Thara OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23. septembri 2022. a otsuse nr 1330.1/22/552 ja 21. novembri 2022. a vaideotsuse nr 1330.1/22/830-1 tühistamiseks ning kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – Thara OÜ, seaduslik esindaja Teet Randma, volitatud esindaja Erkki Evart Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindajad Anne Lepik ja Kairi Paal
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 6. aprillil 2023, menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Thara OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Tagastada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile korduvad tõendid: 23.09.2022 otsus nr 13-30.1/22/552 (I kd, tl 129-134) ja 21.11.2022 vaideotsus nr 1330.1/22/830-1 (I kd, tl 141-143). Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. juulil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 6. novembri 2019. a otsusega nr 13-30.1/19/732 Thara OÜ-le Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus" (edaspidi ka määrus nr 53) alusel põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse 40 000 eurot. Thara OÜ äriplaan nägi ette järgmised tegevused: põllumajandustoodangu tootmine köögiviljade ja lambakasvatuse tegevusalal ning turustamine väliüritustel ning investeeringutena traktori (koos rakistega) ostmine, kasvuhoone püstitamine Kihnu maalamba karja soetamine, kahe kiskjapiirdega lambakopli rajamine, autoklaavi ostmine, kuivati, linnaseveski ja jahvati soetamine, mesitarude ja meevurri ostmine.
2.PRIA otsustas 23. septembri 2022. a otsusega nr 13-30.1/22/552: 1) tunnistada osaliselt kehtetuks PRIA 6. novembri 2019. a otsus nr 13-30.1/19/732 Thara OÜ osas; 2) jätta välja maksmata toetus summas 10 000 eurot; 3) nõuda Thara OÜ-lt tagasi toetus summas 1724,39 eurot ning kohustada see tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest. Lisaks nägi otsus ette võimaluse tasaarvestada tagasinõutav summa edaspidiste maksetega, toetusraha tagasimaksmise ajatamise võimaluse ning viivise arvestamise ja otsuse sundtäitmise võimaluse. Selle otsusega vähendas PRIA enda varasema otsusega (15. märtsi 2022. a otsus nr 1330.1/22/186 toetuse tagasinõudmiseks ja välja maksmata jätmiseks) tagastamisele kuuluvat summat, märkides järgmised põhjendused: 1) deklareeritud investeeringuid on kokku tehtud 21 868,93 euro eest, sellest abikõlblikud investeeringud 19 605,51 eurot ning abikõlbmatud (elektrisõiduki osad) 2263,42 eurot. Investeeringute abikõlblik maksumus moodustab 49,01% tegevuste kogumaksumusest (40 000 eurot). Abikõlblikke muid põllumajandustoodete tootmise või arendamise alaseid kulusid on tehtud 6645,69 euro eest. See summa kujunes järgmiselt: kohapealses kontrollis on tuvastatud kulud 2424,41 eurot, millest maha arvata Thara OÜ poolt tasumata kulu 400 eurot, st kokku 2024,41 eurot, millele lisanduvad abikõlblikud kulud vastavalt koos vaidega esitatud kuludokumentidele. Kokku on tõendatult esitatud abikõlblikke kulusid 28 275,61 euro eest (investeeringud ja muud kulud); 2) toetus 10 000 eurot tuleb jätta välja maksmata, kuna kontrolli tulemusena selgus, et taotleja ei ole määruse nr 53 § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtajaks investeeringut ellu viinud (põllumajanduses kasutatavat elektritraktorit valmis ehitanud). Kuna toetuse määramisel maksti taotlejale koheselt välja 30 000 eurot, siis tagasinõutavaks summaks kujunes 1724 eurot (30 000 – 28 275,61 = 1724,39 eurot); 3) PRIA luges abikõlbmatuks investeeringuks elektritraktoriga seotud kulud, mis on näidatud investeeringuna, leides, et tegemist oli valmis ehitamata elektrisõidukiga, mille kasutamine põllumajandustöödel ei ole majanduslikult otstarbekas.
3.Thara OÜ esitas PRIA 23. septembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/552 peale vaide, mille PRIA jättis 21. novembri 2022. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/830-1 rahuldamata.
4.Thara OÜ esitas 22. detsembril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PRIA 23. septembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/552 ja 21. novembri 2022. a vaideotsuse nr 13-30.1/22/830-1 tühistamiseks ning kahjuhüvitise (2597 eurot) väljamõistmiseks. Tallinna Halduskohus andis 2(16)
3-22-2678
23.detsembri 2022. a määrusega kaebuse alluvusjärgselt üle Tartu Halduskohtule. Määrus jõustus 20. jaanuaril 2023.
5.Tartu Halduskohus võttis 26. jaanuari 2023. a määrusega kaebuse menetlusse. Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 kaebuse täienduse kahjunõude osas. PRIA esitas vastuse kaebusele
24.veebruaril 2023. Vastustaja esitas täiendavad tõendid 27. veebruaril 2023. Kohus määras
7.märtsi 2023. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 6. aprillil 2023. Kohtuistungil avaldas kaebaja soovi esitada kaebuse muutmise taotlus ning pidas võimalikuks esitada täiendavalt ettepanek kompromissiks. Kohtuistungil ilmnes ka mõlema poole jaoks vajadus esitada täiendavaid tõendeid. Kohus määras kohtuistungil pooltele tähtajad täiendavate taotluste, tõendite, seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Vastustaja esitas 11. aprillil 2023 täiendavad tõendid kohapealse kontrolli ja lisakontrolli läbiviimise kohta. Kaebaja esitas 17. aprillil 2023 kaebuse tervikteksti ja täienduse koos kompromissettepaneku ja täiendavate tõenditega, millele vastutaja esitas vastuväited 28. aprillil 2023. Kaebaja esitas 2. mail 2023 menetluskulude nimekirja ning 15. mail 2023 vastuväited vastustaja seisukohtadele ning täiendavad tõendid. Kohus teatas 17. mai 2023. a määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning tagastas sama määrusega hilinemisega esitatud tõendid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavas seisukohas järgmist.
7.1.Kaebaja on täitnud kõik kohustused õigel ajal, õiges mahus ja õigel viisil. Ta on saadud toetuse eest soetanud masinad ja võtnud seadmed ka koheselt kasutusele. Kuna masinaid on ekspluatatsiooni käigus kasutatud, on tekkinud vajadus neid hooldada, mida on tehtud vastavalt võimalustele. See ei anna PRIA-le õigust lugeda masinate kasutamist “mitte elluviiduks”, kuna see ei ole seganud masinate kasutamist põllumajanduses. Kaebaja esindaja on PRIA-le seda kinnitanud, selgitanud, võimaldanud kohapealset kontrolli ning täiendavalt ja omal initsiatiivil esitanud erinevaid foto- ja videotõendeid elektritraktorist.
7.2.PRIA on aktsepteerinud ka osaliselt täidetud kohustusi, kuid on samas meelevaldselt tõlgendanud kohustuste täitmise ulatust ning nõuab kohustuste täitmist viisil, mis ei ole kooskõlas seaduste ja lepingutega.
7.3.Kaebajal oli õigus teostada ja volitada inimesi teostama väiksemaid soetusi ettevõtte hüvanguks ja toetuse määrus sellist õigust ei piira. Vastustaja ei saa eeldadada, eelkõige Covid-19 ja sõjalise kriisi tingimustes, et segapõllumajandusliku tegevusega alustamise mitmeaastases äriplaanis planeeritud investeeringud viiakse ellu täpselt planeeritud vormis, mahus ja viisil. Määrus käsitleb abikõlbuliku tegevusena laiemalt põllumajanduslikke kulutusi ja investeeringuid, mida ettevõte peab tegema, et ellu viia äriplaanis planeeritud tegevused, eelkõige planeeritud põllumajandusliku tegevuse mahu vastavus lubatule. Määruses hinnatakse eelkõige mahtusid läbi saavutatud müügikäivete, kus taotleja peaks saavutama aastakäibe või kultiveeritava pindala osas eesmärgid (kaebaja on kõik eesmärgid täitnud.) Vastustaja saab ja peab kontrollima projektis planeeritud eesmärkide täitmist ja kuludokumentide vastavust Eesti Vabariigi seadustele s.h. määrusele, kuid vastustaja poolt teostatud kontrollis pole lisaks elektritraktori suunalistele investeeringutele arvestatud mitmeid kuludokumente, mis kaebaja hinnangul on igati vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate
3(16)
3-22-2678
seadustega s.h. toetusmäärusega. Kaebaja lisab kaebuse täienduses investeeringuna kartulisaputaja Bomet, kaaruti, muruniiduki, skutrimmeri ja trimmeripea arved. Kui vastustaja leiab, et kaebaja on proovinud vastustajalt välja petta viimast osa toetusraha ega ole täitnud korrektselt oma osa lepingust, on selle põhistamiseks esitanud võltsitud dokumente, valetanud või kasutab äripraktikaid, mis on vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate õigusnormidega, tuleks vastustajal informeerida vastavaid ametiasutusi.
7.4.Kuigi toetuse raames on soetatud ka teisi varasid, ei ole PRIA soovinud teiste seadmete töökorda hinnata ega ole nõudnud selgitusi, kas mõni nendest seadmetest on piisavalt suutlik, et sooritada mingit töövõtet tootmises. Kuna on võimalik tõestada, et põllumajanduslik tootmine on toimunud (kaebusele lisatud aerofotod), ning toetuse saaja on hinnanud, et seadet on tal tootmisprotsessis vaja, ning toetuse enda raamistikus ei ole sätestatud, milliste vahenditega nimetatud eesmärk täidetakse, on ühe või teise seadme kasutamise hindamine kontekstiväline. Selline lähenemine ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 2).
7.5.VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et kui võlausaldaja (PRIA) on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, oli täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. PRIA ei ole andnud selgitusi, mis alusel kitsendatakse ja piiratakse toetuse saaja õigusi, vaatamata sellele, et seadmed soetati juba algusest peale kooskõlastatult PRIA-ga. Kuna PRIA on aktsepteerinud äriplaani, veendunud seadme olemasolus ning PRIA ametnikud on katsetanud töökorras seadet, on toetuse saajal alus eeldada, et tema poolt on kohustuse täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
7.6.Vaidlustatud otsuses puuduvad olulised põhjendused. Vastustaja on muutnud oma seisukohti ja esitanud asjakohatuid vastuseid.
7.7.Kaebaja taotleb kahju hüvitamist 2597 euro ulatuses.
7.7.1.PRIA on tekitanud kaebajale kahju seoses toetuse osalise tagasinõudmise, toetuse teise osa välja maksmata jätmise ja toetuse määramise otsuse osalise kehtetuks tunnistamisega. Kaebajal on õigustatud ootus toetuse saamisele ning talle välja maksmata 10 000 euro tõttu pole kaebaja suutnud täita esialgset äriplaani Toetuse teise osa maksmise lubamatust viivitusest on tekkinud ettevõttele kahju, millele lisandub intress võlgnetavast summast alates
18.jaanuarist – 24. veebruarini 2022 1290 eurot aastas (12,9%) ja alates 24. veebruarist 2022 3000 eurot/aastas (30%), tulenevalt sõjaaja suuremast inflatsioonilisest mõjust.
7.7.2.Kahju 1905,29 euro ulatuses tekkis elektritraktori akude hävimisel vastustaja tegevuse tulemusena, kui vastustaja nõudmisel teostati toetusperioodi järgselt 2022 a. jaanuaris elektritraktori esitlus kaebaja renditud põllumajandusmaal. Esitluseks pidi kaebaja transportima valminud elektritraktori keset talve soojendusega talvegaraažist renditud maadele Mäekivi tallu, Vana-Kaiu külla. Thara OÜ esindaja mainis suuliselt, et elektritraktor ei ole ette nähtud talvistes oludes käitamiseks ja põllumajanduslike tööde teostamise demonstreerimine on võimatu. Esitluse käigus teostas vastustaja ametnik kooskõlastamata operatsiooni elektritraktoril. Peale esitlust avastas kaebaja, et elektritraktor ei tööta, kuna aku on riknenud. Kaebaja proovis küll akusid laadida, kuid mõned elemendid olid juba riknenud. Seejärel tellis kaebaja uue LTO aku, mis ei tohiks enam sarnases olukorras rikneda. Kaebaja ei olnud volitanud vastustaja esindajat elektritraktorit opereerima.
7.7.3.Kahjunõudest 692 eurot moodustavad kaebaja kohtueelse menetluse kulud vastavalt Õigusbüroo Liivak&Suurväli 28. veebruari 2022. a arvele.
7.8.Thara OÜ viis plaanitud tegevusi ellu täiemahuliselt: püstitas kasvuhooned, rajas kiskjatõkke tarad, soetas Kihnu maalamba utekarja, omandas nõutud põllumajandusliku 4(16)
3-22-2678
hariduse ja esitas tähtaegselt nõutud I ja II perioodi investeeringute ja kulude aruanded koos investeeringuid tõendavate dokumentidega. Thara OÜ põllumajanduslik tegevus tõendab investeeringute teostatust.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
8.1.Kulud on abikõlblikud kui need on tehtud toetuse saaja enda poolt (määruse nr 53 § 15 lg 1) vastavalt äriplaanile (mitte lihtsalt põllumajandustootmise arendamiseks) § 5 lg 1 kohaselt ja tegevuste elluviimiseks ettenähtud tähtajal (§ 14 lg 1). Maaelu arengu toetuse abil tehtavad kulud peavad olema mõistlikud, vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks ning vastama asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustele (kuni 31.12.2022 kehtinud ELÜPS2014 § 75 lg 1). ELÜPS2014 § 75 lg 2 kohaselt peavad taotleja ja toetuse saaja järgima toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid.
8.2.PRIA kontrollis 7. juulil 2021 läbiviidud paikvaatlusel esimese maksetaotlusega seotud kulutusi (protokoll nr 13-30.1/21/286). Paikvaatluse käigus vaadatakse üle tehtud investeering ja tähistus, kuid ei kontrollita raamatupidamisdokumente. Investeeringuna ostetud elektritraktori osad olid paikvaatluse läbiviimise ajal olemas. Sel ajal ei pidanud traktor valmis olema. PRIA ei koosta nn ülevaatuse akte, vaid kontrolli kohta koostatakse protokoll.
8.3.Kui kontrolli läbi viiv PRIA inspektor paneb masinale või seadmele kleebise (MAK Arengukava logo ning Euroopa Liidu embleem) või märgib seda kontrolli protokollis, ei tähenda see töö vastuvõtmist, ega seda, et osad oleksid kokku pandud töökorras traktoriks, mida saab sihtotstarbeliselt kasutada.
8.4.Kõik tegevused pidid olema ellu viidud hiljemalt 7. novembril 2021. PRIA kontrollis 17. novembril 2021 kohapealses kontrollis äriplaanis kavandatud investeeringute ja tegevuste elluviimist ning kulutusi, mis on tehtud põllumajandustoodete tootmise alustamiseks või arendamiseks. Elektritraktor toodi kohale auto järelkäru peal, elektritraktori osad olid olemas, kaks elektritraktori akut olid auto tagaistmel. Toetuse saaja esindaja suulise selgituse järgi ei olnud elektritraktor valmis ehitatud. PRIA-le esitatud kuluaruandel deklareeriti investeeringuna elektritraktori osade ostmine kokku 2263,42 eurot. Kuna elektritraktor, mille osad olid ostetud investeeringuna, ei olnud valmis ehitatud, oli tegevus ellu viimata.
8.5.Kohapealse kontrolli käigus toetuse saaja raamatupidamist kontrollides selgus, et olemas olid ainult Exceli tabelid ja muude tegevuste kohta palju eraisikute kaardimaksetena/sularahas tasutud kulutšekke/arveid. Puudusid kassa väljaminekuorderid, tõendatud ei olnud kulutuste tegemine toetuse saaja poolt.
8.6.Elektritraktori osas viidi 21. jaanuaril 2022 läbi paikvaatlus (protokoll nr 13-30.1/21/8669), mille tulemusena leiti, et tegemist ei ole põllumajandustootmise arendamiseks kasutatava traktoriga. Sõidukil puudus tagurpidikäik, pidurid olid väheefektiivsed. Sõidukit saab vähesel määral kasutada toodangu veoks, nt kasvuhoonete juures õuele. Haagise kasutamist lisakontrollis ei demonstreeritud.
8.7.Esitatud videomaterjal ei ole tõendiks selle kohta, et tegevused oleksid õigeaegselt ellu viidud. Pole ka teada, kas ortofotol põldu hariv traktor üldse on vaidlusalune elektritraktor, projekti raames on toetuse saaja ostnud ka 27. märtsil 2020 traktori Mitsubishi MT-23.
5(16)
3-22-2678
8.8.PRIA on andnud kaebajale võimaluse asendada mitteabikõlblik investeering (elektrisõiduki osad) äriplaaniga seotud abikõlbliku investeeringuga, kuid pole sundinud teda seda tegema PRIA ei ole toetuse teise osa väljamaksmisega lubamatult viivitanud, sest toetuse saaja ei ole rohkem äriplaaniga seotud muid abikõlblikke kulutusi tõendavaid dokumente esitanud ning investeering nn elektritraktori osadesse ei ole abikõlblik. Seega on alusetu nõue hüvitada kahju, mis on tekkinud toetuse välja maksmisega viivitamisega.
8.9.Kallutatava traktorikäru soetamist Nordamus OÜ käest (arve nr 4286), mille hilinemisega aktsepteerimist teostatud projekti I perioodi investeeringuna kaebaja soovib, on juba PRIA investeeringuks lugenud ja teatanud, et investeering on loetud abikõlblikuks. Vastav arve ja maksekorraldus on esitatud PRIA-le topelt nagu hulk teisi muude põllumajanduslike kulude tõendamiseks saadetud kuludokumente.
8.10.Vastustaja on kontrollinud üle kõik vaidega koos täiendavalt esitatud dokumendid (656 faili), mis kaebaja hinnangul on kõik abikõlblikud kulud. PRIA on arvesse võtnud kõik esitatud dokumentides kajastuvad kulud, mis on vähegi abikõlblikud (PRIA vastuse lk 3 ja PRIA kiri toetuse saajale 19.08.22 nr 13-30.1/22/250-11). Üldsõnalise põhjenduse alusel, et kõik kulud on tehtud põllumajandustootmise arendamiseks, toetust välja ei maksta. Kulutus peab olema tehtud toetuse saaja poolt ning arvele peab olema lisatud dokument, millest nähtub, et kulutuse eest on tasunud toetuse saaja (määruse nr 53 § 15 lg 1). Toetuse saaja peab äriplaanis kavandatud tegevuse ellu viima ja selle eest ka ise tasuma. Toetusraha kasutamine kolmanda isiku (nt pereliige) poolt oleks vastuolus toetusrahade kasutamise reeglitega. Investeeringute eest sularahas tasumine ei ole abikõlblik. Sularahas maksmine muude kulude puhul pole keelatud, aga peab olema tuvastatav, et kulu on kandnud toetuse saaja ja see peab olema tehtud tegevuste elluviimiseks ettenähtud aja jooksul. Kaebuse täienduses lisatud kulutusi ei saa lugeda abikõlblikeks.
8.11.Pole tõendatud, et PRIA inspektori tegevusega oleks 21. jaanuaril 2022 kohapealset kontrolli läbi viies kahju tekitatud.
8.12.Summa 692 eurot näol on tegemist ilmselt menetluskuludega, mille jaotamise otsustab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 1.
8.13.ELÜPS2014 § 114 lg 2 kohaselt ei nõuta viivist riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt (sama põhimõte ka alates 1. jaanuarist 2023 kehtiva ELÜPS § 126 lg 3). ELÜPS 2014 § 115 lg 2 ja kehtiva ELÜPS § 126 lg 4 kohaselt ei kohaldata ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisele ka riigivastutuse seaduse § 23 p-s 1 sätestatut (intress ja asjast saadud kasu). Seega on viivise ja intressi nõue alusetu.
KOHTU SEISUKOHT
9.Thara OÜ on taotlenud toetust maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr. 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) alusel. Käesoleva vaidluse lahendamisel on asjakohane selle määruse kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud redaktsioon. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega otsuse, millega vastustaja tunnistas osaliselt kehtetuks kaebajale toetuse määramise otsuse (6. novembri 2019. a otsus nr 13-30.1/19/732), jättis välja maksmata toetuse summas 10 000 eurot ning nõudis kaebajalt tagasi toetuse
6(16)
3-22-2678
summas 1724,39 eurot kohustusega see tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest. Enne käesolevas asjas vaidlustatud otsuse tegemist on PRIA 27. mai 2022. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/250-4 (I kd, tl 100) kehtetuks tunnistanud enda 15. märtsi 2022. a otsuse nr 1330.1/22/186, millega otsustas nõuda tagasi toetuse summas 7970,08 eurot ja jättis välja maksmata toetuse 10 000 euro osas. Otsuse põhjenduste kohaselt oli see tehtud enne Thara OÜ esitatud dokumentide ülevaatamist. Vaideotsuse tulemusena kontrollis vastustaja täiendavalt taotleja vaide lisana esitatud dokumente (656 faili – kuluarvete digitaalkoopiad, pearaamatu- ja kassaraamatu kanded) ning vähendas käesolevas asjas vaidlustatud otsusega taotlejalt tagasi nõutavat summat. Kuludokumentide täiendava analüüsi, mille tulemusena kujunes käesolevas asjas vaidlustatud otsusega tagasinõutav summa, on vastustaja esitanud
19.augusti 2022. a dokumendis nr 13-30.1/22/250-11 (I kd, tl 114-120).
10.Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja viited VÕS § 76 lg-tele 1, 2 ja 4 ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased. Kaebaja kui toetusesaaja ja vastustaja vahel ei ole tekkinud mitte võlaõiguslik, vaid avalik-õiguslik suhe ning nii kaebaja kohustused toetuse saamisel ja toetuse nõuete täitmisel kui ka nende väidetava mittetäitmise tagajärjed tulenevad toetuse määramist ja kasutamist reguleerivatest avaliku õiguse normidest (asjakohased Euroopa Liidu ja Eesti õiguse normid). Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määramist ja kasutamist üksikasjalikumalt reguleerivad normid sisalduvad eelpool juba viidatud määruses nr 53.
11.Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel juhib kohus esmalt vastustaja tähelepanu, et otsus on äärmiselt raskesti jälgitav. Otsuses eristub selgesti küll resolutsioon, kuid ülejäänud osas ei ole 10 lehekülje pikkust otsust mingilgi määral struktureeritud ning selles on raskesti eristatavad otsuse aluseks olevad asjaolud, haldusmentluse käik, otsustamisel aluseks olnud tõendid ning taotleja ja PRIA seisukohad. Seega ei vasta vaidlustatud otsus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-st 1 tulenevale selguse ja üheselt mõistetavuse nõudele. HMS §-st 58 tulenevalt ei ole siiski üksnes haldusakti vorminõude rikkumine haldusakti tühistamise aluseks, kui see ei ole mõjutanud asja otsustamist. Hoolimata raskustest vaidlustatud otsuse jälgimisel ja tõendite ning otsustuse sidumisel on vastustaja otsuses (lk 78) selegelt loetlenud kulud, mida ta peab abikõlblikuks (kulude sisu, nende tegemise kuupäevad ja summad) ning märkinud, et ülejäänud ning eelpool loetlemata kuludokumendid sisaldava abikõlbmatuid kulusid. Vastustaja on kokkuvõtteks märkinud, et kokku on tõendatult esitatud selle taotluse puhul abikõlblikke kulusid 28 275,61 euro eest (investeeringud + muud kulud). Abikõlblikke investeeringuid on 19 605,51 euro eest ning „abikõlblikke muid põllumajandustoodete tootmise või arendamise alaseid kulusid oli kohapealses kontrollis 2 424,41 – 400,00 Thara OÜ poolt tasumata kulu = 2024,41 eurot + vaidega esitatud kuludokumendid 6645,69 euro eest“ (otsuse lk 8; I kd, tl 14). Praegusel juhul hõlbustab haldusakti sisu mõista ja selle sisulist õiguspärasust hinnata ka vastustaja 19. augusti 2022. a dokument nr 13-30.1/22/250-11 „Vaide dokumentide läbivaatamine“ (I kd, tl 114-120). Kuigi vajakajäämised vaidlustatud otsuse ülesehituses ja vormistuses teevad otsuse raskesti jälgitavaks ja mõistetavaks, ei anna need iseseisvat alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
7(16)
3-22-2678
12.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega vaidlustatud otsuse põhjendamispuuduste kohta. Vaidlustatud otsuses endas ning selle peale esitatud vaide lahendamisl tehtud vaideotsuses on vastustaja oma otsustust piisavalt põhjendanud ja selgitanud.
13.Kaebaja on selgelt ja arusaadavalt väljendanud rahulolematust vasustaja järeldustega selles osa, et kaebaja ei ole pidanud abikõlbulikuks elektritraktori ehitamiseks vajalikke osasid, kuid ei ole vaides ega kaebuses kohtule täpselt välja toonud, milliseid kulusid on vastustaja tema arvates põhjendamatult veel abikõlbmatuks pidanud või milliseid kuludokumente arvestamata jätnud või kaebaja hinnangul valesti sisustanud. Kaebaja on täpsustanud oma seisukohti pärast kohtuistungit 11. aprilli 2023. a menetlusdokumendis (II kd, 3-8p).
14.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, kas kaebaja on põllumajandusliku tootmisega tegelenud. Käesolevas asjas ei vaielda ka tootmise mahu ega sellest saadava tulu ning selle suuruse üle. Vaidlus on investeeringunõude täitmise ning kulutuste abikõlblikkuse üle.
14.1.Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebaja deklareerinud investeeringuid kokku 21 868,93 euro eest, sellest abikõlblikud investeeringud 19 605,51 eurot ning abikõlbmatud (elektrisõiduki osad) 2263,42 eurot. Investeeringute abikõlblik maksumus moodustab seega 49,01% tegevuste kogumaksumusest (40 000 eurot).
14.2.Määruse nr 53 § 14 lg 1 p 1 näeb ette, et toetuse saaja viib äriplaanis kavandatud tegevused ellu hiljemalt kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kusjuures äriplaanis kavandatud tegevustest vähemalt 75 protsenti, sealhulgas § 5 lg 2 kohane investeering peab olema ellu viidud ühe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Määruse nr 53 § 5 lg 2 sätestab: „Vähemalt 50 protsenti äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest tuleb kasutada sellise materiaalse põhivara, sealhulgas bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt § 14 lõike 2 punktis 1 nimetatud tähtaja jooksul (edaspidi investeering).“ Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-st 1 tuleneb taotlejale kohustus investeeringuobjekti säilitada ja sihipäraselt kasutada vähemalt üks aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (sihipärase kasutamise periood). Käesoleva otsuse põhjenduste p-s 14.1 välja toodud arvutuskäik näitab, et kaebaja pole määruse nr 53 § 5 lg-s 2 sätestatud nõuet täitnud.
14.3.Pooled on erineval arvamusel selles, kas elektritraktor, mille osad (kaks rattamootorit elektritraktori ehitamiseks 1386,59 eurot, elektritraktori rehvid 75,83 eurot, elektritraktori veljed 26 eurot, elektritraktori akud ja tagasilld 775 eurot) olid ostetud investeeringuna, oli tähtaegselt valmis ehitatud ja sihipärases kasutuses. Vastustaja hinnangul ei ole tegemist investeeringuga määruse nr 53 § 5 lg 2 tähenduses. Toetuse saaja ettepanekul tehtud lisakontrolli tulemusena leidis vastustaja, et esitletud elektrisõidukit ei saa pidada traktoriks (tegemist on hoopis mopeedautoga).
14.4.Kuna PRIA rahuldas kaebaja taotluse (määras toetuse) 6. novembri 2019. a otsusega nr 13-30.1/19/732 (I kd, tl 5-6), pidi määruse nr 53 § 5 lg 2 kohane investeering olema ellu viidud (vähemalt pool toetussummast (20 000 eurot) olema kasutatud investeeringuteks) 7. novembril 2020 ja kõik tegevused ellu viidud hiljemalt 7. novembril 2021 (vt ka vastus kaebusele, I kd tl 38p). Poolte vahel ei ole selle nõude sisu mõistmise üle vaidlust. 8(16)
3-22-2678
14.5.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja oli elektritraktori valmistamiseks vajalikud osad ostnud määruse nr 53 § 14 lg 1 p-st 1 tulenevaks tähtpäevaks. Seda kinnitavad ka 5. juuli 2021. a paikvaatluse tulemused (kontrolli protokoll nr 13-30.1/21/286; I kd, tl 69-69p). Pooled on aga erineval arusaamal sellest, kas investeeringut saab ka pidada tehtuks selleks kuupäevaks.
14.6.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja on enda seisukohti aja jooksul muutnud ja esialgu aktsepteeritud kulutuste osas hiljem leidnud, et need ei ole investeeringuna aktsepteeritavad ning nõutav investeeringute maht pole seega täidetud.
14.6.1.Vastustaja on selgitanud, et 5. juulil 2021 läbi viidud paikvaatluse käigus on kontrollitud maksetaotluses näidatud investeeringuid/tegevusi ning vaadati üle tehtud investeeringud ja nende tähistus, kuid ei kontrollitud raamatupidamisdokumente. Kontrolli protokollist nr 13-30.1/21/286 (I kd, tl 69-69p) nähtuvalt kontrolliti paikvaatluse käigus I maksetaotlusega deklareeritud kulutusi. Vastustaja ei eita, et sel ajal olid olemas investeeringuna ostetud masina osad, kuid leiab, et sel ajal ei pidanud sõiduk veel valmis olema (vastu kaebusele p 2; I kd, tl 39p-40). Kontrolli protokollis on kajastatud elektritraktori ehitamiseks vajalike osade (rattamootorid, rehvid, veljed, akud ja tagasild) olemasolu klausliga, et need asuvad taotleja juures Tallinnas ning et taotleja saadab fotod e-postiga. Seega ei olnud vastustajal võimalik veenduda kohapeal elektritarktori osade olemasolus ning veelgi vähem sai lugeda investeeringut elektritarktori osadesse kontrolli toimumise aja seisuga määruse nr 53 § 5 lg 2 tähenduses elluviiduks. Kohapealse kontrolli ajaks ei olnud seega veel saabunud kuupäev, millal vastustaja pidanuks hindama, kas kulutused on tehtud sihipäraselt põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt kasutatava põhivaraga.
14.6.2.17. novembril 2021 läbi viidud kohapealse kontrolli käigus kontrolliti äriplaanis kavandatud investeeringute ja tegevuste elluviimist ning kulutusi, mis on tehtud põllumajandustoodete tootmise alustamiseks või arendamiseks (protokoll 13-30.1/21/866; I kd, tl 73-73p). Kontrolli teostajad on protokolli märkinud, et „ [---] deklareeritud investeeringud olid teostatud ja nõuetekohaselt tähistatud.“ Vastustaja on arvamusel, et äriplaanis kavandatud tegevuse elluviimiseks ei ole piisav, et sõiduki osad on ostetud, vaid investeeringuobjekt peab olema ka valmis ehitatud ja valmis sihipäraseks kasutuseks. Kohus nõustub selle seisukohaga – määruse mr 53 § 5 lg-st 2 tulenevalt on toetuse nõuete täidetuse hindamisel määrav, et investeering ei oleks mitte ainult tehtud, vaid ka sihipäraselt kasutatatav põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt. Kontrolli tulemuste osas tõi vastustaja välja, et elektritraktor toodi kohale auto järelkäru peal (vt ka visuaalse kontrolli fotod 11 ja 12; I kd, tl 188p); elektritraktori osad olid olemas, kaks elektritraktori akut olid auto tagaistmel (fotod 13 ja 14; I kd tl 189). Vastustaja järelduste kohaselt on PRIA-le esitatud kuluaruandel investeeringuna deklareeritud elektritraktori osade ostmine (kokku 2263,42 eurot). Kuna elektritraktor, mille osad olid ostetud investeeringuna, ei olnud valmis ehitatud, oli investeering aga vastustaja hinnangul ellu viimata. Kohtu arvates ei saa 17. novembri 2021. a kontrolli protokolli sõnastusest („teostatud“) konteksti arvestamata teha järeldust, et vastustaja on tunnistanud täielikult komplekteerimata ja mittetoimiva (treileril eksponeeritud) seadme ellu viidud investeeringuks määruse nr 53 § 5 lg 2 mõttes.
9(16)
3-22-2678
Asjaolu, et traktor ei olnud 17. novembri 2021. a kontrolli ajaks valmis ehitatud, ei eitanud ka kaebaja esindaja, kes ise tegi ettepaneku lisakontrolliks.
14.6.3.Vastustaja jõudis 21. jaanuaril 2022 toimunud paikvaatluse tulemusena järeldusele, et tegemist ei ole põllumajandustootmise arendamiseks kasutatava traktoriga (Thara OÜ taotluse 61001900032 lisakontrolli protokoll; I kd, tl 85-86p).
14.6.4.Eelnevat silmas pidades leiab kohus, et vastustaja ei ole oma seisukohti kontrolli käigus muutnud ega kuidagi eksitavalt või sõnamurdlikult käitunud.
15.Pooled on erineval seisukohal, kas kõnealust elektritraktoriks nimetatud seadet saab pidada üldse traktoriks ning meetme eesmärgiga kooskõlas olevaks investeeringuks, st põllumajanduslikuks tootmiseks mõeldud seadmeks. Kui 17. novembri 2021. a kontrolli kokkuvõtte järgi ei olnud traktor tähtaegselt valmis ehitatud (investeering ellu viidud), siis 21. jaanuari 2022. a täiendava kontrolli käigus tehtud järeldust, et tegemist pole meetme eesmärgiga kooskõlas oleva elektritraktoriga järeldust põhjendades on PRIA välja toonud, et sõidukil puudus tagurpidikäik ja pidurid olid väheefektiivsed, vähesel määral oleks võimalik seda kasutada toodangu veoks (nt kasvuhoonete juurest õuele). Samuti märkis vastustaja, et haagise kasutamist lisakontrolli käigus ei demonstreeritud. Vastustaja on ühelt poolt arvamusel, et tegemist ei ole elektritraktoriga, vaid mopeedautoga, mis on ümber ehitatud (remonditud) väikeauto mini-Willys 1 baasil. Samas on vastustaja ka seisukohal, et investeeringuna ostetud osade tulemuseks ei ole põllumajanduses kasutatatav töökorras masin. Kaebaja selgituste kohaselt on vaidlusaluse elektritraktori eesmärgiks põllumajandussaaduste transport väikese käruga ning selle külge saab ühendada haagiseid. Kohapealse täiendava kontrolli käigus haagise paigaldust ega tööd sellega ei demonstreeritud. Liiklusseaduse § 2 p 86 kohaselt on traktor rataste või roomikutega põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt kuus kilomeetrit tunnis. Ülal viidatud määruse nr 53 kriteeriumite kohaselt saab kõnealuse meetme raames elluviiduks pidada põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt sihipäraselt kasutatavat sõidukit. Vaidlust ei ole, et kaebaja pole vastustajale investeeringu tähtaegsuse tõendamiseks suutnud esitleda üldse toimivat masinat ning isegi kaebaja enda initsiatiivil jaanuaris 2022. a toimunud täiendava kontrolli käigus ei eksponeerinud kaebaja sõidukit, millele oleks lisatud põllumajanduslikuks tootmiseks sihtotstarbeline käru või muu agregaat. Alles kaebuse lisana kohtule esitatud videosalvestiselt on näha vaidlusalust masinat sõitmas ning ka haagisega vähest kogust rohttaimi vedamas. Vastustaja on möönnud, et masin on vähesel määral põllumajanduses toodangu veoks kasutatav.
16.Kohtu hinnangul ei ole küll vastustaja lõppjärelduste hindamisel määrav, et 21. jaanuaril 2022 toimunud paikvaatluse ajal esines masina käitlemisel tehnilisi probleeme – mistahes seadme või sõiduki (sh elektriseadmed ja -sõidukid) tehniline seisukord võib ajas muutuda ja esineda ajutisi kõrvaldmist vajavaid tõrkeid. Samuti ei välistaks kohus masina kvalifitseerimist põllumajanduslikuks tootmiseks sihtotstarbeliselt kasutatavana üksnes põhjusel, et selle kasutusotstarve võib olla tootmises vähene. Kohus nõustub aga vastustajaga lõppjäreldustes, et kaebaja ei olnud määruses nr 53 kehtestatud tähtajaks ellu viinud selle
määruse eesmärgile ja nõuetele vastavat investeeringut. Vastustaja ei eita elektritraktori osade kulude kandmist, kuid eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja ei ole tähtaegselt ellu viinud investeeringuid määruse nr 53 § 5 lg-s 2 nõutud ulatuses ega suutnud ka lisakontrolli käigus toimivat masinat esitada.
17.Kaebaja on teinud ettepaneku arvestada kompromissi saavutamiseks elektritraktori osade asemel investeeringuna muid soetusi. Sellise lahenduse pakkumist on kinnitanud ka vastustaja (vastuväide kaebuse täiendusele p 1; II kd, tl 19; kohtuistungil 00:12:24). Siiski on selgunud, et selliseid kulusid, mida elektritraktori osade asemel investeeringuks lugeda ja seeläbi investeeringute osakaalu nõue täidetuks lugeda, kaebaja teinud ei ole.
17.1.Vastustaja on vastuseks kaebaja täiendavatele seisukohtadele selgitanud järgmist. 1) kartulisaputaja Bomet kohta Transkapital OÜ väljastatud arve nr 210461, 16.08.2021 (II kd, tl 9) summas 782 eurot, on väljastatud Olavi Randmale (arvele käsitsi juurde kirjutatud „Thara OÜ), kellel puudub seos Thara OÜ-ga. Äriplaanis nimetatud investeering puudub. Vastustaja rõhutab ka, et kassa väljamineku orderi järgi on selle arve alusel sularaha välja antud Teet Randmale, mitte Olavi Randmale, kes on arvel ostjaks märgitud; 2) kaaruti eest, mille kohta on OÜ Rapla Agrovarustus 14. juunil 2021 väljastatud saateleht arve nr 7930, (II kd, tl 10) on makstud sularahas 550 eurot. Taotleja äriplaanis kaaruti puudub; 3) muruniiduki eest on kviitungi (II kd, tl 13) järgi makstud DEPO kaardiga 25. juunil 2021
574.99.Dokumendilt ei nähtu, kes on kauba eest maksnud, kuid vastustaja on välja selgitanud, et kviitungil kajastatud kaardimakse ei ole makstud Thara OÜ pangakaardiga. Ka see kulu ei ole seotud kaebaja äriplaaniga; 4) Makserv OÜ 24. mai 2021. a arve nr MW14132 akutrimmeri ja trimmipea eest (kokku 312.10) (II kd, tl 14) on väljastatud Vivian Randmale, kuid vastaval kassa väljamineku orderil on märgitud Teet Randma. Seega ei ole kulu teinud toetuse saaja. Arvel märgitud kulu pole ka seotud äriplaaniga.
17.2.Toetustaotluses on investeeringud loetletud lk-l 9 (I kd, tl 47) ning vastustaja on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebuse täienduses loetletud soetusi ei saa pidada investeeringuteks toetustaotluse mõttes.
17.3.Kuigi vaidlust ei ole selle üle, kas soetatud esemed (sh ülal nimetatud kartulisaputaja) on säilinud, ega nende seose üle põllumajandusliku tootmise eesmärgiga, on vastustaja asjakohaselt viidanud normidele, millest tuleneb kulude abikõlblikkus. Määruse nr 53 § 5 lg-st 1 tulenevalt võib toetust taotleda äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks, st vastavalt äriplaanile, mitte mistahes põllumajandusliku tegevuse arendamiseks. Kulud on abikõlblikud kui need on tehtud toetuse saaja enda poolt (määruse nr 53 § 15 lg 1) vastavalt äriplaanis kavandatule, mistõttu saab aktsepteerida vaid taotleja enda (mitte kolmandate isikute) tehtud kulutusi. Kohus nõustub vastustajaga, et investeeringute eest tasumist tõendavatelt dokumentidelt peab nähtuma, et maksed on teinud taotleja, mitte mõni muu isik, ning et sularahamaksed ei ole investeeringute eest tasumisel aktsepteeritavad(määruse nr 53 § 15 lg 3). Sarnaselt vastustajaga ei veena ka kohut kaebaja selgitused arve väljastamisel tekkinud arusaamatusest, mis on tekkinud väidetavalt suhtlus- või keelebarjääri tõttu või müüja eksimusest arvel kauba tarne aadressi, vastuvõtjat ning arve saajat märkides (vt kaebuse terviktekst II kd, tl 5p)
11(16)
3-22-2678
18.Kaebaja on 17. aprilli 2023. a avalduse lisana 2 esitatud kompromissettepanekus (II kd tl 15-15p) soovinud, et PRIA aktsepteeriks hilinemisega teostatud projekti esimese perioodi investeeringuna kallutatava traktorikäru soetamist Nordamus OÜ käest (arve nr 4286). Vastustaja vastuväite kohaselt on see traktorikäru juba on PRIA poolt investeeringuks loetud (haagis Sansen2t, arve nr 4286 summas 1860 eurot; esitatud 7. aprilli 2021. a maksetaotluses/ kulutuste aruandes 13-30.1/21/174 investeeringuna (1860 eurot käibemaksuga) ning PRIA on investeeringu abikõlblikkusele viidanud ka 19.08.22 kirjas nr 13-30.1/22/250-1 (lk 3 p 1 „traktori kallutatav haagis 1550 eurot“) (I kd, tl 115). Vastustaja selgituse kohaselt on arve nr 4286 ja maksekorraldus nr 53 esitatud PRIA-le topelt (nagu ka hulk muude põllumajanduslike kulude tõendamiseks saadetud kuludokumente), mistõttu on põhjendatud vastustaja seisukoht nende mittearvestamisest.
19.Kaebaja peab õigusvastaseks ka talle vaidlustatud otsusega viimase toetuseosa (10 000 eurot), välja maksmata jätmist. Kaebaja väidab: „Muude kulude osas ei ole PRIA abikõlblikuna arvestanud mitmeid kuludokumente, mis esitati eelmise vaide lisas, mille osas PRIA-l puudub kaebaja hinnangul kulutuste abikõlbulikkuse tagasilükkamise õigus.“
19.1.põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus makstakse välja kahes osas, millest esimene osa moodustab 75% taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse suurusest (määruse nr 53 § 16 lg 1). PRIA teeb toetuse esimese osa maksmise otsuse ja kannab toetusraha esimese osa toetuse saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest (lg 2) ning teise osa maksmise otsuse teeb ja kannab toetusraha teise osa toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates äriplaanis kavandatud kõigi määruse nr 53 § 14 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatud tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide saamisest.
19.2.Vastustaja on toetuse teise osa (10 000) eurot välja maksmata jätmist põhjendanud järgmiste asjaoludega. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kokku tõendatud muud põllumajandustootmise kulud summas 2424,41 eurot. Vastustaja on jõudnud järeldusele, et muude kulude osas ei ole abikõlblikeks järgmised kulutused: 1) eraisikute kaardimaksetena ja sularahas tasutud kulud: seemned, tarvikud, ehitusmaterjalid, kütus jm summas 9528,04 eurot ning põllumajandustehnika kartulisaputaja BOMET 782 eurot ja kaaruti 2,1m 550 eurot, kuna neid ei ole tasunud toetuse saaja Thara OÜ– kokku 10 860,04 eurot.; 2) sõiduauto Lexus RX400h remondi ja bensiinikulud (remont 1357,75 eurot ja kütus 106,83 eurot), Järvamaa KHK majutuse kulu ja arvuti toiteploki kulu 160,90 eurot. Sõiduki Lexus RX400h omanikuks on Olavi Randma, kasutajaks Teet Randma. Nimetatud kulud (kokku summas 1625,48 eurot) ei ole põllumajanduslike toodete tootmise arendamiseks tehtud kulud; 3) toetuse saaja Thara OÜ ja osaniku Teet Randma vahel sõlmitud sõidukite (sh põllumajandusmasinate) kaugjuhtimis tarkvara ostu-müügi lepingu (elektrimasinate kaughaldustarkvara ELVE autoriõigused 12 000 eurot ja testserver GPS/2G, sidekontrollerid 240 eurot). Kokku 12 240 eurot.
19.3.Pooled ei vaidle selle üle, kas kaebaja tegeleb põllumajandusliku tootmisega. Küll aga nõustub kohus vastustajaga, et hoolimata seosest põllumajandusliku tootmisega ei saa kulusid arvata vastavalt investeeringute või muude põllumajandustootmise kulude hulka, kui ned ei ole kooskõlas toetuse kasutamist sätestavate normidega. Määruse nr 53 § 15 lg 1 kohasel peab kulud tasuma toetuse saaja ning määruse nr 53 § 14 lg 3 p 4 kohaselt peab toetuse saaja tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse. 12(16)
3-22-2678
20.PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS 2014 § 81 lg-s 3 sätestatud juhtudel (määruse nr 53 § 16 lg 4), st kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Kohus nõustub vastustaja eeltoodud järeldustega, et muude kulude osas, mida vastustaja abikõlblikuks ei pea, on kaebaja jätnud täitmata talle taotlejana kehtestatud kohustused (nõuetekohaste dokumentidega tõendatud kulud vastavalt äriplaanis ette nähtule; kulude kandmine taotleja enda poolt).
21.Kohtu hinnagul ei ole praeguse asja lahendamisel asjakohane kaebaja väide, et tema ettevõtlust ja toetuse eesmärkide saavutamist takistas koroonaepideemia ning sõda Ukrainas. Määruse nr 53 § 14 lg 4 p 8 kohaselt on taotleja kohustatud viivitamata PRIA-t teavitama taotluses esitatud või investeeringuobjektiga seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kaebaja oleks vastustajat taolistest asjaoludest teavitanud. Kaebaja pidi toetusega rahastatavad tegevused ellu viima vastavalt 7. novembriks 2020 ja 7. novembriks 2021, mistõttu ei saanud 24. veebruaril 2022. alanud sõjategevus Ukrainas mõjutada toetatvate tegevuste elluviimist toetustaotluse nr 1330.1/19/432 raames.
22.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane nii viimase toetuseosa välja maksmata jätmise kui ka toetuse osalise tagasinõudmise osas ning puuduvad alused selle otsuse tühistamiseks. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebaja pole väitnud, et selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse tühistamiseks.
23.Kaebaja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude ning täpsustas kohtuistungil, et esitatud hüvitamisnõue (2597 eurot) hõlmab kahju, mille tekitas PRIA esindaja rikkudes oma õigusvastase tegevusega 25. jaanuari 2022. a kontrolli käigus elektritraktori akud (akude asendamise kulu 1905 eurot) ja kohtueelse menetluse õigusabi kulusid. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et jääb ka kaebuses esitatud intressinõude juurde.
24.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
25.Kahjunõude 692 euro ulatuses moodustavad kaebaja haldusmenetluse kulud vastavalt Õigusbüroo Liivak&Suurväli 28. veebruari 2022. a arvele (I kd, tl 36). Kohus möönab, et haldusmenetluses kantud õigusabikulud võivad teatud juhtudel endast kujutada varalist kahju riiigvastutuse seaduse tähenduses. Kohtupraktika on muu hulgas pidanud oluliseks eristada vabatahtliku ja kohustusliku menetluse (vaidemenetluse) kulusid (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-52865). Praegusel juhul on kaebaja omal vabal valikul otsutanud kasutada õigusabi haldusmenetluses, mis eelnes PRIA 15. märtsi 2022. a otsusele nr 13-30.1/22/186, mitte aga praeguses haldusasjas vaidlustatud otsusele eelnenud haldusmenetluses ega kohustuslikus vaidemenetluses. Praegusel juhul on arve, milles kajastatud kulu kaebaja peab väljamõistetavaks kahjuks, koostatud 28. veebruaril 2022., s.o veel enne, kui PRIA tegi enda
13(16)
3-22-2678
15.märtsi 2022. a otsuse, mille vastustaja hiljem kaebaja 10. aprillil 2022 esitatud vaiet lahendades enda 27. mai 2022. a vaideotsusega nr 13-30./22/250-4 (tl 8) kehtetuks tunnistas. Vaatamata kohtu selgitusele kohtuistungil (alates 00:23:00) ei ole kaebaja ka esitanud tõendeid eelnimetatud õigusabikulu tasumise kohta. Selliseks tõendiks ei saa pidada pelgalt õigusbüroo kinnitust kulude tasumise kohta (II kd, tl 16). Jääb arusaamatuks, mis on takistanud kaebajal esitamast sularahamakse tegemise kohta täiendavat tõendit. Erinevalt halduskohtumenetluse kuludest, mille väljamõistmiseks piisab HKMS § 109 lg 1 1 järgi kulude kandmise kohustuse tekkimisest, tuleb RVastS alusel kahju hüvitamiseks kahju tekkimist tõendada. Kahju ei saa olla tekkinud juhul, kui haldusmenetluse kulude tasumine pole tõendatud. Teisalt ei olegi aga kulu kandmise tõendamine ainumäärav. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt on üheks kahju hüvitamise esmaseks eelduseks avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus, mida kohtu hinnangul praegusel juhul ei esine. Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli õigusabi talle vajalik selleks, et tal üldse oleks võimalik toetusega seotud kuludokumente PRIA-le esitada (alates 00:22:03). Kohtu hinnangul ei tinginud õigusabi kasutamise vajadust haldusmenetluses PRIA õigusvastane tegevus. Oma toetustaotluse eesmärkide elluviimise ja dokumenteerimise ning kontrollimiseks kohaste dokumentide esitamise kohustus on taotlejal endal (määruse nr 53 § 14 lg 4 p 4). Asjaolu, et taotlejal oli raskusi enda tegevuse kohta nõuetekohaste dokumentide esitamisega, ei ole käesoleva haldusasja materjalide põhjal kuidagi tingitud vastustaja tegevuse võimalikust õigusvastasusest. Investeeringute ja ostude korrektse dokumenteerimise ning arhiveerimise korral ei saaks taotleja sattuda olukorda, kus pelgalt tema enda tegevust kajastavate dokumentide esitamiseks on vajalik õigusalane nõustamine. Oluline on ka märkida, et äriregistri andmetel on tegemist mikroettevõttega, mitte keeruka dokumendihaldussüsteemiga suurettevõttega. Haldusasja materjalidest ilmneb, et kaebaja on saanud esitada PRIA-le täiendavad dokumendid (vaidemenetluses) ning kohtule ei ole esitatud dokumente ega kirjavahetust, millest ilmneks, et vastustaja on keeldunud kaebajalt asjakohaseid dokumente vastu võtmast või et selle üle oleks tekkinud õigusvaidlust, mis vajanuks juriidilist nõustamist. Menetluste kronoloogiat arvestades ei olnud õigusabiteenuse arve esitamise ega tasumise ajaks veel vastustaja otsust, mille vaidlustamiseks kaebaja õigusabi vajanuks ning mille kehtetuks tunnistamise tõttu saaks vastustaja tegevust pidada õigusvastaseks ning sellega seotud õigusabikulu varaliseks kahjuks RVastS § 7 tähenduses. Seega ei esine haldusorgani õigusvastast tegevust, mis oleks üheks emaseks kahjunõude rahuldamise eelduseks, ning puudub alus sellise nõude rahuldamiseks.
26.Kaebaja väitel seisneb talle tekitatud varaline kahju ka elektritraktori akude, mille vastuataja ametnik oma väidetavalt õigusvastase tegevusega rikkus, maksumuses. Kaebaja selgitas istungil, et tegemist oli akudega, mis pole mõeldud külma ilmaga kasutamiseks ning traktori käivitamine ja käitamine mõjus akudele halvasti. Samuti väidab kaebaja, et kontrolli teostanud vastustaja ametnik opereeris sõidukit ilma kaebaja nõusolekuta ning asjatundmatult. Kaebaja selgituste kohaselt pidi ta hiljem riknenud akude asemele soetama kallimad töökindlamad akud. Kohtu hinnangul pole praegusel juhul tõendatud põhjuslik seos kontrolliva ametniku tegevuse ja kahju (akude riknemine vahel). Tegemist on vaid kaebaja hüpoteetilise arvamusega. Samas möönis ta ise, et tegemist oli talvistes oludest ebasobivate akudega. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et just kontrolliva ametniku tegevus on kahju põhjustanud. Kaebaja on rõhutanud, et on 14(16)
3-22-2678
elektrimasinate valdkonna eestvedaja ja asjatundja (kohtuistungil alates 00:32:17). Seega pidanuks ta ka ette nägema, et talvisel ajal masina käivitamine võib kaasa tuua akude riknemise. Vaidlust pole, et kaebaja ise viibis kontrollimise juures ning valdkonda hästi tundva inimesena olnuks mõistlik käituda viisil, mis välistab ametniku tegevuse ilma teda võimalikest probleemidest teavitamata. Vastusteks kohtu küsimustele möönis kaebaja, et ta saanuks ära hoida ametniku tegevust ja akude riknemist, kui ta oleks vastava juhise andnud, kuid praegusel juhul ta seda ei teinud (istungil 01:13:50). Lisaks põhjusliku seose tõendamatusele märgib kohus, et praegusel juhul esinevad ka RVastS § 13 lg-st 1 tulenevad vastutuse piiramise alused. Kaebaja ise oleks saanud oma tegevusega ära hoida kahju, mille tekkimist ei saanud ette näha kontrolliv ametnik, keda kaebaja masina ja selle akude omadustest ei teavitanud. Vastustaja ametnikud kontrollivad kohtule teadaolevalt erinevat liiki investeeringute nõuetekohasust ega pruugi omada spetsiifilisi teadmisi kõikide erinevate tehniliste lahenduste kohta. Kuna kaebaja ise on algatanud investeeringu täiendava kontrolli just jaanuarikuus, pidanuks ta suutma riski hinnata. Ka oli kaebaja ise teadlik võimalusest, et akud ei pruugi sobida talvistes oludes, kuna kohtumenetluses väidab ta, et pidi riknenud akude asendamisel tegema suurema kulutuse sobivamate akude soetamiseks. Kohtu hinnagul ei kuulu nõue elektrisõiduki akude riknemise tõttu tekkinud väidetava kahju hüvitamiseks rahuldamisele.
27.Kaebaja taotleb toetuse osalise välja maksmata jätmise tõttu tekkinud viivitusest tuleneva intressinõude rahuldamist vastavalt 11. aprilli 2023. a täiendavas seisukohas esitatud metoodikale (II kd, tl 8p) Vastustaja viitab põhjendatult 31. detsembrini 2022 kehtinud ELÜPS 2014 § 114 lg-le 2, mille kohaselt ei nõuta viivist riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sama põhimõte on sätestatud ka alates 1. jaanuarist 2023 kehtiva ELÜPS § 126 lg-s 3. ELÜPS 2014 § 115 lg 2 ja kehtiva ELÜPS § 126 lg 4 kohaselt ei kohaldata ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisele ka riigivastutuse seaduse § 23 p-s 1 sätestatut (intress ja asjast saadud kasu). Seega on kaebaja poolt vastustaja väidetavast viivitusest tingitud intressi nõue alusetu ning kaebuse rahuldamiseks selle nõude osas puudub alus. Kaebajal on olnud võimalik esitada enda õiguste kaitseks asjakohane tühistamisnõue. Samuti ei ole välistatud teise toetuseosa väljamaksmisega viivituse tõttu kahju tekkimise korral hüvitamisnõue, mille esitamisel tuleks kaebajal tõendada RVastS 7 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetust. Sellist hüvitamisnõuet kaebaja käesolevas haldusasja esitanud ei ole.
28.Eelnevat arvesse võttes jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
29.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud, kui neid on tekkinud, jäävad samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). 15(16)
3-22-2678
30.Kohus tagastab otsuse resolutsiooni p-ga 3 vastustajale korduvalt esitatud tõendid (HKMS § 62 lg 2 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.