3-23-834 OÜ Metalldetail kaebus Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ning 17.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja: OÜ Metalldetail, seaduslik esindaja Bruno Kalde Vastustaja: Keskkonnaamet, volitatud esindaja Raul Oberg Kaasatud haldusorgan: Transpordiamet, volitatud esindaja Eveli Altunbas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.OÜ-le Metalldetail kuulub Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadapiku külas Loobu jõel (VEE1077900) Veskijärve kinnistul (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) asuv Undla pais (PAIS012800).
2.Keskkonnaamet (KeA) kohustas 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 (dtl 12-21) OÜ-d Metalldetail likvideerima hiljemalt 15.09.2023 Undla pais ettekirjutuses sätestatud ulatuses ja tingimustel. Ettekirjutuse kohaselt teostati 04.10.2022 paisul paisutuskõrguse mõõtmised, mille tulemuste järgi on Undla paisu paisutuskõrgus 1,29 m. Veeseaduse (VeeS) § 174 lg 1 kohaselt on veekogu paisutamine tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud
ehitisega (pais) vooluveekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 m. Undla pais asub Loobu jõel, mis on keskkonnaministri 03.07.2004 määruse nr 73 (määrus nr 73) § 2 p-i 41 alusel kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. VeeS § 174 lg 3 järgi peabpaisu omanik või valdaja tagama looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu. VeeS § 187 lg 7 alusel on kohustuslik veeluba, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. Kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. Undla paisul paisutamine rikub: 1) VeeS § 187 p-i 7, sest Undla paisul puudub kehtiv veeluba; 2) VeeS § 174 lg-t 3, kuna kalade läbipääs nii paisust üles- kui allavoolu on takistatud; 3) LKS §-s 51 sätestatud koelmualade kaitset – kaladele peab olema tagatud läbipääs nende koelmualadele pääsemiseks. Kividest ja killustikuga täidetud plastikkottidest laotud paisutusvalliga on OÜ Metalldetail rikkunud LKS § 51 lg-s 1 sätestatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmise keeldu.
3.OÜ Metalldetail esitas 08.03.2023 vaide KeA 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti KeA 17.03.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/31-2 (dtl 22-26) rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt Undla paisul puudub kehtiv veeluba ning ei nähtu kaalukaid asjaolusid, mille alusel tuleks Undla paisul kalade läbipääsu nõude täitmisest loobuda. Vaide esitaja on ise varasemalt ettekirjutuse nr 2350 peale esitatud kaebuses kinnitanud, et killustikuga täidetud plastikkotid, mille eesmärgiks on tõsta veetaset, on tekkinud sinna inimese tegevuse tagajärjel. Lisaks on KeA korduvalt selgitanud, et Undla pais koosneb ka teraskanduritest, puitlaudisest ja paisutusvallist (bituumensideainest kehand, 2021. a paigaldatud Metalldetail OÜ poolt kivid ja killustikuga täidetud plastikkotid). Undla paisul loata paisutamine on vastuolus kehtiva õigusega, mistõttu ei saa nõustuda väidetega, mis puudutavad vaide esitaja omandiõigusest tulenevat õigust järve ja veetasapinna säilitamisele, Undla mõisa pargi kaitsekohustusele ning veetaseme säilitamisele seoses tuletõrje veevõtukoha nõuetega. Undla pais on rändetõke, mis takistab kalade läbipääsu Loobu jõel paisust üles-ja allavoolu. Tuletõrje veevõtukohaga seotud küsimused ei kuulu KeA pädevusse. Ettekirjutus edastati Päästeametile ja Kadrina Vallavalitsusele, kes arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud. Ettekirjutusele eelnenud haldusmenetlus on õiguspärane. Ettekirjutus ei kohusta vaide esitajat panema toime õigusrikkumist, sellest selguvad vaide esitaja õigused ja kohustused, mis ei ole vastu käivad ning ettekirjutust on võimalik täita. Õigusrikkumisega oleks tegu siis, kui KeA kohustaks vaide esitajat ettekirjutusega käituma vastuolus kehtivate õigusnormidega. Kehtivad õigusnormid näevad ette kohustust omada veekogu paisutamisel veeluba. Uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine, välja arvatud juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi, on keelatud. Ettekirjutuses on viidatud X. X OÜ Undla kalapääs eelprojektis sisalduvatele selgitustele, samuti on KeA selgitanud, mida on täpselt vaja teha paisutusvalli eemaldamiseks. Ettekirjutuse täitmine on objektiivselt võimalik.
4.OÜ Metalldetail esitas 17.04.2023 (täiendatud 26.04.2023) Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ning 17.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmise. Kohus võttis 08.05.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KeA ja kaasas arvamuse andmiseks menetlusse Transpordiameti. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).
2(7)
5.OÜ Metalldetail esitas 24.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 08.05.2023 määruse resolutsiooni p 4 tühistamiseks ja palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2023 määrusega OÜ Metalldetail määruskaebuse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub vaidlustatud haldusaktid tühistada kokkuvõtlikult alltoodud põhjendustel (täiendavad põhjendused 26.05.2023). 1) Kaebajal ei ole veeloa kohustust, sest Undla veskipais on looduslikku päritolu paisutus (moreenvall), kuhu on rajatud veelase. Veelaskme ülesanne on kalda kindlustamine ja liigvee läbilaskmise võimaldamine ehk tegemist on pigem VeeS § 174 lg 6 kohase vee purustavat toimet tõkestava rajatisega. Loobu jõe orus on teadaolevalt kuni ajani 5000 aastat tagasi eksisteerinud looduslik paisjärv ehk Vatku järv, mille paisuks olid Viitna mõhnastiku liustikutekkelised pinnavormid (Saarse 1987). On alust arvata, et ka praegune Undla veskijärv on samalaadselt tekkinud loodusliku paisutuse tulemusel ning järve väljavool on kunstlikult süvendatud looduslikesse setetesse, rajamaks kanali vesiveski tarbeks ning rajatised järve veetaseme reguleerimiseks. Undla paisu vahetus läheduses viidi paisude inventariseerimise käigus läbi geotehniline uuring 2015. a (töö nr 3693/4-15), mis hõlmas järve väljavoolu vasakkaldal kolme puuraugu rajamist kuni aluspõhja paekihtideni. Aluspõhjal lasuvaid kvaternaarisetete kihte absoluutse kõrguse vahemikus 74,3 kuni 77,7 m iseloomustati kui moreeni kivisusega 30-40% kihtide ülaosas ja kivimoreeni kivisusega 7080% pinnakatte kihtide allosas. Veelaskme osad (mis lõhuti ja mille asendamise KeA keelas), mis piiravad veevoolu voolurahusti alla ja määravad järve miinimumveetaseme, on seega allpool looduslikku võimalikku taset. Järve poolse puitplatvormi kõrgus 77,2 m. 2) Undla veskijärv on kaebajale kuuluva kompleksi oluline osa. Kompleksi planeerimisel, projekteerimisel ja välja ehitamisel on ajaloolist Undla veskijärve kasutatud kompleksi tuletõrjevee võtukohaks. Tulekustutusvesi võetakse järvest, kaldal oleva pumpla pumpade abil ja pumbatakse hüdrantide võrgustikku. Tuletõrjumise projekti põhjal on rajatud ka praegune veelase. Undla veskijärv koos Undla mõisapargiga on ka oluliseks kompleksi kasutajate puhke ja ajaveetmise kohaks. 3) KeA tugineb VeeS § 174 lg 3 sätestatud looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 2 nimistule, kuhu kuulub ka Loobu jõgi. Kaebaja pöördus õiguskantsleri poole, kes soovitas pöörduda keskkonnaministri poole, sest Loobu jõe osa Joaveskist ülesvoolu ei ole antud nimistus õiguspäraselt – st langeb ära ettekirjutuse alus. 4) Kaebajale on väljastatud KeA poolt Undla mõisa pargi kaitsekohustuse teatis 30.05.2012 nr V 14-4/12/14349 ja nr V 15-8/12/14348, kus on keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Seega KeA ettekirjutus kohustab kaebajat õigusrikkumisele. KeA kohustab kaebajat olulise keskkonnamõjuga tegevusele (veetaseme alandamine) ilma KMH läbi viimiseta ehk ei ole teada mõju ulatus keskkonnale ning võib tekkida suuremahuline pöördumatu kahju. Kaebajale on väljastatud paisutusservituut Transpordiameti poolt, millega on kaebaja võtnud veetaseme säilitamise ja rajatise hooldamise kohustuse. Tulenevalt KeA poolsest veelaskme remondi keelust ei ole kaebaja tohtinud oma kohustusi täita.
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) KeA on vaideotsuse punktis 4.2. piisavalt põhjendanud, miks Undla pais on inimtekkeline. Kaebaja ei ole ise ka eitanud, et tema poolt on paisule paigaldatud paisutuseks kivid ja killustikuga täidetud plastikkotid. Seega moodustavad viimased täiendava tõkkevalli, mis 3(7)
samuti takistab vee vaba liikumist ja on osa kalade rändetõkkest ning tervikuna paisutab Loobu jõge. Lisaks on tuvastatav, et pais koosneb ka teraskanduritest, puitlaudisest ja paisutusvallist (bituumensideainest kehand), mis ei ole ilmselgelt looduslikud. 2) Kaebaja väitel on Undla veskijärv kaebajale kuuluva kompleksi osa ja see on oluliseks tuletõrje veevõtukohaks. KeA-le jääb arusaamatuks, kuidas see asjaolu rikub kaebaja õigusi. Vastavad selgitused ja vastuväited on KeA ammendavalt esitanud vaideotsuse punktis 4.3. ja ettekirjutuse lk-del 7 ja 8. 3) Kaebaja on konstateerinud, et: 1) Undla veskijärv koos Undla mõisapargiga on oluliseks kompleksi kasutajate puhke ja ajaveetmiskohaks; 2) KeA on alusetult tunnistanud kehtetuks MTÜ Undla Vesi tähtajatu keskkonnaloa L.VV/331308 ja 3) KeA on eelnevalt teinud kaebajale analoogse sisuga ettekirjutuse nr 2350, mille kohta oli kohtus haldusasi nr 3-221050. Kaebaja ei ole selgitanud, miks nimetatud asjaolud peaksid olema aluseks tühisuse tuvastamise nõude või tühistamisnõuete rahuldamiseks. Seega ei pea KeA võimalikuks ega vajalikuks eelnimetatud väidete osas seisukoha võtmist. 4) KeA on vaideotsuse punktis 4.2. (viitega ettekirjutuse lk-le 3) esitanud põhistused, miks peab vee paisutamiseks Undla paisul olema veeluba. Undla pais on inimtekkeline, millega kaasneb veeloa kohustus. Undla paisul puudub kehtiv veeluba. Kaebaja on varasemalt kohtule ettekirjutuse nr 2350 vaidlustamiseks esitatud kaebuses kinnitanud, et killustikuga täidetud plastikkotid, mille eesmärgiks on tõsta veetaset, on tekkinud sinna inimese tegevuse tagajärjel. Lisaks on KeA korduvalt selgitanud, et Undla pais koosneb ka teraskanduritest, puitlaudisest ja paisutusvallist (bituumensideainest kehand, 2021. a paigaldatud kivid ja killustikuga täidetud plastikkotid). Undla paisu paisutuskõrguseks on 1,29 meetrit. 5) KeA on vaideotsuse punktis 4.5 piisava põhjalikkusega põhistanud, miks kaebaja väited seoses sellega, et KeA kohustab kaebajat õigusrikkumist toime panema, on põhjendamatud. Õigusrikkumisega oleks tegu siis, kui KeA kohustaks ettekirjutusega käituma vastuolus kehtivate õigusnormidega. Kehtivad õigusnormid näevad ette kohustust omada veekogu paisutamisel veeluba. Uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine, välja arvatud juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi, on keelatud. Ettekirjutuses on selgitatud, mida on vaja teha paisutusvalli eemaldamiseks.
8.Transpordiamet (kaasatud haldusorgan) teatas kohtule, et ta ei sea kahtluse alla KeA ettekirjutuse õiguspärasust ning tal puudub teave, mis aitaks kaasa kohtuasja lahendamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Vaidlus seisneb kokkuvõtvalt selles, kas vastustaja on põhjendatult nõudnud kaebajalt Undla paisu likvideerimist. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses tuvastanud, et Undla paisul paisutamine rikub: 1) VeeS § 187 p-i 7, kuna Undla paisul puudub kehtiv veeluba; 2) VeeS § 174 lg-t 3, kuna kalade läbipääs nii paisust üles- kui ka allavoolu on takistatud ja 3) LKS § 51 lg-s 1 sätestatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmise keeldu. Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutus on tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 pdes 4 ja 5 sätestatud alustel või tuleb tühistada, kuna Undla pais on looduslik ja kaebajalt ei saa nõuda paisutamiseks veeluba.
11.Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 29.05.2023 tehtud määruses analüüsinud sisuliselt kõiki kaebuses esitatud väiteid ning nõustunud halduskohtu 08.05.2023 määruses 4(7)
toodud hinnanguga kaebuse perspektiivitusele. Kaebaja ei ole täiendavalt esitanud uusi väiteid, mis annaks alust asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja 26.05.2023 menetlusdokumendis esitatud täiendavad seisukohad on asjakohatud ega mõjuta ettekirjutuse õiguspärasust.
12.Kohus selgitab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele (HKMS § 165 lg 2). Seetõttu ei hakka kohus vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses esitatud põhjendusi nendega nõustumise tõttu kordama. Kohus toob kokkuvõtvalt välja, miks puudub alus vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks. 12.1 VeeS § 174 lg 1 kohaselt on veekogu paisutamine tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega (pais) vooluveekogu veetaset rohkem kui 0,3 m. VeeS § 187 p 7 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. Vaidlust ei ole, et Undla paisul paisutuseks veeluba puudub. MTÜ-le Undla Vesi antud keskkonnaluba luba kehtis kuni 17.08.2022. Vastustaja on ettekirjutuse andmise menetluses tuvastanud, et Undla paisu ei saa pidada looduslikuks ning tegemist on inimtekkelise treppveelaskmest koosneva paisuga, mille paisutuskõrguseks 04.10.2022 teostatud mõõtmisel saadi 1,29 m. Vastustaja on ettekirjutuses viidatud tõenditele tuginedes leidnud, et Undla pais koosneb teraskanduritest, puitlaudisest ja paisutusvallist (Nõukogude Liidu aegsel perioodil rajatud tõenäoliselt bituumensideainest kehand) ning kaebaja poolt 2021. a paigaldatud kividele ja killustikuga täidetud plastikkottidest moodustatud täiendavast tõkkevallist. Piisavad ja arusaadavad põhjendused selle kohta, et Undla pais on inimtekkeline ja sellel paisutamiseks on nõutav veeluba, nähtuvad nii vaidlustatud ettekirjutusest (lk-d 2 ja 3) kui ka vaideotsusest (p 4.2, lk 2). Kaebaja ei ole eelpool toodud ja haldusmenetluses tuvastatud asjaolusid ümber lükanud. Vastustaja sellekohaste järeldustega on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus (vt käesolevas asjas 29.05.2023 määruse p-d 13 ja 17). Kaebaja väide paisu looduslikust päritolust on vastuolus 09.05.2022 kaebuses haldusasjas nr 3-22-1050 esitatud kaebaja kinnitusega, et tema poolt paigaldati kivide ning killustikuga täidetud plastikkotid paisu ette 2021. a-l eesmärgiga takistada paisjärve tühjaks voolamist. Ühtlasi on kaebaja kivide ja killustikuga täidetud kottide paigaldamist paisu ette kinnitanud ka käesolevas kohtumenetluses oma 26.05.2023 menetlusdokumendis. Kaebaja väited Undla paisu looduslikkusest ning paisutamiseks veeloa kohustuse puudumisest on selgelt alusetud. 12.2 LKS § 51 lg 1 kohaselt on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu looduslikku sängi, ja veerežiimi muutmine, välja arvatud juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. VeeS § 174 lg 3 kohaselt peab paisul paisu omanik või valdaja tagama LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Vaidlus puudub, et Undla pais asub Loobu jõel, mis on LKS § 51 lg 2 alusel vastu võetud määruse nr 73 § 2 p 41 alusel kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Asjakohatud on kaebaja väited määruses nr 73 sisalduvate vigade kohta – vaidlust ei ole, et tegemist on kehtiva määrusega ning KeA-l tuleb sellest juhinduda. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses piisavalt asjakohastele tõenditele tuginedes põhjendanud, et kalade läbipääs Undla paisust üles- ja allavoolu on takistatud (vt lk-d 3-4). Ettekirjutuses on muu hulgas viidatud Loobu jõel 2016. a läbi viidud uuringule „Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku taastootmispotentsiaali hindamine 5(7)
2016. a-l“, milles on välja toodud Undla paisu väga halb tehniline seis, veetaseme alanemine paisjärves, mille tõttu on see kinni kasvamas, samuti asjaolu, et Undla pais on kaladele ületamatu rändetõke (dtl 207). Vastustaja on ka arusaadavalt põhistanud, et kaebaja poolt kividest ning killustikuga täidetud plastikkottidest laotud paisutusvall muudab ja mõjutab jõe voolukiirust ehk veekogu veerežiimi, millega kaebaja rikub LKS § 51 lg-s 1 sätestatud keeldu (vt ettekirjutuse lk-d 4-5). Kaebaja ei ole vastustaja vastavaid järeldusi ümber lükanud.
13.Kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktidega nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima (VeeS § 175 lg 4). Ringkonnakohus leidis 29.05.2023 määruses, et praegusel juhul ei nähtu kaebaja viidatud HMS § 63 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud asjaolusid, mille tõttu oleks ettekirjutus tühine (vt punkt 17). Kaebaja pole oma väiteid selles osas ka täiendanud ning kohtul puudub alus lugeda vaidlustatud ettekirjutust tühiseks. Kohus nõustub seejuures vaideotsuse punktis 4.5 toodud vastustaja põhjendustega. Kuna kaebajal ei ole Undla paisul paisutamiseks veeluba, kaebaja tekitatud paisutusvall muudab veekogu veerežiimi ja Undla pais on kaladele ületamatu rändetõke, on vastustaja põhjendatult kaebajalt nõudnud paisu likvideerimist. Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust ei mõjuta ning seega asjakohatud on kaebaja viited Undla veskijärvele kui kaebajale kuuluva kompleksi olulisele osale (sh puhke ja ajaveetmise kohale) ja tuletõrje veevõtukohale ning samuti Undla mõisa pargi kaitsekohustuse teatistele (veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmise keelule). Sellele vaatamata on vastustaja ka selles osas kaebaja väidetele vaideotsuses vastanud (vt punktid 4.3 ja 4.5) ning kohus ei pea vajalikuks kaebaja asjakohatutele väidetele põhjalikumalt vastata.
14.Nii nagu ringkonnakohus juba kaebajale oma 29.05.2023 määruses selgitas, on praeguse vaidluse ese üksnes KeA 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818 (ja selle suhtes koostatud vaideotsus). Seetõttu ei ole asjakohased kaebuse väited seoses 2014. a läbi viidud paisu inventariseerimisandmete tegelikkusele vastavuse ja Transpordiameti tegevusega. Kaebajale on juba 06.07.2022 määruses haldusasjas nr 3-22-1050 selgitatud, et paisu omanikul oleks tulnud koheselt reageerida, kui talle selgus paisu inventariseerimise andmete ebaõigsus ning nõuda nende parandamist. Kohus ei saa käesoleva vaidluse raames kontrollida 2014. a läbi viidud paisu inventariseerimisandmete vastavust tegelikkusele. Kohus märgib vaid, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemist ei tinginud kaebaja viidatud viga 2014. a inventariseerimisandmetes (s.o paisutuse kirjeldamine tee muldkehana) – paisu likvideerimist nõutakse seetõttu, et paisutamiseks ei ole nõutavat veeluba (paisu ei saa pidada looduslikuks mh seetõttu, et kaebaja on 2021. a paisu ette paigutanud kividest ja killustikuga täidetud kotid, mida kaebaja ise on kinnitanud), see on kaladele ületamatu rändetõke ja mõjutab veekogu veerežiimi. Seega ka kaebaja viidatud viga arvesse võttes tulnuks KeA-l paisu likvideerimiseks kaebajale ettekirjutus teha. Vastuväited Transpordiameti 21.04.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/298, mille alusel väljastatakse ehitusluba Undla silla ehitamiseks, on kaebajal õigus esitada seda haldusakti vaidlustades.
15.KeA 06.02.2023 ettekirjutus ei ole tühine ning puuduvad ka alused selle tühistamiseks, samuti on õiguspärane vaideotsus, mistõttu jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende endi kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
6(7)
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.