Korrakaitse › Vanglad

3-22-1555 lehtedega, mis on riigi kontrolli all. E-posti teel suhtlemine võimaldab suhelda ka vanglaametnikega ja teiste ametiasutustega tõhusamalt ning saada kiiremini ja lihtsamalt vastuseid, vähendades paberkandjal esitatud pöördumiste menetlemisega kaasnevat tööressurssi. Kaebaja taotleb kaebuses ka Eesti Vabariigilt talle õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitise 50 000 euro väljamõistmist. Kaebaja toob välja, et ta on esitanud 01.08.2021– 13.07.2022 vanglale erinevaid pöördumisi haldusmenetluste algatamiseks, kuid tema pöördumisi ei ole lahendatud. Ka Justiitsministeerium ei ole vaatamata kaebaja pöördumistele midagi ette võtnud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla ja Justiitsministeerium kohtlevad teda väärikust alandavalt ja ebainimlikult. Samuti heidab kaebaja vanglale ja Justiitsministeeriumile ette seda, et vaatamata haldusasjas nr 3-21-161 tehtud otsusele sunnitakse jätkuvalt kokkusaamisele tulnud isikud lahti riietuma. Kaebaja viitab ka haldusasjades nr 3-19-656, 319-1803 ja 3-20-1314 tehtud kohtulahenditele seoses kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja sõnul on ta korduvalt pöördunud Justiitsministeeriumisse seoses tema suhtes vangla poolt kehtestatud täiendavate julgeolekuabinõudega, kuid midagi ei ole ette võetud ja vanglal võimaldati 22 kuu jooksul kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja teeb Justiitsministeeriumile ja vanglale etteheiteid ka seoses tugevdatud järelevalve osakonna kinnipeetavate hõivatuse mittetagamisega. Kaebaja leiab, et kuna Viru Vangla ja Justiitsministeerium on tema õigusi ja vabadusi vähemalt viimase kolme aasta jooksul rikkunud, teda väärkohelnud ja purustanud kaebajale olulisi sotsiaalseid sidemeid, siis tuleb eeldada kaebajal mittevaralise kahju tekkimist (vaimsed ja füüsilised kannatused, nördimus, alandatuse tunne, heaolu ja tervise rikkumine jne). Kaebaja taotleb kaebuses ka kohustada Eesti Vabariiki võtma tarvitusele kõik meetmed Viru Vanglas pöördumistele tähtaegselt vastamise/lahendamise tagamiseks. Samuti taotleb kaebaja Eesti Vabariigi kohustamist algatama menetlus ja võtma vastutusele Viru Vangla direktor M, II üksuse juht T ning II üksuse kontaktisik T seoses kaebaja õiguste rikkumiste ja väärkohtlemistega. Kaebaja taotleb asjas vangistusseaduse kohaldamata jätmist ning palub tunnistada selle §-d 1–104 täies ulatuses Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus olevaks ning kohustada Eesti Vabariiki välja andma uus põhiseaduse, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 ja ÜRO standarditega kinnipeetavate kohtlemiseks kooskõlas olev vangistusseadus. Kaebuses on esitatud riigilõivust vabastamise taotlus.

KOHTU SEISUKOHT

3-22-1555

3-22-1555 vastavalt HKMS § 18 lg-le 1 teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kohtu hinnangul seonduvad kaebaja poolt kaebuses välja toodud väidetavad kahju tekitanud tegevused eelkõige Viru Vangla tegevusega, mistõttu tuleb hüvitamisnõude osas vastustajaks lugeda Viru Vangla. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Viru Vangla teatas 12.09.2022. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kahju hüvitamise taotlust. Ka kaebaja ise ei ole kohtule kahjunõude osas kohtueelse menetluse läbimist tõendanud. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning hüvitamiskaebus ei ole lubatav.

3-22-1555 kehtetuks tunnistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist tagada ligipääs soovitud lehekülgedele. Viru Vangla teatas kohtule 12.09.2022. a vastuses, et vangla ei ole kaebaja 22.04.2022 esitatud vaiet lahendanud. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja 11.04.2022. a taotlus ja vangla 20.04.2022. a vastus nimetatud taotlusele puudutavad üksnes ligipääsu võimaldamist kaebaja ja tema ettevõtte e-postile ja Facebookile, mitte aga kaebuses nimetatud riigiasutuste veebilehtedele, siis ei ole riigiasutuste veebilehti puudutavas osas kaebajal läbitud VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Kohus märgib seejuures, et kõnealuse kohustamisnõude puhul saab lugeda vastustajaks Viru Vangla, mitte Justiitsministeeriumi, kuivõrd VangS §-st 311 tulenevalt peab interneti kasutamise kinnipeetavatele tagama vangla. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

3-22-1555 vangla tegevust ega saaks seega asja sisulisel lahendamisel tähtsust omada. Kohus ei näe interneti kasutamist vanglas puudutava VangS sättes vastuolu põhiseadusega osas, mis puudutab ligipääsu piirangut e-kirjavahetusele ja Facebook lehele. VangS §-ga 311 välistatakse, et kinnipeetavatel oleks võimalik vaidlusaluste lehekülgede kaudu kasutada internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu vangla julgeolekut ning ühiskondlikku turvalisust laiemalt (vt ka Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, L. Madise jt, Juura 2014, lk 97–98). Piirang kaebaja soovitud veebilehele Facebook ja e-postile ligipääsule on kohtu hinnangul õigustatud, kuna need võimaldavad elektroonilist suhtlemist ega vasta seega vangla turvanõuetele. Vangistusseaduse muutmise seaduse (kinnipeetavate ligipääs internetile) eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kui kinnipeetavad saaksid kirjavahetust pidada ka veebilehe kaudu, eeldaks selle kontrollimine ulatuslikumaid infotehnoloogilisi arendusi ja investeeringuid. Samas ei pruugi ka alati olla tagantjärgi tuvastatav, kellega on kinnipeetav elektroonilisel teel suhelnud. VangS § 29 lg 21 kohaselt peab vanglateenistusel olema võimalik seda kontrollida. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on selgitanud, et vangistus tähendab paratamatult mitmeid piiranguid kinnipeetavate suhtlusele välismaailmaga, sealhulgas teabe saamisele (19.01.2016. a otsus nr 17429/10 asjas Kalda vs. Eesti). EIK praktikast ei saa teha järeldust, et kinnipeetavatel peaks olema piiranguteta juurdepääs mistahes veebilehtedele (EIK 17.01.2017. a otsus nr 21575/08 asjas Jankovskis vs Leedu ja Riigikohtu üldkogu 30.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-2-1-16, p 22). Seega eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul pidada Viru Vangla 20.04.2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 osalise tühistamise ning kaebaja isiklikule ja ettevõtte e-postile ja Facebooki lehele ligipääsu saamiseks kohustamise nõuete osas kaebuse rahuldamist pigem ebatõenäoliseks ja kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks, mistõttu tagastab kohus kaebuse nende nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.