Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-888 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg 1, lg 2 p 2 ning lg-te 3, 5 ja 8, koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 5 lg-te 2 ja 3 ning § 33 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel korraldada valla haridusasutuste tegevus ümber järgnevalt: 1)

Koonga Kool: koolitustegevus 7.–9. klassides lõpetatakse 31.08.2024 ning tegevus jätkub 01.09.2024 ühe asutusena tegutseva koolieelse lasteasutuse ja kuueklassilise koolina;

2)

Lõpe Kool: seni ühe asutusena tegutsenud koolieelne lasteasutus ja põhikool jagatakse 31.08.2023 lasteaiaks ja põhikooliks, lasteaia osa liidetakse 01.09.2023 Koonga Kooliga ning põhikooli osa ja Lõpe Kool iseseisva asutusena lõpetab tegevuse 31.08.2023;

3)

Metsküla Algkool: lõpetab 31.08.2023 tegevuse iseseisva asutusena;

4)

Varbla Kool: koolitustegevus 7.–9. klassides lõpetatakse 31.08.2024 ning tegevus jätkub 01.09.2024 ühe asutusena tegutseva koolieelse lasteasutuse ja kuueklassilise koolina;

5)

Virtsu Kool: koolitustegevus 5.–9. klassides lõpetatakse 31.08.2023 ning tegevus jätkub 01.09.2023 ühe asutusena tegutseva koolieelse lasteasutuse ja neljaklassilise koolina.

Otsuse kohaselt tuleb Lääneranna Vallavalitsusel tagada ja korraldada kõigile Metsküla Algkooli ja Lõpe Kooli õpilastele Virtsu Kooli 5.–9. klassi õpilastele ning Koonga Kooli ja Varbla Kooli 7.–9. klassi õpilastele põhihariduse omandamise võimalus Lääneranna valla munitsipaalkoolides. Põhjenduste kohaselt asub Lääneranna valla haldusterritooriumil 8 munitsipaalharidusasutust (lisaks otsusega ümberkorraldatavatele veel ka Lihula lasteaed, Lihula gümnaasium ja Kõmsi Lasteaed-Algkool). Lääneranna valla (samuti teiste ääremaade valdade) probleemiks hariduse valdkonnas on noorte ja laste arvu vähenemine ning suured ja amortiseerunud hooned, mille ülalpidamiseks ja investeeringuteks napib eelarvevahendeid. Lääneranna valla haridusvõrku tuleb muuta, sest elanike vähenemine koos laste arvu vähenemisega, on põhjustanud koolide alatäituvuse ning vallal on keeruline olemasolevat haridusvõrku üleval pidada. Seniste arengute ja demograafilise perspektiivi põhjal on muudatused haridusvõrgus vajalikud. Valla eesmärk on hoida olemasolevaid elanikke ning pakkuda neile vajalikke teenuseid ja tegutsemisvõimalusi võimalikult kodulähedaselt. Kõigile vallas elavatele lastele tagatakse lasteaia- ja koolikoht ning kvaliteetne alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidus oma koduvallas ning liikumine kodu ja kooli vahel. Ümberkorralduste eesmärk on tagada pädevad õpetajad, tugispetsialistid ja kaasaegne haridustaristu kõigile valla õpilastele ka tulevikus.

3-23-888

3-23-888 ole Eesti mõttes suure kooliga ja koolikeskkond võib aja jooksul muutuda atraktiivsemaks, nt kaasaegse koolihoone valmimisel. Lihula kooli halb olukord on olnud üheks põhjuseks, miks lapsevanemad on otsinud alternatiive. Kohustus pidada ülal praegust alakoormatud koolivõrku pärsib vastustaja võimekust teha vajalikke investeeringuid, kus see oleks hädavajalik. Lubatav kaalutlus on seegi, et Metsküla Algkooli õppekeskkond ei vasta nõuetele ning kaasaegse õppekeskkonna loomine eeldaks märkimisväärseid investeeringuid, milleks vallal puudub raha või mis eeldaks suuri kärpeid muudes haridusvõrgu osades. Esialgsel hinnangul on vaidlustatud otsus piisavalt motiveeritud. Vastustaja on koolivõrgu korrastamisel tuginenud Cumulus Consulting OÜ analüüsile, milles sedastati, et vallal puudub võimekus olemasolevaid hooneid korrastada ja õppekeskkonda kaasajastada ning otstarbekas on teha muudatusi koolivõrgus. Otsuses ja seletuskirjas on muudatuste tegemist põhjendatud. Kaebajad on väitnud kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse olulist rikkumist. Otsuse nr 95 eelnõu saadeti PGS § 80 lg 1 alusel 01.03.2023 arvamuse avaldamiseks koolide hoolekogudele ja õpilasesindustele, kellel jäi seisukohtade andmiseks aega 1 nädal. Arvamus esitati 13.03.2023. Seadusest ei tulene kohustust kuulata kooli tegevuse lõpetamisel ära kõigi õpilaste vanemad, vaid neid tuleb üksnes sellest otsusest teavitada (PGS § 80 lg 3). Asja materjalide kohaselt on Metsküla kooli vanemad ja kogukond laiemalt olnud aktiivne ning avaldanud kooli sulgemise ja koolivõrgu korrastamise kohta seisukohti eri viisidel (nt toimus 09.02.2023 avalik arutelu; Metsküla kultuuriühing ja kogukond esitasid vallale 27.02.2023 pöördumise). Kooli hoolekogu 13.03.2023 vastuses otsuse eelnõule on samuti ära toodud varasemad arvukad pöördumised vastustaja poole. Kaebajate argumente on otsuse nr 95 seletuskirjas ka käsitletud ja pole selge, millised argumendid on vastustaja jätnud tähelepanuta. Erimeelsuste püsimine ei tähenda, et kaasamist ja ärakuulamist ei toimunud. Vaidlust ei ole selles, et Metsküla Algkool on elujõuline ja toimib heal tasemel ning õpilaste arv ei näita lähiaastail langustrendi. Kooli sulgemise otsuse peamised argumendid on seotud rahaga, mistõttu on oluline, et Vabariigi Valitsus on kavandamas täiendavaid toetusmeetmeid just väikestele munitsipaalkoolidele. Vastustaja selgitusel kaasneb Metsküla kooli sulgemisega rahaline kokkuhoid 31 300 eurot aastas. Kaebajatel tuleks Metsküla kooli sulgemisel leida oma lastele uus kool. Tegemist on elukorralduse suure muutusega ja kord suletud kooli taasavamine on keeruline. Kool on praegu heal tasemel ja olemas on vajalik õpetajaskond. Kaasnevad kulud ei ole argument, miks jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata. Vastustaja pidi 2023. a eelarves arvestama Metsküla kooli pidamisega, sest otsus kooli sulgemiseks tehti eelarveaasta keskel. Kui kaebus jääb rahuldamata, tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kohustust hoida kool avatuna veel 2023/2024. õppeaastal. See ei seaks ohtu koolivõrgu optimeerimise eesmärke ega Lihula Gümnaasiumi võimaliku uue hoone ehitamist. Kuna uue koolihoone ehitamise plaanid on alles algusjärgus, võtaks see kokkuvõttes ikkagi aega paar aastat. Metsküla kooli õpilastele ja nende vanematele on oluline tagada sujuv üleminek. Kooli sulgemise otsus on tehtud kiiresti ja kohanemisaeg on olnud lühike. Avalikes huvides on seegi, et kooli ei suleta enne, kui vastava otsuse õiguspärasus on lõplikult selge. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise tulemusena jätkab Metsküla Algkool tegevust kuni praeguses asjas lõpliku lahendi jõustumiseni ja vallal ei ole takistust määrata Metsküla Algkool elukohajärgseks kooliks 2023/2024. õppeaastaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(12)

3-23-888 Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, et tagada kaebeõigust omavatele kaebajatele piisav kohanemisaeg. Määrus on õigusvastane, sest kohus ei tuvastanud kaebuse perspektiivi ja õiguskaitsevajadust eraldivõetuna iga kaebaja osas. Kuigi kaebuse esitas ühiselt 20 kaebajat, osaleb neist igaüks kohtumenetluses iseseisvalt (vt HKMS § 19 lg 2 ls 2). Seega tuleb ka kaebeõigust ja esialgse õiguskaitse vajadust hinnata iga kaebaja puhul eraldi (vt HKMS § 44 lg 1 ja § 249 lg 1). Konkreetse kaebaja õiguste riive tuvastamisest sõltub kohtuliku kontrolli ulatus. Jätkates menetlust ja kohaldades esialgset õiguskaitset mh isikute suhtes, kellel kaebeõigus ilmselgelt puudub, kahjustatakse oluliselt avalikku huvi ja koormatakse menetlust. Tuvastades osade kaebajate (M. V, M. P, P. P) kaebeõiguse puudumise , tulnuks ühtlasi tuvastada nende kaebuste ilmselge perspektiivitus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (vt HKMS § 249 lg-d 1 ja 3; Riigikohtu 09.02.2006 määrus nr 3-3-1-10-06, p 9). Kuigi halduskohtu hinnangul on kaebuste edulootus väike, kuid mitte olematu, viitavad kohtu põhjendused siiski kaebuste ilmselgele perspektiivitusele (kaebused tuginevad üksnes huvile, mitte kaebajate subjektiivsete õiguste riivele) ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust. Halduskohus on tuvastanud kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse ebaõigesti. Kohtumäärus on osade kaebajate puhul ka vastuoluline, sest kaebeõiguse puudumise korral ei saa esineda ka õiguskaitsevajadust. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei piisa subjektiivsete õiguste riive võimalikkusest ega ebasoodsast mõjust kaebaja huvidele, vaid kaebajat peaks ähvardama mingi pöördumatu negatiivne tagajärg. Kaebajad ei ole usutavalt selgitanud (sh 18.05.2023 istungil), et rikutud on nende subjektiivseid õigusi. Kahjulike tagajärgede ohuks ei saa pidada seda, et kaebajate elukorraldus paratamatult muutub. Kaebajad ei ole toonud välja, missugused konkreetsed tagajärjed kaebajatele lähitulevikus kaasneksid, mida oleks tarvis vältida. Seega ei ole võimalik tuvastada ka esialgse õiguskaitse vajadust. Lisaks tuvastas halduskohus ebaõigesti kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse Lääneranna Vallavalitsuse 05.04.2023 määruse nr 5 osas. Kaebajad ei ole sellise abinõu kohaldamist ka taotlenud ega seda põhjendanud. Samuti ei ole kohus ise selgitanud välja määrusega seotud asjaolusid (nt küsinud vastustaja seisukohta). Halduskohus leidis ka ekslikult, et määrus on üldkorraldus. Vastustaja hinnangul on määruse sisu ja vorm vastavuses, mistõttu ei ole see halduskohtus vaidlustatav. Kaebajad ei ole lisaks selgitanud, kuidas riivab määrus eraldivõetuna nende õigusi. PGS § 10 lg-st 1 ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda, millised õppeasutused peavad olema käsitatavad elukohajärgse koolina. Ka nt Tallinnas on mitmeid munitsipaalkoole, mida ei määrata elukohajärgseks kooliks (vt Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 § 7 lg 4), Halduskohus ei ole piisavalt kaalunud esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi väidetavate õiguste riive ja avalike huvide kaitse seisukohalt (HKMS § 249 lg 3) ning kohtumäärus on olulises ulatuses põhjendamata (HKMS § 252 lg 1). Vastustaja ei ole avalikku huvi sisustanud majanduslike kaalutlustega, vaid avalikuks huviks haridusvõrgu ümberkorraldamisel on kogu vallas hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine. Otsust ei ole tehtud kitsalt rahalist säästu silmas pidades, vaid see teenib laste huve. Valla õppehoonete seisund on kehv ja vald ei ole omavahenditest võimeline tagama põhivara säilimist. Valla enamike koolide õpetajaskond on vananev, alakvalifitseeritud ja alakoormatud (täiskoormusega töötab üksnes 35% õpetajatest) ning puudub võimalus õpetajate töötasusid diferentseerida. Selle olukorra on tinginud madal teenusvajadus, s.o rahvaarvu ja sellest tulenevalt ka õpilaste arvu märkimisväärne vähenemine. Kvalifitseeritud ja noorte õpetajate leidmist takistab ka kaasaegse õppekeskkonna puudumine. Metsküla koolis töötab 6 õpetajat, kellest ükski ei tööta täiskoormusega (sh on poolte õpetajate koormus väiksem kui 0,25) ja pooled õpetajad ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. See tähendab, et nendega saab sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks (vt PGS § 74 lg 7). Selline olukord ei ole jätkusuutlik ja ei loo vähimatki kindlust tuleviku suhtes. Metsküla kooli sulgemise korral on võimalik teha seal töötavatele kvalifitseeritud õpetajatele tööpakkumised teistes koolides. Õpetajakohtade vähendamisel oleks võimalik maksta ka diferentseeritud ja 5(12)

3-23-888 motiveerivat palka. Õpetajate ümbersuunamine on seega oluline vallas terviklikult kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tõstmiseks. Vabanevaid ressursse on vastustaja kavandanud kasutada selleks, et tagada kõigile valla lastele kaasaegne õppekeskkond (st renoveerida ja korrastada need koolihooned, mille säilitamine on jätkusuutlik ning rajada uus koolihoone Lihulasse), tagada õpetajatele konkurentsivõimeline töötasu (st optimaalne töökoormus ja võimalus töötasu diferentseerida, mis muudaks töökoha atraktiivseks) ning tagada vajalikud ja piisavas mahus tugiteenused kõigile lastele, sh HEV lastele (st lastepsühholoog, eripedagoog). Halduskohtuga ei saa nõustuda, et 2023. a eelarves tuli kooli pidamisega arvestada, kuna kooli sulgemise otsus tehti eelarveaasta keskel. Tegelikult on valla 2023. a eelarve seletuskirjas selgelt välja toodud, et üle tuleb vaadata kõik valdkonnad ja teenused ning tarvis on muuta majandamise struktuuri, et tekiks täiendavaid vabu vahendeid. Sellest, kas ja kuidas vastustajal õnnestub oma tegevust optimeerida (sh haridusvaldkonnas), sõltub otseselt kavandatud investeeringute tegemise võimalikkus. Haridusvaldkonnas puudutab see eeskätt Lihula Gümnaasiumi uue hoone rajamist, mis on hetkel projekteerimisel (projekti valmimise tähtaeg 30.06.2023), ja ehitushange on kavas kuulutada välja 2023. a juulis. Hoone ehitusmaksumus on viimaste kalkulatsioonide järgi ca 9 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Projekteerimise ja ehitamise rahastamiseks on riik eraldanud 1,5 miljonit eurot ning vald töötab selle nimel, et tagada täiendav laenuvõimekus 3–3,5 miljonit eurot. Viimati nimetatu tähendab efektiivsema teenuste osutamise struktuuri väljatöötamist, mh koolivõrgu korrastamist. Samuti loodab vald saada regionaalselt oluliseks investeeringuks riigilt toetust veel 6 miljonit eurot. Siduvad rahastuskokkulepped hetkel puuduvad (v.a riigi poolt eraldatud 1,5 miljonit eurot), sest projekteerimistööd ei ole veel lõppenud ja ehitustööde riigihanke tulemus ei ole teada. Kui kõik läheb plaanipäraselt (sh kavandatud tegevusvaldkondade optimeerimine õnnestub rakendada), peaks uus hoone valmima 2024. a detsembriks. Jooksvaid kulusid vähendamata on vastustajal raskendatud laenukapitali kaasamine, mis on hoone rajamise vältimatuks eelduseks. Halduskohus lähtus asjakohatutest kaalutlustest, juhindudes esialgse õiguskaitse kohaldamisel eesmärgist anda kaebajatele muudatustele sujuvaks üleminekuks täiendav n-ö kohanemisaeg. Selline kaalutlus ei saa eraldiseisvalt õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist, seda eriti veel olukorras, kus kohus hindas kaebuse väheperspektiivikaks. Nn üleminekuaja nõude sätestab PGS § 80 lg-st 3, mille kohaselt tuleb vanemaid kooli tegevuse lõpetamise otsusest teavitada vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust (vt ka Riigikogu XI koosseisu 412 SE seletuskiri). Kuna seadusega on nn üleminekuaeg juba ette nähtud ja vastustaja on seda järginud, siis ei ole ainuüksi sujuva ülemineku tagamiseks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine põhjendatud. Kohus ei tohiks esialgse õiguskaitse kohaldamisega sekkuda kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusesse ega näha koolivõrgu ümberkorraldamiseks ette täiendavaid tähtaegu. Tegemist on ohtliku pretsedendiga, mis võimaldab lapsevanematel ka perspektiivitute kaebuste esitamisega haridusvõrku puudutavad õiguspärased otsused vähemalt aastaks „pausile panna“, riivates sellega oluliselt avalikku huvi.

3-23-888 Kaebus on perspektiivikas, sest otsus Metsküla kool sulgeda on vastuolus kõikide asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ja laste huvidega ning sellega ei kaasne raha kokkuhoidu. Vastustaja on jätnud otsuse tegemisel arvestamata mitmed olulised asjaolud ning on lähtunud asjakohatutest kaalutlustest, puuduvad vajalikud analüüsid ja uuringud (sh mis saab õpetajatest ja õpilastest edasi). Täiesti analüüsimata ja korraldamata on transpordilahendus ning puudub teadmine, kuidas tagatakse Metsküla kooli HEV laste (52% kooli õpilastest) vajadusi arvestav õppekorraldus ja -keskkond Lihula või Kõmsi koolides. Lapsevanemad on jäetud menetlusse kaasamata ja enne otsuse tegemist ära kuulamata, kuigi otsus mõjutab väga oluliselt kaebajate ja nende laste elukorraldust. Läbimõtlematust kinnitab see, et ümberkorraldustest puudutatud õpilased on kavas koondada Lihula Gümnaasiumisse, mille koolihoone on amortiseerunud ja selle parendamiseks või uue hoone ehitamiseks puudub vallal nii raha kui ka tõsine kavatsus. Vaidlustatava otsuse ebaõigsust kinnitavad ka teadlaste analüüs (vt kaebuse lisa 27) ja asjaolu, et Justiitsministeerium pidas vajalikuks algatada otsuse suhtes järelevalvemenetluse, mis küll menetlusökonoomia kaalutlustel lõpetati, et mitte dubleerida kohtumenetlust. Kaebajad leiavad jätkuvalt, et kõigil kaebajatel on asjas kaebeõigus (vt kaebajate 16.05.2023 seisukoha p-d 17–35). M. ja M. P perede faktiline elukoht Lääneranna vald ning mõlema kaebaja lapsed pidid alates 2023/2024. õppeaastast asuma õppima Metsküla koolis. P. P lapsed pidid küll asuma Metsküla koolis õppima 2024. ja 2025. a sügisest, kuid pere on Lääneranna valda kolinud just selleks, et lapsed saaksid alustada kooliteed Metsküla koolis. Seega on kaebaja juba asunud realiseerima PS § 37 lg-st 3 tulenevat õigust (sh taotlenud lastele kohta Metsküla Algkoolis teadmisega, et kooli tegevust ei lõpetata). Halduskohus on andnud kaebeõigusele vaidlustatavas määruses üksnes eelhinnangu. Tõsist vaidlust ei saa olla, et kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuks kaebaja õiguste kaitse ebamõistlikult raskeks või võimatuks, sest Metsküla Algkooli sulgemise faktilisi tagajärgi ei saaks hiljem kõrvaldada (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p-d 31 ja 46; 14.05.2014 määrus nr 3-14-50409, p 12; 16.06.2020 määrus nr 3-20810, p 9; 18.06.2021 määrus nr 3-21-871, p 12). Otsuse nr 95 p-de 3–3.1 pöördumatu mõju kaebajatele on juba avaldunud seoses Lääneranna Vallavalitsuse 05.04.2023 määruse nr 5 vastu võtmisega, millega eemaldati vastustaja elukohajärgsete koolide loetelust Metsküla Algkool (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2014 määrus nr 3-14-50602, p 13). Otsuse kehtima jäämise tagajärjed eraldi iga kaebaja osas ilmnevad 16.05.2023 seisukoha p-st 136. Esialgse õiguskaitse vajadus saaks puududa vaid siis, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine oleks kaebajate jaoks kasutu. HEV laste vanemad (A.B, K. R, K. R, A. M.W, K. M, J. Ma, K. R, S. N, E. E.P) ei pea hakkama otsima uut sobiva tugisüsteemiga kooli ning puudub vajadus aidata kaasa laste sulandumisele uude keskkonda ja harjumisele elukorralduse muutustega. Halduskohus järeldas lisaks õigesti, et vallavalitsuse 05.04.2023 määrus nr 5 on üldkorraldus ja kaebajatel on ka selle osas esialgse õiguskaitse vajadus, sest määruse muutmine on otsusega nr 95 lahutamatult seotud. Metsküla Algkooli eemaldamine elukohajärgsete munitsipaalkoolide loetelust takistaks selle elukohajärgseks kooliks määramist isegi juhul, kui otsuse nr 95 p-de 3– 3.1 kehtivus on peatatud. Tähtsust ei oma, et kaebajad ei ole taotlenud määruse nr 5 kehtivuse peatamist, sest kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada ka oma algatusel, sh täiendusena kaebajate taotletule. Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamisel asjakohaselt kaalunud nii kaebajate huve kui ka avalikke huve. Vastustaja taotletav rahaline kokkuhoid ei tohiks olla kooli sulgemise otsuse tegemisel primaarne (vt Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 3-22-984, p 20). Vastustaja väide, et valla huviks on õppekvaliteedi parandamine, on ebaõige. Otsuses nr 95 ei ole sellele asjaolule tegelikult tähelepanu pööratud ega hinnatud, kuidas mõjutab kooli sulgemine kaebajate laste 7(12)

3-23-888 hariduse kvaliteeti. Metsküla Algkooli õpetajad on keskmisest oluliselt nooremad ning kooli õppetulemused on silmapaistvad. Metsküla Algkool on valitud aasta kooliks 2023, mis kinnitab avalikkuse soovi kooli püsimajäämiseks. Lääneranna valla suletavatele koolidele on avalikult toetust avaldanud ka HTM (nt 20.06.2023 pressiteade). Vastustaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine vähendab oluliselt valla laenuvõimekust, mida on tarvis Lihula Gümnaasiumi uue koolihoone ehitamiseks suurendada, on ebaõige ja tõendamata. Metsküla Algkooli sulgemine ei anna vallale rahalist kokkuhoidu. Lihula uue koolihoone ehitamine võib olla üldistes huvides, kuid see ei saa kaaluda üles kaebajate huvi, et lapsed saaksid vähemalt kuni uue koolihoone valmimiseni õppida ohutus ja sobivas õppekeskkonnas. Lihula koolihoone ehitus ei ole jõudnud seni isegi mitte ehitushanke etappi ja selle realiseerumine on küsitav, sest vald on 18.05.2023 istungil selgitanud, et riigi eraldatud toetus on osaliselt kasutatud ära mittesihipäraselt. Kaebajatele ja nende lastele täiendava üleminekuaja võimaldamine ei ole vastuolus PGS-ga ja kohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega sekkunud vastustaja enesekorraldusõigusesse. Esialgset õiguskaitset on kohaldatud eesmärgiga vältida pöördumatuid tagajärgi, mitte pikema kohanemisaja andmiseks. Samas ei saa olla mõistlikku vaidlust, et koolide sulgemise otsus on tehtud kiirustades ning mõistlik kohanemisaeg on igal juhul vajalik. PGS § 80 lg-s 3 sätestatud nn üleminekuaeg lähtub seejuures otsuse tegemise hetkest, kuid arvestada tuleb ka mõistlikku menetlusaega otsuseni jõudmiseks. Lisaks tuleks eelistada selle osapoole õigusi, kelle huvi on olemasoleva olukorra kohtumenetluse ajaks säilitamine, mitte aga selle muutmine pöördumatus suunas (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 6). Kui kooli ümberkorraldamise vaidlustamine ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei kaalu avalikud huvid üles kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust (Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p 49; 10.06.2014 määrus nr 3-14-50602, p 15).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-888 tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks kas võimatu või vähemasti ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15). Mitte igasugune riive, mis annab aluse kaebusega halduskohtusse pöördumiseks, ei õigusta siiski esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14).

9(12)

3-23-888

3-23-888 arengueesmärkidele, vaid saab üksnes kontrollida, kas haridusasutuste võrgu korrastamisel on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Vaidlustatud otsuses puuduvad täpsed andmed, mil määral võiks pikeneda iga konkreetse õpilase koolitee (koolijõudmise aeg), kuid seda ei saa pidada puuduseks, sest vastustajale ei ole esitatud teavet, kuhu kooli vanemad Metsküla kooli sulgemise korral oma lapsed paneks. Oluline on, et kõik õpilased saavad valida Kõmsi kooli ja Lihula Gümnaasiumi vahel (st koolikoht tagatakse mõlema valiku puhul) ning Metsküla kooli õpilastest 2/3 puhul oleks elukohale lähim kool just Kõmsi kool või Lihula kool, mistõttu ei saa ka rääkida nende koolitee pikenemisest. Kaebajate 16.05.2023 seisukoha p-s 16 esitatud tabelis toodud andmed planeeritava koolitee kohta lähtuvad osaliselt pelgalt kaebajate eelistusest või mitte-eelistusest (nt Lihulas elavad kaebajad) ning ei saa kinnitada PGS § 7 lg 3 nõuete eiramist. Otsuse nr 95 seletuskirjast ja sellele lisatud Lääneranna Vallavalitsuse 19.03.2023 seisukohast ei saa järeldada, et vastustaja ei oleks suletavate koolide (st Metsküla Algkooli ja Lõpe Kooli) puhul vajadusel võimeline tagama koolitranspordi korraldamist, kui ühistransport ei ole selleks piisav. Vajaliku transpordilahenduse väljatöötamist on keerukamaks peetud üksnes kaugemate Koonga ja Varbla piirkondade puhul, mille tõttu on nende koolide III kooliastme sulgemine lükatud edasi kuni 31.08.2024.

3-23-888 munitsipaalkoolide võrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi tagada kõigile valla õpilastele (sh Lihula Gümnaasiumi 251 õpilasele) turvaline ja toetav õppekeskkond, samuti õpetajatele head töötingimused ja motiveeriv (konkurentsivõimeline) töötasu. See avalik huvi on ringkonnakohtu hinnangul tungivam, võrreldes kaebajate kaitstava huviga säilitada senine elukorraldus ja nende lastele tuttav õppekeskkond.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.