Lasteaia 26) asub lapse kodust 500 m kaugusel, kuid erahoid asus 14,3 km kaugusel. Kaebaja laps ei oleks saanud lasteaia kohta Kiili Lasteaia Kangru majja. Mõlemad lapsevanemad viibisid ja töötasid vaidlusalusel ajavahemikul kodus.
3.Erahoiule ei leidunud veebruaris 2020 lähemaid teisi lastehoide, kus oleks vabu kohti.
7.Vastustaja võttis kaebuse õigeks saamata jäänud tulumaksutagastuse vastavalt kohtu esitatud arvestusele ja toiduraha vahe vastavalt kaebaja arvestusele hüvitamise osas (dtl 576). Vastustaja nõustus kaebusega osaliselt transpordikulude osas (dtl-d 576-577). Vastustaja on nõus maksma viivist kahjusummalt seadusjärgses määras alates 10.10.2022. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu osas, milles kaebaja soovib transpordikulude hüvitamist kaebaja lapsele lähima lasteaia kauguse järgi:
1.Vastustaja on nõus hüvitama kaebaja kodust kõige kaugemale jääva lasteaia (Kangru maja) ja lastehoiu kilomeetrite vahest tekkiva transpordikulu. Kaebajale ei ole tagatud, et ta saab oma lapse viia lähimasse lasteaeda. Lasteaia teeninduspiirkonnaks on kogu Kiili valla haldusterritoorium. Lähima lasteaia järgi hüvitamine paneb halvemasse olukorda lapsevanemad, kelle laps peab käima kaugemas lasteaias. Nii ei hüvita vastustaja teistele Kiili valla elanikele lasteaeda viimise ja toomise transpordikulusid, kui vanemal ei olnud võimalik saada oma kodule lähimat lasteaia kohta.
2.Vaidlusalusel ajavahemikul oli Kangru majas rühmi ka 2-3-aastastele. 2019/2020 õppeaastal kinnitas Kiili Vallavalitsus Kangru majas rühma Kasteheinad 18 kohta, mis on liitrühm ja kus käisid 2-7-aastased ning 2021/2022 õppeaastal kinnitas Kiili Vallavalitsus Kangru majas rühma Karukellad 20 kohta, mis on liitrühm ja kus käisid 2-4-aastased lapsed.
2(12)
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht rahvastikuregistri kohaselt Kiili vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja laps on olnud lasteaiakoha järjekorras alates 20.05.2019. Kaebaja laps sai 1,5-aastaseks xx xx xxxx. Laps hakkas erahoius käima 17.02.2020. Kiili Lasteaia, mis on ainus Kiili valda teenindav koolieelne munitsipaallasteasutus1, direktor teavitas 18.11.2020 kaebaja lapsele koha saamise võimalusest alates septembrist 2021. Laps sai koha munitsipaallasteaias alates 23.08.2021.
9.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast2, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega olid eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu või tagada lapse
Kiili Vallavalitsuse 11.06.2019 määrus nr 3 „Kiili lasteaia vastuvõtu ja väljaarvamise kord“ (edaspidi määrus nr 3): https://www.riigiteataja.ee/akt/403072020096.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
3(12)
kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
10.Ajal, mil kaebaja taotles kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses (20.05.2019), reguleeris Kiili Lasteaeda laste vastuvõttu ja sealt välja arvamist KOKS § 6 lg 2 ja KELS § 15 lg 4 alusel kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 25.04.2006 määrus nr 4 „Lasteaia vastuvõtu ja väljaarvamise kord“ (edaspidi määrus nr 4). Nimetatud määruse § 2 lg 8 kohaselt võetakse lasteasutusse vastu lapsed kes on 1. septembri seisuga vähemalt 2 aasta vanused. Lapse lasteasutusse vastuvõtmiseks esitab vanem juhatajale kirjaliku avalduse (lg 2). Vanemate avaldused registreerib lasteasutus saabumise järjekorras ja peab lasteasutuse koha taotlejate järjestust (lg 3). Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi vastu aastaringselt (lg 4). Kui lasteasutuses puuduvad vabad kohad, võib laps jääda lasteasutuses koha taotlejana järjekorda. Lasteasutuse koha taotlejate järjekord on koostatud vanemate kirjalike avalduste ajalise esitamise alusel (lg 5). Laste lasteasutusse vastu võtmine toimub avalduste laekumise järjekorras. Juhataja komplekteerib hiljemalt 1. juuniks rühmad lähtudes põhimõttest, mille kohaselt koosneb rühm samal aastal kooli minevatest lastest. Rühmade nimekirjad kinnitatakse lastaia juhataja käskkirjaga hiljemalt 5. septembriks. (lg 6). Sarnases sõnastuses reguleeris Kiili Lasteaeda laste vastuvõttu ka Kiili Vallavalitsuse 11.06.2019 määrus nr 3.3 Kiili Lasteaia poolt kaebajale 20.05.2019 saadetud kirjast selgub, et kaebaja lapse lasteaia järjekorda lisamise avalduse vastuvõtmisel sai avaldus järjekorra numbriks 1347. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja pärast lapse 1,5-aastaseks saamist lasteaiakohaga seoses telefoni teel päringud Kiili vallale ja lasteaiale. Kaebaja sõnul lasteaiakohta ei eraldatud kohtade puudumise tõttu. Vastustaja ei ole kohtumenetluses kaebaja sellele väitele vastu vaielnud. Ühtlasi nähtub kaebusele lisatud materjalidest, et kohapakkumise (koha kasutamise alustamisega septembris 2021. a.) aktsepteerimisel 18.11.2020 avaldas kaebaja soovi, et võimalusel pakutaks kohta varem. Lasteasutuse direktor vastas 19.11.2020 (dtl 362), et varem seda võimalust ei ole. Määrus nr 4 ei näinud taotluse esitamisel ette lasteaiakoha saamise soovitud aja taotluses märkimise nõuet. Nii ei ole ka kaebaja lapse järjekorda lisamise avalduses (dtl 608) lasteaiakoha saamise soovitud aega märkinud, ent on kohtumenetluses selgitanud, et kohta sooviti alates lapse lasteasutusse vastuvõtmise taotluse esitamisest esimesel võimalusel. Vastustaja on kohtule täpsustanud (dtl 604), et arvestas, et lapsevanem soovib kohta 2019. a sügisest. Toimides õiguspäraselt, pidanuks vastustaja kaebaja lapsele kohta alates 2019. aasta sügisest pakkuma. Igal juhul on seega vastustaja olnud 2020. aasta veebruarist õigusvastases viivituses, kuivõrd selleks ajaks oli kaebaja laps ka vastustaja õigusakte arvestades 2-aastane ja seega koha saamiseks õigustatud. Kuna kaebaja lapsele pakuti kohta alles 2021/2022 õppeaastast, siis järeldab kohus, et lasteaiakoha andmise edasilükkamise põhjuseks oli vaba koha puudumine. Riigikohus on seoses kohataotluste menetlemisega järjekorra alusel leidnud muu hulgas järgmist: - Lasteaiakoha andmine on haldusmenetlus. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlustoimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Sellest tuleneb mõistliku menetlusaja põhimõte. Sellest tulenevalt peab KOV andma lasteaiakoha mõistliku aja jooksul;
Ajavahemikul 17.06.2019–05.07.2020 kehtinud redaktsioonis: https://www.riigiteataja.ee/akt/414062019007. Määruse nr 3 § 2 lg 8 kohaselt võetakse lasteasutusse vastu lapsed kes 1. septembri seisuga on vähemalt 2 aasta vanused. Lapse lasteasutusse vastuvõtmise taotlemiseks täidab vanem elektroonilise taotluse Kiili valla kodulehel (lg 2). Vanemate avaldused registreerib lasteasutus saabumise järjekorras ja peab lasteasutuse koha taotlejate järjestust (lg 3). Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi vastu aastaringselt (lg 4). Kui lasteasutuses puuduvad vabad kohad, võib laps jääda lasteasutuses koha taotlejana järjekorda. Lasteasutuse koha taotlejate järjekord on koostatud vanemate kirjalike avalduste ajalise esitamise alusel (lg 5). Direktor komplekteerib hiljemalt 1. juuniks rühmad lähtudes põhimõttest, mille kohaselt koosneb rühm samal aastal kooli minevatest lastest. Rühmade nimekirjad kinnitatakse lastaia direktori käskkirjaga hiljemalt 5. septembriks (lg 6 ls-d 2 ja 3).
4(12)
- Kui kohaliku omavalitsuse üksus lähtub järjekorrast, kuid peab seejuures lasteaiakoha tegelikul eraldamisel kinni mõistliku menetlusaja põhimõttest, täidab ta sellega KELS § 10 lg-st 1 tuleneva nõude (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13); - Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.02.2023 otsuse nr 5-22-10 p 41)
Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
11.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 21.11.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu 19.03.2014 otsust nr 3-4-1-63-13 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. Kohtupraktikas on hiljem leitud, et mõistlikuks ajaks on kaks kuud, mis võib olla vajadusel ka lühem. Käesolevas asjas esitas kaebaja taotluse koha saamiseks 20.05.2019. Seega oli kaebaja lapse 1,5aastaseks saamisel xx xx xxxx mõistlik menetlustähtaeg, s.o 2 kuud, möödunud. Erahoiu kulusid arvestades lähtub kohus, et kaebaja asus erahoiu teenuseid kasutama (17.02.2020) pärast lasteaiakoha saamise soovitud aega ning koha tagamise mõistliku menetlustähtaja möödumist.
12.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
13.Vastustaja võttis 20.03.2023 vastuses kaebuse toiduraha vahe osas õigeks vastavalt kaebaja arvestusele. Seetõttu ei kontrolli kohus eraldi nimetatud kahju elemendi osas kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Ühtlasi teatas vastustaja kohtule 14.08.2023, et võtab kaebuse saamata jäänud tulumaksutagastuse osas õigeks vastavalt kohtu esitatud arvestusele. Vastava arvestuse esitas kohus 20.06.2023 määruses. Kaebaja on kohtule 14.08.2023 kinnitanud, et nõustub määruses esitatud arvutuskäiguga saamata jäänud tulumaksutagastuse osas. Kohus esitab nõudest ülevaate saamiseks allpool tabeli koos selgitustega.
13.1.Toiduraha lisakulu Kaebaja kulude arvestustabeli (dtl 529 jj) kohaselt oli märtsis 2020 ning ajavahemikel september 2020–märts 2021 ja mai 2021–august 2021 toiduraha vahe kokku 189,75 eurot (arvestatud toidupäevi 115). Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et on nõus hüvitama enammakstud söögiraha summas 189,75 eurot. 5(12)
Kuu Märts 2020 September 2020 Oktoober 2020 November 2020 Detsember 2020 Jaanuar 2021 Veebruar 2021 Märts 2021 Mai 2021 Juuni 2021 Juuli 2021 August 2021
13.2.Saamata jäänud tulumaksutagastus Kuna tulumaksutagastust saab arvestada munitsipaallasteasutuse kohatasult, siis lähtub kohus saamata jäänud tulumaksutagastuse arvestamisel kohatasudest, mida kaebaja oleks pidanud maksma, kui kaebaja laps oleks vaidlusalusel ajavahemikul saanud käia munitsipaallasteaias. Kohus juhtis 20.06.2023 määruses kaebaja tähelepanu kaebaja kulude arvestustabelis mai, juuni ja juuli 2020 arvestuskuu puudumisele, kaebaja ei olnud kohtule nimetatud kuude kohta esitanud ka hoiu arveid. Kaebaja ei ole kohtule täpsustanud, kas lapsehoiukohast oli vahepeal loobutud või käis kaebaja laps siiski sel perioodil hoius. Kuna Väike Päike lapsehoiukoha kasutamise lepingu p 4.2 (dtl 372) (edaspidi hoiuleping) kohaselt tuleb kohatasu maksta aastaringselt igas kuus ning selle suurus ei sõltu lapse tegelikust hoius viibitud päevade arvust, samas on hoiu 08.08.2020 arvel nr 3075 (dtl 392) päevahoiu teenust arvestatud ajavahemiku 10.08.2020–31.08.2020 eest, siis järeldab kohus, et hoiukohast oli vahepeal loobutud. Kiili Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 44 (edaspidi Kord) § 3 lg 3 kohaselt tuleb osalustasu tasuda ka lapse lasteasutusest puudutud perioodi eest. Kuna konkreetsel juhul ei olnud tegemist n-ö puudutud perioodiga, mille eest oleks hoiulepingu p 4.2 kohaselt samuti pidanud kohatasu maksma, siis lähtub kohus Korra § 3 lg-st 1, mille kohaselt algab osalustasu maksmise kohustus päevast, mil lapsel tekib õigus minna lasteaeda ja lõpeb lapse lasteasutuse nimekirjast väljaarvamise päevast, ning jätab mai, juuni ja juuli 2020 arvestuskuud saamata jäänud tulumaksutagastuse arvestusest välja. Kohus arvestab, et kui kaebaja laps oleks ajavahemikel veebruar 2020–märts 2020, august 2020– märts 2021 ja mai 2021–august 2021 saanud käia munitsipaallasteaias, oleks lapse eest soodustus 25% osalustasust kuus5 ehk kaebaja maksaks kohatasu lapse eest 15% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast ehk 87,60 eurot6.
Kiili valla koolieelsetes munitsipaallasteasutustes lapsevanema poolt kaetava osa määr ja tasumise kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/428022020006.
Vt Korra kuni 01.03.2020 kehtinud redaktsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/429122017402, alates 02.03.2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/428022020006 § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 p 1.
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt oli ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2021 kuutasu alammäär 584 eurot: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027.
6(12)
Kaebaja kulude arvestustabelist (dtl 529 jj) nähtuvalt on kaebaja arvestanud tulumaksutagastust munitsipaallasteaia kohatasult 14 kuu eest igas kuus 17,52 eurot, kokku 245,28 eurot (14×87,60×0,2). Vaidlusalustel ajavahemikel munitsipaallasteasutuse kohatasudega seoses märgib kohus järgmist: - Vastavalt hoiulepingu punktile 1 (dtl 371) võimaldati lapsehoiukohta alates 17.02.2020 ning sellest päevast kohustus kaebaja maksma lapsehoiukoha tasu. Vastavalt Korra § 3 lg-le 1 algab osalustasu maksmise kohustus päevast, mil jõustub lapse lasteasutuse nimekirja arvamine ehk päevast, mil lapsel tekib õigus minna lasteaeda, seega tasunuks kaebaja lapse eest sel kuul munitsipaallasteaia kohatasu ligikaudu 39,27 eurot (87,60÷29×13=39,2689655172≈39,27) ja tulumaksutagastus oleks nimetatud summalt 7,85 eurot (39,27×0,2); - Vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.03.2020 otsusele nr 87 vabastati kõik Kiili lasteaia lapsevanemad, kes ei too last lasteaeda 16.03.2020–15.04.2020, kohatasu maksmisest (p 1). Sama otsuse punktist 2 tulenevalt rakendati aprillikuus kohatasu 50% soodustust, kui laps toodi lasteaeda 01.04.2020– 15.04.2020 ning kui laps käis lasteaias ka märtsikuus, toimus kohatasu maksmine tavapärastel alustel. Kiili Vallavolikogu 16.04.2020 otsusega nr 118 pikendati 19.03.2020 otsust nr 8 kuni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra lõpuni9, täiendati punkti 4 ning vabastati kohatasu maksmisest kõik Kiili valla lapsevanemad, kes ei viinud alates 16.03.2020 kuni eriolukorra lõpuni lapsi eralastehoidu; vanem tasus järgmises kalendrikuus poole kohatasust, kui laps oli käinud eralastehoius poole kalendrikuu jooksul alates eriolukorra kehtestamisest kuni eriolukorra lõpuni. Hoiu 06.03.2020 arvest nr 2614 (dtl 390) ja 22.04.2020 arvest nr 2698 (dtl 391) nähtuvalt arvestati 2020 märtsikuu eest päevahoiu teenuse tasu 51,50 eurot (103-51,50) ja 2020 aprillikuu eest 0 eurot. Eeltoodust järeldab kohus, et kaebaja laps ajavahemikul 16.03.2020–30.04.2020 hoius ei käinud. Seega oleks kohatasu munitsipaallasteaias märtsis 2020 ligikaudu 42,39 eurot (87,60÷31×15=42,3870967742≈42,39) ja aprillis 2020 sama, mis hoiu kohatasu ehk 0 eurot. Tulumaksutagastus munitsipaallasteaia märtsikuu kohatasult oleks vastavalt 8,48 eurot; - Hoiu 08.08.2020 arvest nr 3075 nähtuvalt on ajavahemiku 10.08.2020–31.08.2020 eest päevahoiu teenuse tasu arvestatud terve kuu eest summas 111 eurot, samas tasumisele kuulus eelmise kuu ettemaksu arvestades 70 eurot. Kaebaja on arve nr 3075 alusel tasunud 70 eurot (dtl 384). Kohtule arusaadavalt arvestati tasaarvestuse tegemisel 2020 aprillikuu enamtasutud arvega nr 2698 (dtl 391) summas 41 eurot. Kohtule on jäänud selgusetuks, miks on sel kuul päevahoiu teenuse tasu arvestatud terve kuu eest, kui arvest nähtuvalt ajavahemikul 01.08.2020–09.08.2020 laps justkui teenust ei kasutanud. Samas kaebuse materjalidest ei nähtu, et 2020 augustikuu päevahoiu teenuse tasuga on vastavas osas järgneva kuu hoiu arvel tasaarvestuse tegemiseks arvestatud. Kuna vastavat kreeditarvet ei ole kohtule esitatud, siis lähtub kohus augustis 2020 ka munitsipaallasteasutuse terve kuu kohatasust 87,60 eurot; - Kohus arvestab, et vastavalt Kiili Vallavolikogu 18.03.2021 otsusele nr 910 olid ajavahemikul 01.04.2021–30.04.2021 kõik Kiili lasteaia lapsed ja lastehoidudes käivad Kiili valla lapsed sõltumata kohal käimisest vabastatud osalustasust; - Vastavalt Kiili Vallavolikogu 15.04.2021 otsusele nr 1111 rakendati Kiili lasteaia ja lastehoidude lapsevanematele maikuu kohatasu 50% vabastust, kui laps ei käinud ajavahemikul 19.04.2021– 30.04.2021 lasteaias/hoius. Hoiu 04.05.2021 arvest nr 3918 (dtl 402) nähtuvalt arvestati maikuu päevahoiu teenuse tasu summas 47,50 eurot (teenuse hinnaks 95 eurot). Eeltoodust nähtub, et kaebaja laps ei käinud ajavahemikul 19.04.2021–30.04.2021 hoius. Seega oleks kohatasu munitsipaallasteaias mais 2021 vastavalt 43,80 eurot ja tulumaksutagastus munitsipaallasteaia maikuu kohatasult vastavalt 8,76 eurot;
Kättesaadav Kiili valla dokumendiregistrist: https://wd.kiilivald.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=1017&tid=1099. Samas.
Kehtis kuni 17.05.2020: https://www.riigiteataja.ee/akt/324042020007.
Vt joonealune viide 10.
Samas.
7(12)
- Hoiu 03.08.2021 arvest nr 4200 nähtuvalt arvestati päevahoiu teenuse tasu ajavahemiku 01.08.2021–22.08.2021 eest. Kaebuse kohaselt sai kaebaja laps alates 23.08.2021 koha Kiili valla munitsipaallasteaeda. Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 01.08.2021–22.08.2021 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu Korra § 3 lg-st 1 tulenevalt ligikaudu 62,17 eurot (87,60÷31×22=62,1677419355≈62,17) ja tulumaksutagastus munitsipaallasteaia augustikuu kohatasult oleks vastavalt 12,43 eurot.
Kuu Veebruar 2020 Märts 2020 August 2020 September 2020 Oktoober 2020 November 2020 Detsember 2020 Jaanuar 2021 Veebruar 2021 Märts 2021 Mai 2021 Juuni 2021 Juuli 2021 August 2021
Eeltoodud kohatasusid ja vabastusi arvestades leiab kohus, et kui kaebaja laps oleks ajavahemikel veebruar 2020–märts 2020, august 2020–detsember 2020 ning jaanuar 2021–märts 2021, mai 2021– august 2021 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 2020. aastal kokku 519,66 eurot ja 2021. aastal kokku 543,97 eurot. Kaebaja 2020 FIDEK (dtl 533) ja 2021 FIDEK (dtl 537) andmetest nähtuvalt olnuks kaebajal arvestades kaebaja maksustavat tulu nimetatud perioodidel ja tulust tehtavate mahaarvamiste piirangut (TuMS § 282) võimalik teha mahaarvamisi nimetatud summade ulatuses ning kaebaja oleks saanud lapse koolituskulude eest 2020. aastal täiendavat tulumaksutagastust 519,66×0,2=103,932≈103,93 eurot ja 2021. aastal 543,97×0,2=108,794≈108,79 eurot.
13.3.Transpordi lisakulud Kaebaja kulude arvestustabeli (dtl 529 jj) kohaselt oli märtsis 2020 ning ajavahemikel september 2020–märts 2021 ja mai 2021–august 2021 kaebaja transpordi lisakulu kokku 616,56 eurot. Kaebaja on lisakulude arvestuses lähtunud: - kaebaja elukoha (xxxxxxxxx) ja hoiu asukoha (xxxxxxxxx) vahelisest vahemaast ning saanud Tallinna Ringtee/E265 kaudu 14,7 km ja tagasi Kurna-Tuhala/Tee nr 115 kaudu 13,9 km teekonna pikkuseks autoga läbimisel kokku 28,6 km; kaebaja töötas kodus, teine lapsevanem viibis samuti kodus, mistõttu päevas läbitav vahemaa on 57,2 km; - vahemaa läbimiseks kasutatud sõiduki (dtl-d 548-549) keskmisest kütusekulust 7,2l/100 km kohta (dtl 540); - mootoribensiini 98 keskmisest hinnast igas kuus vastavalt tanklaketi Circle K esitatud andmetele (dtl 542 jj); 8(12)
- vaidlusalustel ajavahemikel hoius kohal käidud päevade arvust. Vastuses kaebusele (dtl 577) märgib vastustaja, et on nõus hüvitama kaebajale transpordikulu summas 295,60 eurot. Vastustaja nõustus transpordikulusid hüvitama arvestusega, et: - kui laps oleks saanud koha Kangru lasteaia majas, kuluks kaebajal lapse hoidu toomisele ja viimisele lisaks 28 km, s.o kaebaja elukohast Kangru lasteaia majani (Kullerkupu 10, Kangru) on 7,7 km; kuna kaebaja elukohast lastehoidu on 14,7 km, siis pikeneb teekond 7 km võrra; - perioodil veebruar 2020–august 2021 on vastavalt tanklaketi Circle K esitatud andmetele keskmiseks kütusehinnaks 1,275 eurot; - kasutuses oleva sõiduki keskmine kütusekulu on 7,2l/100 km; - vaidlusalustel ajavahemikel käis kaebaja laps hoius kokku 115 päeva. Kohus leiab, et kaebajad on põhimõtteliselt ära tõendanud transpordikulude tasumise (dtl 542). Kohus leiab, et täpselt ei ole tuvastatav, milline tankimine on seotud konkreetsel päeval lapse hoidu viimisega, sh palju oli eelnevalt autos kütust vms. Seetõttu tuleb lähtuda kütuse keskmisest hinnast toodud ajavahemikul, s.o 1,275 eurot liiter. Samuti tuleb lähtuda, et laps käis hoius kokku 115 päeva ja kütusekuluks on 7,2 liitrit/100 km kohta. Küsimuse all on vaid täpsem vahemaa, mis igal vaidlusalusel perioodil aluseks võtta. Vastustaja on kohtumenetluses täpsustanud (dtl 604), et arvestas, et lapsevanem soovib kohta 2019. a sügisest. Vastustaja on selgitanud (dtl 576), et 2019/2020 õppeaastal kinnitas Kiili Vallavalitsus Kangru majas rühma Kasteheinad 18 kohta, mis on liitrühm ja kus käisid 2-7aastased. Lasteaiakoha taotluse esitamise (20.05.2019) ajal kehtinud määruse nr 4 § 2 lg 8 kohaselt võeti lasteasutusse vastu lapsed, kes on 1. septembri seisuga vähemalt 2 aasta vanused. Kuna kaebaja laps sai kaheaastaseks xx xx xxxx ning rühmad komplekteeritakse samal aastal kooli minevatest lastest, siis ei oleks määrusest nr 4 tulenevalt kaebaja last 2019/2020 õppeaastal lasteaeda võetud (vt otsuse p 10). Samas vastas kaebaja laps juba alates xx xx xxxx KELS § 10 lg 1 tingimustele ning vastustaja oli vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele 1,5-aastaseks saamisel koha lasteasutuses pakkumata. Kuna kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud, siis arvestab kohus vastustaja õiguspärasest käitumisest tulenevate võimalike valikutega. KELS § 10 lg 1 sätestab, et koht tuleb tagada kõigile 1,5-aastastele lastele, kui vanem selleks soovi avaldab. Lapse sünniajast ja vanema taotlusest sõltuvalt tuleb lasteaiakoht vajadusel võimaldada õppeaasta keskel. Kaebaja laps sai 1,5-aastaseks xx xx xxxx. Vastavalt Kiili Vallavalitsuse 14.11.2018 korraldusele nr 448 oli Kiili Lasteaias 2018/2019 õppeaastaks kinnitatud 3 sõimerühma (Naerulinnud 14 kohta, Värvukesed 14 kohta, Sinilinnud 14 kohta – kõik väikeses majas aadressil Lasteaia 26, Kiili), 2 liitrühma (Rukkililled 18 kohta Kangru majas aadressil Kullerkupu 10, Kangru ja Pääsupojad 14 kohta väikeses majas) ja 13 aiarühma. Korraldusest ei selgu, mitu kohta liitrühmades oli ette nähtud sõimeealistele lastele. Vastustaja 25.04.2023 vastusest (dtl 589) selgub, et koha pakkumisel arvestatakse lasteaia maja eelistust, kui vastaval õppeaastal on eelistatud lasteasutuses vabu kohti. Kuna kohtule ei ole teada, mitu sõimeealist last kasutas kohta liitrühmades (ei ole ka vastustaja suutnud samu andmeid nt 2019/2020 õppeaasta kohta esitada), siis oleks liitrühmades kohtade arvule vastavate osakaalude ehk proportsiooni rakendamine võimatu. Seega tuleb lähtuda lasteasutusest, kuhu 2018/2019 õppeaastaks olid kinnitatud sõimerühmad – Kiili Lasteaia väike maja aadressil Lasteaia 26, Kiili. Google Maps andmete kohaselt asub: - Väike Päike Lastehoid (Vana-Veski tee 22, Järveküla) kaebaja elukohast (xxxxxxxxx) 14,7 km kaugusel; tagasiteel 13,9 km; 9(12)
- Kiili Lasteaia väike maja (Lasteaia 26, Kiili) jalgsi 550 m kaugusel (vahemaa jalgsi läbimiseks kulub 7 min), autoga 1 km (4 min). Kohus lähtub edaspidi, et eelduslikult läbiksid lapsevanemad teekonna hoidu jala, s.o kütusekulu puuduks. Seega oleks ajavahemikel, mil lapsevanemad kasutasid kodukontoris töötamise võimalust, autoga läbitav täiendav vahemaa päevas kokku (14,7+13,9)×2=57,2 km. Kohtule esitatud X 10.01.2023 teatisest nr 1.6-9/203-1 nähtub, et ajavahemikul 17.02.202019.08.2021 soodustati kaebaja ametikohal kaugtööd, kaebaja valduses ei olnud tööandja sõiduautot ning kaebaja ei saanud sõidukompensatsiooni. Teise lapsevanema kohta esitatud materjalidest nähtub, et ajavahemikul 17.02.2020–28.05.2020 töötas isik X OÜ-s (xxxxxxx), sj ajavahemikul 13.03.2020–28.05.2020 töötas isik igapäevaselt kodukontoris; isik ei sõitnud töösõitudeks lubatud autoga ning isikule ei makstud sõidukompensatsiooni (dtl 551). Ajavahemikul 31.05.2020– 10.01.2021 oli teine lapsevanem töötuna arvel (dtl 555) ning ajavahemikul 11.01.2021-19.08.2021 töötas lapsevanem X AS-is (xxxxxxxx) 88% tööpäevadest kodukontoris; isik ei sõitnud töösõitudeks lubatud autoga ning isikule ei makstud sõidukompensatsiooni (dtl 553). Kohus tegi otsuse punktis 13.2 kindlaks, et kaebaja laps ajavahemikul 16.03.2020–30.04.2020 hoius ei käinud. Hoiu arvest nr 2698 (dtl 391) nähtuvalt on märtsis 2020 toiduraha arvestatud 3 toidupäeva eest. Kohus eeldab, et 3 hoius kohal käidud päeva jäävad ajavahemikku 02.03.2020–11.03.2020 s.o enne riigis eriolukorra väljakuulutamist 12.03.2020. Kohus arvestab, et 02.03.2020–11.03.2020 töötas teine lapsevanem X OÜ-s aadressil xxxxxxxx. Google Maps kohaselt asus töökoht 18,4 km kaugusel vanema elukohast (samuti xxxxxxxxx), tagasiteel teekonna pikkus 17,6 km. Kui lapsevanem viiks samas lapse Rae vallas asuvasse hoidu, siis pikeneks teekond 1,6 km võrra ja tagasiteel vanema elukohta 1,5 km. Seega oleks 2020. a märtsis autoga läbitav täiendav vahemaa kokku (1,6+1,5)×3=9,3 km. Kohus arvestab samuti, et teine lapsevanem töötas ajavahemikul 11.01.2021–19.08.2021 12% tööpäevadest X AS-is kohtule arusaadavalt aadressil xxxxxxx (dtl 553). Google Maps kohaselt asus töökoht 18,3 km kaugusel vanema elukohast, tagasiteel teekonna pikkus 17,6 km. Kui vanem viiks samas lapse Rae vallas asuvasse hoidu, siis pikeneks teekond 1,6 km võrra ja tagasiteel vanema elukohta 1,5 km. Kohus lähtub hoius kohal käidud päevade arvestamisel käesoleva otsuse punktis 13.2 toodud tabelist sh ajavahemikel jaanuar 2021–märts 2021 ja mai 2021–august 2021 arvestatud toidupäevade osas. Jaanuaris 2021 oli tööpäevi 20 ning arvestatud toidupäevi 15. Kohus arvestab jaanuaris 2021 ajavahemiku 11.01.2021–31.01.2021 eest toidupäevi proportsionaalselt nimetatud ajavahemiku tööpäevade arvuga, s.o ligikaudu 11. Kokku oli ajavahemikul 11.01.2021–19.08.2021 toidupäevi seega 62 (11+15+4+14+6+1+11). Eeltoodust tulenevalt võtab kohus ajaperioodid kokku järgnevalt: - Märtsis 2020 teise vanema töökohta arvestades oli täiendav läbitav vahemaa 3 päeva peale kokku 9,3 km ning laps käis hoius enne eriolukorra algust ja teise vanema koju jäämist. Seega on täiendav kütusekulu (9,3×1,275×7,2/100=) 0,85 eurot. - Septembrist 2020 kuni 10.01.2021 töötasid vanemad kodust või ei käinud tööl. Kokku on transporti vajavate päevade arv seega kohtuotsuse punktist 13.1 toodut arvestades, millele lisandub 4 päeva jaanuarist (vt eelnev lõik teise lapsevanema uuesti tööle asumise kohta) 50 päeva (12+13+10+11+4), mil igapäevaselt läbitav vahemaa lapse hoidu viimiseks oli 57,2 km. Seega on täiendav kütusekulu (57,2×1,275×7,2/100×50=) 262,55 eurot. - Alates 11.01.2021 oli kokku toidupäevi 62 ning teine vanem töötas 12% tööpäevadest töökohal, kus teekond hoiu asukoha tõttu pikenes päeval 3,1 km ning enamikel päevadel 57,2 km. Kohus arvestab vastavate osakaaludega järgmistes arvutustes, korrutades ühel juhul kokku 62 päeva läbi 12%-ga ja teisel juhul 88%: o Vanem oli kodutööl (57,2×1,275×7,2/100×62×0,88=) 286,49 eurot. 10(12)
o Vanem ei olnud kodutööl (3,1×1,275×7,2/100×62×0,12=) 2,12 eurot. Nii on transpordikulu kokku (0,85+262,55+286,49+2,12=) 552,01 eurot. Kohus märgib, et algselt arveestatud hoiupäevade arv tuleb kontrollsummana kokku (3+50+62=115).
13.4.Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 189,75 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2020. aastal – 103,93 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2021. aastal – 108,79 eurot; - tasunud rohkem transpordi eest – 552,01 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 17.02.2020–19.08.2021 munitsipaallasteaias käimise asemel eralapsehoius käimisega kokku 954,48 eurot (189,75+103,93+108,79+552,01).
14.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19). Kaebaja taotleb ka viivise hüvitamist alates 10.10.2022. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 22.08.2021, seega on viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Viivisenõuet tuleb arvestada eraldi kolme perioodi kohta: - 10.10.2022–31.12.2022 – kokku 83 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 0,00%12 ja viivisemäär kokku 8%; - 01.01.2023–30.06.2023 – kokku 181 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%13 ja viivisemäär kokku 10,5%; - 01.07.2023–12.09.2023 – kokku 74 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 4%14 ja viivisemäär kokku 12%. Kaebaja taotletud kahjusummat arvestades on: - 2022. aastal tekkinud viivis (954,48 ×0,08×83÷365) 17,363683 eurot; - 2023. a I poolaastal tekkinud viivis (954,48 ×0,105×181÷365) 49,698256 eurot; - 2023. a II poolaastal tekkinud viivis (954,48 ×0,12×74÷365) 23,221348 eurot. Kokku on viivis 90,28 eurot. Kaebaja on taotlenud viivist alates 10.10.2022. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
15.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kiili Lasteaia poolt kaebajale 20.05.2019 saadetud kirjast selgub, et kaebaja lapse lasteaia järjekorda lisamise avalduse vastuvõtmisel sai avaldus järjekorra numbriks 1347. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks xx xx xxxx ja vastustajal kohta pakkuda polnud, pidi vastustajale olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Kohus selgitab ka, et valda lisanduv rahvastik on olulises osas vastustaja enda suunata, seda nii üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute kaudu. Kui rahvastiku kasv hakkab ületama valla finantsvõimekust või võimekust osutada inimestele vajalikke teenuseid, tuleb seda arvestada nii üldplaneeringute korralisel ülevaatamisel (PlanS § 92 lg 1) kui ka rohkem kui 5 aastat realiseerimata detailplaneeringute analüüsimisel (PlanS § 140 lg 1 p 1), kuivõrd detailplaneering on ennekõike lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Kohus ei pea võimalikuks, et sellise olukorra eest tuleks lugeda vastutavaks kõige nõrgemad, s.o väikelastega pered kohaliku omavalitsuse ja riigi kõrval (riigi vastutuse kohta vt Riigikohtu 06.03.2023 otsuse nr 5-22-10 p 58).
16.Kohus mõistab kokku välja 1044,76 eurot (põhinõue 954,48 eurot ja viivis 90,28 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
17.Kaebaja on 13.02.2023 tasunud kaebuselt riigilõivu 31,55 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 954,48 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude 91% ulatuses (954,48/1051,59), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 28,64 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.