Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
27.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1836
Haldusasi
XXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta määruskaebus menetlusse.
Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Selgitus Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).
3-22-1836 PPA töötaja kinnitas kaebajale, et sealt ümbrikust ei lähe midagi kaduma, kuid tegelikult varastati sealt kõik ära. Eelnevast tulenevalt ei saavuta kaebaja oma õiguste kaitset ning peab jätkuvalt viibima KPK-s, mis tekitab talle füüsilisi ja hingelisi piinasid. Seetõttu nõuab kaebaja talle dokumentide varastamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Kaebaja taotles ühtlasi enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
3-22-1836 Samuti ei ole mittevaralise kahju rahas hüvitamine isikule iseäranis kaalukas vajadus, mis õigustaks tema vabastamist riigilõivu tasumisest. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei pea kohus seda oluliseks ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatavalt kaebuselt oleks riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud eelkõige juhul, kui kahju seisneks püsivates või vähemalt pikaajalistes negatiivsetes tagajärgedes inimese tervisele, väärikusele või heale nimele. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga.
3(6)
3-22-1836 terviseriket (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2010 määrus asjas nr 3-3-1-75-10, p 6; 12.05.2010 määrus asjas nr 3-3-1-8-10, p 10; 12.05.2010 määrus asjas nr 3-3-1-12-10, p 9).
3-22-1836 eesmärki saada Eestis rahvusvahelist kaitset ja vabaneda KPK-st. Kaebuses nimetatud dokumentide (erinevatele kohtutele ja ametiasutustele esitatud kaebused ja pöördumised jms dokumendid) kaotsiminekut ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada kaebajale oluliseks ehk raskeks tagajärjeks ka seetõttu, et isegi kui tegemist oli dokumentide originaalidega, siis on eelduslikult erinevatele riigiasutustele esitatud dokumendid ja saadud vastused asjaomaste asutuste poolt salvestatud (sh paberil esitatud dokumendid on skaneeritud) ning seega on need tagantjärgi taastatavad. Kaebaja ei ole nimetanud selliste dokumentide kaotsiminekut, mille taastamine ei ole võimalik.
3-22-1836 (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.