Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 30. märts 2023, Tartu 3-21-967
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Ülikooli 5. veebruari 2021. a otsusega nr 2-1.18/SV/355 määratud noomituse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2022. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2022. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada X.X.-i kaebus täielikult ning tühistada Tartu Ülikooli 5. veebruari 2021. a otsus nr 2-1.18/SV/355.
3.Mõista Tartu Ülikoolilt X.X.-i kasuks välja menetluskulu 755,16 eurot.
4.Võtta Tartu Ülikooli poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 2. mai 2023).
1.Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika bakalaureuseõppe üliõpilasele X.X.ile avaldati Tartu Ülikooli 5. veebruari 2021. a otsusega nr 2-1.18/SV/355 noomitus akadeemilise petturluse eest. Otsuses viidati haridusteaduste instituudi akadeemilise petturluse menetlemise komisjoni 29. jaanuari 2021. a otsusele, mille järgi olid X.X.-i ja Margit X.X.-i poolt õppeaines „xxx“ antud vastused eksamiküsimusele väga sarnased, mis annavad aluse kahtluseks, et üliõpilased ei ole tööd kirjutanud iseseisvalt. Samuti puudusid vastustes viited allikatele.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas X.X. kaebuse, milles palus noomituse määramise otsus tühistada või alternatiivselt õigusvastaseks tunnistada. Kaebuse kohaselt on kaebaja ja Margit X.X. õed, nad õpivad samal kursusel, õppisid arvestuseks koos ning koostasid ühiselt ka vastuste projekte teemadel, mida arvestus hõlmas. Arvestusel oli lubatud kasutada loengute materjali ja internetti, sh oli lubatud vastused õpikeskkonda Moodle kopeerida. See selgitab kattuvusi kaebaja ja tema õe vastustes.
3.Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Karistuse määramise ajal kehtinud Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p 205 sätestab, et kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse või muul viisil vääritult käitunud, on õppeprodekaanil kohustus teha üliõpilasele noomitus või teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks. Õppekorralduseeskiri ei sätesta noomituse määramisele mingeid mõjusid või tagajärgi. Kaebaja sai vaidlusaluse arvestuse hindeks mittearvestatud, kuid kaebaja ei ole seda hinnet vaidlustanud. Seega ei mõjuta noomitus kuidagi kaebaja õigusi või kohustusti halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 44 lg 1 tähenduses). Noomitus ei ole kaebajale takistuseks õppekava läbimisel. See tähendab, et kaebajal puudub kaebeõigus.
3.2.Kui kaebaja peaks tulevikus eksmatrikuleeritama tegude kogumi põhjal, st arvestades ka noomituse aluseks olnud tegu, siis on kaebajal õigus esitada eksmatrikuleerimise vaidlustamisel vastuväited kõigile talle tehtud etteheidetele, sh varem määratud noomitusele.
3.3.Kaebust ei saaks rahuldada ka kaebeõiguse aktsepteerimise korral, sest noomitus on õiguspärane. Usaldusväärne pole selgitus, et vastuste kokkulangemine oli juhuslik, kuna nii kaebaja kui Margit X.X. tsiteerisid teineteisest sõltumatult sama algallikat. Varem ühiselt ette valmistatud vastuste kasutamine ja vastuste juhuslik kokkulangemine sama algallika kasutamise tõttu on erinevad olukorrad. Kaebaja on kohtumenetluse käigus oma seisukohta muutnud.
3.4.Vaidlusalune arvestustöö kujutas endast pooleteise tunni jooksul koostatud lühikest tööd, mis tuli esitada keskkonnas, kus tehnilised võimalused on piiratud. Sel juhul oleks kohtu hinnangul täiesti piisav olnud eristada omad ja võõrad seisukohad teksti sees (nt lauseehitusega „Nagu on öeldud ... /allika nimi/ ...“ või „.../allika/ ... põhjal on ...“) või märkida töö lõppu, milliseid allikaid on vastuse koostamisel kasutatud.
3.5.Ka arvestuse juhendis on öeldud, et üliõpilane peab arvestustöös ilmutama oskust oma väiteid põhjendada, tuginedes seadustele, eetikakoodeksitele ning üldtunnustatud teoreetilistele ja filosoofilistele seisukohtadele (ainult oma arvamuse avaldamine ei ole piisav). 3..6 Kui kaebaja ja tema õde valmistasid vastused koos ette ja arvestuse ajal kopeerisid need arvestustöösse, siis ka see on loomevargus ehk ühise töö esitamine üksnes enda nimel.
3.7.Õppekorralduseeskirja p 203.4 kohaselt on keelatud muuhulgas kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta.
3.8.Petturluse menetlemise komisjon tuvastas nii selle, et üliõpilased ei ole tööd kirjutanud iseseisvalt, kui ka selle, et kaebaja on vastuses kasutanud allikaid, millele ei ole viidatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X.X.-i apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Põhjus, miks kaebaja ja tema õe vastused kattuvad, seisneb asjaolus, et nad valmistusid arvestuseks ühiselt, arutlesid arvestuse töö küsimuste üle ja leidsid ühiselt vastused (enne arvestuse toimumist, mitte arvestuse ajal). Kattuva vastuse leidsid nad enne arvestuse toimumist Tartu Ülikooli kodulehelt.
4.2.Mõlemad kasutasid arvestuse ajal enda teadmisi ning nad teadsid, millistest lubatud materjalidest vastuseid leida. Omavahel arutlemist ega vastuste kopeerimist ei toimunud.
4.3.Arvestustöö toimus Moodle keskkonnas, kus olid keelatud toimingud „kopeeri“ ja „kleebi“. Vastused tuli trükkida otse vastusekasti. Kaebaja oli varem õppinud kasutama ainult viitamisprogrammi Zotero, kuid selle arvestustöö tegemisel Moodle keskkonnas ei olnud viitamisprogrammi kasutamine võimalik.
4.4.Õppeaine „Uurimistöö kirjutamise alused“ läbis kaebaja alles pärast vaidlusalust arvestust ning ta ei olnud saanud õppida, kuidas korrektselt ja nõuetekohaselt käsitsi viidata. Viitamata jätmine ei olnud tahtlik, vaid oli tingitud kaebaja poolt arvestuse sooritamise ajaks omandatud teadmistest ja oskustest.
4.5.Kaebajale teadaolevalt on sama õppeaine läbinud tudeng, kes samuti ei viidanud arvestustöös kasutatud allikatele. Viitamata allikaid kasutas loengutes esitatud slaidides ka õppejõud.
5.Tartu Ülikooli vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt oli kaebaja juba 19. juunil 2020, st enne vaidlusalust arvestust läbinud aine „Uurimistöö kirjutamise alused“, kus oli õpiväljundiks muuhulgas hea teadustava põhimõtetest juhindumine ja uurimistöö teksti vormistamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt noomituse olemust ning selle vaidlustatavuse küsimust (osa I), seejärel noomituse formaalset (osa II) ning materiaalset õiguspärasust (osa III) ning formuleerib viimasena oma lõppseisukohad (osa IV). I Noomituse olemus ning selle vaidlustatavus
7.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, mille järgi pole noomitus vaidlustatav ning et tegemist pole haldusaktiga.
8.Üliõpilasele määratud noomitusega seoses on ringkonnakohus varem leidnud, et vääritu käitumise eest määratud noomitus ei too küll üliõpilasele automaatselt kaasa eksmatrikuleerimist, kuid seda võidakse arvesse võtta hilisematel juhtudel, mil võib uuesti tekkida kahtlus vääritus käitumises, millele järgneb ilmselt juba karmim reageering. Järelikult ei saa välistada noomituse riivavat iseloomu kaebaja õigusele haridust omandada. Ühtlasi ei ole välistatud noomituse stigmatiseeriv olemus, mis võib kaudselt siiski avaldada mõju kaebaja hilisematele püüdlustele astuda doktorantuuri (ringkonnakohtu 31. märtsi 2022. a määrus haldusasjas nr 3-21-1062, p 6). Need seisukohad on vajalike muudatustega kohaldatavad ka käesolevas asjas. Eeskätt on oluline see, et juba määratud noomitus võib järgnevate noomitustega koostoimes tuua kaasa eksmatrikuleerimise. Sellele on viidanud ka kaebaja. Samuti on kaebaja viidanud sellele, et tema õe suhtes ongi juba tehtud eksmatrikuleerimise otsus, kusjuures seda põhjendati muuhulgas sellega, et isikule oli varasemalt määratud noomitus (tl 30). See näitab, et noomitusel on isiku õigustele reaalne mõju. Noomituse määramisega on muudetud isiku staatust üliõpilasena, kuna noomitust kandva üliõpilase järgmise rikkumise korral võib järelmiks olla eksmatrikuleerimine. Ilma noomituseta üliõpilase puhul ei pruugiks sarnase rikkumise korral eksmatrikuleerimist järgneda.
9.Sellise lähenemise põhjendatusele viitab ka asjaolu, et üliõpilasele määratav noomitus on olemuslikult väga sarnane näiteks avalikus teenistuses ja vangistusõiguses määratavate distsiplinaarkaristustega, mille üheks liigiks on samuti noomitus (avaliku teenistuse seaduse § 70
p 1, vangistusseaduse § 63 lg 1 p 1). Selliseid noomitusi on Riigikohus käsitanud haldusaktidena (vt nt RKHKo 3-3-1-74-10 ja 3-3-1-62-15). Puudub põhjendus, miks kvalifitseerida üliõpilasele määratud noomitust teistmoodi kui avalikele teenistujatele või kinnipeetavatele määratud noomitust. Kõigil neil juhtudel on noomituse olemus ja mõju sarnane.
10.Selle kasuks, et käsitada üliõpilasele määratud noomitust haldusaktina ning võimaldada selle vaidlustamist, räägivad ka praktilised argumendid. Nimelt ei pruugi juhul, kui noomituse vaidlustamist mitte võimaldada, olla isikul võimalik oma õigusi eksmatrikuleerimise korral enam tõhusalt kaitsta. Halduskohus asus selles küsimuses seisukohale, et kui isik peaks eksmatrikuleeritama, on tal õigus esitada eksmatrikuleerimise vaidlustamisel vastuväited kõigile talle tehtud etteheidetele, sh ka varem määratud noomitustele. Ringkonnakohus ei pea sellist lahendust mõistlikuks juba seetõttu, et eksmatrikuleerimise korral katkeb isiku õppetöö ülikoolis vähemalt kohtuvaidluse ajaks, mis võib kesta aastaid. Isik saaks seda vältida vaid esialgse õiguskaitse kiire kohaldamisega, mille saavutamine ei pruugi olla käesoleval ajal kujunenud kohtupraktikat arvestades väga kindel. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on tõhusa õiguskaitse saavutamine isiku jaoks sisuliselt võimatu, sest isegi kui kaebus rahuldatakse ja eksmatrikuleerimise otsus tühistatakse, on paratamatult möödunud kohtuotsuse jõustumise ajaks pikk ajavahemik ning uuesti õpingutega jätkamine on ilmselgelt isiku jaoks keeruline. Lisaks on igal juhul korvamatu kaotus isiku jaoks see, et tema õpingute aeg pikeneb vähemalt kohtuvaidluse aja võrra. Lisaks tuleb arvestada sedagi, et mitmete noomituste ning neile järgnenud eksmatrikuleerimise õiguspärasuse hindamine on märksa keerulisem kui üheainsa noomituse õiguspärasuse hindamine. Esimesel juhul on lahendamist vajavaid küsimusi märksa rohkem. Samuti võib vaidluse lahendamist raskendada ka esimese noomituse määramisest möödunud aeg, mistõttu on oluliste asjaolude tõendamine keeruline. Need argumendid räägivad selle kasuks, et käsitada noomitust haldusaktina ja võimaldada selle vaidlustamist. Üliõpilasele määratud noomitust on käsitanud haldusaktina ka Tartu Halduskohus (14. jaanuari 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-666, p 16). II Noomituse formaalne õigusvastasus
11.Kaebajale noomituse määramise menetlus koosnes mitmest etapist: - 20. jaanuaril 2021 anti talle e-kirja teel teada, et tema suhtes on algatatud menetlus akadeemilise petturluse kahtluse uurimiseks. Kirjas märgiti, et õppejõu poolt on komisjonile esitatud tõendid, mis näitavad, et kaebaja arvestustöös ja üliõpilase Margit X.X.-i arvestustöös on sõna-sõnalisi kattuvusi arvestuse teise küsimuse vastustes. Samas puuduvad tekstis viited allikatele. Kaebajale anti võimalus esitada kattuvuste kohta selgitusi (tl 6); - kaebaja esitas oma seisukohad 25. jaanuaril 2021 (tl 7-8); - haridusteaduste instituudi akadeemilise petturluse menetlemise komisjoni 29. jaanuari 2021. a esildises leiti, et kaebaja on toime pannud akadeemilise petturluse vastavalt õppekorralduseeskirja p-le 203.4 ning tehti õppeprodekaanile ettepanek kaebajale noomituse tegemiseks. Esildise kohaselt leidis komisjon, et kaebaja ja Margit X.X.-i töödes olid vastused väga sarnased, mis annavad aluse kahtluseks, et üliõpilased ei ole tööd kirjutanud iseseisvalt. Samuti kirjeldati esildises seda, et otsingutulemused internetis tõid välja, et eksamitöös on kasutatud teiste autorite töid neile viitamata,
plagiaadituvastussüsteem tuvastas, et kaebaja eksamitöös esineb 73% kattuvust viitamata allikatega (tl 10-11). - õppeprodekaani 5. veebruari 2021. a otsusega tehti kaebajale noomitus. Otsuses märgi, et õppeprodekaani põhjendused ühtivad komisjoni esildises märgituga ning õppeprodekaan leidis, et kaebaja on toime pannud akadeemilise petturluse õppekorralduseeskirja p 203.2 ja 203.4 tähenduses (tl 11).
12.Ringkonnakohtu hinnangul esines kirjeldatud menetluses mitmeid puudusi. Tegemist on oluliste menetlusvigadega, mis viivad noomituse tühistamiseni.
13.Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et noomituse määramise menetluses rikuti sel ajal kehtinud „Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise korda sotsiaalteaduste valdkonnas“ (Kord). Et asja materjalides see õigusakt puudus, nõudis ringkonnakohus selle vastustajalt välja ning võtab selle asja materjalide juurde. Täpsemalt juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et Korra p 10 järgi teeb akadeemilise petturluse menetlemise komisjon esildise õppeprodekaanile siis, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsustamisel osalenud komisjoni liikmetest, kuid käesoleval juhul esildisest hääletustulemusi ei nähtu. Ringkonnakohus peab seda etteheidet põhjendatuks. Tõepoolest ei nähtu esildisest, et noomituse määramiseks ettepaneku tegemist oleks üldse hääletatud, ning seda enam ei nähtu hääletustulemusi (tl 10-11). Seda puudust ei kõrvalda vastustaja seisukoht, et hääletuse kajastamata jätmine ei muuda esildist kehtetuks ega akadeemilist petturlust olematuks. Hääletustulemuste kajastamata jätmine ei pruugi tingimata tähendada seda, et nõuetekohane hääletamine toimus ja see jäeti lihtsalt kajastamata. See võib viidata ka sellele, et hääletamist ei leidnud üldse aset. Viimane oleks aga tõsine menetlusnõuete rikkumine, sest noomituse määramise eelduseks on Korra p-st 10 tulenevalt muuhulgas see, et selle poolt oleks enamus akadeemilise petturluse menetlemise komisjoni liikmetest. Kuna käesoleval juhul ei ole hääletustulemusi kuskil esitatud, ei ole seega võimalik kõrvaldada ka kahtlust hääletuse toimumises ning vajalike poolthäälte olemasolus.
14.Samuti nõudis ringkonnakohus vastustajalt kaebaja ja Margit X.X.-i arvestustööde originaalide esitamist. Vastuseks teatas Tartu Ülikool, et arvestustööde originaalid ei ole säilinud ning selle asemel esitati õppejõu Y.Y.eri esildis haridusteaduste instituudile, kus olid ka väljavõtted kaebaja ja Margit X.X.-i vastustest. Ringkonnakohus võtab selle esildise asja materjalide juurde, ent nendib, et asja materjalidest võib järeldada, et originaaltöid ei olnud võimalik hinnata ka akadeemilise petturluse menetlemise komisjonil ega õppeprodekaanil. Mõlema otsustused põhinesid seega üksnes õppejõu poolt koostatud väljavõtetel kaebaja ja tema õe töödest. Nimelt on kaebaja juba 2021. a jaanuaris peetud kirjavahetuses komisjoni esimehega soovinud tutvuda originaaltöödega, kuid neid ei esitatud põhjendusel, et komisjoni esimehel puudub põhjus kahelda õppejõu poolt komisjonile saadetud väljavõtetes ning et komisjoni esimehele pole originaaltööd kättesaadavad (tl 8). Ka komisjoni esildises õppeprodekaanile on märgitud, et komisjon võrdles omavahel Y.Y. poolt esitatud väljavõtteid (tl 10), seega mitte originaaltöid. Ringkonnakohtu hinnangul on originaaltööde hindamata jätmine nii komisjoni kui õppeprodekaani poolt oluline menetlusviga. Selle tulemusena põhineb kogu menetlus vaid õppejõu Y.Y. poolt esitatud väljavõtetel kaebaja ja tema õe arvestustöödest ning mingil moel pole kontrollitav see, kas õppejõu poolt esitatud väljavõtted vastasid originaaltöödele. Ometigi nähtub asja materjalidest, et arvestustööd olid säilinud vähemalt 20. jaanuari 2021. a seisuga (siis tegi Y.Y. esildise haridusteaduste instituudile). Jääb arusaamatuks, miks ei esitatud originaaltöid
komisjonile ja õppeprodekaanile ning miks neid ei säilitatud hoolimata sellest, et nende töödega seoses määrati kahele isikule karistused ning ei olnud välistatud nende vaidlustamine kohtus. Ringkonnakohus selgitab, et haldusmenetluses valitsev uurimispõhimõte (haldusmenetluse seaduse § 6) nõuab haldusorganil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamist ning tõendite kogumist. Arvestustööd, millele heidetakse ette akadeemilist petturlust, on noomituse määramise menetluses keskse tähtsusega ning vastavalt on vajalik just nende igakülgne hindamine, mitte piirdumine kolmanda isiku poolt töödest tehtud väljavõttega. Seda põhjusel, et väljavõtete puhul ei saa olla täielikult kindel, et need kajastavad originaaltööde sisu sajaprotsendiliselt õigesti. Peatumata siinkohal teadlikul teksti moonutamise võimalusel, nendib ringkonnakohus, et piisab lihtsalt inimlikust eksimusest väljavõtte koostamisel, kui juba tekib olukord, kus väljavõte ja originaal ei ole enam kokkulangevad.
15.Eeltooduga haakuvalt märgib ringkonnakohus, et akadeemilise petturluse menetlemise komisjoni esildises õppeprodekaanile on kaebaja ja tema õe töös esinevaid kattuvusi kirjeldatud ebaselgel viisil. Selles on esitatud lause „Kattuvused Margit X.X.-i tööga esinesid järgmiselt:“ ning sellele järgneb kolmest punktist ja üheteistkümnest reast koosnev tekst. Samas nähtub õppejõud Y.Y. esildisest komisjonile, et selles on esitatud väljavõtted nii kaebaja kui Margit X.X.-i töödest ning mõlemad tööd on oluliselt pikemad kui komisjoni esildises kajastatud üksteist rida. Samuti ei esine neis kattuvused samasuguses järjekorras, vaid nt ühe töö alguses ja teise töö lõpus. Täielikult ei lange kokku ka tekstide sõnastus (dtl 181-182). Samas jääb komisjoni tehtud esildisest mulje, et nii kaebaja kui tema õde esitasid tööd, mis langesid välja toodud osas omavahel täielikult kokku. On võimalik, et selliselt esitatud kirjeldus võimendab rikkumise suurust. Ringkonnakohus ei välista, et kui õppeprodekaan tutvus noomituse määramisel üksnes komisjoni esildises toodud tekstiga, võis talle jääda rikkumisest tõsisem mulje. Seoses komisjoni esildisega nendib ringkonnakohus ka seda, et see on ka muus osas koostatud raskesti arusaadavalt. Keeruline on mõista, millistes tegudes kaebajat täpselt süüdistati, kuna läbisegi ning omavahel eristamata viisil räägiti nii sellest, et kaebaja ja Margit X.X.-i töös esines kattuvusi, kui ka sellest, et viitamata oli allikatele. Samal ajal oli õigusnormidest välja toodud ainult õppekorralduseeskirja p 203.4, mille järgi on akadeemiline petturlus kellegi teise töö esitamine oma nime all või ilma akadeemilise viitamiseta.
16.Sarnaselt on ka komisjoni esimehe 20. jaanuari 2021. a e-kirjas, kus anti võimalus kaebajale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, formuleeritud kaebajale etteheidetavad teod küllaltki ebaselgelt ning puuduvad igasugused viited õigusnormidele, mille rikkumist kaebajale ette heideti. Selles on märgitud lihtsalt, et kaebaja ja tema õe arvestustöös on sõna-sõnalisi kattuvusi ning tekstis puuduvad viited allikatele (tl 8p-9). Kui isikule, keda süüdistatakse õigusaktiga kehtestatud käitumisnormide rikkumises, ei selgitata, milliste normide rikkumist talle täpselt ette heidetakse, on tal märksa raskem oma ärakuulamises tõhusalt osaleda ning oma seisukohti esitada.
17.Ärakuulamisega seotud etteheite saab teha ka õppeprodekaani poolt otsustuse tegemisele. Nimelt näeb Korra p 11 ette, et õppeprodekaan esitab komisjoni esildise enne otsuse tegemist üliõpilasele arvamuse või vastuväidete esitamiseks. Käesoleval juhul ei ole asja materjalides dokumente, mis kajastaksid otseselt õppeprodekaani poolt kaebajale võimaluse andmist vastuväidete esitamiseks ega ka kaebaja vastuväiteid. Seega jääb ebaselgeks, kas kaebajale selline võimalus anti. Kuna õppeprodekaani tekstis on lause: „Vastuseks üliõpilase väidetele olgu
märgitud, et ...“ (tl 11), ei välista ringkonnakohus siiski, et kaebajale anti võimalus vastuväidete esitamiseks ka õppeprodekaani poolt. Siiski on seoses ärakuulamisega õppeprodekaani otsuse puhul oluline rõhutada seda, et õppeprodekaani otsuses täiendati akadeemilise petturluse liiki, kuna selles lisati komisjoni esildises olnud õppekorralduseeskirja p-le 203.4 (kellegi teise töö esitamine oma nime all või viitamata jätmine) ka p 203.2 (teadmiste lubamatu vahetamine, nt etteütlemine, mahakirjutamine jms üliõpilaste vahel, kelle õpiväljundeid hinnatakse). Kuna komisjoni esildises, millega kaebaja eelduslikult sai tutvuda, oli viidatud üksnes õppekorralduseeskirja p-s 203.4 nimetatud petturluse liigile, ei saanud kaebaja õppeprodekaanile oma seisukohti esitades teada seda, et õppeprodekaan kavatseb talle ette heita ka p 203.2 rikkumist. Vastavalt ei saanud ta esitada selles osas ka oma seisukohti.
18.Eeltoodud menetluslikud rikkumised on ringkonnakohtu hinnangul koostoimes piisava kaaluga selleks, et lugeda kaebajale määratud ettekirjutus õigusvastaseks ja see tühistada. III Noomituse sisuline õigusvastasus
19.Ehkki nagu ülal märgitud, on kaebajale etteheidetud rikkumised vastustaja poolt koostatud erinevates dokumentides formuleeritud sageli ebaselgelt ja üksteisega läbipõimunult, on erinevatest dokumentidest kokkuvõttes väljaloetav, et kaebajale heidetakse ette kaht erinevat rikkumist: - arvestustöös internetist leitud allikatele viitamata jätmist; - lubamatut koostööd õega, tänu millele on nende arvestustöödes kattuvused.
20.Allikatele viitamata jätmine kvalifitseerub õppekorralduseeskirja p 203.4 järgi, mille kohaselt on akadeemiline petturlus kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja seda normi käesoleval juhul kohaldanud vääralt. Nimelt räägib p 203.4 „kirjalikust tööst“. Eristada tuleb teadmiste kontrolli arvestusel või eksamil, mis väljendub küsimustele vastamises, ning iseseisva kirjaliku töö koostamist. Kirjaliku tööna p 203.4 mõttes tuleb ringkonnakohtu hinnangul mõista selliseid üliõpilase poolt koostatavaid kirjalikku töösid (uurimistööd, lõputööd, magistritööd jms), kus üliõpilane esitab nii enda kui teiste autorite arvamusi ning nende eristamiseks ja viidatavate isikute autoriõiguste tagamiseks on vajalik viitamine allikatele. Sellele osutab ka p 203.4 teine lauseosa, mis räägib „nõuetekohasest akadeemilisest viitamisest“. Vastustaja on ise osutanud, et kaebaja on läbinud õppeaine „Uurimistöö kirjutamise alused“, kus õpiti muuhulgas uurimistöö teksti vormistamist (vt vastustaja vastus apellatsioonkaebusele). Seega kinnitab vastustaja sisuliselt ise, et akadeemiline viitamine on nõutav eeskätt iseseisvate uurimistööde koostamisel. Samas ei ole vastustaja selgitanud, kust tuleneb üliõpilasele üldine kohustus ka eksamil või arvestusel esitatud küsimustele kirjalikult vastates viidata algallikatele sarnaselt uurimistöös nõutavale akadeemilisele viitamisele. Vaidlust ei ole selles, et kõnealuse arvestuse puhul lubati tudengitel kasutada internetti ning ei olnud esitatud nõuet, et internetiallikate kasutamisel tuleks konkreetsetele allikatele ka viidata (tl 25). Selline nõue oleks ringkonnakohtu hinnangul ka ebapraktiline, sest sageli antaksegi loengutes õppejõu poolt teadmistena edasi teiste isikute poolt juba esitatud seisukohti ning vastavalt võib selles õppeaines eksamil või arvestusel olla küsimusi, millele on vastus juba kellegi teise poolt formuleeritud ning mis on loengumaterjalist, internetist või muudest allikatest leitav.
21.Kuna kaebaja vastas arvestusel küsimustele, mitte ei koostanud iseseisvat uurimistööd, ning allikatele viitamist ei olnud nõutud ka arvestuse juhistes, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kvalifitseerida kaebaja poolt allikatele viitamata jätmist akadeemilise petturlusena õppekorralduseeskirja p 203.4 järgi. Ringkonnakohus märgib, et kui õppejõud leiab, et üliõpilase antud vastused pärinevad muudest allikatest ning ei peegelda üliõpilase enda teadmisi, on tal võimalik seda hindamisel arvesse võtta ja üliõpilase hinnet langetada. Samas on õppejõul endal võimalik juhul, kui ta ei soovi, et tema küsimustele vastataks valmiskujul muudest allikatest leitavate vastustega, formuleerida küsimused selliselt, et vastused ei ole valmiskujul leitavad või siis keelata kõrvaliste allikate kasutamine.
22.Sellele, et vastuste puhul ei olnud akadeemiline viitamine tegelikult nõutav, viitab kaebaja poolt tõendina esitatud kirjavahetus samuti sellel arvestusel osalenud üliõpilasega, kes kinnitas, et tema samuti enda arvestustöös allikatele ei viidanud, ent järeldatav on, et ta läbis arvestuse sellest hoolimata (tl 67-68). Halduskohus on selle tõendiga seoses leidnud, et „põhjendus „tema tegi ka“ ei ole täiskasvanud kõrgharidust omandava inimese argumentatsioonis kohane ning see väide ei vääri tähelepanu“ (otsuse p 16). Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Vastupidi, käesolevas asjas näitab see tõend esiteks seda, et tegelikult ei peetud arvestusel oluliseks seda, et küsimustele antud vastuste puhul oleks esitatud ka viide allikale. Vastasel juhul ei oleks teised samamoodi käitunud tudengid arvestust läbinud. Teiseks tekitab see kahtluse, kas kaebaja suhtes toimunud menetlus on olnud erapooletu. Nimelt määrati vaidlusaluse arvestusega seoses karistus ainult kaebajale ja tema õele, kusjuures kaebaja õele määrati selle eest karistuseks eksmatrikuleerimine, kuna talle oli varem tehtud noomitus seetõttu, et ta suhtles õppejõududega viisil, mis pole kooskõlas õppimise hea tavaga (haldusasjas 3-21-666 rahuldas halduskohus kaebaja õe kaebuse ja tühistas need haldusaktid). Kõiki neid asjaolusid kõrvutades tekib kahtlus, kas kaebaja suhtes on noomituse määramise menetlus läbi viidud erapooletult. Seega on kaebaja poolt esitatud etteheide igati asjakohane, mitte täiskasvanud kõrgharidust omandava inimese argumentatsioonis kohatu, nagu leidis halduskohus.
23.Teiseks heideti kaebajale ette lubamatut koostööd õega, tänu millele on nende arvestustöödes kattuvused. Selle rikkumise kvalifitseeris õppeprodekaan oma otsuses õppekorralduseeskirja p 203.2 järgi, st teadmiste lubamatu vahetamisena (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms) üliõpilaste vahel, kelle õpiväljundeid hinnatakse. Ringkonnakohus möönab, et õppejõud Y.Y. tehtud esildises, kus on väljavõtted nii kaebaja kui tema õe tööst, esineb kattuvusi. Samas, nagu eelnevalt märgitud, ei ole ei akadeemilise petturluse menetlemise komisjon ega õppeprodekaan hinnanud kaebaja ja tema õe arvestustöid originaalis. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi õppejõu väljavõttega arvestustöödest ei saa tõsikindlalt tõendada seda, et millised kattuvused esinesid töödes tegelikult. Sellises olukorras ei ole võimalik etteheite põhjendatust sisuliselt hinnata. Ebaselge on juba seegi, kas Y.Y. poolt esitatud väljavõtetes on kajastatud mõlema üliõpilase kogu vastus küsimusele või ainult osad sellest. Ülikool oleks pidanud säilitama tõendina karistatavate isikute arvestustööd, et kasutada neid vajadusel tõendina.
24.Lisaks ei ole kaebaja ja tema õe tööde kattuvuse hindamisel käesolevas asjas enam määravat tähtsust. Ringkonnakohus selgitas eespool, et noomituse määramisel on tehtud olulisi menetluslikke vigu, mis viivad noomituse tühistamiseni. Lisaks on kaebajat karistatud ebaõigesti allikatele viitamata jätmise eest. Kuna kahest etteheidetavast teost on üks juba ära langenud, ei saa noomituse määramist pidada õiguspäraseks sõltumata sellest, kas kaebaja ja tema õde tegid lubamatut koostööd või mitte. Noomituse määramine on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus ning kui üks karistuse määramise aluseks olnud teost on ära langenud, puudub alus arvata, et noomitus oleks määratud ka üheainsa rikkumise eest. Kaebaja ja tema õe koostöö hindamine ei ole käesolevas asjas eelneva tõttu vajalik ning ringkonnakohus seda küsimust põhjalikumalt ei käsitle. IV Lõppseisukohad
25.Kokkuvõttes on kaebajale määratud noomitus nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane ning kaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse täielikult ja tühistab kaebajale 5. veebruaril 2021 määratud noomituse.
26.Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, on kaebajal õigus halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel menetluskulude hüvitamisele. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid õigusabikulu 720 eurot (tl 61) ning riigilõiv koos teenustasuga 15,16 eurot (tl 26) ja ringkonnakohtus riigilõiv 20 eurot. Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele 755,16 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.