Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1223
Määruse kuupäev
19. juuni 2023
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
Sergei Matvejevi kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seonduvalt eesti keele õpingutega
Menetlusosalised
Kaebaja Sergei Matvejev Vastustaja Viru Vangla
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
3-23-1223 hüvitamise taotlus puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastati. Lisaks selgitas Viru Vangla kohtule, et Sergei Matvejev alustas riigikeele õpingutega (A2 tasemel) 15. augustil 2022 ning läbis kursuse 4. mail 2023. Õppeperioodi vältel kohaldati tema suhtes vangistusseaduse (VangS) §-st 69 tulenevaid julgeolekuabinõusid ajavahemikel 22. september 2022 kuni 30. september 2022 ja 24. veebruar 2023 kuni 14. aprill 2023 ning nimetatud ajavahemikel kaebaja riigikeeleõppes ei osalenud. Eesti keele A2 taseme eksamitulemused tehti teatavaks
3-23-1223 keeletundi mitteviimist pidada õigusvastaseks. Kui isiku suhtes kehtivad liikumis- ja suhtlemispiirangud, ei saa tema keeletundi saatmist vanglas toimuda. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega on tõenäoline, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid tema enda tegevuse tagajärjel, mistõttu jäi kaebajal ka keeleõppest osa võtmine ära põhjustel, mis olid tingitud temast endast. Lisaks ei saa mingil lühikesel perioodil keeleõppe (klassis) võimaldamata jätmist pidada inimväärikust alandavaks kohtlemiseks. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks võrreldav olukordadega, mida Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud inimväärikust alandavaks (nt täielik sotsiaalne isolatsioon, arstiabi andmata jätmine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta). Mis puudutab keeleõppe eest saadavat tasu, siis Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 sätestab, et õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Sama määruse § 3 lg 1 sätestab, et igakuise tasu maksmine peatatakse selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjuseta ning § 5 lg 2 kohaselt nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. Seega võivad keeleõppe eest makstava tasu täies ulatuses (s.o 69,03 eurot ühe kuu eest) väljamaksmist mõjutada erinevad asjaolud (sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu kaebaja õppetööst mitteosavõtmine) ning kaebajale keeleõppe eest väiksemas määras tasu maksmist ei saa esmapilgul pidada õigusvastaseks. Eelnevat arvestades oleks kohtu hinnangul käesolevas asjas kaebaja kasuks väidetava varalise ja ka mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmine äärmiselt ebatõenäoline.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.