Korrakaitse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-440 X valduses olnud vara (350 000 Ukraina grivnat), mis on 30.11.2022 võetud Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt hoiule, käsutamist alates 05.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. RAB-le sai teatavaks, et X üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos 350 000 Ukraina grivnaga (UAH). Tolliseaduse § 661 alusel võttis MTA sularaha Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2018 määruse (EL) 2018/1672 art 7 lg 1 rakendamiseks hoiule kuni 05.12.2022. RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-14 tollikontrolli käigus hoiule võetud 350 000 UAH käsutuspiirangu 30 päevaks. Kuna X ei esitanud RAB-le vara legaalset päritolu tõendavaid selgitusi või dokumente ning RAB-i analüüsi ja toimingud ei lükanud ümber kahtlust, et X valduses olnud vara võis olla kuritegeliku päritoluga, siis kehtestas RAB 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-3 X vara 350 000 UAH suhtes käsutuspiirangu 60 päevaks, mis lõpeb 04.03.2023. X esindaja edastas RAB-le 19.02.2023 selgitused ja dokumendid, mille kohaselt töötas isik Rootsi ettevõttes, mis maksis talle töötasu Rootsi kroonides (SEK). X on teinud 2020. ja 2021. a jooksul enda töökaaslastest ukrainlastega valuutavahetust tema jaoks soodsa kursiga (st X andis ukrainlastele eurod ja nemad andsid vastu grivnad). Kuna töö oli perioodiline, sai X käia suhteliselt tihti kodus Eestis. X on kõik aastate jooksul kogutud summad hoiustanud Ukraina grivnades oma kodus Narvas, kontrollides aeg-ajalt vahetuskursse, lootuses saada suuremat kasu. X ei võtnud Rootsi arvelduskontolt raha välja SEK-des, sest ei soovinud rahavahetusega kaotada, vaid kandis SEK-des saadud palga Eesti arvelduskontole ning võttis selle siin sularahas välja eurodes. Selle sularahaga sõitis X tagasi Rootsi tööle. X ei oska täpselt öelda, kui palju ta on aastate jooksul eurosid grivnade vastu vahetanud, kuid arvab, et see võis olla 400 000 UAH ringis. Osa grivnasid on X eri aegadel vahetatud eurodeks ja 30.11.2022 kaasas olnud sularaha oli jääk aastate jooksul kogutud summast. Kuna X oli 2022. a lõpus töötu ja vajas raha eurodes, otsustas ta grivnad ümber vahetada, kuid see ei olnud Narvas võimalik ja Tallinnasse sõitmine nõuab aega, mistõttu otsustas isik teha vahetust Venemaal, kuid suure järjekorra tõttu see ei õnnestunud ja ta otsustas naasta Eestisse, deklareerides pahaaimamatult kaasas olnud rahalised vahendid. X esindaja 23.02.2023 täiendavate selgituste kohaselt vahetas isik aastate jooksul ukrainlastest kolleegidega Ukraina grivnasid kursiga 32–35 UAH ühe euro kohta, kui ametlik kurss võis olla 29–31 UAH ühe euro kohta. Ukrainlased vahetasid valuutat X-ga, sest Rootsi Kiruna ja Haparanda linnades, kus ta töötas, ei olnud valuutavahetuspunkte. X selgituste kohaselt on ta viimase kuue kuu jooksul ületanud Eesti ja Venemaa vahelist piiri viiel korral ning vara või kaupa ei ole tal kaasas olnud. Samas on RAB-le teada, et X saabus 09.12.2022 Narva piiripunkti 350 000 Ukraina grivnaga. RAB-i toimingud ja analüüs ei ole hajutanud kahtlust vara kuritegelikust päritolust ning kõik asjaolud viitavad sellele, et vara ei kuulu isikule, kelle valduses see enne MTA poolt hoiule võtmist oli, mistõttu taotleb RAB halduskohtu luba piirata vara käsutamist kuni üheks aastaks või kuni vara omaniku tuvastamiseni. Vara tagastamine võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele või isikutele, kellel puudub vara omandiõigus, ei ole põhjendatud ning seab ohtu Eesti õigussüsteemi tervikuna. RAB palus ühtlasi HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3 ja 19 ning RahaPTS § 53 lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 1 p-de 1–3 alusel piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute juurdepääsu vara käsutamise piiramise (sh RAB-i 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutuste) aluseks olevatele faktilistele asjaoludele ning avaldada määrusest üksnes resolutsioon, asendades isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5). Faktilistes asjaoludes toodu ei ole varaga seotud isikule ega ühelegi kolmandale isikule teada, mistõttu ei ole lubatud neid ühelegi kolmandale isikule, sh varaga seotud isikule avaldada. Asjas esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused. 2(8)

3-23-440

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-440 ja annab hinnangu, kas esitatud tõendid tõendavad vara legaalset päritolu või mitte. Ainuüksi andmete esitamisest ei saa järeldada, et vara legaalne päritolu on tõendatud. Isiku selgitused tehingu asjaolude kohta ei ole veenvad, vaid süvendavad veelgi tekkinud kahtlusi. Esitatud kontoväljavõtted ja tööleping tõendavad küll rahaliste vahendite eurodes olemasolu, kuid ei tõenda Ukraina grivnade päritolu. Kolmandad isikud teevad küll kontodele suhteliselt tihedalt ülekandeid, kuid raha liikumine (sh ülekannete selgitused) ei anna mingit usutavat selgitust grivnade päritolu kohta ega tõenda nende legaalset omandamist. Ukraina grivnade vahetamine kasu saamise eesmärgil ei tundu usutav, arvestades Ukrainas toimuvat ja selle mõju grivna väärtusele. Ebaloogiline on valida säästude kogumiseks nõrgem valuuta, mida saab kasutada üksnes piiratud alal (Ukrainas). Kontoväljavõtetest jääb ka mulje, et isik on pannud kogu raha kõrvale ning tal ei ole mingeid väljaminekuid ja kohustusi. Puudub ka loogiline selgitus, miks soovis X vahetada grivnad eurodeks just Venemaal. Piirang ongi seatud selleks, et vara (350 000 UAH) säiliks kuni selle legaalse omandiõiguse tuvastamiseni. Isikul on jätkuvalt võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja dokumente, mis kinnitaksid vara legaalset päritolu, kuid selliseid tõendeid ei ole lisatud ka määruskaebusele. Rahapesu tõkestamise üks eesmärke on ka tõkestada kuritegeliku tulu legaliseerimist. Vara on võimalik vabastada üksnes siis, kui puudutatud isik tõendab vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 10). Kahtlusi süvendab mh puudutatud isiku tegevusetus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrus nr 3-19-1973, p 9). RAB-l on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et vara ei kuulu määruskaebuse esitajale ning vara tegelik omanik vajab endiselt tuvastamist. RahaPTS § 55 lg 3 esimene lause sätestab üldreegli, millest teevad erandi sama sätte teine lause koos p-dega 1–3. RAB-l on RahaPTS § 55 lg 3 p 1 järgi õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist. Teabega tutvumine võiks aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või korraldada tegevusi ümber viisil, mis võib takistada rahapesu tõkestamist ning seeläbi oleks ohustatud avalik kord ja Eesti majandusruum tervikuna. Dokumentide tutvustamisest RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel keeldumiseks ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ja kriminaalmenetlus ei pea toimuma Eestis, vaid kriminaalmenetluse alustamine peaks olema ettenähtav või tõenäoline (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2022 määrus nr 3-22-1061, p 13; 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p 15). RAB-i ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldav teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 19 ning RahaPTS § 53 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel ning see info ei ole saanud teatavaks varaga seotud isikule. Avalik huvi teabe saladuses hoidmiseks on teabe iseloomu ning RahaPTS §-st 521, § 55 lg 3 p-dest 1–3 ja §-st 60 tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades kaalukam kui puudutatud isiku huvi kontrollida haldusaktide faktilist põhistust. Dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes. Puudutatud isiku õigused on piisavalt tagatud sellega, et faktilisi asjaolusid sisaldava teabega tutvub kohus. RAB palub avaldada kohtumäärusest üksnes resolutsioon ja asendada isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(8)

3-23-440

3-23-440 see jääda temale märkamata. Samuti on Ukraina grivnade eurode vastu vahetamise võimalused väga piiratud. Väide, et isik naasis 30.11.2022 Venemaalt Eestisse koos 350 000 grivnaga, sest tal ei õnnestunud neid Venemaal eurode vastu vahetada, on paljasõnaline.

3-23-440 siis võttes arvesse, et ringkonnakohtu määruse peale ei saaks HKMS § 88 lg 5 teise lause järgi edasi kaevata isegi juhul, kui ringkonnakohus juurdepääsupiirangu tühistaks, ja samas ei saa välistada, et vähemasti teatud ulatuses peab juurdepääsupiirang säilima, ei pea ringkonnakohus võimalikuks asuda ise hindama, kas RAB-i 28.02.2023 taotluses nr 1.2-1/32-2, 05.12.2022 dokumendis nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 dokumendis nr 3-1/2-1 kajastatud faktilistest asjaoludest, mida RAB-i juurdepääsupiiranguta dokumendid ei sisalda, oleks puudutatud isikul võimalik teha sellist laadi järeldusi, mis võiksid ohustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimist, rikkuda rahvusvahelise teabevahetuse nõudeid või takistada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. Sellised põhjendused peab esmalt välja tooma RAB ja halduskohtul tuleb neid seejärel sisuliselt hinnata. Kuigi dokumendid sisaldavad andmeid mitmete isikute kohta, ei õigusta see dokumentide tervikuna avaldamata jätmist, vaid välja võib jätta näiteks konkreetse isikute nimed ja muud andmed ning isikute koguarvu ja rahasummad. Muus osas tugineb RAB-i 05.12.2022 dokument avalikele andmetele, mille varjamise vajadus jääb väga küsitavaks. RAB-i 03.01.2023 dokumendis võib lisaks eeltoodud andmetele olla põhjendatud varjata p-d 5–6, mis kajastavad välisriigi rahapesu andmebüroolt saadud teavet ja andmeid teiste isikute kohta, kuid muus osas on samuti tuginetud avalikele allikatele. RAB-i 28.02.2023 taotluse varjamine võib olla põhjendatud, sest andmed on põhiosas leitavad RAB-i 27.02.2023 juurdepääsupiiranguta taotlusest ja muus osas (RAB-i konkreetsed toimingud) võib juurdepääsu piiramist pidada vajalikuks.

3-23-440 Praegune määrus ei sisalda teavet, mille avalikuks tulek võib kahjustada HKMS § 79 lg 1 p-s 1 ja RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärke. Tasakaal konkureerivate huvide vahel on tagatud, kui määruse avaldamisel asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.