Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
26.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-692
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.2023 otsuse 15.3-3.1/471-1 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa pikendamiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.06.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasi kaevatav ( lg 7).
3-23-692 viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida (VMS § 43 lg 1 p 5) ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud alust. Taotlejal on olemas seadusest tulenev viibimise alus Eestis kuni vangistuse lõpuni ja tal puudub vajadus tähtajalise elamisloa järele. Taotlejal on võimalus esitada uus tähtajalise elamisloa taotlus pärast vanglast vabanemist.
3-23-692 paigutamise kaalumiseks avaneb siis, kui on läbitud individuaalses täitmiskavas märgitud riske maandavad tegevused. Tallinna Vangla on kinnitanud, et menetlusi kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks ja avavanglasse ümberpaigutamiseks ei ole algatatud. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise tingimuseks ei ole elamisloa olemasolu. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta siis, kui ta vastavaid toetuseid taotleb.
3-23-692 kaebaja ise. Selline selgitamine ei nõua süvendatud õigusteadmisi. Menetluslikku ebavõrdsust võrreldes vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Isik ei pea halduskohtumenetluses oskama ise seostada oma nõudeid õigusaktidega, vaid tegevuse õiguslik kvalifitseerimine on kohtu ülesanne (nt Riigikohtu 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 15). Ringkonnakohus ei kahtle, et halduskohtu selgitusi järgides on kaebaja võimeline end ise halduskohtumenetluse esindama ja vajadusel täiendavaid menetlusdokumente esitama. Seetõttu puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid praeguses menetlusstaadiumis ilma professionaalse esindajata kaitseta.
3-23-692 põhiasjas tehtava kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu puudub vajadus hinnata kaebuse perspektiive ja kaaluda vastanduvaid huve.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.