lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-757/5

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-757/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-757

Haldusasi

X kaebus Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-757.

Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-757 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 13.03.2023 kaebuse Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks ja hääletustulemuste hävitamise lubamise tühistamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 17.03.2023 otsusega nr 73 kaebuse läbi vaatamata, sest kaebusest ei nähtu, kuidas rikuvad elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine, hääletamissedelite ja elektrooniliste häälte hävitamine X subjektiivseid õigusi.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.X esitas Riigikohtule 22.03.2023 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjon 17.03.2023 otsuse nr 73 tühistamiseks ning tema 13.03.2023 kaebuse läbi vaatamiseks kohustamiseks. Riigikohus jättis 30.03.2023 määrusega nr 5-23-23 X kaebuse läbi vaatamata, sest see oli esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kolmepäevane kaebetähtaeg hakkas kulgema 19.03.2023 ja lõppes 21.03.2023, kuid kaebus on postiasutusele üle antud 22.03.2023.

3-23-757

3.X esitas Tallinna Halduskohtule 06.04.2023 kaebuse Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks ning Riigikohtu 30.03.2023 määruse nr 5-2323 õigustühiseks tunnistamiseks. Kuna digitaalallkirja seadus tunnistati 2016. aastal kehtetuks, siis on ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe poolt digitaalselt allkirjastatud 17.03.2023 otsus nr 73 kehtetu. Riigikohus lahendas kaebuse kirjalikus menetluses, rikkudes seeläbi kaebaja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti on Riigikohtu 30.03.2023 määrus nr 5-2323 omakäeliselt allkirjastamata ja seetõttu kehtetu. Riigikohus luges kaebuse ebaõigesti mittetähtaegseks. Ka kaebetähtaja algust tuleks arvestada puhkepäevale järgnevast esimesest tööpäevast. Kaebetähtaeg ei saanud hakata kulgema 19.03.2023 ehk pühapäeval, sest see on kristlaste puhkepäev. Samuti leiab kaebaja, et Võru linnapeana tegutsenud A ei kõlba Riigikogu liikmeks, sest linnavalitsuse koosseis ei andnud volikogu ees avaliku teenistuse seaduses sätestatud kirjalikku ametivannet.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 10.04.2023 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest selle menetlemine ei kuulu halduskohtul pädevusse. Riigikohtu jõustunud lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtus ja seega ei kuulu Riigikohtu 30.03.2023 määruse nr 5-23-23 peale esitatud kaebus halduskohtus läbivaatamisele. Samuti ei saa halduskohus uuesti läbi vaadata Riigikohtule esitatud valimiskaebust, mille menetlemiseks on olemas erikord (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 6. ptk). Kehtiv õigus ei anna halduskohtule ka pädevust hinnata valimistel kandideerinud isiku sobivust Riigikogu liikmeks.
5.X taotleb 28.04.2023 määruskaebuses kõigi tema valimiskaebuste sisulist läbivaatamist kaebaja juuresolekul ringkonnakohtu istungil. Nii Vabariigi Valimiskomisjoni 17.03.2023 otsus nr 73, Riigikohtu 30.03.2023 määrus nr 5-23-23 kui ka Tallinna Halduskohtu 10.04.2023 määrus on digitaalselt allkirjastatud. Kuna digitaalallkirja seadus on kehtetu alates 26.10.2016 ja riigihalduse toimingute digitaalse allkirjastamise õigus kehtis kuni 25.10.2016, siis on kõik eespool nimetatud õigusaktid kehtetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mida oleks tarvis kohtuistungil arutada, ning tegemist ei ole faktiliselt või õiguslikult keeruka vaidlusega. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.
8.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellest tuleneb, et halduskohtus ei ole võimalik lahendada vaidlust, milleks seaduses on nähtud ette teistsugune menetluskord. Praeguse juhul on kaebaja taotlenud esiteks Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamist, mis on seaduste järgi üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni ja Riigikohtu pädevuses (vt Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 9 lg 2 p 3; PSJKS § 46 lg 2). Erikord on nähtud ette ka Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse vaidlustamiseks (sh 17.03.2023 otsuse nr 73 kehtetuks tunnistamiseks), milleks tuleb RKVS § 721 lg 1 kohaselt esitada kaebus Riigikohtule vastavalt PSJKS §-des 37–39 sätestatule. Kaebaja ongi esitanud kaebused Vabariigi Valimiskomisjonile (13.03.2023) ja Riigikohtule (22.03.2023), kuid need jäeti läbi vaatamata vastavalt kaebeõiguse 2(3)

3-23-757 puudumise ja kaebetähtaja rikkumise tõttu. Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse peale esitatud kaebuse kohta tehtud Riigikohtu lahend (sh kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus) on lõplik ja seda ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus.

9.Halduskohtu pädevust (täpsemalt selle puudumist) eeltoodud vaidlustes ei mõjuta asjaolu, et kaebaja hinnangul on Vabariigi Valimiskomisjoni 17.03.2023 otsus ja Riigikohtu 30.03.2023 määrus kehtetud, sest neid ei ole allkirjastatud omakäeliselt, vaid üksnes digitaalselt. Vabariigi Valimiskomisjoni 17.03.2023 otsuses on kaebajale asjakohaselt selgitatud, et digitaalallkirja seaduse alates 26.10.2016 kehtetuks tunnistamine e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse (EUTS) §-ga 26 ei tähenda, et digitaalallkirjad enam ei kehtiks. Digitaalallkirja seadus tunnistati kehtetuks põhjusel, et sellega Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.1999 direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta asendati alates 01.07.2016 otsekohaldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2014 määrusega (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul. EUTS § 24 lg 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab määruse (EL) nr 910/2014 art 3 p-s 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Määruse (EL) nr 910/2014 art 25 lg-st 2 tulenevalt on kvalifitseeritud e-allkirjal käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime. Määruse pealkirjas sisalduv viide siseturule ei piira digitaalallkirja kasutamist ühegi kindla valdkonnaga (nt kaubatehingud), vaid viitab üksnes, et liikmesriigid peavad teavitatud e-identimise süsteeme vastastikku tunnustama ning tagada tuleb määrusega kooskõlas olevate toodete ja usaldusteenuste vaba ringlus siseturul.
10.Halduskohtu pädevuses ei ole anda hinnanguid Riigikogu liikmete ametisse sobivusele. Kui kaebaja arvates ei oleks A tohtinud Riigikogu liikme kandidaadina registreerida, tulnuks tal õigeaegselt Vabariigi Valimiskomisjonile tõendada, et kandidaat ei vasta seaduse nõuetele (RKVS § 32 lg 5 p 3) või vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus kandidaadi registreerimise kohta (RKVS § 32 lg 1), esitades selleks kaebuse Riigikohtule (RKVS § 721 lg 1, PSJKS § 37 lg 1). Registreerimisotsuse saab tühistada hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva (RKVS § 32 lg 7). Riigikogu liikme staatuse seaduse §10 p 2 ning PSJKS § 26 lg 1 ja § 31 lg 1 p 3 kohaselt saab üksnes Riigikohtu otsusega lõpetada enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes ei vasta põhiseaduses või RKVS-s Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele, kusjuures vastavasisulise taotluse võib Riigikohtule esitada üksnes Riigikogu juhatus.
11.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium