Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2656
Haldusasi
AS GoCraft kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 08.11.2022 käskkirja nr 309H osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – AS GoCraft (rg-kood 10786869), esindaja adv Triin Väljaots Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja EA Kolmas isik I (ühispakkujad) – Baltic Defence & Technology OÜ (rg-kood 12321258) ja OY Sisu Auto AB; esindaja v.adv Kati Jakobson-Lott Kolmas isik II (ühispakkujad) – OÜ EstMil Hooldus (rgkood 16070787), AS Scanweld (rg-kood 10393880) ja Hooldusjuht OÜ (rg-kood 12634069); esindaja v.adv Marko Mehilane Kolmas isik III (pakkuja) – Milworks OÜ (rg-kood 14281480), esindajad v.adv Carri Ginter ja adv Mario Sõrm
Vaidlustatud lahendid
Tallinna Halduskohtu 02.02.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS GoCraft apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS GoCraft apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.02.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.
2.Mõista AS-ilt GoCraft välja Baltic Defence & Technology OÜ ja OY Sisu Auto AB apellatsiooniastme menetluskulud 2177,50 eurot ning OÜ EstMil Hooldus, AS Scanweld ja Hooldusjuht OÜ apellatsiooniastme menetluskulud 2070,83 eurot. Ülejäänud apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Selgitused
3-22-2656 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17.04.2023 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKK) alustas 14.10.2021 konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatava riigihankega „Soomustehnika remont ja hooldus“ (viitenumber 236193). Pakkumused esitasid ühispakkujad Baltic Defence & Technology OÜ ja OY Sisu Auto AB, ühispakkujad OÜ EstMil Hooldus, AS Scanweld ja Hooldusjuht OÜ, AS GoCraft, Milworks OÜ ja Defrem OÜ. RKK peadirektor tunnistas 25.07.2022 käskkirjaga nr 191H kõik pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks ühispakkujate Baltic Defence & Technology OÜ ja OY Sisu Auto AB ning ühispakkujate OÜ EstMil Hooldus, AS Scanweld ja Hooldusjuht OÜ ja Milworks OÜ pakkumused. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 07.09.2022 otsuse nr 110-22/23619 tulemusena jäi RKK 25.07.2022 käskkiri nr 191H kehtima üksnes AS GoCraft ja Defrem OÜ pakkumuste vastavaks tunnistamise osas ning Milworks OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. RKK peadirektor tunnistas 08.11.2022 käskkirjaga nr 309H ühispakkujate Baltic Defence & Technology OÜ ja OY Sisu Auto AB ja ühispakkujate OÜ EstMil Hooldus, AS Scanweld ja Hooldusjuht OÜ pakkumused uuesti vastavaks ja edukaks ning otsustas sõlmida esimese hankelepingu ühispakkujatega Baltic Defence & Technology OÜ ja OY Sisu Auto AB (käskkirja p-d 4.1, 4.2 ja 4.3).
2.AS GoCraft esitas VAKO-le 18.11.2022 vaidlustuse RKK peadirektori 08.11.2022 käskkirja nr 309H p-de 4.1, 4.2 ja 4.3 kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis 09.12.2022 otsusega nr 153-22/236193 vaidlustuse rahuldamata.
3.AS GoCraft esitas Tallinna Halduskohtule 19.12.2022 kaebuse RKK peadirektori 08.11.2022 käskkirja nr 309H p-de 4.1, 4.2 ja 4.3 ning VAKO 09.12.2022 otsuse nr 15322/236193 tühistamiseks. Kaebuse põhiargumendid olid järgmised: 1) kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused ei vasta tehnilise kirjelduse (TK) alalisa 1.1 p-le 3.1; 2) hankija ei kontrollinud kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumuste maksumuse põhjendatust; 3) hankija ei ole tuvastanud, et kolmanda isiku I poolt pakkumuse maksumuse ristsubsideerimine oleks jätkusuutlik ja realistlik.
4.Tallinna Halduskohus jättis 02.02.2023 otsusega AS GoCraft kaebuse rahuldamata kokkuvõtvalt järgmiste põhjendustega: 1) pakkujatel ei olnud kohustust pakkumusele lisada konkreetseid dokumente TK alalisa 1.1 p-s sätestatud 3.1 nõude täitmise kinnituseks ning hankijal oli võimalik kontrollida pakkumuste vastavust vaidlusalusele nõudele, küsides täiendavaid selgitusi. Selgitustega ei ole kolmandad isikud I ja II oma pakkumusi muutnud. Hankija ja VAKO on kontrollinud, kas kolmandad isikud I ja II täidavad TK alalisa 1.1 p-s 3.1 sätestatud nõude; 2) hankijal saab tekkida kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses alles siis, kui pakkumuse maksumus tervikuna on ebatavaliselt madal, mitte aga siis, kui madalam on vaid üksik komponent või ühikuhind. VAKO on õigesti leidnud, et hankijal ei pidanud tekkima kahtlust kolmandate isikute I ja II pakkumuse maksumuse põhjendatuses;
2(10)
3-22-2656 3) kolmas isik I on piisavalt põhjendanud ja tõendanud oma võimekust ristsubsideerida transpordikulu hankeväliste vahendite arvelt.
5.AS GoCraft palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
6.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.
7.Ühispakkujad Baltic Defence & Technology OÜ ja OY Sisu Auto AB (kolmas isik I) vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
8.Ühispakkujad OÜ EstMil Hooldus, AS Scanweld ja Hooldusjuht OÜ (kolmas isik II) vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
9.Milworks OÜ (kolmas isik III) esitas apellatsioonkaebust toetava seisukoha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) 01.06.2022 jõustunud §-st 2192 tuleb praeguse vaidluse lahendamisel kohaldada kuni 31.05.2022 kehtinud RHS redaktsiooni.
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi.
12.Kaebaja on apellatsioonkaebuses jäänud varasemalt esitatud väidete juurde. Esmalt analüüsib ringkonnakohus kaebaja väidet, et kolmandate isikute I ja II pakkumused ei vasta TK alalisa 1.1 p-le 3.1 (I), seejärel väidet, et hankija ei ole kontrollinud kolmandate isikute I ja II pakkumuste maksumuse põhjendatust (II) ning kolmandaks väidet, et hankija ei ole tuvastanud kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse ristsubsideerimise jätkusuutlikkust ja realistlikkust (III). Viimaks jaotab ringkonnakohus menetluskulud (IV). I
13.RHS § 114 lg 1 esimese lause järgi kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
14.TK alalisa 1.1 p-s 3.1 on esitatud nõue, et pakkuja peab pakkuma ja tarnima vaid selliseid varuosi, mis vastavad varuosa originaaltootja (OEM) ja hankija spetsifikatsioonile ja/või nõuetele. Pakkuja pidi esitama selgituse, kuidas ta selle nõude täitmise tagab (dtl 967–100). TK p 4 („Üldnõuded dokumentide täitmiseks“) esimeses lauses on hankija märkinud, et pakkuja peab täitma vaid need alalisade tabelites tähistatud lahtrid, mis on värvitud kollaseks. TK alalisa 1.1 p 3.1 viimane lahter on valge ning 22.02.2022 vastuses 17.02.2022 esitatud selgitustaotlusele on hankija märkinud, et selgitus tuleb kirjutada valgesse lahtrisse, kuid dokumendi esitamist hankija ei nõua (dtl 685, küsimuste ja vastuste p 6). TK alalisa 1.1 p 3.2 3(10)
3-22-2656 (pakkuja peaks olema võimeline tarnima minimaalselt alalisades 1.3, 1.4, 1.5 ja 1.6 nimetatud varuosi) viimane lahter „Viide konkreetsele dokumendile ja aadressile dokumendis, mis on pakkumusele lisatud“ on kollane, st pakkujatel oli kohustus see täita.
15.TK alalisa 1.1. p-st 3.1 ei tulene, et pakkuja peab pakkuma vaid originaaltootja toodetud varuosi. Pakkuja võib hankijale pakkuda ja tarnida ka muu ettevõtte toodetud varuosi, kui need vastavad originaaltootja spetsifikatsioonile ja/või nõuetele. Puudub vaidlus, et üksikute hankes küsitud varuosade intellektuaalomandiõigused kuuluvad eksklusiivselt Patria Land OY-le (Patria). Kolmanda isiku III esitatud tõendist nähtuvalt on selliseid varuosi kolm ning kuue varuosa intellektuaalomandi õigused kuuluvad nii Patriale kui ka OY Suomen Autotellisuus Ab-le või tema õigusjärglastele (dtl 1254 ja 1267, tõlked tl 1253 ja 1266). Seega saab nende varuosade puhul pakkuja tarnida üksnes originaalvaruosi. See aga ei tähenda, et neid varuosi oleks pakkujal võimalik osta üksnes otse originaaltootjalt, mitte näiteks vahendaja kaudu. Asjaolust, et kõrgema väärtusega tehingu või pikemaajalise lepingu puhul peab Patria partneriks saada sooviv ettevõte läbima kontrolliprotseduuri (dtl 1251, tõlge dtl 1250), ei järeldu, et selline protseduur tuleks tingimata läbida ka üksikute varuosade tellimisel või et varuosi ei saaks tellida vahendaja kaudu, kes on juba Patria partner. Puudub ka alus arvata, et Soomest Eesti ettevõttele (lõppastmes Eesti riigile) soomustehnika varuosade tarnimine oleks kuidagi raskendatud, sealhulgas arvestades kolmanda isiku III väiteid lõppkasutaja sertifikaadi kohta. Ringkonnakohus peab usutavaks kolmanda isiku I selgitust, et kõnealust sertifikaati on tarvis siis, kui kaupa hakatakse reaalselt üle piiri vedama. Pakkumuse esitamine ei eeldanud sellise sertifikaadi olemasolu juba pakkumuse esitamise ajal. Ehkki VAKO 07.09.2022 otsuse nr 110-22/23619 põhjendused ei olnud kohtule ega ka VAKO-le uue vaidluse lahendamisel siduvad, märgib ringkonnakohus, et nimetatud otsuses ei ole VAKO leidnud, et pakkujatel oli kohustus näidata ära, et neil on võimalik Patria intellektuaalomandiga kaitstud varuosi osta otse Patrialt, nagu kaebaja märgib. VAKO on nimetatud otsuses viidanud „ostukanalile Patriaga“, milleks saab pidada ka Patria toodetud varuosade ostmist vahendaja kaudu.
16.Hankemenetluses esitatud selgituste (dtl 693, hankija vastuse p-d 1 ja 3) järgi lähtus hankija TK alalisa 1.1. p-s 3.1 sätestatud nõude puhul Vabariigi Valitsuse määruse nr 60 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ (01.06.2010–31.05.2022 kehtinud redaktsioon) § 1 lg 2 p-des 6 (originaalvaruosa) ja 8 (samaväärse kvaliteediga varuosa) toodud varuosa definitsioonidest. Kui käsitada originaalvaruosadena OEM toodetud varuosi ning muude ettevõtete toodetud varuosi samaväärse kvaliteediga varuosadena, ei ole viimasel juhul siiski tegemist olukorraga, kus vastavustingimuste järgi peaks pakkuja selgitama ja tõendama samaväärsust. Vastavustingimustes peetakse silmas RHS § 88 lg-tes 3 ja 6 toodud juhtumeid ning sellised tingimused sisalduvad TK alalisa 1.1 p-des 3.4, 3.5, 3.7, 3.8, 3.11 ja 3.12. Ka TK alalisades 1.5 ja 1.6 ei ole esitatud nõuet esitada selgitusi ja tõendeid varuosade samaväärsuse kohta, kui tegemist pole OEM toodetud varuosaga. Nendes alalisades toodud hankija juhise kohaselt tuli pakkuja märkuste lahter täita juhul, kui pakkuja ei saa mingit varuosa tarnida.
17.Pakkujad esitasid TK alalisa 1.1 p 3.1 tulbas „B“ järgmised selgitused (vt VAKO 09.12.2022 otsuse nr 153-22/236193 p 11.9). -
-
Kolmas isik I on TK alalisa 1.1 p 3.1 tulbas „B“ viidanud pakkumusele lisatud dokumendile, milles kolmas isik on selgitanud, et tagab selle nõude täitmise koostöös originaaltootjaga. Kolmas isik II on märkinud, et tal on vähemalt kaks ostukanalit OEM varuosade soetamiseks ning ta loodab sama saavutada ka Patriaga. Lisaks viitab kolmas isik II varuosade otsetootjatega loodud kontaktile. Kolmas isik II lubab nõude täita varuosade saatekirja esitamisega. 4(10)
3-22-2656 -
-
Kaebaja on märkinud, et leiab üles tootjad ja tarnijad, kes on seni olnud seotud PASI soomukite varuosadega ning kes on vastavaid tooteid ja varuosi tarninud Eesti Kaitseväele. PASI unikaalsete varuosade puhul kavatseb kaebaja teha koostööd RKK ja Kaitseväega ning tellida varuosasid Patriaga sõlmitud lepingu raames. Kolmas isik III on märkinud, et lähtub OEM kataloogis toodud põhivaruosadest ja/või hankija spetsifikatsiooni nõuetest. Defrem OÜ on lubanud tagada nõude täitmise kontrolliga.
18.TK alalisa 1.1 p-s 3.1 ei ole hankija nõudnud lisaks selgitusele tõendite (hinnapakkumised, lepingud vms) esitamist. Pakkujate selgitustest järeldub, et ka ükski pakkuja ei mõistnud hankija nõuet selliselt. Tõendite esitamata jätmist tarneallikate kohta ei saa seega pidada pakkumuse puuduseks.
19.Pärast VAKO 07.09.2022 otsust nr 110-22/23619 pöördus hankija 20.09.2022 kolmandate isikute I ja II pakkumuste vastavuse uueks kontrolliks nende poole täiendavate selgituste saamiseks. Kolmas isik I esitas hankijale 26.09.2022 selgituse ja nimekirja tarnijatest (dtl 468; ärisaladust sisaldav dokument – edaspidi tähistatud „ÄS“), enne pakkumuse esitamist sõlmitud koostöölepingu (väljavõtted dtl 470–473; ÄS) ja tarnijate kinnitused (dtl 474–476; ÄS). Lisaks on kolmas isik I saanud 19.04.2022 Patrialt hinnapakkumise (dtl 469; ÄS). Seega on alusetud kolmanda isiku III väited selle kohta, justkui kolmas isik I ei teadnud pakkumuse esitamise ajal, kas ta peab pakkuma Patria varuosi või mitte. Kolmas isik II esitas 26.09.2022 hankijale täiendavad selgitused varuosade tarneallikate kohta (dtl 477–478; ÄS) ning tarnijate kinnituskirjad (dtl 480 ja 482; ÄS). Lisaks esitas kolmas isik II VAKO-le 30.11.2022 samade tarnijate täiendavad kinnituskirjad (dtl 940–941 ja 943; ÄS), mille kohaselt on kolmandal isikul II partnerite kaudu võimalik hankida originaaltootja varuosi, sh Patria intellektuaalomandiga kaitstud varuosi. Tarnijad on kinnitanud, et esitasid kolmandale isikule II varuosade hinnapakkumised enne hankes pakkumuste esitamise tähtaega.
20.Kolmanda isiku III esitatud Patria vastus (dtl 1326–1331; ÄS), milles nimetatakse isikud, kes küsisid Patrialt hinnapakkumist vahemikus 14.10.2021–20.06.2022, ei kinnita seda, et kolmandal isikul II ei saanud oma partneri vahendusel olla võimalik Patrialt originaalvaruosi tellida. 10.03.2023 kirjas (dtl 2179–2182, tõlge dtl 2183–2185; ÄS) on kolmas isik küsinud Patrialt, millised äriühingud on viimaselt PASI XA-180 või XA-188 soomukitele varuosasid tellinud, palunud hinnapakkumist või kellele on Patria kõnealuseid varuosi tarninud. Patria vastus sellele küsimusele aga ei välista, et kolmanda isiku II partneril on võimalik neid varuosi tellida Patria või tema lepingupartneri hinnakirja alusel, ilma et ta peaks varuosade kohta eraldi hinnapakkumist küsima või olema neid varem tellinud. Samuti tuleb arvestada sellega, et Patria 03.08.2022 e-kirja (dtl 752 ja 2196) kohaselt müüb ta oma varuosi kõikidele välisklientidele samade hindadega iga aasta uuendatava hinnakirja alusel. Kaebaja ja kolmanda isiku III esitatud väited ja materjalid kogumis ei veena ringkonnakohut selles, et Patrialt varuosade tellimine oleks kolmandate isikute I ja II jaoks eriliselt raskendatud.
21.26.09.2022 vastustega on kolmandad isikud I ja II täpsustanud pakkumuses esitatud selgitust. Ringkonnakohus nõustub hankijaga, et kolmandad isikud I ja II ei ole selgitustega oma pakkumust muutnud, arvestades, et pakkumuse esitamine ei eeldanud tarnijate nimetamist. Samuti ei nõudnud hankija tarnijate kinnituskirjade, hinnapakkumiste, lepingute vms esitamist, mistõttu pole tähtsust sellel, et kinnituskirjad on koostatud pärast pakkumuste esitamist. Asjaolu, et TK alalisa 1.1 p-s 3.1 on kehtestatud kohustuslik nõue, ei tähenda seda, et hankija ei võiks selle nõude täitmise kohta pakkujatelt täiendavaid selgitusi küsida. Pakkumuse esitamise ajaks ei pidanud pakkujatel olema nõutavaid varuosi reaalselt olemas, vaid oluline on 5(10)
3-22-2656 see, et nad olid taganud võimaluse varuosi lepingu sõlmimise korral hankida. Esitatud tõendite põhjal ei ole ringkonnakohtul alust kahelda, et kolmandatele isikutele I ja II oli pakkumuste esitamise ajal teada, kuidas nad hankija soovitud varuosi tarnivad. Asjaolu, et kolmandad isikud I ja II ei esitanud tõendeid tarneallikate kohta juba vaidlustusasjas nr 110-22/23619, ei anna põhjust asuda teistsugusele järeldusele. Hankija nõudel täiendavate selgituste ja tõendite esitamise kaudu ei ole kolmandad isikud I ja II saanud täiendavat aega oma pakkumuste koostamiseks. Kolmandate isikute I ja II täiendavate selgitustega arvestamine ei ole seega käsitatav ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena. Seejuures ei ole teised pakkujad pidanud oma tarneallikate kohta täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitama. II
22.Kaebaja arvates ei kata kolmandate isikute I ja II pakkumustes esitatud töötunni maksumused reaalseid tööjõukulusid ja nendelt makstavaid riiklikke makse. Samuti on kaebaja toonud välja asjaolu, et kolmandad isikud I ja II on hankemenetluse käigus oluliselt vähendanud oma pakkumuste osamaksumusi.
23.Pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (RKHKo 16.03.2020 nr 3-19-1825, p 14). Seejärel tuleb hankijal anda pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes, sh näiteks ebaseadusliku riigiabi kahtluse korral näidata, et riigiabi anti kooskõlas õigusaktidega või et see ei saanud mõjutada pakkumuse maksumust (RKHKo 02.12.2015 nr 3-3-1-50-15, p 21). Põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine on keerukas majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud (samas, p 23).
24.Euroopa Kohus on 04.07.2017 otsuses asjas T-392/15 (p 88) põhjendamatult madala maksumuse kontrolli kohta selgitanud, et esmalt peab hankija kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Ka Eesti kohtupraktikas on leitud, et kujundades seisukohta, kas pakkumuse maksumus peab tekitama hankijas kahtluse selle põhjendatuses, tuleb vaadelda pakkumuse maksumust tervikuna, aga mitte üksikut komponenti, mis võib olla konkureerivate pakkumustega võrreldes madalam (vt nt TalRKo 02.02.2018 nr 3-17-2544, p 13).
25.Praegusel juhul pidid pakkujad esitama kuus osamaksumust, millel oli hindamisel eraldi osakaal. Hinnapakkumises tuli esitada soomustehnika tehnohoolduse ja varuosade kogumaksumused, samas kui spetsialistide töötunni maksumus tuli esitada summeeritud töötunni kaalutud maksumuse kujul ning transpordi maksumus sõidukilomeetri hinna kujul. Ringkonnakohtu hinnangul saab alapakkumuste kontrollimisel neid kuut osamaksumust eraldi vaadelda.
26.Pakkujad pidid TK alalisa 1.2 järgi eraldi välja tooma seitsme spetsialisti (insener, mootorsõidukitehnik, mootorsõidukidiagnostik, keevitaja, automaaler, autoplekkseppkomplekteerija, õmbleja) töötunni maksumuse (s.o ühikuhinna) ning need hindamise osakaalu arvestades summeerima. Töötunni maksumus pidi sisaldama kõiki töö tegemiseks vajalikke kulumaterjale. Kohtupraktikast lähtudes oleks hankijal pidanud tekkima kahtlus töötunni maksumuse põhjendamatult madalas maksumuses juhul, kui pakkumuses esitatud summeeritud töötunni kaalutud maksumus on märkimisväärselt madal, kuid mitte juhul, kui seda on vaid mõne konkreetse spetsialisti töötunni maksumus võrreldes teiste pakkumustega või turuhinnaga.
6(10)
3-22-2656
27.Vaidlusalune hange korraldati konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena (RHS §-id 67–71). Sellise hankemenetluse käigus võivad pakkujad läbirääkimiste käigus oma pakkumuste maksumusi muuta. Kaebaja koostatud tabelist (dtl 102) nähtuvalt on praeguses hankes kõik pakkujad oma pakkumuse osamaksumusi suurendanud või vähendanud. Kaebaja ei ole väitnud, et hankija avaldas läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil vastuolus RHS § 70 lg-ga 5. Asjaolust, et kolmandad isikud I ja II on oma pakkumuste osamaksumusi vähendanud suuremal määral kui teised pakkujad, ei järeldu, et hinda on alandatud enam kui pakkumuse muud muudetud aspektid seda õigustaksid. Seega ei pidanud hindade alandamine tekitama hankijas kahtlust selles, et kolmandate isikute I ja II pakkumused võivad olla põhjendamatult madala maksumusega.
28.Pakkujate summeeritud töötunni kaalutud maksumused olid järgmised: kolmas isik II – 585 eurot; kolmas isik I – 660 eurot; Defrem OÜ – 680 eurot; kolmas isik III – 805 eurot; kaebaja – 1003,66 eurot. Pakkumustes esitatud keskmine summeeritud töötunni hind on 746,73 eurot. Kolmandate isikute I ja II pakkumustes esitatud töötunni hinnad ei erine keskmisest ega ka hinna poolest lähimatest pakkumustest sedavõrd olulisel määral, et hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus kolmandate isikute I ja II pakutud töötunni maksumuse põhjendatuses. Summeeritud töötunni hinna ega ka spetsialistide töötunni ühikuhindade põhjal ei ole alust arvata, et kolmandate isikute I ja II pakkumuste madalamad maksumused on tingitud tööõiguse normide eiramisest või ei kata teenuse tegelikke kulusid. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et kolmandate isikute I ja II pakkumustes esitatud töötunni maksumusega on rikutud RHAD p-st 1.13 tulenevat hankesisese ristsubsideerimise keeldu.
29.Kaebaja on kaebuses toonud välja, et kvalifitseeritud ja kutsetunnistusega tehniku töötunni hinnaks ei saa olla 25–28 eurot, nagu tema arvestuse järgi on eeldatavasti kolmanda isiku II pakutud tehniku töötunni hind. Hooldusettevõtete pakutava tehniku teenuse tunnihind on kaebaja väitel 40–50 eurot. Kaebaja on välja toonud, et ka juhul kui kolmas isik II kasutab enda tööjõudu, jääb kutsetunnistusega tehnikute tunnitasu (bruto) vahemikku 17,5–19,9 eurot, millele lisanduvad tootmispinna, energia- ja juhtimiskulud. Kaebaja hinnangul ei ole võimalik lisanduvaid kulusid katta 5–9 euro eest tunnis. Ringkonnakohus märgib, et kuna kolmanda isiku II summeeritud töötunni kaalutud maksumuse puhul ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, et tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, ei pidanud hankija asuma ka analüüsima spetsialistide tunnihindu eraldi. Pole teada, millised on reaalselt kolmanda isiku II tehniku töötasule lisanduvad kulud ning hankijalt ei saanudki eeldada nende välja selgitamist ja analüüsimist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kolmanda isiku II pakutud töötunni hind ei saa ilmselgelt katta tema tegelikke kulusid tööjõule.
30.Kuivõrd kolmanda isiku I töötunni maksumus on kõrgem kui kolmandal isikul II, kehtivad samad järeldused ka kolmanda isiku I puhul. Kolmanda isiku I lepingutes (ega neile eelnenud pakkumustes), mille hankija ringkonnakohtule 07.03.2023 seisukoha lisadena 2–5 esitas, ei ole eraldi välja toodud remonditehniku või muude spetsialistide töötundide hindu, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik võrrelda nende lepingute töötunni hindasid praeguses hankes pakutud hindadega, nagu kaebaja taotleb. III
31.RHAD p 1.13 järgi on pakkumuse esitamisel keelatud ristsubsideerimine erinevate hinnapakkumiste ridade vahel. Ristsubsideerimiseks loeb hankija seda, kui pakkumuse hinnastatav osis on turu keskmisest hinnast oluliselt madalam või kallim. RHAD p 1.13 järgi peab hankija pakkumuse vastavuse kontrollimisel seega esmalt hindama, kas selles esineb väga
7(10)
3-22-2656 kõrge või väga madala hinnaga osamaksumusi. RHAD p-s 1.13 on kehtestatud pakkumuse vastavustingimus.
32.Ringkonnakohus ei pea õigeks tõlgendada RHAD p 1.13 selliselt, et hankija on kehtestanud üldise ristsubsideerimise keelu. Kohtupraktikas on leitud, et ettevõtjatel pole üleüldist keeldu oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida (RKHKo 04.11.2020 nr 3-20-924, p 22). RHAD p 1.13 sätestab hankesisese ristsubsideerimise keelu, see ei piira pakkuja võimalust ristsubsideerida pakkumuse eraldi hinnastatavaid osi hankeväliste vahendite arvelt. Raamlepingus sätestatud võimalus ühikuhindu korrigeerida ei sea piiranguid sellele, kui kõrge või madal võib olla pakkumuse osamaksumus. Asjaolust, et hankijal võib olla keeruline kontrollida, kas pakkuja ristsubsideerib hindu hankesiseselt või hankeväliste vahendite arvelt, ei järeldu, et seda polegi objektiivselt võimalik teha. Pakkumuses silmatorkavalt kõrge ja/või madala osamaksumuse esitamise korral tuleb pakkujal veenda hankijat, et tema pakkumuse puhul ei esine lubamatut ristsubsideerimist.
33.Kolmanda isiku I pakkumuses on sõiduki transpordi maksumus 0,01 eurot kilomeetri kohta, mis on teiste pakkujate hindadest (vahemikus 1–2 eurot) oluliselt madalam ning ilmselgelt ei kata teenuse tegelikke kulusid. Seda kinnitab ka kolmanda isiku I esitatud kalkulatsioon (dtl 946–947; ÄS), mille kohaselt on transpordi omahind 1,23 eurot kilomeetri kohta, sh kütusekulu ning muud transpordiga seonduvad kulud, nagu palgakulu ning veduki ja haagise ostuhind.
34.Hankija küsis 21.06.2022 kolmandalt isikult I tarnspordikulu kohta selgitust, mille peale kolmas isik I vastas 27.06.2022, et kõnealune hind on ekslik ning kolmas isik I ei plaaninud kasutada ristsubsideerimist (dtl 569–570). Kolmas isik I selgitas oma 07.07.2022 kirjas (dtl 1073–1074) hankijale, et kavatseb praeguse hanke transpordikulu katta hankeväliste vahendite arvelt. Lisaks esitas kolmas isik I 26.09.2022 hankijale andmed viie lepingu kohta, nende lepingute täitmisest saadava kasumi kohta ja arvestused, mis kinnitavad sõiduki transpordikulu katmise võimalust (dtl 395; ÄS). Kolmas isik I esitas hankijale ka Baltic Defence ja Technology OÜ (BDT) 2021. aasta majandusaasta aruande (dtl 396–414), märkides, et transpordikulusid saab katta ka BDT 2021. majandusaasta kasumi (334 562 eurot) arvelt.
35.Hankekomisjon on 02.11.2022 protokollis (dtl 27–29) leidnud, et kolmas isik I on 26.09.2022 esitatud dokumentidega tõendanud, et tal on olemas hankevälised tulud, mille arvelt tal on võimalik reaalselt ja jätkusuutlikult transpordi maksumust ristsubsideerida. Kolmas isik I on välja toonud viis varasemalt sõlmitud lepingut, millest kolm on sõlmitud hankijaga ning ühes on kolmas isik I hankija lepingupartneri alltöövõtja. Hankija on ringkonnakohtule esitanud kolmanda isiku 26.09.2022 kirjas viidatud lepingute dokumendid (dtl 1376–2119; ÄS).
36.Hankijal ei tekkinud kahtlust kolmanda isiku I kasumiarvestuse õigsuses ning ka ringkonnakohtule ei nähtu, et see oleks selgelt vigane või ebarealistlik. Kolmanda isiku I arvestuse järgi ületavad nendest lepingutest saadavad tulud praeguse hanke tulemusel sõlmitava lepingu transporditeenuse osutamisest tingitud kulusid. Sellest, et viimasel ajal on olnud kõrge inflatsioon, ei saa tingimata järeldada, et kolmas isik I poleks võimeline lepingut täitma. Raamlepingu projekti p 4.3.1 järgi on lepingu täitjal õigus esitada tellijale avaldus pakkumuses nimetatud ühikuhindade korrigeerimiseks. Selline võimalus on ette nähtud ka kolmanda isiku I viidatud lepingutest vähemalt kolmes (dtl 1523 (p 3.3), 2072 (p 6.8), 2084 (p 4.2)). Isegi kui lepingutest saadav kasum peaks osutuma kolmanda isiku I arvestusest väiksemaks, on kolmandal isikul I võimalik kahjumit katta ka varasemalt kogunenud kasumi arvelt. Asjakohatud on kaebaja oletuslikud väited selle kohta, et 2022. aasta võis lõppeda kolmanda isiku I jaoks kahjumlikult. Kolmas isik I ei saanud pakkumuse esitamise ajal ega selle järel ristsubsideerimise kohta selgitusi andes arvestada 2022. a majandustulemustega.
8(10)
3-22-2656
37.Määravat tähtsust ei ole sellel, et kolmas isik I enda väitel ei kavandanud pakkumuse esitamise ajal transpordikulu ristsubsideerida. Kolmas isik I on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt veenvalt näidanud, et tal oli pakkumuse esitamise seisuga võimalik vaidlusaluse hanke tulemusel sõlmitava lepingu täitmisel tekkivat transpordikulu katta hankevälistest allikatest. Seega ei ole kolmanda isiku I pakkumus vastuolus RHAD p-s 1.13 sätestatud nõudega. Seda, et kolmas isik I on 07.07.2022 kirjas märgituga võrreldes hiljem täiendanud selgitusi hankeväliste katteallikate kohta, ei ole põhjust pidada lubamatuks. Selgitustega ei ole pakkumust sisuliselt muudetud. Kolmanda isiku I esitatud selgituste ja tõendite põhjal ei ole tõsist põhjust arvata, et hankelepingu täitmine võiks sattuda ohtu. Arvestades, et raamlepingu p 4.3 järgi kehtivad lepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuses kajastatud hinnad ja ühikuhinnad maksimaalsete piirhindadena esimese hankelepingu täitmisel, ei ole kolmas isik I pakkumuses esitatud transporditeenuse hinnaga seotud 10 aastat, vaid üksnes esimese hankelepingu täitmise jooksul, s.o neli aastat.
38.Kokkuvõttes ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et hankija on kolmandate isikute I ja II selgitustega arvestades kaalutlusõigust kuritarvitanud. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kolmandad isikud I ja II oleks seeläbi saanud teiste pakkujatega võrreldes eelise. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus selgituste läbi oleks kolmandate isikute I ja II puudustega ja selgelt mittevastavad pakkumused muutunud hanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks. IV
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
40.HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
41.Kolmas isik I taotleb ringkonnakohtus 2697,50 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist (ilma käibemaksuta). Arvete ja tööde aruannete (dtl 2216–2220) kohaselt on kolmanda isiku I esindaja teinud toiminguid 20 tundi 45 min tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmas isik II taotleb apellatsiooniastmes 2420,83 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist (ilma käibemaksuta). Arvete ja spetsifikatsioonide (dtl 2209–2212) kohaselt on kolmanda isiku II esindaja teinud toiminguid 13 tundi 50 min tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei saa põhjendatud menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui madalamas kohtuastmes, sest kõrgema astme kohtu menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt nt Riigikohtu 18.04.2022 otsus asjas nr 3-20-1265, p 30; 28.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-5-15, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika). Halduskohus mõistis kolmanda isiku I kasuks välja esindaja tasu 2177,50 eurot (16 tundi 45 min tunnihinnaga 130 eurot) ning kolmanda isiku II kasuks 2070,83 eurot (11 tundi 50 min tunnihinnaga 175 eurot). Praeguses asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid halduskohtus kantud kuludest suuremaid õigusabikulusid apellatsiooniastmes, arvestades muu hulgas, et ringkonnakohtus vaieldakse peamiselt samade asjaolude üle, mis halduskohtus. Kuivõrd kolmanda isiku I puhul on vaidlus ka transpordi maksumuse ristsubsideerimise üle, on põhjendatud kolmanda isiku I puhul mõnevõrra suuremad kulud kui kolmandal isikul II. Esindajate tunnitasu – 130 eurot ja 175 eurot – on mõistlik ega ületa sarnastes asjades professionaalse õigusabi eest makstavat.
9(10)
3-22-2656 Eelnevast tulenevalt ei saa apellatsiooniastmes kolmandate isikute I ja II kasuks välja mõistetavaid menetluskulud ületada halduskohtus kantud kulusid. Kaebajalt tuleb kolmanda isiku I menetluskulude katteks välja mõista 2177,50 eurot ja kolmanda isiku II menetluskulude katteks 2070,83 eurot.
42.Kolmas isik III on menetlusse kaasatud kaebaja poolel. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kolmanda isiku III apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.